Spordi ajalugu eksamiküsimused (0)

1. ajalooallikad

• ainelised – ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud
  
• etnograafilised – tavad, kombed
  
• lingvistilised – keel
  
• suulised – pärimused, rahvaluule
  
• kirjalikud – ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid
  
• fotod, helisalvestised, filmid
  

Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides
2. spordi definitsioon (spordi harta järgi)
…tähendab " sport " kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil.
3. ROK'i presidendid
01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka)
02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa)
03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Šveits) [presidendi kohusetäitja]
04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa)
05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgia)
06. 1946-1952 J. SIGFRID EDSTRÖM (Rootsi)
07. 1952-1972 AVERY BRUNDAGE (USA)
08. 1972-1980 LORD KILLANIN ( Iirimaa )
09. 1980-2001 JUAN ANTONIO SAMARANCH ( Hispaania )
10. 2001-.... JACQUES ROGGE (Belgia)
4. kes olid Ling, Tyrs, Nachtegall
Per Henrik Ling – Rootsi võimlemise rajaja (samas tema meelisala oli vehklemine). Ta oli seisukohal, et teadmiste andmine ajaloost koos võimlemisega kindlustab ja tugevdab rahvast ja kuninga mõju rahvale. Selle tulemusena asutati 1814 Rootsi Kuninglik Võimlemise Keskinstituut Stockholmis. Kasutusele võetud programm võimaldas arendada liigutuste täpset sooritamist, teatud riistadel spetsiifiliste harjutuste sooritamist ning keha hoiaku korrigeerimist. Alustas ka spetsiifiliste harjutuste kasutamist tervise taastamiseks.
Miroslav Tyrs – Sookolite liikumine/ Sookolite leidja ja esimene liider – pidas oluliseks sellist võimlemissüsteemi, mis oleks oluline Tšehhi tüdrukutele ja poistele ja mis oleks populaarne nende hulgas. Ühtsuse rõhutamine, Sookolite spets riietus, vorm. Sealt on tulnud võimlemisse pärjad, lindid jne. Nii vaba- ja riistharjutusi sooritati mitmesugustes kombinatsioonides rõhutades välimist ilu. Võimlemises pidas oluliseks säilitada rahvuslikke jooni.
Franz Nachtegall – tuli GutsMuths’i võimlemisest; rajas eravõimla 1799 Kopenhaagenis. Lõi Kopenhaageni sõjaväevõimlemise instituudi – kõrgeim kehakultuuri õppeasutus maailmas. Võimlemisest sai sõjaväelaste treening
5. Jahn - mida tegi, kuna, kus?
Natsionalism – Frederich Jahn (1759-1839). Raamat ”Saksa võimlemine” (1816). Kasutas palju GutsMuths’i programmi seisukohti. Oli natsionalistlike vaadetega. Eesmärgiks oli kogu saksa rahva ühendamine. Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati.
6. kelle ideel ja kuna asutati "Rõõmu kodu"
1425, Vittorino da Feltre
7. gümnastika alaliigid
1) palestrika (harjutused palestras – maadlus , sõjalised harjutused)
2) orkestrika (laulu ja tantsumängud)
3) mängud (pallimängud)
Gümnastika alaliigid: 1) palestrika - jooksud , hüpped, kettaheide , odavise, maadlus, ujumine , sõudmine
2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud
8. 7 rüütlioskust

ratsutamine

ujumine

küttimine

vibulaskmine

võitluskunstide omandamine (vehklemine)

seltskondlikud mängud (kabe, male )

tantsu- ja poeesiaoskus
7 rüütlioskust - ratsutamine, ujumine, vibulaskmine, male, vehklemine, jaht, oda/kilbi/mõõga käsitlemine
9. milles seisnes Locke "tabula rasa "
Laps sünnib ilma valge (puhta) lehena, oluline kasvatus
10. antiik OM - kelle auks, kuna toimusid esimesed, viimased mängud
Alates 776 e.m.a Olümpias, 4-aastase intervalliga, Kreeka peajumal Zeusi auks, ametlikult lõpetati OM Rooma deklaratsiooniga 400 e.m.a
(viimased 393 m.a.j.)
11. viievõistluse esimene ala, esimene ala OM-l
5võistluse alad üldse – 1.staadionijooks, hooga kaugushüpe, ketas , oda, maadlus
12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto
Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud
Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud
Juvenalise moto - ”Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!”
Suurim amfiteater – colosseum , gladiaatorid
13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin’i
14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks"
15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s
1) vehklemine
2) ujumine
3) tants
4) ratsutamine
16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses
Georg Baumann – kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer – kuul, tõstmine
17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l
OM-il maadlus, MM-il laskmine
18. Raubach - kes oli
1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad
19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990
1920 – 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek . ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop . Ilmumist alustas ”Eesti Spordileht”. Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress .
1923 – Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel . Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud.
1989 – Taastati EOK tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal . Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK).
1990 – ENSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti ENSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark. Taastati ESK tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi , peasekretäriks Toomas Tõnise. Vabariigi valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud ”Kalev” ja ”Jõud” eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks. Tallinna Spordiinternaatkool ja ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium.
20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid
ESKL – esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok
EOK – esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann
2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee.
21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS
1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit . Pääs OM-le, esimesed medalid . 1936 OM Berliin , Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee
22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta
Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879
23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto
Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee ”Valmis tööks ja kaitseks”.
24. eesti sportlased , kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks
Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P. Keres , A. Veerpalu, K. Šmigun
Kuld+hõbe: J. Talts , A.Neuland,
Kuld+pronks: V.Väli
25. I olümpiamängude kuldmedal
Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920
26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks
Erika Salumäe, 9 korda
27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo
1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis.
1876 Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo, mida peetakse eestis ka võimlemise ajaloo alguseks
28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts
1896 Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts
29. esimesed kehakultuurialase kõrgharidusega lõpetajad
1913 - Anton Õunapuu lõpetas Helsingis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis
1915 - Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats
30. esimene eestikeelne spordiväljaanne
1920 Ilmumist alustas "Eesti Spordileht", lõpetas 1940; seejärel ilmus ajakiri “ Kehakultuur ”
31. millal asutati ESK
1922 Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb
32. eesti esimene asutus, kus hakati andma kõrgharidust
1928 Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust - Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut.
33. eesti rahvarohkeim spordiüritus
1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast
34. üleliiduline kehakultuurikompleks
1972 üleliiduline kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK)