Kuidas maa sai päästetud Kord taevast sai jääkive sajatud Ei jäljeta möödund see aeg. Sai maakoor siis tõsiselt haavatud Ja rahvalgi elust sai vaev. Neil teid poldud loodud, et joosta. Ka varju ei peitunud nad. Vaid võitlema joosti siis hoogsalt, Et rahu maal saabuks vaid. See sõda ei lõppenud peagi Pruunpunaseks värvus me muld. Ja vaenlasi leidus ka sealgi, Kus kurjust kui rauas kuld. See vaen vist ei olekski lõppend, Kuid Taevastel kahju sai meist. Nii appi nad meile siis tõttand Ja päästnud meid kurvemast loost.
Eesti moeloojad Referaat Ivo Nikkolo Ivo Nikkolo on Eesti üks vanimaid ning unikaalseimaid disainerbrände. Juba üle 16. aasta oma nime teeninud rõivakollektsioonid on järginud Ivo Nikkolo kindlat käekirja, kus kohtuvad naiselik glamuur ja mehelik kindlus. Brändi algus jääb aega, mil piskuga harjunud tarbija hakkas üha enam hindama kvaliteetset moeloomingut ning nõukogude ajal vähest rakendust leidnud disainerite ideed kogusid enesekindlust. 1994. aasta kevadel avas Tallinnas Suur-Karja tänaval uksed esimene Ivo Nikkolo pood. Kindel visioon on Ivo Nikkolo märki iseloomustanud algusest peale. Naistekollektsioon, suunatud tegusale ja enesekindlale naisele, oli parimas mõttes klassikaline, kuid ootamatud ja vallatud detailid pakkusid emotsionaalset pinget. 1996. aastal rändas moemärk üle lahe Soome. 1998. aastal sirutus haare veelgi, sedakorda Rootsi suunal prestiizikas NK kaubamajas asetus Iv...
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma süga...
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud
saekaatri juures mõõgad.Mardil tuli mõte, et teha tindivett ja panna sinna pipart sisse ja siis Vaialaste pihta lasta.Jan ja Villul tuli ka mõtte lasta neid tulekustutiga oja kaldal mille pidid vaialased ületama, et kiiremine kindlusini jõudama.Toodi saekaatrist tulekustudid.Oligi koolivaheaja viimane päev, see tähendas üht SÕDA.Joosti kindluse varemite juurde ja oli näha,et neil oli üheteistkümnes liige mopeediga, kes aga pärast lahkus.Tehti tulekustuti plaan ära, siis joosti kilpkonna juurde.Tuli välja, et pasknääride salarelv oli ohakad ja nõgesed mõõkade asemel.Aga Kelleri kamp võitis, hakkadi taga ajama.Kui nad jõutsid lossivaremite juurde lasti mäe otsast palk alla mis tabas Raini kes kukkus teistele selga ja nii oligi kogu kamp pikali.Oli kuulda mopeedi häält, see oligi üheteistkümnes liige mopeedig.Arvatavasti oli nüüd Railnil jalaluumurd.Tehti pätipukk ja hakati kilpkonna poole minema.Olles peaaegu kohal märgati, et kilpkonn põleb
Lugu oli pikem ja võimsam kui teised ning tundus nagu oleks koorilauljatele just selle loo esitamine innukust süstinud. Zeisl on Austriast pärit juudi helilooja, ta on kirjutanud filmimuusikat, laule, ühe ooperi ja ühe reekviemi, mida ka tol päeval kuulsin. Tema sõnul kirjutas ta loo juutide reekviemi puudumise tõttu. Selles loos oli kiitust ja tulevikulootust. (Allikas: kontserdi kava) Esinenud kammerkoor Vocales Musicales pandi kokku 1999. aastal dirigent ja laulja Risto Joosti poolt. Juba esimestest hooaegadest saatis neid edu ja saadi mitmeid kõrgeid kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat. Dirigendi töö on üle võtnud ka kontredil dirigeerinud Endrik Üksvärav. Meeleolu tõstis veelgi kahe erakordse solisti Nadia Kuremi ja Helen Lokuta häälte kuulmine
Osad laevad viidi Tallinnasse, osad viidi Rootsi. Lüübeklased nõudsid küll oma laevu tagasi oma saadikute kaudu, kuid see ei läinud neil läbi. Aastal 1562 piirasid Rootsalsed Pärnut suure väega. Seda oli lihtne vallutada kuna pärnakatel polnud erilist kaitset sõja vastu. Kui nad juba Rootsi all olid toetas kuningas neid rikkaliku sõjavarustuse ja laskemoonaga, et kindlustada linna. Paide lossi vallutamine võttis aega nädal. Lasti lossi all, joosti tormijooksu, süüdati torne põlema. Neil juhtus ka üks õnnetus seal, kuid kuna lossis oli nälg tuli see allutada rootslastele. Soome hertsog külastab Tallinna koos oma vürtsliku abikaasaga. Nad abelluvad ka seal ning siis sõidavad Turusse tagasi. Hertsogile anti ka Helme, Karksi ja Ergmäe lossid kaasvarana. Hertsog Cristoffer ei tahtnud, et saadakse aru et ta vürsti on. Ta ööbis lihtkodanike juurdes ning töötas seal teenrina
peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul. Igaüks võttis kaasa söögikoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, kus ta asetati laelambi alla. Mehed istusid ümberringi seljad Peko poole, ja asusid igaüks eraldi oma kotist sööma. Pärast sööki tõusti, võeti kätest kinni ja sõõris ümber Peko käies paluti järgmiseks aastaks oma viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli, oli järgmisel aastal Peko peremees(tähistame järgnevas seda tava vereliisk). Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko"
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad
kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Ooperis esitati peamiselt orkestrimuusikat. Dirigendid peale Risto Joosti olid veel Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Pealmine dirigent oli ikkagi Risto Joost. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast,
kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste ,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus
tagasi saabus 158. Keegi ei osanud seletada, mis seal toimub. Ühtäkki ilmus üks vana mees rahva sekka, kellel oli selle vangla plaan ja see ulatati peaülemale, hiljem tuli välja, et see mees oli selles vanglas üks kunagine töötaja, kellel õnnestus imekombel pääseda. Kohale jõudsid ka sõjaväelised koos relvadega, kes ka saadeti koheselt majja sisse koos alles jäänud 158 mehega, seekord juba teades, kuhu minna. Peauksele tehti tormijooksu ning otsekoheselt joosti ühe salaukse juurde, mis oli plaanil aga tegelikkuses näha polnud. See avati ning sealt oli paista jube vaatepilt. Sadade inimeste surnukehad ning eriti verised trellid. Peitu olid ka pugenud need 2 meest, kes sooritasid kogu selle tapatöö. Pärast põhjalikku ülekuulamist tuli välja, et need mehed olid seal elanud 40 aastat ning nad on vennad ja, et nemad tapsid turvamehed ja kõik vangid ning hiljem hirmutasid kõiki seal majas käinud inimesi.
kuupäev, katsed läbiviinu nimi, nekruti kodukoht, vanus ja isa nimi, iseäralikud jooned (nt armid) ja pikkus. Rooma sõjavägi oli väga süstemaatiliselt üles ehitatud. Kõige aluseks oli distsipliin, lahingus tuli käituda rahulikult, enesekindlalt, käskudele alludes ja üksmeelselt. Üks väljaõppe osast oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, korrapäraselt ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga. Samuti tegeleti füüsilise trenniga. Joosti, hüpati nii kaugust kui kõrgust, kui salk asetses mõne veekogu ääres, siis ka ujuti. Samuti õpiti varustusega hobuse peale ronimist. Leegionites kasutati pistoda, lühikest mõõka, pika teraga mõõka ning kahte viskeoda (üks kergem, teine raskem). Kaitsevarustusena määrati leegionäridele ja praetooridele plaatidest koosnev liigendatud turvis. Lisaks kuulusid sõduri varustusse säärised, marssimissandaalid, kiiver, vöö ja kilp. Igal leegionil oli oma kujundusega kilp
veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite
kaua aega , kuna pärdikut oli raske saada. Kuigi eriti hästi poistel ei läinud. Hiljemalt tallu tagasi tulles, läks pärdik kaduma. Otsiti teda, ning oli puu otsa roninud. Kuidagi kätte teda ei saadud, kuna puid oli palju ning seni kuni roniti ühe puu otsa, hüppas pärdik teise. No oli küll heinategemisaega vmd sellist, kutsuti külarahvas appi. Nipernaadi pakkus välja, et puud tuleb maha raiduda ja nii tehtigi. Kuid pärdik läks põldudele( kus oli saak), kui temale järele joosti, talluti saak maha. Poistele anti teada, et neid võib oodata vangistus ning peavad korvama kõik kahjud nendele, kelle vara rüüstati. Muidugi poisid hakkasid süüdistama Nipernaadit, kuna tema need plaanid välja mõtles. 9. Teos Toomas Nipernaadi räägib seikleja hingega mehest , kes rändab maailmas ringi ning võrgutab naisi meelitustega ning pälvib nende usalduse valedega. Iga kevadest sügiseni rändab ringi ning kogeb seiklusi ja lõpuks läheb koju oma naise juurde.
