Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44
Rekord 2.25 aastal 1972. Jaan Talts Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. MMilt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. EMilt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aavo Pikkuus 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 100 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit
tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11- aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Aasta : 1972 Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe) Tulemus : 223cm Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aasta : 1976 Spordiala : Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit Mait Riisman Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur.
Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport
1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona
1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint
Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe
Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968)
16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson
laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus). 1976 suveolümpia Toimus 17. juulist 1. augustini 1976 Kanadas Montréalis. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44. Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile. Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. 1976 talveolümpia Toimus 4.15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis. Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Suurima võistkonnana osales USA - 114 sportlast.
23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall
· Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks
1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint)
Jüri Tarmak on eesti endine Click to edit Master text styles Second level tippkõrgushüppaja, Third level Fourth level Fifth level 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes(kuld). Click to edit Master text styles Second level Aavo Pikkuus Third level Fourth level Fifth level on eesti jalgratta sportlane, olümpiavõitja. (1976) Mait Riisman Click to edit Master text styles Second level Saavutused:1976. aastal võitis Third level
- olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel.
(seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996-1998 ja 2000 Aasta meessportlane Kristjan Palusalu (Trossmann) ● 10. märts 1908 Varemurru - 17. juuli 1987 ● Maadleja ● 1936 võitis olümpiamängudel kuldmedali nii Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus kui ka vabamaadluse raskekaalus ● 1937 võitis ta kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses ● 12-korde Eesti meister Aavo Pikkuus ● On sündinud 23. novemberil 1954 Kaperal ● Jalgrattasportlane ● 1976 võitis ta olümpiamängudel kuldmedali meeskonnasõidus ● 1997 võitsi ta kuldmedali ning 1975 ja 1978 hõbemedali Maailmameistrivõistlustel ● 1977 võitis ta esikoha Rahutuuril ● Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda ● 1974-1978 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks ● Ta oli edukas ka autorallis, 1983 võitis ta Saaremaa ralli ● 2001 anti talle Eesti Punase Risti 3.klassi teenetemärk
Pealinna kõrval hakati usina treeningtööga tegelema nii Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis ja teistes keskustes. 1965 aastaks oli meil 120 meistersportlast. Heade treenerite abiga viidi eestlastest ratturid üleliidulisse tippu. 1966. aastal oli 5 Eesti ratturit MM- võistlusel. 1965 valiti Eesti NSV rattasporti juhtima energiline Oleg Sapozinin, kes suutis meie ratturid viia olümpiani välja. Rattasõiduga hakkasid tegelema teisteseas Aavo Pikkuus, Erika Salumäe, Jaanus Kuum, Jaan Kirsipuu ja paljud teised (4). 20 Eesti parimad ja nende saavutused Väikse riigi kohta on meil kokku olnud 12 profiratturit, kes teenisid või teenivad praegugi leiba rattaga sõites siin kodumaal või kuskil välisklubides. Lisask neile on ka kaks olümpiavõitjat. Seda on taasiseseisvunud Eesti kohta täitsa hästi arvestades vaid 15aasta pikkust arengut kaasaegses ühiskonnas sinimustvalge lipu all (4).
1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti
Jalgrattasport kuulus juba esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva 1896. aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased. Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992
first president Konstantin Päts, belonged to the sports association "Kalev" (1901). Because of that it is no surprise that sportsmen have always been held in high regard in Estonia. The most popular fields of sport are light athletics (Olympic winners Jüri Tarmak and Jaak Uudmäe); basketball (Olympic winner Tiit Sokk, Martin Müürsepp in NBA); chess (grandmasters Jaan Ehlvest and Lembit Oll); sailing (double Olympic winners Tõnu and Toomas Tõniste); and cycling (Olympic winners Aavo Pikkuus and Erika Salumäe). Basketball is the most popular ball game in Estonia, and it is in this sport that the best results have been achieved. Though Tiit Sokk fought for the gold at the Seoul Olympics as a member of the Soviet team, he did it for his people. Those who participate in sports for recreation, belong to the Estonian Health Sport Union. The Tartu skiing marathon is an internationally known event; it is a part of the Worldloppet series
23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine kg) Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Märkuse Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus d Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt
edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport
Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania, Niiger, Tsaad, Sudaan, Etioopia, Keenia, Tansaania, Uganda, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Nigeeria, Kamerun, Kongo Vabariik, Sambia ja Svaasimaa. See otsus sündis mängude avapäeval ja mõne riigi sportlasi (Egiptus, Maroko ja Gaana) oli juba võistelnud. Sellepärast ei olnud võistkondlikel aladel enam võimalik loobujaid uute võistkondadega asendada. Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44, Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. Moskva 19. Juuli 3. August 1980 Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania, Ameerika Ühendriigid,
Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8
kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha. XIX suveolümpiamängud, Mexico 1968 Tõnu Lepik saavutas Mexico olümpial kaugushüppes viienda koha, Toomas Arusoo ujus Kanada võistkonnas ja Heiti Roman oli Kanada au kaitsmas purjetamises XX suveolümpiamängud, München 1972 Need olümpiamängud olid meie meestele väga edukad, koju toodi 3 kuldmedalit. Ain Roost oli Kanada au kaitsmas kettaheites ja Elmer Ewery vibulaskmises. XXI suveolümpiamängud, Montreal 1976 Aavo Pikkuus tunnistati viis aastat järjest Eesti parimaks sportlaseks - alust selleks andsid unikaalsed saavutused, sealhulgas olümpiakuld Montrealis, Ain Roost heitis jällegi ketast Kanada heaks. XIII taliolümpiamängud, Lake Placid 1980 Fjodor Koltsin esindas Eesti suusakahevõistlust, seekord jäime medalita. XXII suveolümpiamängud, Moskva 1980 Jällegi võisime meie meeste üle uhked olla. medalipagas oli päris suur. Peale medalivõitjate olid meie sportlastest tublid veel Enn
Richard Fosbury(USA) kuld(kõrgus, omaleiutatud floppstiiliga) EESTLANE Jaan Talts (NSV) hõbe(tõstmine) EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) 1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) EESTLANE Jüri Tarmak(NSV) kuld (kõrgus) 1976 Montreal, EESTLANE Avo Pikkuus kuld (100km meeskonna jalgrattasõit) Kanada EESTLANE Raul Arnemann pronks (sõudmise kahepaat) 1980 NSVL EESTLANE Jaak Uudmäe kuld (kolmikhüpe) EESTLANE Viljar Loor kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA
annaabi.ee 
