Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahandus (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse ?
  • Millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida ?
  • Miks tuleb pankrot ?
  • Miks on järelturud olulised ?
 
Säutsu twitteris
Silvia Kuusk
Kordamisküsimused aines Rahandus (2009):

Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse ?

Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine , mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures , omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine ( value creation ) – ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda.
Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis - ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust.
Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka?
Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel.
A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha ( puhaskasum ) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus).

Agentuurikonflikt ettevõttes.

Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid , mida tuleb hoida minimaalsetena.
Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat:
a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel,
b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel,
c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel.

Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (liht­ aktsiad , eelisaktsiad, võlakirjad).

Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega – turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton ’i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley’t (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart’i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726 .a.-l.
Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus.
Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi:
1. Lihtintress — lineaarne kasv.
2. Liitintress — geomeetriline kasv.
3. Pidev juurdearvestus — eksponentkasv.
Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega ( cash flow, CF). Need on:
1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev),
2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet ),
3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet,
4) perpetuiteet,
5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet .
Puhta rahavoo arvutamine:
Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused ( kulum , amortisatsioon , edasilükkunud tulud, edasilükatud maksud ) – Kapitalikulutused – Lisandunud puhas käibekapital + Muutused pikaajalises laenukapitalis (lisa juurdetulnud laenud, lahuta tagasimaksed) = Puhas rahavoog omakapitalist (net cash flow on equity)
Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused.
Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg — toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg — toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju — 65% turumahust, lihataktsiad — 30%, eelisaktsiad — 4% (ligikaudu).
Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg
Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk).
Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia – mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus .
Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip). Eelisaktsiate dividendid makstakse välja peale ettevõtte tulumaksu, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende dividendid välja järjekorras teisena peale võlakirju. Eelisaktsiatele on omane kumulatiivsus — maksmata jäänud dividendid makstakse korraga välja näiteks juhul, kui ettevõte peaks pankrotti minema. Tänapäeval kasutatakse eelisaktsiatega finantseerimist üsna harva, kuigi omal ajal oli see küllaltki levinud.
Eelisaktsiad on vahetatavad kindla arvu lihtaktsiate vastu ettevõtete liitumise või omandamise korral teise firma poolt. Lihtakstsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Kuid aktsia väärtuse leidmisel tuleb meeles pidada, et tegemist on siiski aktsia teoreetilise väärtusega, mitte tegeliku turuhinnaga. Aktsial on nii nominaalväärtus, raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Rahanduslikus mõttes nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba . Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab.
Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi:
1) dividendid ei kasva;
2) dividendikasv on konstantne ;
3) dividendikasv on muutuv.
Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi.

Kapitalistruktuuri teooriad ja finantsvõimendus (MM I ja II teoreem ).

Kapitalistruktuuri käsitlevatest teooriatest võib nimetada järgmisi:
Miller -Modigliani (MM) teoreemid I & II (1958, 1961)
Staatiline kompromissteooria (static tradeoff theory) ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria
Vabade rahavoogude teooria (free cash flow theory)
Finantshierarhia teooria (pecking order theory)Huvirühmade teooria (stakeholder theory)
Miller-Modigliani (MM) kapitalistruktuuri teoreemid
Võtmeeldus:
täiuslik kapitaliturg
puuduvad nii tehingu-, emissiooni-, agentuuri - kui ka pankrotikulud
investorid ja ettevõtted laenavad sama intressimääraga, laenamine ilma piiranguteta
kõikide laenude intressimäär on võrdne riskivaba intressimääraga
puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud
kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus)
investorid tegutsevad ratsionaalselt
täiuslik konkurents
Muud olulisemad eeldused:
äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve
investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi)
kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0
ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust)
ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali.
Märkus:
M&M I teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja ettevõtte väärtuse vahel.
M&M II teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja omakapitali hinna vahel.
I maksudeta maailm ( WACC ja ettevõtte väärtus ei sõltu kapitalistruktuurist vaid rahavoost)
1990. aastal sai Nobeli majanduspreemia USA finantsteadlane Merton Miller. Oma avastuse, mida tuntakse M&M Proposition I all, on Miller ise kokku võtnud umbes nii: „ Pizza väärtus ei sõltu sellest, mitmeks tükiks ta on lõigatud“. Finantsjuhtidele kõlab see nii: „Ettevõtte väärtus ei sõltu sellest, kuidas ta on finantseeritud.“
II maksudega maailm (WACC ja ettevõtte väärtus sõltuvad kapitalistruktuurist.)
Finantsvõimendus = võime arendada palju suurem kohustuste portfell kui tagatisühenduse käsutuses olevad omavahendid

Optimaalse kapitalistruktuuri teooria.

