struktuursest muudatustest, tehnika arengust ning kütteõli ja kütuse hinnast. Lisaks vabade kaubaruumide kõikumistele mõjutab indeksi areng ka sadamate läbilaskevõimet, nõudluse kõikumisi (karmid talved Euroopas ja USA-s ) ning uue nõudluse turge nagu Hiina Rahvavabariik ja India. Indeksiga ei kaubelda Balti börsil. Erinevalt aktsia- ja võlakirjaturgudest on BCTI vaba spekulatsioonidest. FFA-d on kaubaveo tuletisinstrumendid ja nendega ei saa börsil kaubelda. Veotariifid määratakse üksnes laevamaaklerite, laevafirmade ja prahtijate esitatud teabe põhjal. Hind sisaldab ainult reaalset nõudlust ja reaalset pakkumist naftatoodete veoks standardsetel liinidel. Vastupidiselt majandusandmetele BCTI andmeid ei muudeta. Indeksi määramise meetodiga pole manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BCTI: 388,00 (Day range 27.09.20). c)
7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus 9. Väärismetallid (nt. kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna
2010 2 2011 3 (iga eelmise ja järgneva aasta abiaja vahe on 1, seega 2011 abiaeg on 3 ja saab leida prognoosi) Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Riskimaandamise reserv Jaotamata kasum Perioodi kasum Kokku omakapital Analüüsin väljavõtet aritmeetilise keskmise leidmise teel. Seega liidan kõik passivas olevad
6 Tuletisinstrumentide eripära on selles, et nende väärtus sõltub hoopis teise tehingu ehk alusvara väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne). Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused.
tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla 3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6].
Investeerimisfondide liigid: indeksfondid, aktsifondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid. Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse. Tuletisinstrumendid: forwardlepingud, futuurlepingud, optsioonid (call ja put), swap-lepingud, ostuõigused (peamine: instrumentide sisuline olemus ja omavaheline erinevus) Forwardlepingud lepingud, mis kohustavad lepingu osapooli teostama teatud tehingu tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga. Näiteks võivad lepingu osapooled A ja B sõlmida forwardlepingu, mille kohaselt 1 jaan. 2001 kohustub A müüma B-le 1 miljon USD ning B kohustub selle eest maksma 18 miljonit EEK.
o Lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel o Teise ettevõtte omakapitali instrument (nt investeering teiste ettevõtte aktsiatesse) Finantskohustus: o Tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid o Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Omakapitaliinstrument o Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon) Tuletisinstrument – on finantsinstrument, o Mille väärtus sõltub muutustest turuintressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste
o Kohustuslik kindlustus seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping o Sundkindlustus seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset 76. Väärtpaberite liigid. Väärtpaberite liigid: o Aktsiad Lihtaktsia Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); o võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); o ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). 77. Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 78
raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigiraamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01. jaanuarist 2012. a RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koostatakse tuhandetes eurodes.
Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Nt kadum põhivara müügist või valuutakursside muutustest. Kasum/kahjum- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Finantsvara- on vara, mis on: a) raha; b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. (SME IFRS 17.2). Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta
d. Liising • Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed. • Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid. • Seadmeliising ja autoliising e. Ettevõtlustoetused Stardilaen kuni 100 000 Tehnoloogialaen 2 mln Kapitalilaen 2 mln Ekspordilaen 3 mln Arendustoetused Alustava ettevõtja toetused 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid) • Väärtpaberid, mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) …, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i. Optsioon
saamise eesmärgil tehtav väljaminek või vara loovutus, ent ka sel eesmärgil tehtud üritustest saadud kahju.*4 Finantsvarad on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); (d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Põhivara - Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Omandiväärtpaberid 25 -417 2 582 492 1710 Võlakirjad -353 -375 1 542 -102 -1 388 Passiva 6 079 15 858 46 159 5 631 34 595 Omandiväärtpaberid 3543 13 280 37 071 1 799 14 735 Võlakirjad 2 536 2578 9 087 3 832 19 860 Tuletisinstrumendid -21 206 156 -2 -18 Aktiva -9 312 322 3 79 Passiva -12 -106 -166 -5 -97 Teised investeeringud 104 -4 817 -16 300 -4 292 8 059 Aktiva -2 532 -18 936 -30 376 -6 776 -24 496
seadmeid. * Eriliigid: autoliising, kommertssõiduki liising, kasutus- vs kapitalirent, müügi- tagasirent, järelmaks e. Ettevõtlustoetused Sihtasutus KredEx annab järgmiseid toetusi: - stardilaen - tehnoloogialaen - kapitalilaen - ekspordilaen EASi poolt antavad toetused: - arendustoetused - alustava ettevõtja toetused Maaelu Edendamise SA toetused: - kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid): · Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma.
finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist, portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud - laenud Reservid kuld ja välisvaluuta 59. Kirjeldage erinevaid maksebilansi koostamise meetode. Küsitluse süsteem - Info kogutakse erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil. Puuduseks selle kõrge hind, madal vastamismäär ning väike operatiivsus. Kasutatakse kõige enam anglo-ameerika riikides. Rahavoogude süsteem - Tugineb pankade kaudu sooritatavate rahvusvaheliste maksete deklareerimisele, kogumisele ja töötlemisele
. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades
Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine. 83. Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k.a tuletisinstrumendid), investeeringut on kulukas teha eelkõige nendesse instrumentidesse, mis pole väärtpaberid. Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)? Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või
Pidev risk tekib riskiallikast, mis saab muutuda pidevalt, näiteks intressimäärad ja inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna kasutatavad meetmed on kummalgi juhul erinevad. Näiteks pideva riski maandamiseks sobivad mitmesugused tuletisinstrumendid, nagu futuurid, forwardid, swapid ja optsioonid, samas kui kindlustustooted on tavaliselt efektiivsemad sündmuse riski maandamiseks. Sündmuse riski loetakse üldiselt suuremaks, kuna selle mõju avaldub kiiremini. (Masso 2002: 28) Kinnisvarariske võib liigitada ka üldisest majanduskeskkonnast tulenevateks, kohaliku piirkonna iseärasustest tulenevateks ning kinnisvarast endast tulenevateks riskideks. Üldisest majanduskeskkonnast tulenevad riskid on makroturu riskid ning kohalikust
annaabi.ee 
