Partner schools in Comenius project Targo Timak Form 7a Tartu Veeriku School Sehit Millis Nuri Ilkogretim Okulu l There are 1300 students and 43 staffs. l Students are aged 6-14. l Even though their school takes place in the urban part of the city, most of the families still have their old traditional ways of life which belong to rural areas. l Their school needs this kind of projects because pupils around the school have really low economic standards and they may not be able to find another chance to attend a high standard intercultural activity in the rest of their lives. Fichtenberg Oberschule l Fichtenberg-Oberschule is a general secondary school (grades 7-12) in Berlin-Steglitz. l Fichtenberg-Oberschule looks back at a long tradition of secondary education in Berlin-Steglitz and has been known under its present name and administrational stru...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt
· õppevisiidid · täiskasvanukoolitaja praktika Projektid (asutustele): · Grundtvigi projekte ettevalmistavad lähetused · õpikoostööprojektid · eakate vabatahtliku teenistuse projektid · rahvusvaheliste õpiringide korraldamise projektid · suured Euroopa koostööprojektid täiskasvanuhariduses · koostöövõrgustikud · toetavad meetmed Comenius Comeniuse abil rahastatakse koolide ja õpetajate koostööd. 2007 - 2013 toimib Comenius iseseisva programmina elukestva õppe programmis, mida finantseerib Euroopa Liit ja milles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Island, Liechtenstein, Norra, Sveits, Türgi ja Horvaatia. Comeniuse programm toetab ja üldhariduse büroo meneteleb järgmisi tegevusi: · koolide koostööprojektid;
· Müüride üldpikkus koos eesväravate ja topeltmüüridega: u 3 km; · Lisaks olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad ja puittõkked. Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.2 1 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16299 2 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 3 1. Tallinna linnamüür 1.1 Linnamüüri ajalugu Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. Tallinna vanalinna ehk Toompead ja all-linna kaitsevast kivist ringmüürist3 kui olemasolevast objektist pärinevad esimesed ürikulised andmed aastatest 1265 ja 1310
programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele. · Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head,
Retsensioon 20. aprill 2013 Järgnevalt on esitatud retsensioon Tormi Vahari teadustööle ,, 13-16- aastaste noorte liikumine". Teadustöö teema on seotud rahvusvahelise projektiga Comenius ,,Life in Harmony with nature". Teadustöö tegija poolt valitud töö teema on aktuaalne ja selgelt rakenduslik, mida kinnitab rohkete näidete olemasolu. Analüüs on olemas ja põhjendab piisavalt valitud teemat. Töö teoreetiline pool ja praktiline pool on omavahel tasakaalus. On olemas järeldused ja kokkuvõtted. Töös kasutatud metoodika oli test sooritustest, kus õpilastele jagati sammumõõtjad seitsmeks päevaks, et jälgida nende liikumist.
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida
Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M
ebakohtade likvideerimisel. Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19
Back-packing ehk seljakoti reisimine Töö ja/või ärireisid Iseseisvalt planeeritud (puhkuse)reisid (mitte turismibüroost ostetud) 13. Kas oled osalenud mõnes rahvusvahelises projektis või koolitusel, kus on osalenud teisest rassist ja/või rahvusest inimesed? Euroopa Noored projektid/koolitus DAAD EL programm COMENIUS EL programm ERASMUS EL programm LEONARDO DA VINCI EL programm GRUNTVIG EL programm NORDPLUS Ei ole osalenud üheski projektis või koolituses Muu 14. Kas Te kuulute ühendustesse ja/või organisatsioonidesse? Erakond Erakonna noortekogu Selts MTÜ
saamata. Seda tehes tõusis mu soov uurida juurde vanalinna kohta. Tänu sellele tegemisele läksin lähemale oma soovi täitumisele. Kasutatud kirjandus: [1] Turismi leht http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/tasuta/newwin-place/print/id-174756 [2] Vikipeedia Vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr [3] Mustamäe Gümnaasiumi erileht http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST [4] Tallinna lühi-ajaloo kokkuvõte http://kooligaseotud.pbworks.com/f/Tallinna+lühi-ajaloo+kokkuvõte.doc [5] Õppematerjalide kogum http://lemill.net/content/webpages/linnamuur [6] Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kategooriad http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Tallinna_linnamüüri_tornid Kasutatud pildid: 1) http://fr.petrophoto.net/photo-fortification--169-1520.htm 2) http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=3015
