vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. Veiko leppis kokku oma tuttava Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. Kokkulepitud päeval lendas Margus Amsterdami ja kohtus Veiko kontaktisikuga, kuid ta ei suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega ,,muna" alla neelata. Isegi Veiko poolne Marguse veenmine telefoni teel ja ägestunud hüüe ,,Löön su raisa maa sisse!" ei muutnud olukorda. Margus küll proovis, aga ei suutnud okserefleksi tõttu ülesannet täita ning muul viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta. Kui Margus Eestisse naases, esitas Veiko talle 50 000 EEK suuruse võlanõude, kuna tal jäi väidetavalt just nii suur kasum narkoaine edasimüügilt teenimata. Kui Margus keeldus maksmast, lõi Veiko teda rusikaga näkku, tiris autosse ja viis mere ääres asuva metsatuka juurde
kustutustööd. Peale pooletunnist kustutamist olid leegid summutatud ja oli vaja teha ainult järelkustutust. Järsku hakkas Jaan mõtlema, et kuidas sai küll see kuur põlema minna. ,,Seal ei olnud ju isegi elektrit sees," mõtles Jaan endamisi. Ja järsku ta taipas ja sõnas eidele: ,,See kuramuse sunnikust kolaostja pani oma suitusga minu kuuri põlema ja nüüd on kadunud nagu tina tuhka. Oi ma otsin ta raisa üles ja ajan tal naha üle kõrvade!" ning kargas maruvihasena püsti, läks võttis toast jahirelva ja istus linttraktorisse ja sõitis hoovist välja küla poole. Tuletõrjujad said ka parajasti järelkustutusega ühele poole, pakkisid oma riistvara kokku ja sõitsid tagasi depoosse! ,,Mis kuuriga juhtus?" küsis õhtuhämarusest tuppa astunud poeg emalt. ,,Põlema läks," vastas ema nukralt ning vaatas oma äranutetud silmadega poega. ,,Nojah, õnnetusi juhtub
kiiver Hestia/Vesta Kronose ja Rhea tütar kodukoldejumalann Tagasihoidlik, koldetuli a sõbralik, surelike lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja järgi sündis Zeusi linnatsivilisatsiooni kiiver peast jumbling , kaitses ka käsitööd
Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf) Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav. Mis on lahti minuga, ei tea. Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine) 12.saj Inglismaal tekib riimitud värss, värsi piir võib kattuda süntagmaga Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas
päästikule. ,,Säh, lase hea maitsta sapööri moodi!'' Kostis pikk valang ja peaaegu otsekohe kerkis kennuki sabast suitsujuga. Luuraja tõusid kõrgemale, nõksatas ninaga ja sööstis siis järsku allapoole ning lõikus sapööride silme all merre. ,,Hurraaa!Hurraa!'' kajas kaevikuist kaevikusse ja rõõmutsevad sapöörid jooksid randa. Siin kahmasid nad vastutõrkuva seersandi kinni ja hakkasid teda õhku loopima. ,,Ta, raisa lennud on nüüd lennatud... Ega ma asjata rääkinud,'' kõmises Hodak bassihääl rahulolevalt. Seersanti tuli õnnitlema garnisoni ülem. Ta raputas tükk aega Hodaki kätt ja patsutas sõbralikult õlale. ,,Ei lähe ikkagi tühjade kätega Saaremaale tagasi.'' ,,Kas me siis siit ära läheme, seltsimees leitnant?'' küsis Hodak. ,,Jah. On käsk Kõigustesse tagasi minna...''' Ööl vastu 7
om sai 2kulda, 2hõbedat,2pronksi Lidiya Skoblikova kiiruisutaja 1960.om 2kulda; 1964.om 4kulda Mihhail Voronin võimleja 1968.om. sai 2 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi; 1972.om sai 2 hõbedat Viktor Sanejev kolmikhüppaja kolmekordne om.võitja: 1968,1972,1976; hõbe 1980 Olga Gorbut võimleja 1972.om 3kulda, 1hõbe; 1976.om 1kuld, 1hõbe Nikolai Andrianov võimleja- 1972.om 1kuld, 1hõbe, 1pronks; 1976.om 4kulda,2hõbe,1pronks; 1980.om 2kulda, 2hõbe, 1pronks Raisa Smetanina murdmaasuusataja 1976.om 2kulda, 1hõbe; 1980.om 1kuld, 1hõbe; 1984.om 2hõbe; 1988.om 1hõbe, 1pronks Eesti NSV sportlased (olümpiamedalistid): SUVI 1952.a. Helsinki: Johannes Kotkas (kreeka-rooma maadlus; kuld); Ilmar Kullam, Joann Lõssov ja Heino Kruus (korvpall; hõbe); kergejõustiklane Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1956.a Melbourne: Mihhail Kaaleste (aerutamine; hõbe); Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1960
Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab? Õde jõuab jalgrattaga kohale. Ta on täiesti endast väljas. Ei suuda õieti rääkidagi. Annab mingid asjad. Siis keerab ratta ventiili lahti ja hingab sortsu sealt pahisevat õhku. ANTS Ettevaatlikult! Ära raiska! HEESKA
Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi. Siire enjambement või luulerea piiri rikkumine, ühe sõna osa viiakse teise rea algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a
annaabi.ee 