juulil 1992, kuigi positiivne telefonihääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumisjooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos, esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uzgorodi lähedal, esimene mitmepäevajooks Nõukogude Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite
K.r toimunud mängudeks kogunes Olümpiasse osavõtjaid kõikidest Vana.Kreeka tähtsamtest riikidset. Kavas oli oli üks spordiala- staadionijooks (192,27 m). Olümpiamängude osatähtsus kasvas iga olümpiaadiga, suurenes osavõtvate arv. Olümpiamängude hiigelajal osalesid mängudel peaaegu kõigi Vahemere-äärsete kultuurrahvaste esindajad. Mängude ajaks kehtestati nn. Püha rahu, s,t katkestati igasugune sõjategevus. Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses, viievõistluses ja rusikavõistluses. Hiljem lisandusid võiduajamised kaarikutel, ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896
VanaKreeka sportlased ja sport SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................................................5 Sissejuhatus On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev uurimistöö võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka maailmast ja selle spordist, a...
on töötatud Töötama mida teha? töötada taotlema - mida on teinud? on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töötlema - mida on tehtud? on töödeldud TÜVI MUUTUB! tüütama - mida on teinud 0n tüüdanud TÜVI MUUTUB! Müüma mida teha? müüa Kirjutama mida tehakse? kirjutatakse jooksma - mida on teinud on jooksnud jooksma - Mida tehakse? joostakse jooksma - mida tehti joosti lükkama - mida on teinud on lükanud nägema - mida tehakse nähakse olema - mida tehakse? ollakse pelgama - mida on teinud peljanud julgema - mida ei teinud ei julgenud julenud - VALE! jätma - mida on tehtud on jäetud puistama - mida teha? puistata puistama- tehke mida? puistake taotlema - mida tehakse? taotletakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu julgema - mida on teinud on julgenud
Neljateistkümnes peatükk Reku tunnetas surnud inimeste hingesi ning tema armeegi koosnes nendest. Eriti hästi sai ta läbi Taavi isa August Raudoja vaimuga. Ta liikus segaste tunnetega punkri poole. Samal ajal puhastasid mehed punkrit imestades kuidas nad suutsid hallitusest kubisevas uberikus üldse elada. Reku plaanis granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Augusti vaim keelas teda. Plahvatuse peale joosti välja vaatama, mis oli juhtunud. Reku oli raskelt haavatud ning oigas. Ta kanti punkrisse ning ta haavad seoti kinni. Paraku Reku suri. Reku vanemad korraldasid pojale matused. Viieteistkümnes peatükk Metsas olevad mehed käisid paaril päeval peale matuseid küüni pandud roogi söömas. Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama. Tagasi jõudnud rääkis ta, et Hiie talus on probleeme. Joosti ruttu kohale. Nad päästsid Hilda vägistamisest
Neljateistkümnes peatükk Reku tunnetas surnud inimeste hingesi ning tema armeegi koosnes nendest. Eriti hästi sai ta läbi Taavi isa August Raudoja vaimuga. Ta liikus segaste tunnetega punkri poole. Samal ajal puhastasid mehed punkrit imestades kuidas nad suutsid hallitusest kubisevas uberikus üldse elada. Reku plaanis granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Augusti vaim keelas teda. Plahvatuse peale joosti välja vaatama, mis oli juhtunud. Reku oli raskelt haavatud ning oigas. Ta kanti punkrisse ning ta haavad seoti kinni. Paraku Reku suri. Reku vanemad korraldasid pojale matused. Viieteistkümnes peatükk Metsas olevad mehed käisid paaril päeval peale matuseid küüni pandud roogi söömas. Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama. Tagasi jõudnud rääkis ta, et Hiie talus on probleeme. Joosti ruttu kohale. Nad päästsid Hilda vägistamisest
