45 kuul T 11.10 600m T 11.10 kuul P 11.20 600m P 11.30 600m T 11.45 600m P U16 09.30 kuul P 10.00 kuul T 10.35 60m P 10.50 60m T 11.00 60m finaal P 11.05 60m finaal T 11.15 kaugus P, T 12.15 600m T 12.25 600m P ▪ Tulemuste arvestamine. jooksude puhul arvestatakse aegade paremuse järgi (sekundites ja minutites), kaugushüppes ja kuulitõukes parema tulemuse järgi (meetrites). ▪ Autasustamine. Iga ala 3 parimat saab auhinna. Autasustamine toimub vahetult pärast ala lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis.
2. Lühiajalise mälu test 3. Visuaalne reaktsiooniaja test 4. Käepigistuse tugevuse test 5. 2m. ja 20m. jooks ajavõtuga 6. Südamelöögi sagedus 4-l erineval ajahetkel. 7. Keha sisetemperatuuri ja välistemperatuuri mõõtmine (Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566) Tulemused: o Osalejate hinnangul vähenes pärast 30min. uinakut nende unisus ja erksus kasvas. o Lühiajalise mälu testi tulemused paranesid o 2m ja 20m jooksude ajad paranesid, ehk need, kes 30 min. magasid jooksid distantsid kiiremini. o Südamelöögisagedus oli neil, kes 30min. magasid pärast magamist madalam, kui neil , kes ei maganud. Kuid hiljem tõusis nende SLS kõrgemaks, kui teisel rühmal. o Kehatemperatuuri muutused olid väga väikesed. o Reaktsiooniaja vähenemises ja käepigistuse tugevuses märgatavaid muutusi ei olnud. (Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566) Hinnang uuringule
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6
(1) Peale igat overit vahetatakse battimise ja pallimise pooled ja väljakumängimise positsioonid vahetatakse vastavalt (põhimõtteliselt peegelpildis). Kohtunikud vahetavad kohad sedasi, et see kes enne oli bowleri poolel, läheb square-leg kohtunikuks ning sealt tulev kohtunik pallija otsa poole kohtunikuks.(1) Inningute lõpp Inning on lõpetatud kui: 1. Kümme batsmani üheteistkümnest on mängust väljas (dismissed). 2. Meeskond kes peab saama vajaliku jooksude arvu võiduks saab need kokku. 3. Etteantud overid on pallitud (ühepäevastel matsidel, tavaliselt 50 overit). 4. Kapten annab teada, et tema inningud on suletud (closed, see ei kehti ühepäevaste, kindla arvu overitega matsile).(1) Mänguaeg Tavaliselt mängitakse kahe inninguga matsid kolme kuni viie päeva jooksul, kusjuures iga päev mängitakse vähemalt kuus tundi kriketit. Ühe inninguga matsid mängitakse tavaliselt kuue või enama tunni jooksul päevas
Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall. Igaüks püüab suurt palli oma väikese palliga tabada, kaotab see rühm, kelle piirjoone taha pall veereb. Inimene Eesmärgid: laps kordab kehaosasid, erendab tähelepanu, kiirust ja täpsust
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6
1500 m jooks 1500 m jooks 5000 m jooks 5000 m jooks 10 000 m jooks 10 000 m jooks Maratonijooks Maratonijooks 4x100/4x400 m teatejooks 4x100 m /4x400 m teatejooks 110 m/400 m tõkkejooks 100 m/400 m tõkkejooks 400 m jooks 3000 m takistusjooks 3000 m takistusjooks Jooksude kirjeldused Olümpiamängudel 100m jooks Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. 400 meetri jooks See pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega
Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele. Saksa noortetreener F.Friedric leidis, et noor ei kaota midagi, kui ta alustab süstemaatilise keskmaajooksu treeninguga alles 17-18 aastaselt(Karikosk 1976: 469). Suursaavutusteks treenimine enne 18-ndat eluaastat on enneaegne ja võib toimuda hilisema saavutusvõime arvel. Ta leiab, et noorte harmooniline seisund on erinev ja sellepärast ei talu väliselt sarnased noored võrdset koormust, ka T.Nett pooldab aeglast jooksutempot, jooksude väikest arvu ja pikki intervalle(Karikosk 1970: 244). 7 KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED 1. Kestvusjooksu ja käigu meetod. 2. Kestvusjooksu, käigu ja kordusjooksude meetod. Sellest kujunes klassikaline treeningumeetod kestvusjooksus ja käigutreeningust maastikul, mis oli ühendatud kordusjooksude ja sprindiga staadionirajal. Selle kohta kirjutab Soome spordiprofessor Lauri Pihkla(Karikosk 1968: 276).
