Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri)
Tallinna Kunstigümnaasium Iluuisutamine Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit.............................................................................
...........................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval
..................................................................................................9 Pildid...............................................................................................................................10-12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 1 Uiskude ja uisutamise ajalugu Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel
Stacey Kemp (born July 25, 1988 in Preston) is an English pair skater who represents Great Britain. She competes with David King. They are the 2006-2010 British national champions. Kemp & King changed coaches in the summer of 2007 and moved to Poland to train under Mariusz and Dorota Siudek. As of 11 December 2010, the pair has the season's 32nd highest total score. The International Skating Union (ISU) ranks them 15th in the world. They earned the 30th highest total score during the 20082009 season, and 34th during 20092010.
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin ja...
TALISPORDI ALAD Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Asta Jänese Tallinn 2009 Sisukord Kiiruisutamine.....................................................................................................................3 Jäähoki.................................................................................................................................4 Iluuisutamine.......................................................................................................................5 Mäesuusatamine..................................................................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine....................................................................................................
..................................... ......2 Hokiuisud......................................................................................................................... ......3 Iluuisud............................................................................................................................. ......3 Uisutamis stiilid Rulluisutamine................................................................................................................. ....4 Iluuisutamine................................................................................................................... .....5 Kiiruisutamine................................................................................................................. ....6 Hoki.......................................................................................................................... ................7 Kokkuvõte..................................................................
.................................................................................................................6 Murdmaasuusatamine....................................................................................................7 Mäesuusatamine............................................................................................................9 Laskesuusatamine......................................................................................................... 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas.
Moritzi taliolümpial Sankt-Motitz, 1928 - Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Kiiruisutamin 2 0 2 e Kokku 2 0 2 Eesti esimesed taliolümplased (vasakult) Christfried Burmeister, Johannes Villemson (esindaja),Aleksander Mitt ja Eduard Hiop (esindaja) Sankt Moritzi olümpiamängudel IV taliolümpiamängud, GarmischPartenkirchen · 06.02. 16.02.1936 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 18. Helene Michelson - Eduard Hiop Eesti paarissõit - Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 46,6 22. Aleksander Mitt Eesti 1500 m 2.27,8 22. Aleksander Mitt Eesti 5000 m 9.00,4
(7,62cm) ning kaalub kaalub 6 untsi (170 grammi). Noortevõistlustel kasutatakse ka siniseid litreid mille kaal on 4 untsi (113 grammi). Treeningutel löögi tugevuse harjutamiseks kasutatakse ka lillakaspunaseid litreid kaaluga 10 untsi ning ka teraslitreid kaaluga 2 naela (900 g). Mängivad kaks võistkonda piiratud jääväljakul, mõõtmetega pikkus 51-61m ja laius 24-30m. Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel
jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali
Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe loop-kolmekordne toe loop-kolmekordne Loop hüppeid. esimene meeste seas teostatud külvikorra Biellmann, Cascade kolmekordne axel-kolmekordne flip-Euler. Detsembris 2009, Evgeni Plushenko kaheksandat korda sai meister Venemaa. Venemaa iluuisutaja, olümpiavõitja 2006 kaks korda olümpia hõbe Mitalisti (2002 ja 2010), kolm korda maailmameistriks ja kuus korda Euroopa meistrivõistluste meeste Iluuisutamine. Olümpiamängudel Vancouveris võitis hõbemedali taga võitja Evan Lysacek, vaid 1,31 võrra Austatud magister Sport Venemaa.
jooksul, ei olnud need ROKi poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud. Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda lumel ja jääl harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel suveolümpiamängude raames keeruline korraldada. Iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aastal. Olümpiamängude programmi kuulub 35 spordiala, 30 distsipliini ja peaaegu nelisada võistlusala. Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala
Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane. Ta on palju vähem ekraanil ning tal on vähem tegevusi kui hundil. Enamused ta tegevused on lihtsalt reaktsioonid hundi plaanidele. Multikas sisaldab ka kõrvalisi tegelasi, nagu näiteks jõehobu. Tema osaleb alati erinevas rollis, nagu müüja, muuseumi hooldaja, mööduja. Veel üks korduv kõrvaline tegelane on kass, kes on mustkunstnik ning ilmub mitmes stseenis, milles on lava. Ka teisi loomi
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov .......................................................................................... 4 Irina Stork ja Taavi Rand ...................................................................................................4 Jelena Glebova............................................................................................
Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine
33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:22,Nimi:Alksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:500m ,Tulemus:46.6 Koht:22,Nimi :Alksandet Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.27,8 Koht:22,Nimi:Alksander Mitt,Riik :Eesti,Võistlusala:5000m ,Tulemus:9.00,4 Koht: -,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:10 000m,Tulemus:Katkestas
Rahvusvaheline Bobisõidu Föderatsioon IBTF Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon ICF Rahvusvaheline Jäähoki Föderatsioon IIHF Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon FIL Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis Esimest korda heisati lipp 5. aprillil 1914 Aleksandrias Ametlikult heisati lipp esimest korda 1920 aastal suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiaprintsiibiks... ..