Kõigest kümme, teistest tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva. Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema. Rapla salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest kõrget hinda maksma. Nelja päevaga teostati põgenemisplaan, öösel põgeneti vangilaagrist minema. Juba mitu päeva purustati piirdeaedu, sealt läbi põgenetigi. Joosti minema otsesuunas ning tühjade kätega nii kaugele kui võimalik. Valvurid märkasid nende kadumist ja neid hakati taga ajama. Tund aega möödus jooks ilma vereta, kuid äkitselt käis pauk ja üks poiss hukkus läbi venelase galasnikovi. Teise pauguga hukkus Rapla naine. Siis sai sõitis venelaste maastur vastu suurt kivi ning mehed, kes seal viibisid said koheselt surma. Öö möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks. Aasta möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks
Esimest korda võitis samal hooajal Nõukogude Liidu noortemeistri tiitli kaheksavõistluses. Ja ka esimest korda käis käärikus, kus vaatles kümnevõistlejaid ja võttis ise ka osa nende treeningutest. Hoolikas fikseeritud ettevalmistus: treeningpäeviku pidamine. Valter Külvet hakkas treeningpäevikut pidama 1978. aasta novembri kuusest. Raudkindel oli see, et igat trenni alustati kahekilomeetrise krossijooksuga. Joosti aasta ringi, vaatamata ilmase, kas sadas siis vihma, lund või rahet jooks toimus alati. Krossi jooksu vahele oli põimitud kiirjooksu lõigud. Põlveliigesed olid neljateistkümneselt paranenud, tehnika ABC käes, põhitähelepanu sai pöörata füüsiliste võimete arendamisele. Viieteistkümneselt tuli Valter Rovnos üheksavõistluses taas Nõukogude Liidu noortemeistriks ja sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
Kõigest kümme, teistest tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva. Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema. Rapla salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest kõrget hinda maksma. Nelja päevaga teostati põgenemisplaan, öösel põgeneti vangilaagrist minema. Juba mitu päeva purustati piirdeaedu, sealt läbi põgenetigi. Joosti minema otsesuunas ning tühjade kätega nii kaugele kui võimalik. Valvurid märkasid nende kadumist ja neid hakati taga ajama. Tund aega möödus jooks ilma vereta, kuid äkitselt käis pauk ja üks poiss hukkus läbi venelase galasnikovi. Teise pauguga hukkus Rapla naine. Siis sai sõitis venelaste maastur vastu suurt kivi ning mehed, kes seal viibisid said koheselt surma. Öö möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks. Aasta möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks
Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis kraavini, kus nad alguses kõik olid seisnud. Ta teadis, et maja pole enam kaugel. Siis kuulis ta kedagi tulemas ja peitis ennast
Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis kraavini, kus nad alguses kõik olid seisnud. Ta teadis, et maja pole enam kaugel. Siis kuulis ta kedagi tulemas ja peitis ennast
aastal sai esikoha Kalev. Üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 (o-suusatamine Otepääl) ja 1973 (o- jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus). MK osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: o-suusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning o-jooksus 1998 Otepääl ja 2006 Otepääl koos Euroopa Meistrivõistlustega. Esimene mitmepäevajooks NLiidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, startis 56 meest ja 1 naine ning 12 meeskonda; üldvõidu said Olavi Kärner ja Eesti. Harju mitmepäevajook-sul 1972. a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18. oktoobril 1972 Samblapõllul, võitis Johannes Tasa). Võistlused. Peale Eesti meistrivõistluste (mehed ja naised H/D21 võistlevad kaheksale medali-komplektile, omaette meistrivõistlused on noortele ja veteranidele) peetakse
Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid.