Need toetavad vahetusprogramme, mille raames õpilased/üliõpilased saavad minna välismaale õppima, osaleda riikidevahelises õppetegevuses ning õppida uusi keeli jne. Kooli- ja hariduskorralduse ning õppekava üle otsustatakse siiski veel riiklikul või kohalikul tasandil. Asjaomane valdkond ELi Eesmärgid programminimetus Üldharidus Comenius 5% Euroopa Liidu kooliõpilastest osalevad ühises haridustegevuses. Kõrgharidus Erasmus Kolm miljonit üliõpilast saavad õppida välisülikoolides. Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi
Üheks tähelepanu objektiks on ELi haridus- ja koolitusprogrammid. Need toetavad vahetusprogramme, mille raames õpilased/üliõpilased saavad minna välismaale õppima, osaleda riikidevahelises õppetegevuses ning õppida uusi keeli jne. Kooli- ja hariduskorralduse ning õppekava üle otsustatakse siiski veel riiklikul või kohalikul tasandil. Asjaomane valdkond ELi Eesmärgid programminimetus Üldharidus Comenius 5% Euroopa Liidu kooliõpilastest osalevad ühises haridustegevuses. Kõrgharidus Erasmus Kolm miljonit üliõpilast saavad õppida välisülikoolides. Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi
Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate
Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A. Comenius - Tsehhi asvatusteadlane Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted Kõigi uurimistöid uuritakse nii nagu loodustki
ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv
lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises
Petrarca (Itaalia), W.Shakespeare (Inglismaa), Cervantes (Hispaania) kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia) Humanistide vaated inimeste kehalisele arendamisele: taotletakse inimese harmoonilist arendamist Vittorino da Feltre- 1425a. avas humanistliku kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu". Õpetati ratsutamist, maadlust, ujumist ja pallimänge, matkati, karastati. Hyronymus Mercurialis- ,,Võimlemise kunstist"(1569). Tervise, sõjaline ja sportlik võimlemine. Jan Amos Komensky (Comenius) üheks teadusliku didaktika rajajatest, pooldas aktiivõppe põhimõtet. Leidis, et haridus on vajalik kõigile ja seda tuleks anda 4-astmelises ühtluskoolis (1.-6.eluaasta emakool; 7.-12.eluaasta emakeelne kool; 13.-18.eluaasta ladina kool; 19.-24.eluaasta akadeemia). ,,Kolm kaheksat": Õpilase päevas peab olema 8 tundi õppimist/ töötamist, 8 tundi hoolitsemist oma keha ja tervise eest ning 8 tundi und. ,,Didactica magna". Uusaeg.
Türgi on kandidaatriik, mis võtab väga tõsiselt Euroopa Liitu pääsemist ja pingutab selle nimel ja tundub, et meil on ühised huvid, aidata abivajajaid, andmaks kõigile võimaluse elus edasi minna. Segavaks osutuv stiiliviga läbi Soome, peab olema: Soome kaudu. 24. Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias, nüüd saime kokku siin. Eesmärk on kelleltki midagi õppida, näiteks Austrias oli võimalus jälgida liitklassis õpetamist, kus vanemad ja nooremad lapsed pandi koostööd tegema (Käosaar: 2007). 2 Haridus seob inimesi. Saame paremaks, tehes koostööd teiste riikidega, omandades uusi kogemusi. Iga kohtumine rikastab: saab uusi mõtteid, julgust ja energiat ettevõetu ka ellu viia. 25
Pedagoogika kui teadus p i d i tõusma kõrgemale argiaskeldustest ning nägema üldistusi ja seaduspärasusi seal, kus kogemus vaid üksikseiku nägi. Need on asjad, mis meil praegu kaugeltki nii selged ei ole. Peeter Põld oli rohkem kui 50 aastat meie jaoks olematu; veelgi enam, isegi ajakirjadest oli ta nimi kõrvaldatud. Kui paljud meist on tema "Üldist kasvatusõpetust" lugenud? Kui paljude rahvaste pedagoogikaklassikud on tunnustatud ja hinnatud mitte ainult oma kodumaal (Comenius, Pestalozzi, Dewey), siis kui tõsiselt oleme meie õppinud ja kuulda võtnud oma pedagoogikaklassikut? Klassikal on imepärane võime rääkida igikestvatest asjadest. Ainukeseks tingimuseks on, et seda tuleb uuesti lugeda-kuulata-vaadata ja oma ajast lähtuvalt interpreteerida. Keegi ei kahtle muusikaklassika, kunstiklassika või kirjandusklassika jäävas ja püsivas väärtuses. Pedagoogikaga on lugu paraku teine. Üldjuhul arvatakse, et pedagoogika, nii nagu loodus- ja
annaabi.ee 