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta
der leichtathletin Nkergejõustiklane die disziplinen der leichtathletik kergejõustiku alad der hochsprung kõrgushüpe der diskuswerf kettaheide der kugelstoss kuulitõuge der hürdenlauf tõkkejooks der weitsprung kaugushüpe der 800-m lauf 800 m jooks der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija
1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 Jne 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada 14
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.
juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal.
läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka-
teostada. Sponsoreerimise abil aidataks ka kaasa spordi üldisele populariseerimisele ja tutvustamisele. Samas on see aga vastuolus spordi üldiste põhimõtetega, kus viidatakse tervisele, tervislikele eluviisidele. 5 2.Kohtunike äraostmine Spordialadel kus võitja selgitamine käib kohtunike antud punktide järgi ja kus kohtunike subjektiivne arvamus võib tulemusi muuta ( iluuisutamine, iluvõimlemine, vettehüpped, jne...) on tulnud ette juhtumeid, kus kohtuniku hinnangut on mõjutanud talle pakutavad rahasummad või muud soodsad pakkumised. Näited: · 2002 a. Olümpiamängudel võitis iluuisutamises paarissõidu Venemaa paar kanadalaste ees. Kuigi kanadalased olid sõitnud puhta kava, ent venelased korra eksinud ei takistanud see Venemaa paarile kõrgeimaid hindeid panemast. Kohe pärast tulemuste avaldamist tekkis skandaal
loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest …...ja….... 3 Loovtöö etapid ja nende kirjeldused 1.1. Teema valimine Eelmise aasta kevadel saime teada loovtöö teemad
Nad avastasid, et kõik patsiendid olid noored, kasvueas ja väga sportlikud. Haiguse põhjuseks on põlveliigeste ülekoormus, mis tekitab liigeses põletikku ja turset ning valu. Põletik tekib kohas, kus põlvekeder kinnitub sääreluu külge. Seal võivad tekkida isegi väikesed, vaevumärgatavad luumurrud. Valu tugevneb tavaliselt trenni käigus, kus on vaja hüppamist. Noortel, kes tegelevad selliste spordialadega nagu korvpall, võrkpall, jalgpall, iluuisutamine ja iluvõimlemine, esineb OSH-d rohkem. Enamasti on haaratud üks põlveliiges, harva ka mõlemad. Poistel esineb OSH-d sagedamini, tüdrukutel harvem. OSH sümptoomid on: *valu, turse põlves või põlve all säärel *Valu tugevneb sportides, eriti jooksmisel ja hüppamisel *Lonkamine pärast trenni *Sümptoomid vähenevad, kui trenni ei tee. On oluline teada, et sõltuvalt põlveliigese seisundist võivad sümptoomid olla väga erinevad.
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk;
Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt võitlushimulised ja valmis peaaegu kõigeks, et oma eesmärkideni jõuda. Selline suhtumine võib aga kujuneda ohtlikuks, kuna spordialadel, mis nõuavad head välimust ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure võitlushimu tagajärjeks toitumishäired. Kuigi teada on ka mõningaid juhtumeid, kus mõni meessportlane on hakanud end näljutama, on seesugune käitumine pigem siiski omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga. Anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa) on toitumishäired, mis
osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Eesti Olümpiakomitee president President Mart Siimann XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City · 8. - 24.02.2002 Iluuisutamine Margus Hernits 27. koht (28 võistlejat) meeste üksiksõidus Kahevõistlus Jens Salumäe 37. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis 40. koht (45 võistlejat) kahevõistluses 49. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120) Tambet Pikkor 40
Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20aprill12 september 1920 Belgias Antwerpenis. Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Spordialade toimumise ajaline jaotus Aprill jäähoki, iluuisutamine; Juuli purjetamine, laskmine, polo; August enamik spordialasid; September jalgpall, ratsutamine. Eestlased olümpial E.S.S "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti
Salt Lake Citiy nimetati olümpialinnaks ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal
aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel spordialadel nagu näiteks iluuisutamine, võimlemine ja vettehüpped, kus kohtunik võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist. Erapooletu reeglite haldamine on kõigi kohtunike esmane kohus. 3) Reeglid treeningul. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta. 3
10. Arendada ,,uisuturismi" - koostöös Tartu hotellidega töötada välja turismipakett välismaalastele (teabevideo, kiiruisuklubi treening koos treeneriga, vabajää kasutus, saun). 11. Pakkuda ürituste korraldamise võimalust asutustele, soovi korral mängude korraldamisega. 12. Pakkuda meelelahutusvõimalust kõigile soovijatele, kiiruisulaenutust. 13. Pakkuda tegutsemisvõimalust teistele jääspordialadele (iluuisutamine, jäähoki). 14. Pakkuda jooksuradade, kergejõustikuinventari ja jõusaali kasutamisvõimalust soovijatele. 15. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus. 1.5 Asukoht Ants Antsoni nimeline kiiruisuklubi hakkab tegutsema Annelinnas Annelinna Keskuse ja Ihaste tee vahelises piirkonnas. Piirkond on väga sobiv, kuna Annelinnas elab märkimisväärne osa Tartu elanikkonnast ja Tartu seni ainus sisejäähall asub linna teises servas Lõunakeskuses.
· Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade
toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad o Tõstmine, kulturism · Suure energiakuluga spordialad o Vastupidavusalad · Kehakaalu kiire muutmine on tavaline o Maadlejad, judo, poks Riskirühmad saavutusspordis · VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide, vitamiinide, mineraalide abil · KULTURISM, TÕSTMINE o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine lihashüpertroofia nimel Riskirühmad saavutusspordis (järg) · JALGRATTASPORT, JOOKSMINE, UJUMINE, AERUTAMINE, TRIATLON jt
Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse · 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l
2000 Sydney · 1932 2002 Salt Lake City · 1936 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 jne SPORDIAJALOO KT nr 7 Meie kursusel Kehaline kasvatus ja sport Eestis,eelnevatel kursustel mingi muu. 1.vanimad jäljed inim asutusest Eesti 17.Olümpiakomitee kuldmedali võitnud territooriumil pärinevad: Eesti sportlased
· Põhineb liigutustegevuse kinemaatiliste (ruumiliste, ajaliste ja ajalis-ruumiliste) karakteristikute registreerimisel Sporditehnika kinemaatiline analüüs · Võimaldab võrrelda ühe spordiala erinevaid tehnikavariante · Võimaldab võrrelda erinevate sportlaste tehnika iseärasusi · Võimaldab selgitada tehnikavigu · Erilist osa etendab spordialadel, kus hinnatakse liigutuste esteetilisust, artistlikkust (sport- ja ilusvõimlemine, vettehüpped, iluuisutamine jt.) · Ka teistel spordialadel (tsüklilised alad, spordmängud, raskejõustik, suusahüpped jt.) võimaldab hinnata tehnikate efektiivsust ja ratsionaalsust Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata: · Patsientide motoorse puude suurust ja iseärasusi (täpsustada diagnoosi) · Rakendatud ravivõtete efektiivsust nii kliinilises meditsiinis (neuroloogias, traumatoloogias) kui ka taastusravis (füsioteraapias)
Igal võistlusalal 1,2 ja 3 koha saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Kuulub 35 spordiala,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on murdmaasuusatamine,iluuisutamine,jäähoki,kahevõistlus,suusahüpped ja kiiruisutamine. Sulgpall,korvpall ja võrkpall pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena,hiljem said olümpiaspordiala staatuse. Olümpialinnale antakse olümpiamängude korraldus 7-8 aastat enne mängude toimumist.Linn valitakse kahes etapis ja valikprotsess kestab kaks aastat. Kui võtta võrdlusesse Kreeka ja tänapäeva olümpiamängud,siis tänu aja edasi arenemisele on muutunud paljud asjad või on midagi juurde tulnud. Samaks on
9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega) 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! Kõik ajaloolised teooriad on tagasi-viitavad, seega on teoorias üks haigutav auk - kuidas sai
ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening: On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete
Tema teosed kujutavad kommentaarideta objekte. Ta on tegelenud ka filmikunstiga. Tuntuim teos on ,,Campelli supipurk". 5.4. Sport Kuigi ameeriklastel on väga olulosel kohal toit, hindavad nad ka sporti. Palju tegeletakse kergejõustikuga. Selles vallas on tuntumad tegijad sprinter Bolt, kes on nüüdseks neljakordne olümpiavõitja ja Felix, naistest Marion Jones, kes viimati jäi vahele dopingu kasutamisega. Tuntud on ka sellised spordialad nagu jalgpall ja korvpall, jäähoki, iluuisutamine jne. USAs on väga palju spordikoondiseid ja liite. New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal). National Football League'is esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New
loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone
avaldumist– koormusastma, pingutusastma- viimasel ajal koormusest tingitud bronhokonstriktsioon (KTB)-kestva füüsilise koormuse ajal ja peamiselt selle järgselt tekkivat hingamisteede obstruktsiooni, mis taandub spontaanselt 30-60 min jooksul. Suure KTB-riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b. külma ja kuiva õhuga seotud spordialad- suusatamine- jäähoki- iluuisutamine Väikese KTB – riskiga spordialad- ujumine- tennis- võrkpall- käsipall- maadlus- sprint- tõstmine- mäesuusatamine- judo KTB avaldub: - hingamise raskus, hingeldus- köha- vilistav hingamine- raskustunne, pigistustunne rindkeres- väsimus, õhupuudus pärast koormust. Uuringud koormusastma diagnoosimiseks. 1. Rindkere ülesvõte 2. Spiromeetria 3. Füüsilise koormuse test 4. Kliinilise vere analüüs 5. Allergiatestid 6. Vajadusel EKG, ehhokardiograafiaSeedeelundkond.1. Kõhuvalud,
keskpunkti vastupäeva. Seda liikumist nimetatakse tantsusuunaks. STANDARDTANTSUD Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone
annaabi.ee 