(EKG) arv nuumerus ainsus Singular Sg konn laulab mitmus Pluural Pl konnad laulavad tegumood Geenus isikuline Personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg Tempus olevik Preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik Perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis Moodus
Berliinis salvestuse ja pidime sealt sõitma Kölni, esinema hommikusse telesõusse. Tüdrukud, kes olid 24 tundi järjest videot teinud, magasid neljakesi autos, aga mina pidin sõitma. Kõigi magajate eest vastutama. Ma olin megaväsinud, kõik see tundus mulle katastroof ja siis läks veel üüriauto katki. Õudne! Ootasime öösel bensiinijaamas kaks tundi, kuni uus auto toodi. Saatesse jõudsime viimasel minutil. Selliseid hetki, kus kõik pillid kaelas konkreetselt joosti, oli kogu aeg. Kui oled esimest korda tundmatus Saksamaa linnas, otsid seal kontserdikohta, kiirteel on ummik ja lõpuks, kui leiad üles õige spordihalli, siis ei leia sa õiget ust!'' Kõige selle juures ei teeninud tüdrukud siis veel suurt midagi. Nende eest maksti ainult hotelliarved kinni. Anti süüa. Ja juua. Kõik esinemised esinesid nad promo nimel tasuta. ''See oli metsik töö, mida Renee tegi,'' hindab ninjade mänedzeri roolis kihutanut Peeter Kaljuste
Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kokkuvõte Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka olid kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid. Nende usk ja
Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud. Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure
Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus * paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform
Peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel läbi käisid. Alguses oli Jaan sellele vastu, teda häiris, et teda vargaks peeti. Siis lõpuks otsiti saun läbi. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa põhimõtteliselt minema ajas, sest ei olnud ette nähtud, et Väljaotsa saun tuleks läbi otsida, see oli Andrese oma jonn. Tegelikult pidid nad Mädasoo ja Joosti juurde minema. See käis Jaanile kõvasti au pihta, sest oli ta nii vaene kui tahes, oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud. Anni jäi pärast tema isa lahkumist sinna, Jaan istus ja Anni kükitas tema ees, hoides Jaanil käest kinni, Jaan ütles, et midagi viisid need mehed ära, kui mitte au, siis midagi, mida Jaan veel ei teadnud. Anni lahkus natukese aja pärast. Kui Jaan kuulis, et Andres oli Annit karistanud selle eest, et Anni Jaani kaitses, läks Jaan välja jalutama. Ta
Pidu peeti öösel. Praasiniku öösel koguneti selle aasta peremehe poole ning iga osaline võttis kodust kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, mehed istusid ringi ümber Peko (selgadega tema poole) ja sõid oma moonakotid tühjaks. Pärast sööki tõusti püsti, võeti kätest kinni ja seistis sõõris ümber Peko ning paluti järgmiseks aastaks viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo
jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14 nädalas väljas, kahe nädala pärast kaks korda väljas ning kuu lõpus joosti õues juba kolm korda nädalas soojendusjooksu. Lisaks pikkadele soojendusjooksudele hakkas treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas järjest jooksmist 20 sek, puhkus, 30 sek, puhkus, 40-50 sek). Peale jooksmise oli rõhk ka jõuharjutustel. Palju harjutusi kerele ja reitele oma keharaskusega ning lisaraskustega (topispall, ketas). Kehalised katsed aprillis 05.04.2016 Uued kehalised katsed 15 3. TULEMUSED
Ka seda järgiti hoolega, et söömine ja joomine oleks kombekas. Eksimise eest karistati kepihoopidega. Järgnes pikk pärastlõuna sõjakunstitarkuste omandamisega. Ratsa piigivõitlus märklaudade või rõngaste püüdmisega, ratsutamine raudrüüs, võitlemine nüride relvadega, nii hobuse seljas, kui jalgsi. Õpiti käsitlema kahekäemõõku ja lahingukirveid, heitma pistoda ning kaitsma end sel moel, nagu seda nõuab lahinguväli. Selleks tuli olla suurepärases füüsilises vormis. Joosti, maadeldi, jahiti ja kütiti. Ning pärast seda võis jälle sööma minna. Õhtune aeg oli eriti erakordne. Algasid muusikatunnid, kus õpiti kauneid laule, harfi ja lautomängu ja tantsukunsti saladusi. Henry oli väga musikaalne. Talle meeldis koos hoovkondlastega rahvalaule esitada. Selleks oli tarvilik harjutada koos naistega ja oli loomulik, et poisid võisid õhtuti naiste tubades malet ja õnnemänge mängida. Kell üheksa lõppes aga see kõik. Lapsed pandi magama, kardinad lasti alla,