diskvalifitseerimise märgiks (diagonaalselt poolitatud) puna-musta kaarti ja aktiveerima punase märgise tema rajal oleval starditumbal. Kui valelähte põhjustasid kõrvalised asjaolud ja see ei toimunud võistlejate süül, näidatakse kõigile võistlejatele rohelist kaarti. Distants: a) Kaasvõistleja takistamine: kaasvõistlejaid tõuklemisega, kinnihoidmisega või teele ettejäämisega takistada püüdev jooksja või käija diskvalifitseeritakse antud alal. Jooksude peakohtunikul on õigus määrata antud jooks kordamisele diskvalifitseeritud sportlaste osavõtuta. Eeljooksude puhul on jooksude peakohtunikul õigus viia tõsiselt kannatada saanud võistlejad (va diskvalifitseeritud võistlejad) üle teistesse eeljooksudesse. Üldiselt eeldatakse, et kaasvõistleja poolt häiritud (takistatud) võistleja lõpetab distantsi, üritades parimat. b) Jooksud eraldi radadel ja ühisel rajal: kõigis
Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09 Jamaica USA Saint Kitts ja Nevis 200m jooks Usain Bolt Walter Dix Christophe Lemaitre 19.40 19
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli:
suur osa kergejõustikule lähemal seisvatest inimestest polnud kunagi midagi kuulnud. Nimede tundmatusele vastas paraku ka tulemuste tase, eriti jooksualadel puudusid n-ö maailma mõistes staarid pea täielikult. Hüpetes ja heidetes oli olukord hoopis teine, nii mõnelgi alal tähendab Euroopa tipp ka maailma absoluutset tippu. Ehk peitub siin suur osa tõest täiesti väites, mille üks Eesti spordiajakirjanik EM-il välja ütles. Paljudel riikidel on jooksude peale mõttetu panustada, sest maailma tippkonkurentsis on tumedanahalistega koos võisteldes väga vähe lootust läbi lüüa ja nii panustataksegi rohkem väljakualadele. Samas on neidsamu Euroopa meistrivõistlusi valgenahalistele jooksjatele väga vaja, et leida motivatsiooni tipptasemel treenimiseks. Meenutame kas või Pavel Loskutovi nelja aasta tagust hõbemedalivõitu või sellelt EM-ilt meeste 10 000 meetri jooksus ilusa lõpuspurdiga võitnud sakslast Jan Fitchenit. EM on suur
ebamäärasuse probleemi ees · Teatud alleeli olemasolu on harva 100% penetrantsusega (penetrance) s.t. %-sagedus, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis · Sellest hoolimata pakutakse juba täna tasulise teenusena ,,talendi geeni" teste Pelgalt sõnad ,,teaduslik" + ,,geneetiline" + ,,labor" tekitavad tavainimestes eksliku kindlameelsuse ,,Looduslik eelis?" Planeedil on mustanahalisi 12%, aga jooksude medalivõitjate seas?! Jooksjate edu on ikkagi ,,lihtsam" seletada geneetiliselt ... Sport ja pärilikkus · Pikkus · Küpsemine · Ekto- ja mesomorfism · Aeroobne töövõime · Lihasjõud · Alaspetsiifiline liigutusvilumus · Keha rasva hulk · Painduvus · Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad
koolimajas. (Heuer_1997)) Võistelda sai Rakveres, Kiviõlis ja Jõhvis. Esimene säilinud diplom on Lipul pärit 1940. aasta sügisest. Jõhvi kommunistlike noorte poolt organiseeritud kergejõustikuvõistlustel starditi sellel korral kõigil kavas olnud aladel. Peeti ka võistkondliku arvestust, nii tuli kaasa lüüa võimalikult paljudel aladel. See aga arendas veelgi kehalist mitmekülgsust, mis on kümnevõistluse seisukohalt väga tähtis. Stabiilselt hea tuleb olla nii jooksude, heideta, kui ka hüpete valdkonnas. Veel viis aastat ei langetanud Lipp otsust ühe või teise ala kasuks. (Teemägi_1963) Saabunud sõja-aastatel oli võistlusi vähe. Läbi häda tuli noorel kergejõustikuentusiastil sõita loomavagunis salaja Eesti esivõistlustele. 1942. aasta tulemustest võib välja tuua 12.36 kuulitõukes, 39.87 kettaheites ja 5480 punkti kümnevõistluses. Viimane tulemus asetas Lipu
Kiirendusjooksudel tuleb arvestada: 1) sujuvat kiiruse tõstmist aeglasest kuni maksimaalseni, 2) kiiruse tunnetamiseks tuleb rõhutada eelkõige maksimaalse sammusagedusega osa kiirendusjooksus, 3) maksimaalse kiiruse ja sammusagedusega kiirenduse osa pikendamist järk- järgult seoses treenituse tõusuga, 4) sujuvat kiiruse langust pärast maksimaalse kiirusega osa, 5) head lõdvestatust, 6) küllaldast puhkus jooksude vahel. Sõltuvalt ettevalmistuse perioodist, aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendamisele kui ka säilitamisele. Erinevad sprindidistantsid nõuavad sprinteritelt erinevaid kiiruslikke võimeid. Järgnevas tabelis (tabel 1) on toodud 100 m, 200 m ja 400 m distantsile vajalike kehaliste võimete tähtsuse järjekord. Hinnang on antud 1-5 palli süsteemis ja numbriga 1 tähistatakse vastava sprindidistantsi jaoks kõige olulisemat võimet.
Siin sai pargiteedel 100 meetrit joosta peaaegu viiel normaallaiusega rajal. Rajakate oli kokkutambitud peentest kividest ning ringteel oli tõuse ja langusi. Kõva rajakate lõhkus naelikuid. Vallimäe põliste puude all viidi läbi mitmeid maakondliku ulatusega võistlusi, aga ka suuremaid üritusi 1930. aastal toimusid siin vabariigi esivõistlused murdmaajooksus. Vallimäel harrastati edukalt teisigi alasid peale jooksude. Kuuli tõugati vallitorni esisel vanal tenniseväljakul, ketast tuli heita vallitorni taga. Pikema oda lennu korral sattus see puutüvesse või raksatas kivimüüri. Enne ja peale sõda kasutati sportimispaigana ka praegust kutsekooli spordiplatsi, mis Erni Reinloo tulekuga kutsekooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1960-ndatel kohandati ka kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli mängitakse. Koos Paide 1
Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on "suvi", teine "talv". Mängujuht seisab keskel ja viskab ketta õhku. Kumb pilt ülespoole jääb, see võistkond hakkab teisi püüdma. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipüütud võivad vastasmeeskonda üle tulla, aga võib ka loendada, kumb võistkond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Vastavalt teemale võivad olla võistkonnad ka "päev" ja "öö" või "loom" ja "kala", jne. Alates 6. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD MAA, VESI, ÕHK, TULI Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 6.-7. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv mängijaid Vahendid: pall (või mõni pehme mänguasi) Reegel: Kes eksib, annab pandi. Mängu käik: Lapsed seisavad ringis
(Montessori pedagoogika.) Adolf Spiess- kohandas turnerite-võimlemise koolidele. koostas tunniskeemid, täpsustas tunni organisatoorset külge, võttis kasutusele harjutused väikevahenditega. 1840. a avaldas ,,Õpetus võimlemise kunstist". turnerite- liikumine- 1811.aastal avati Hasenheides (Berliini lähedal) võimlemisväljak, kus hakkasid toimuma võimlejate (kohalikud väikekodanlased, käsitöölised, õpilased jne) treeningud ja avalikud esinemised. Võimlemisväljakutel tegeleti jooksude, hüpete, maadluse, ujumise jms, erilist rõhku pandi riistvõimlemisele 1819.aastal keelas Preisi valitsus kehaliste harjutustega tegelemise koolides ja välis- väljakutel (Hasenheide võimlemisväljak suleti). Turnsperre (võimlemisliikumise keeld) kestis 1820-1842 aastani. Sel ajal hakati (salaja) võimlemisega tegelema sisetingimustes hakkasid tekkima võimlad, loodivõimlemisriistu, riistharjutuste tehnika muutus keerulisemaks. Kehaline kasvatus Tsehhimaal: 1881
annaabi.ee 