Staatiline kompromissteooria ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria
Eksisteerib optimaalne võlakordaja ( target debt ratio ), mille korral ettevõtte väärtus on maksimaalne
Optimaalne võlakordaja (D/A) sõltub laenukapitali kasutamisega seotud kulude ja tulude vahekorrast (laenukapitali piirtulud = piirkulud)
Ettevõte laenab raha niikaua , kuni maksustamisest tulenev positiivne efekt laenukapitali kaasamisest on täpselt võrdne hinnaga, mis tuleneb pankrotti sattumise ohu suurenemisest (s.o. intressimaksukilp = potentsiaalsed pankrotikulud) – ettevõte võib sattuda pankrotti siis, kui tema varade väärtus = laenukapitali väärtusega (s.o. omakapitali väärtus = 0) – pankrotiga kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud (nii juriidilised kui ka administratiivsed):
Ettevõtted, kelle tegelik finantsvõimendus on momendil kõrgem optimaalsest, peaksid emiteerima uusi aktsiaid ning ostma tagasi käigusolevaid võlakirju ning vastupidi

Kapitali hind (WACC): selle leidmise ja rakendamise võimalused.

Ettevõtte kapitali hind on tulunorm , mille ta peab teenima , et rahuldada investoreid antud riskitaseme juures. Seega on mõisted “kapitali hind” ja “investori nõutav tulunorm” samaväärsed. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõte finantseerib (bilansi passivapool) oma investeeringuid nii põhi- kui ka
käibevaradesse. Lähtudes kapitali hinnast , saame vastu võtta investeerimisprojekti . Kuid samas tuleb arvestada, et
vastuvõetud investeerimisotsused mõjutavad omakorda kapitali hinda. Ettevõtte seisukohast kehtib seos, mida madalam on kapitali üldistav hind, seda parem. See põhimõte vastab ka ettevõtte peamisele eesmärgile — s.o. aktsionäride jõukuse/rikkuse maksimeerimine.
Kapitali kaalutud (üldistav) keskmine hind (weighted average cost of capital, WACC) arvutatakse tulumaksujärgsetest
individuaalsetest kapitali hindadest, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitalis.
WACC-i arvutamisel tuleks silmas pidada:
WACC peab võtma arvesse kõik kapitali allikad;
WACC-i tuleks arvutada maksudejärgsel alusel;
ta peab silmas pidama inflatsioonilisi ootusi, kuna prognoositavad rahavood sisaldavad neid;
WACC-i leidmisel tuleb arvestada ettevõttega seonduvat süstemaatilist riski;
finantseerimisallikate osakaalud tuleb leida nende turuväärtuse, mitte bilansilise väärtuse baasil;
WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis.
Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit.

EBIT-EPS analüüs, võimendusanalüüs (DOL, DFL, DTL), tasuvuspunkti analüüs.

EBIT-EPS-i analüüsiga mõõdetakse intensiivfinantseerimise mõju kasumile aktsia kohta (EPS), sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures. Uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBIT-i eri väärtuste puhul.
EBIT-EPS analüüs, kus võrreldakse omavahel erinevaid finantseerimisplaane, seondub finantsvõimendusanalüüsiga.
EBIT-EPS graafiku tõlgendus:




• Juhul, kui oodatav EBIT (E(EBIT)) on suurem, kui EBIT-i tase sõltumatuse punktis (EBITBEP), siis paremaks osutub segafinantseerimisega finantseerimisplaan ( laen + omakapital ), sest selle variandi EPS (s.o. EPSD+E) on suurem, kui vaid lihtaktsiatega (omakapital) finantseerimisplaani EPS (s.o. EPSE) ehk EPSD+E > EPSE ja vastupidi.
Tegevusvõimendus DOL
Tegevusvõimenduse kolm erinevat mõõtmise varianti (valemit) annavad kõik võrdse tulemuse. Millist neist kasutada,
see oleneb andmete kättesaadavusest.
Tegevusvõimendusele on iseloomulikud kaks seaduspärasust:
1. tegevusvõimenduse ulatus on seda suurem, mida suurem on püsikulude osakaal kuludes. Püsikulude osakaal
sõltub aga oluliselt varade struktuurist. Kui põhivarade osatähtsus varades on suur, siis on püsikulude
tase kõrge suure põhivara kulumisumma arvel. Püsikulude taset mõjutab ka ettevõttes rakendatav
põhivara kulumi arvutamise meetod. Kiirendatud põhivara kulumi arvutamine suurendab püsikulude
2. tTaesgete.v usvõimenduse ulatuse maksimaalne tase on iseloomulik kasumi- kahjumi piiri lähedal olevale
müügikäibele (kasumi-kahjumi piir kujutab sellist müügimahtu, mille juures ettevõtte tulud ja kulud on
võrdsed. Müügi suurenedes tekib kasum ning vähenedes – kahjum .) Sedamööda, kuidas äritegevuse tase
tõuseb kõrgemale kasumi-kahjumi piirist, väheneb tegevusvõimenduse ulatus, kuid see on alati suurem
kui 1. Järelikult kehtib tegevusvõimenduse puhul järgmine võrratus:
DOL = Kasumi protsentuaalne muutus >1
Müügikäibe protsentuaalne muutus
Finantsvõimendus DFL
Finantsvõimenduse ulatus annab võimaluse mõõta EPS-i varieeruvust. Ettevõttes fikseeritud intressimääraga finantseerimisallikate
rakendamisel kehtib järgmine võrratus:
DFL = Protsentuaalne muutus kasumis aktsia kohta >1
Kasumi protsentuaalne muutus
Koguvõimendus DTL
Ettevõtte juhtkonnal on võimalus koguriski taset vähendada tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse ulatuse
reguleerimise teel. Kui ettevõte kannab näiteks püsikulude kõrge taseme tõttu suurt äririski, siis võib ta koguriski
alla viia madalama finantsvõimendusega. Madala püsikulude tasemega ettevõte võib aga kasutada ulatuslikumalt
finantsvõimendust.
DTL=DOLxDFL
Tasuvuspunkti analüüs
Tasuvuspunktianalüüs seondub tegevusvõimenduse analüüsiga. Eristatakse kolme tasuvuspunkti taset:
Tasuvuspunkti analüüsi puudused:
1. Eeldatakse, et (kulud on otseses sõltuvuses müügikäibest) kulutused ja kasum on teineteisest lineaarses sõltuvuses,
mis tegelikkuses kehtib vaid toodangumahu kitsas vahemikus.
2. Müügikäibe sirge peaks tõusma võrdeliselt koos toodangumahuga. Tegelikult tuleks analüüsida tasuvuspunkti erinevate müügihindade juures.
3. Eeldatakse, et tootmise ja müügi struktuur on muutumatud.
4. Tasuvuspunkti analüüs on oma olemuselt staatiline ja lühiajaline. Seepärast sobib ta paremini kasutamiseks stabiilses
ettevõttes ja tööstusharus.

Dividendipoliitika : M&M dividendide irrelevantsuse teooria, Gordon -Lintneri teooria, mak­su­­eelistuse teooria, dividenditulu maksustamine.