Valge rätt ümber keha, süsimust nägu peas, seisis keset tee peal suur pikk kogu, hoidis hobuse suust kinni ja nüüd ta vilistas, oksad kohasid kaks teist tonti astusid puie varjust välja ja kargasid üle kraavi oma vaimulikule vennale appi. Mees ütles et tahab nendega võidelda, lüües ühele nii tugeva hoobi, et see kukkus pikali maha, peast verd purskas, teised vennad olid Taavetil kallal, lõid talle kurikaga pähe ja Taavet kaotas meelemärkuse. Arvati et Taavet on surnuks löödud, joosti koos tontidele peale Miina ka kaasas. Tondid suruti maga, käed seoti rätiga kinni ja tuvastati kes nad on ja selgus et Soldati-Juhan, Kadaka Jüts ja Karusta Hinn. Vallavanem ütles et õpetab neile kodukäimist. Üleoja Enn sinud Kadaka Jütsi käed kinni ja rääkis et nüüd saad teada kuidas sa minule tegid ja mis tunne see on. Miina hoidis Taaveti pead süles, kõigest hoolimata jooksis Miina Taavetile appi. Taaveti otsa ees oli suurmuhk mis paisus. Poisil olid
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
pulmapidu väljus kodu seinte vahelt. Teiseks-pulmal ei lastud enam omavoolu kulgeda, vaid see seati range organiseerimise raamidesse. Mõlemad uuendused ei olnud absoluutsed, vaid iseloomustavad tendentsid. 25 Tänapäeval Laulev revolutsioon pani eestlased taas ühiselt Eesti asja ajama. Äkki sai jälle selgeks, et eestlane olla on uhke ja hää ja et maa tuleb täita lastega......Rahvusliku vaimustuse lainel peeti rahvuslikke pulmi ja joosti tormi Eesti Rahva Muuseumile, et saada targemaks nii rahvarõivaste kui rahvakommete osas. Tervet ja tugevat lasterohket peret peeti Eesti elu edenemise aluseks nii nagu 1920-ndatel aastatelgi. Ja uskumatu kui kiiresti hääbus see vaimustus pärast seda kui Eesti Vabariik oli taas kord kätte saadud. 1980-ndail aastail oli endastmõistetav, et kui oldi juba pikemat aega koos, siis selle tulemuseks oli abielu. Liiati veel, kui laps oli tulekul. Ärkamisaeg tõi kaasa rahvuslikud
paar tilka imeeliksiiri ning pistsid siis sinna sisse mõne raudeseme. Ja justkui võluväel oli raud veest välja võttes kullaks muutnud. Selle saavutamiseks kasutati juba varem kullatud metalli, mis oli vees lahustuva värviga üle võõbatud. Kui ,,rauatükk" nüüd vette pisteti, lahtus värv ja nii võisidki maagid eliksiiriga segatud veest puhta kullatükki välja tõmmata. 3 Kõigil eliksiiridel oli suur menu, neile joosti lausa tormi. Loomulikult oli selline töö ohtlik, sest kui keegi pettuselt tabati, karistati teda karmilt enamasti tuli petturil oma eluga hüvasti jätta. Võib-olla just sellest oli tingitud rändmustkunstnike suur arvukus ja kõrge populaarsus. Kui kaua paigal püsida, avastatakse pettus paratamatult varem või hiljem. Siis võib aga põgenemiseks juba liiga hilja olla. Seetõttu kogusidki maagid
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
XIX - Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele - Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi hoidma jääma, Mari jaoks maeti Jussi nagu koera, surnuaia puude taha, ilma kirikukellade ja kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli
Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati kreeklasele omaseid harjutusi (jooksmine, ratsutamine, kaarikusõit, mõõgavõitlus, maadlus, sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja käia termides (saunad). 3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi. Gladiaatorite võitluste julus vähenes. 404. a keelati. 4-5 saj hakati korraldama vabade kodanikke võistlusi. Langusperioodil võistluspaiku suleti, ristiusk ei soosinud. Antiikaja pidulikud mängud: pärjamängud auhinnaks pärg
JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, 4 kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd!
riigi valitud spordikorralduslikust mudelist, ühiskonna ja majanduse arengust. Kindel on, et organiseerunud spordiharrastust mõjutavad nii traditsioonid ja kok- kulepped kui ka seadused ja turg. Samas mõjutavad kõik need tegurid ka üksteist. Spordiliikumine põhineb traditsioonidel. Antiikolümpiamängudel 776. aastast Spordiliikumine põhineb e.m.a alates joosti, heideti, sõideti ja võideldi. Võitjaid ülistati, mängude ajal ei sõ- traditsioonidel ditud. Nendest kaugetest aegadest on sport tohutult arenenud: sajad ja sajad uued spordialad, tehnilised vahendid, sooline, rassiline ning seisuslik võrdõiguslikkus sportida ja võistelda jne. Samas mõjutavad tänast sporti ammused traditsioonid, varasemal või hilisemal ajal saavutatud kokkulepped
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
