Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi. 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210. Naised hakkasid kergejõustikku harrastama 20. sajandi alguses. Esimesed naiste maailmamängud toimusid 1922. aastal Pariisis. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka olümpiamängude kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste arvu kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asubMonte Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed
Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8.90 asemel 8.71, Lee Evansile 400 meetris 43,86 asemel 44,22). Lühimaajooksu, kaugus- ja kolmikhüpet soodustab vahel ka taganttuul, mille ärakasutamisele oskas 1912. aastal asutatud ja samast ajast ametlikult maailmarekordeid fikseeriv IAAF kindla piiri panna 24 aasta möödudes (1936). Teatavasti ei loeta tollest ajast edetabeli- ja rekordikõlblikeks tulemusi, mis saavutatud taganttuulega üle 2 m/sek. Aga kõrgmikutulemuste suhtes pole IAAF märganud seisukohta võtta... 40 aastat. Robert Beamoni Lee Evans 5 Kasutatud kirjandus: www.google.com http://et.wikipedia.org
Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud taganttuulega 8.51. Mais parandas ta Santiagos riigi rekordiks 8.26 ja veel Sevillas 8.29. Hiljem aga sai ta vigastada ja ei saanud pikka aega võistelda. Siiski Helsingi maailmameistrivõistlustel ta võistles ja jõudis finaali, kus hüppas tuule toetusel tulemusega 8.20 end kuuendaks. 2006 aasta IAAF Sisemaailmameistri võistlustel lõpetas ta teisene koos uue Lõuna-Ameerika sisemeistrivõistluste rekordiga 8,29 meetrit. 2006 võitis ta viis (Osla, Rooma, Zürik, Brüssel, berliin) kuuest kuldliiga võistel samal hooajal, mis tõi talle sisse 83,333$. Ta ainult sai lüüa Pariisis kus ta jäi teiseks. Mai 2006 sai temast Lõuna-Amerika kaugushüppe rekordi omanik tulemusega 8,56. 2007. aasta MM-il Osakas Saladino võitis kuldmedali, olles ühtlasi esimene
1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: ·Olümpiamängud ·Maailmameistrivõistlused
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 4 Kergejõustiku alad
10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus
treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi. 24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. 20. märtsil 2014 sündis perre poeg Kristjan. 3 Saavutused Olümpiamängudel on Gerd Kanter võitnud 2 medalit. Kuldmedali 2008. aastal Pekingis tulemusega 68.82 ja pronksmedali 2012. aastal Londonis tulemusega 68.03. Olümpiamängudel osales Gerd Kanter ka 2004. aastal Ateenas ja saavutas 19. koha tulemusega 60.05.
Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus 19,91 *hõbemedal 4*100m. jooksus 37,89 2009a. Berliinis *Maailmameister 100m. jooksus 9,58 *Maailmameister 200m. jooksus 19,19 *Maailmameister 4*100m. jooksus 37,31 Maailmakarika võistlustel 2006a Ateenas *2.koht 200m. jooksus 19,96 IAAF-i finaalvõistlustel 2006a.Stuttgartis *3.koht 200m.jooksus 20,10 Noorte maailmameistrivõistlustel *Maailmameister 200m. jooksus 20,40 Juuniorite maailmameistrivõistlustel 20092a.Kingstonis. *Maailmameister 200m. jooksus 20,61 *hõbemedal 4*100m. teatejooksus 39,15 *hõbemedal 4*100m. teatejooksus 3.04,06
Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinisiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.
terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21 km), maratonijooks (42 km) ja ultramaraton. Pikamaajooks
Kui väljas on jahe, tuleks jooksmiseks kasutada lisaks niiskust juhtivale särgile ja pükstele soojust hoidvat fliisjakki. Tuule ja sademete kaitseks on soovitav hankida endale kergest, kuid tuule- ja veekindlast materjalist valmistatud jooksudress. Pamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi.
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala.
1.4 Naiste Olümpiamängud Naiste olümpiamängude nime all toimusid Pariisis 20. augustil 1922 esimesed naiste maailmamängud.(vaata joonist 1.2) Naiste maailmamängud olid rahvusvaheline naiste spordivõistlus, mida hakati korraldama enne naiste võistluste sisseseadmist olümpiamängudel. Üritus konkureeris olümpiamängudega.Nende korraldaja oli Rahvusvaheline Naiste Spordi Föderatsioon (FSFI).Esimesed maailmamängud toimusid naiste olümpiamängude nime all pärast seda, kui IAAF oli keeldunud lisamast 1924. aasta suveolümpiamängude programmi naiste võistlusalasid. Sellest nimetusest oldi IAAF-i ja ROK-i protesti tõttu sunnitud 1926. aastal loobuma.Võistlusi peeti kokku neljal korral. Pärast seda saadeti FSFI ROK-i survel laiali ning FSFI andis rahvusvahelise naiste kergejõustiku juhtimise 1936 üle IAAF-ile. Joonis 1.2 Naiste olümpiamängude avamine. 6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU
sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H
Tallinnas ja Tartus peetud esimesi kergejõustiku võistlusi.(3) Esimesed suveolümpiamängud toimusid 1896 aastal Ateenas ja taliolümpiamängud 1924 Camoixis.(2) 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210.(2) Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib
10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H
Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda,
Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased
Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala.
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906
Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele
Still, he started strongly outdoors, having a long early- season throw of 71.45 m in California – the eleventh best throw ever at that point. He finished just outside the medals at the 2010 European Athletics Championships, coming fourth, but managed to win the silver medal at the 2011 World Championships in Athletics behind Robert Harting. He ended that year with a season's best throw of 67.99 m at the Kamila Skolimowska Memorial. He won the 2012 and the 2013 IAAF Diamond League in discus throw. On September 4, 2006, in Helsingborg, Sweden, Kanter threw more than 70 metres in four different rounds (69.46 – 72.30 – 70.43 – 73.38 – 70.51 – 65.88). The best mark of 73.38 m was an Estonian record and the third best in history – only Jürgen Schult (74.08 m, 1986) and Virgilijus Alekna (73.88 m, 2000) have thrown further. Gerd record in development
aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta suveolümpiamängudel kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad
aasta Maailma Sisemeistrivõistlustel. Lisaks kõigele sellele on ta olnud edukas ka Euroopa ja Saksamaa meistrivõistlustel. Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna. Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ). Paljud saksa veebilehed, kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler hääletati ,,Sajandi atleediks" 1999. aastal IAAF-i poolt (Inernational Association of Athletics Federations). Saavutused I Olümpiamängud 1988. aastal Seoul'is hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,22m) pronksmedal 100m (tulemus 10,85s) pronksmedal 200m (tulemus 21,95s) 1992. aastal Barcelonas olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 7,14m) 2000. aastal Sydney's olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 6,99m) II Maailmameistrivõistlused 1983. aastal Helsingis maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,27m) 1987
koht, 56.63 (24. august) 2005. a Helsingis: 2. koht, 68.57 (7. august) 2007. a Osakas: 1. koht, 68.94 (28. august) Olümpiamängudel: 2004. a Ateenas: 19. koht, 60.05 (21. august) Euroopa meistrivõistlustel: 2002. a Münchenis: 12. koht, 55.14 (21. august) 2006. a Göteborgis: 2. koht, 68.03 (12. august) Heitealade talvistel Euroopa meistrivõistlustel: 2003 Gioia Tauro, Itaalia: 1. koht, 64.17 2004 Malta: 1. koht, 63.21 2005 Mersin, Türgi: 1. koht, 66.05 2007 Yalta: 1. koht, 65.43 IAAF Kergejõustiku hooaja lõpuvõistlustel 2004 Monaco: 5. koht, 63.28 2005 Monte Carlo: 2. koht, 66.01 2005 Stuttgart: 2. koht, 68.47 2007 Stuttgart: 1. koht, 66.54 Suveuniversiaadidel: 2005 Izmir: 1. koht 65.29 Gerd on olnud Eesti meister aastatel 2004-2007. Talle kuulub Eesti rekord kettaheites 73.38 4.09.2006 Helsingborgis. 6.4 Gerdi isikliku rekordi areng · 1996 46.92 (1,5 kg ketas) · 1997 50.40 (1,5 kg ketas) · 1998 47.37 (2 kg ketas) · 1999 49.25 · 2000 56.68
.........4 Treeningprogrammid.........................................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6
7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit
Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi. Kui selle järel on riikidel erinevate medalite arv sama, siis jäävad nad kohta jagama tähestikulises järjekorras. Sellist järjekorda kasutavad ROK ja IAAF. Olümpiamängudel sportlastega esindanud 204 rahvuslikust olümpiakomiteest said medaleid 85 olümpiakomitee sportlased. Olümpiamängude 9 paremikku olid : Koht Riik Kokku 1. USA 46 29 29 104 2. Hiina 38 27 23 88 3. Suurbritannia 29 17 19 65 Koht Riik Kokku 4
She is the current Olympic, World (three-time) and European (twice) heptathlon champion and is regarded as one of the best female athletes in the world. She is also the European record holder for heptathlon with a personal best of 7,032 points. This score ranks her second on the all-time heptathlon points score list, only behind Jackie Joyner-Kersee who set the world record of 7,291 points. Since 2002-09-16, Klüft has been continuously ranked as the world's leading heptathlete, by the IAAF. She is the only athlete ever to win three world titles in heptathlon. Klüft has a perfect physique for multi-events - tall and lean for the running and jumping events but also powerful enough to perform well in the shot put and javelin. She has always had natural ability in the jumping events, sprinting and hurdles, and has steadily improved in the throwing events and 800 m and now has no weaknesses across the seven events. This is
1. Virgilijus Alekna LTU 70,17 m 2. Gerd Kanter EST 68,57 m 3. Michael Möllenbeck GER 65,95 m 4. Aleksander Tammert EST 64,84 m 5. Ian Waltz USA 64,27m 6. Frantz Kruger RSA 64,23 m 7. Jarred Rome USA 64,22 m 8. Jason Tunks CAN 63,77 m 9. Lars Riedel GER 63,05 m 10. Zoltan Kövago HUN 62,94 m 4 Kasutatud ajalehte Postimees 07.08.2007 väljaannet 5 IAAF andmetel 10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena Homme Eesti aja järgi öösel kell 3.30 avab maailma hooaja edetabelijuht Gerd Kanter A-grupis kettaheite kvalifikatsioonivõistluse. Tänavu 72.03 saavutanud Kanteriga koos heidab A-grupis kolmandana Märt Israel, kel on sellest hooajast kirjas isiklik tippmark 63.64.
20 m, võimaluse korral 25 m. 4. Hoovõtuala ja äratõukepaiga lubatud maksimaalne kalle on 1:250 (mööda iga tellingupostidevahelise sirge keskpunktist lähtuvat raadiust hoovõtualaks oleval poolringil. Hoovõturaja raadius on toodud Määruses 182.3. Maandumispaik tuleb paigutada selliselt, et hoovõtt toimuks mööda tõusvat kallet ehk ,,vastumäge". 5. Äratõukeala peab olema täiesti tasane, Määruses 182.4 lubatust mitte suurema kaldega ja vastama IAAF-i ,,Võistluspaikade sobivuse juhendis" toodud nõuetele. Hüppetellingud - 6. Lubatud on kasutada igasuguseid jäiku tellinguid või poste. Lati hoidmiseks peavad neil olema jäigad lati kandetoed. Kandetoed peavad paiknema selliselt, et ka lati kõige kõrgema asendi korral oleks nende kaugus lati ülaservast posti tipuni vähemalt 10 cm. Tellingute vaheline kaugus peab olema vähemalt 4,00 m ja mitte suurem kui 4,04 m. Nende vahel on ümmargune 30 mm
......................................................8 15. Maskott...................................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................................9 1 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad. Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit
Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine. Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Juba 19
loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906
aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus. Gerd Kanter OM 2008 Pekingis kuld kettaheites. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.MM 2005 Helsingis hõbe. 2007 sakas kuld. 2009 Berliinis pronks IAAF-i finaalvõistlustel 2005 Monacos 2. Koht, 2006 Stuttgartis: 2. koht, 2007 Stuttgartis: 1. Koht, 2008 Stuttgartis: 1. Koht. EM 2006 Göteborgis: hõbe. Universiaadil 2005 Izmiris: kuld. Kasutatud allikad: · http://www.omkuld.ee · http://et.wikipedia.org · http://sport.err.ee
40 yards 4.92 4.89 4.78 4.89 ---- 4.81 ---- ---- ---- ---- Overhead 15.55m 17.10m 16.58m 17.76m 18.19m 17.55m ---- ---- 18.31m ---- Standing LJ 2.60m 2.62m 2.75m 2.72m 2.80m ---- ---- ---- ---- ---- Vertical 60cm 63cm 65cm 69cm 71cm 71cm ---- ---- 75cm 71cm IAAF Rank ---- ---- 41 28 32 9 5 3 1 1 US Rank ---- ---- 5 6 7 5 3 3 1 1 Hoffa Training Chart for 2004 Hoffa Throwing Technique: 21.84m Stay on balls of feet to avoid sitting back during wind- wind-up Keep left arm straight out away from chest to serve as guide for level shoulders
B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: I.C. Anaboolsed androgeensed steroidid , I. D. Diureetikumid ) , I. E. Peptiidhormoonid , nende mimeetikumid ja analoogid ) II. Keelatud meetodid. IAAF-i ametlik soovitus tundmatute ravimite tarvitamise kohta Silmas pidades ravimeid, mis käsimüügis saadaval, ei ole alati võimalik kindlaks teha kõiki aineid, mida nad tegelikult sisaldavad. Seetõttu soovitatakse sportlastele: 8 · Alati konsulteerida iga ravimi suhtes enne tarvitamist spetsialistiga või võistkonna arstiga iga pisemagi kahtluse korral
pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TEHNIKA Erinevalt teistest heitealadest on odaviske tehnika IAAF'i poolt täpselt määratletud ning
farmatseutiliste ainete kasutamine sportlaste tulemuste parandamiseks. Esimesed sammud dopingu kasutamise tõkestamiseks võeti ette 1968. aastal Mexico olümpiamängudel. 1972. aastal Münchenis eemaldati võistlustelt ja diskvalifitseeriti 7 sportlast, sealhulgas 4 medalisaajat. Lisaks olümpiakomiteele hakkasid dopinguvastaseid meetmeid kasutusele võtma ka rahvusvahelised spordialaliidud. Kergejõustikuföderatsiooni IAAF eeskujul kontrollitakse peaaegu kõigi spordialade esindajaid ette teatamata võistlustevahelisel ajal. Dopingu vastu võitlemiseks on tähtsaim teadvustada sportlastele dopingu negatiivset toimet ning dopingu kasutamise ebaeetilisust: - paljud dopinguained on tervisele kahjulikud, kusjuures kahjulik toime avaldub alles pikema aja jooksul. - sport saab eksisteerida vaid kõigi poolt samadest reeglitest kinnipidamisel. Dopingu tarvitajaid karistatakse avalikult.
· päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15 km 5 km 1967 Vesi 11 km 5 km 1977 Vesi 5 km 2,5 km 1990 Vesi + süsivesikud + elektrolüüdid 3 km 3 km Suure dehüdratatsiooni mõju · Kestval ja koormusel ja eriti kuumas
· Lisaks XX ja XY kromosoomipaarile esineb ka XXY Kellega on tegemist? · Probleem kombineerub androgeensete hormoonide kõrgenenud tootlikkuse või pärsitud tundlikkusega XX ja palju androgeenseid hoormoone mehine naine XY ja madal androgeenne sensitiivsus naiselik mees · Spordipraktikas tipus esineb androgeense ,,probleemiga" naisi kordades sagedamini kui tavalises populatsioonis · IAAF eristab sugusid testosteroni taseme järgi Naiste T kõrged näitajad on madalamad kui meeste pisimad näitajad s.t. esineb eristav lõhe Ninaga või silmaga · Värvi nägemiseks on vaja kahte geeni: punase ja rohelise lainepikkuse retseptoritele (inimesel on lisaks sinine, lindudel 5 erinevat) · "Värvigeenid" asuvad X kromosoomis (mõned naised on 4-5 värvi nägijad tänu mutatsioonidele kummaski X kromosoomis)
korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul Rebane, 2010)20 4.4.2. Sportlikud saavutused Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis. Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud ühe kulla Osaka 2007, kaks hõbedat Helsingis 2005 ja Daegus 2011 ja ühe pronksi Berliinis 2009. Euroopameistrivõistlustelt aastal 2006 Göteborgis hõbeda. Võitnud ka universaadilt kulla 2005 aastal. IAAF-i finaalvõistlustel on saanud kaks esimest, kaks teist ja kaks viiendat kohta. (Gerd Kanter, 2012) 4.4.3 Tunnustused Gerd Kanterit on tunnustatu Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga 2006, Eesti Olümpiakomitee teenetemärgiga 2008 aasta, Valgetähe 1. klassi teenetemärgiga. Kanter valiti 2010 aprillis kuu parimaks meeskergejõustiklaseks. Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. Gerd Kanter oli 2010 aasta kergejõustiklane. (Gerd Kanter, 2012) 4.4.4. Isiklikku Pikkus:196 cm Kaal: 125-128 kg
ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased 4
, Oja, L., Trummal, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Caballero, B., Allen, L., Prentice, A. (2005). Encyclopedia of Human Nutrition, volume 3. Second Edition, Academic Press Deikina, J., Jõeleht, A. (2010). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha Kergejõustiku Arenduskeskus (IAAF) (2006). Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile. Tallinn: Eesti Sporditeabe Sihtasutus Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E
· sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · Naatrium · Kloriid · Kaalium · Kaltsium · Magneesium · Osmootsus · Happesus (pH) · 60 80 g/l · 0,4-1,0 g/l · Alla 1,5 g/l · Alla 225 mg/l · Alla 225 mg/l · Alla 100 mg/l · 200-300 mosmol/l · Üle 4,0 Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15.km 5.km 1967 Vesi 11.km 5.km 1977 Vesi 5.km 2,5.km 1990 Vesi 3.km 3. km + süsivesikud +elektrolüüdid Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele 667 583 500 417 333 250 12% 800 700 600 500 400 300 10% 1000 875 750 625 500 375 8% 1333 1166 1000 833 666
Selleks peavad nad olema varustatud sobivate avadega või kaetud rajakattega analoogse materjaliga, kuhu naelad sisse „vajuvad“. Jalatugede asendit ühendusliistul tohib muuta, kuid nende asend tuleb seejärel vastava, hõlpsasti toimiva, lukustusmehhanismi abil jäigalt fikseerida. Üks jalatugi peab igal juhul asetsema teisest ees- või tagapool. Juhul, kui võistlustulemus esitatakse kinnitamiseks maailmarekordina, peavad stardipakud olema varustatud IAAF-i poolt heakskiidetud valelähteanduritega. Valelähteandurid mõõdavad iga võistleja reaktsioonikiirust stardipakkudest eraldumisel ja annavad starterile helisignaaliga märku, kui mõne võistleja reaktsioon stardisignaalile on kiirem kui 100/1000 sekundit. Start: Rahvusvahelistel võistlustel, annab starter kuni 400 m (kaasa arvatud) oma emakeeles või inglise või prantsuse keeles käsklused "kohtadele" ja "valmis" (inglise keeles vastavalt "on
mõõtmata 17,5 meetri pikkune hüpe. Kohtunike väite kohaselt olevat austraallase naelikud teisel sammul puudutanud maapinda."Ma ei teinud midagi valesti. Palusin kutsuda keegi inglise keelt oskav ametnik, kuid kohtunik, kelle poole pöördusin, kehitas vaid õlgu ja kõndis minema," rääkis Campbell. Austraallane oli ehtne ebaõnne sõdur, viis tema kõigist hüpetest tunnistati kehtetuiks. Pärast võistlusi saatis Austraalia juhtkond kirja IAAF-i zhüriile, kuid see jäi tähelepanuta. Austraallased hankisid ka sellest hüppest tehtud videolindi ja demonstreerisid seda ikka ja jälle olümpiakülas. Filmilindilt oli selgesti näha, et Campbelli hüpe oli määrustepärane. LAKE PLACID 1980 XIII taliolümpiamängude maskott pesukaru Roni. Adirondacki mägedes asuvas väikeses Lake Placidis peeti talimänge teist korda. Mängudele avaldas teatud mõju suurriikide poliitiline kemplemine. USA president Jimmy Carter saatis ROK-i 82
annaabi.ee 