Dividende võib pidada ettevõtte üheks suurimaks rahaliseks väljaminekuks, mistõttu dividendipoliitika kujundamine on ettevõtte jaoks vägagi olulise tähtsusega. Korporatsioonide rahanduses võib eristada kolme erinevat koolkonda lähenemisel dividendipoliitika küsimusele (Damodaran 1997, p. 544):
1) dividendidel ei ole mingisugust tähtsust, sest nad ei mõjuta ettevõtte väärtust;
2) keskmise aktsionäri seisukohast on dividendidel halb mõju, sest nende poolt loodav ebasoodne mõju seoses maksustamisega, vähendab väärtust;
3) dividendid on toredad asjad, sest aktsionäridele nad meeldivad ☺...
• Signaliseerimisefekt (signaling effect )
• Kliendiefekt (clientele effect)
Aktsiadividend ( stock dividend ). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile.
Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80).
Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist.
Dividendi kuupäev (ex-dividend). Kuupäev, mille seisuga jaotatakse ettevõtte aktsiaregistris registreeritud aktsionäride vahel ettevõttes väljakuulutatud dividendi üldsumma ning mil see muutub aktsionäride omandiks. Aktsionäridele dividendi tegeliku väljamaksmise päev järgneb hiljem. (NB! Omandiõigus dividendidele peatatakse 4 tööpäeva enne registreerimistähtaega.)
Dividendipoliitika keskseimaks küsimuseks on:
Kas ettevõte peaks maksma dividende välja oma aktsionäridele või investeerima akstionäride hüvanguks saadud kasumiosa ettevõttesse tagasi, et maksta see välja dividendidena kunagi hiljem?
Seega, dividendipoliitika ei määra mitte ainult selle, kas maksta või mitte maksta dividende sularahas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahandus #1 Rahandus #2 Rahandus #3 Rahandus #4 Rahandus #5 Rahandus #6 Rahandus #7 Rahandus #8 Rahandus #9 Rahandus #10 Rahandus #11 Rahandus #12 Rahandus #13 Rahandus #14 Rahandus #15 Rahandus #16 Rahandus #17 Rahandus #18 Rahandus #19 Rahandus #20 Rahandus #21 Rahandus #22 Rahandus #23 Rahandus #24 Rahandus #25 Rahandus #26 Rahandus #27 Rahandus #28 Rahandus #29 Rahandus #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 361 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silvia Kuusk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

liitintress, reiting, äririsk, riskipreemia, eelisaktsia, dividendid usa, eelisaktsiatele, eelisaktsiad, aktsial, miller, miller, wacc, wacc, wacc, intresside, tegevusvõimendusele, ettevõtte juhtkonnal, tasuvuspunkti analüüs, passivas, aastal 2005, miller, gordon, gordon, erinevus irr, mittenormaalsed projektid, rahavood, varude juhtimine, arved, miller, vertikaalteljel, miller, finantsvõimenduse allikateks, võlausaldaja, pankroti põhjused, maksejõuetus, finantsvõimendus, likviidsusnõuded, hoidumine üllatustest, varanõuded, finantsnõuded, sisendmuutja, finantsvaradeks, diskonteerimine, diskontomäär, diskonteeritud rahavoog, žargoonis, emafirma võlakiri, võlakirjade nimiväärtus, nominaal, omaaktsiad, mahutamis, müügi ebit, tulenevate rahavoogudega, meetodi abil, informatsiooniline efektiivsus, likviidsus, tehingukulud, margin, nõrk efektiivsus, pooltugev efektiivsus, tugev efektiivsus, market order, limit order, short sale, margin, lihtaktsia, eelisaktsia, võlakiri, kupongvõlakirjad, diskontovõlakirjad, investeerimisfondi osak, aktsia ositamine, fondiemissioon, aktsiate tühistamine, indeksfondid, aktsiafondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid, forwardlepingud, swap, ostuõigused, investeerimisstrateegiad, passivne strateegia, aktiivne strateegia, mittesüstemaatiline risk, standardhälve, kõikimune, beetakordaja, diversifitseerimine, riski hajutamist, teooria kohaselt, capm mudel, tüüpiliselt, tulemuslikkuse hindamisel, riiklikud võlakirjad, munitsipaalvõlakirjad, kommertsvõlakirjade puhul, kupongvõlakirjade puhul, konverteeritavad, kupong, tulumäära alusel, intressimäärarisk, perpetuiteet, intresside, fcff, fcfe, apv, põhitähelepanu, finantsinstrumentide maksustamine

Meedia

Kommentaarid (4)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Sellest oli tõesti väga palju kasu. Pikk ja põhjalik.
02:15 19-10-2012
isaar profiilipilt
isaar: Üllatavalt põhjalik ja ülevaatlik...
21:47 25-08-2010
Trustno1 profiilipilt
Trustno1: Tänan, aitas väga
08:17 12-05-2014


Sarnased materjalid

36
docx
Majandus
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
32
docx
Raha ja pangandus
19
docx
Raha ja pangandus
10
docx
Pangandus
15
docx
Rahanduse alused
74
doc
Finantsjuht-konspekt
74
doc
Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun