Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on:
13.Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad? Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu uurimis- ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas
rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid)
Valuutaturg 1. Sissejuhatus Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult. Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga, täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse
eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM T INVESTEERING I MK V FINANTSTURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED SÄÄST S MÜ MO Y Joonis 13.3. Tuludekulude ringkäik III Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering
· Sotsiaalsed garantiid. Tervishoid, haridus, turvalisus jne. · Majanduse reguleerimine. Näiteks maksud. · Majandusliku arengu stabiilsuse kindlustamine. Masust välja tulemine on riigi töö. Näiteks Eestis on stabiilsus ja puuduvad sellised jamad nagu Kreekas. Eestis puudub ettevõtete tulumaks, et siin oleks hea ettevõtluskliima. Finantsturg: Hästi laialt kasutatav, seal toimub kõik, igasugune vahetus. Samas on palju tänapäeval elektrooniline. Finantsturg on hüpoteetiline ruum, kus pakkujad ja ostjad omavahel kokku saavad. Termin. Kellelgi on ilmselt üle, kellegi on puudu, seda mis on üle liigutatakse finantsvahendajate kaudu neile kellel on puudu. Klassikalisem vahendaja on pank. Kindlustus investeerimisfondid. Sageli oleme harjunud rääkima pangast, tegelikult peaks ütlema krediidiasutus. Pank - tuleb itaalia keelest, panko oli rahavahetajate lett. Ja kui rahavahetajal ei ole enam raha, siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott.
teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha. Seda ülesannet täidabki majanduses Finantsturg. Finantsturg kujutab endast teatud vahendajate kogumit, kelle tegevuseks on säästjate ning laenajate vajaduste väljaselgitamine ja rahuldamine. Raha liikumine investorilt vahendaja kaudu raha vajajani on kaudne finantseerimine. Kui laenu andja ja laenu saaja suhtlevad omavahel otse on tegemist otsese finantseerimisega. Tegelikult ei ole väärtpaberid infotehnoloogiaajastul enam otseses mõttes paberid, vaid pigem elektroonilised kirjed näiteks börsi andmebaasides. [1; 170: 2; 62] 2
Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
- võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta)
dividendide reinvesteeringust. Selle strateegia puhul tuleb korraga välja käia suurem rahasumma. "Konstantse suhte strateegia" aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. 7.järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik dervatiiv selle omandamine annab teatud õiguse mõne teise objekti ostmiseks või müügiks "härjad" börsil tõusule mängijad kõik või mitte midagi investor on nõus kogu väärpaberite koguse müüma korraga või üldse mitte 1.Kes on emitent? Ettevõte, kes vajab rahalisi vahendeid ja annab väärtpaberied välja 2.Miks aktsiate turuhinnad muutuvad? 3
- Mikroökonoomika- uurib esimesena nimetatuid valdkondi. - Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg majapidamised valitsus ettevõttedb
teenuste hindasid. Lisaks lihtsustab see ka raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust. Akumulatsioonivahendina võimaldab raha valida tarbimise aega ning paremini planeerida tulusid ja kulusid. See on hea variant ainult sel juhul kui on stabiilsed hinnad, sest kui hind tõuseb, siis raha ostujõud ja tegelik väärtus vähenevad. 5 3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad
FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
Tööturg - turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. (,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 1.ETTEVÕTE JA FINANTSTURG 1.1. Finantsturg Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Ehk siis raha liigub neilt, kellel on hetkel suhteliselt kehvad investeerimisvõimalused, neile, kes parasjagu raha vajavad. Samuti lubab finantsturu olemasolu ostusid paremini ajastada: osta siis, kui tarvis, mitte siis, kui säästud lubavad. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2. osa)
tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. 17 Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad? Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad: • pikaajalised finantsinvesteeringud; • kinnisvara investeeringud;
vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. Rahaturg kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta Kapitaliturg kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta Järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik Esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes 6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond.
rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike Samuti riikidele, kes soovivad kuuluda laiemasse kaubanduse või valuutapiirkonna koosseisu Ka Eesti enne euro vastu võtmist oli seotud valuutakomitee süsteemiga. Eesti kroon oli algselt seotud Saksa margaga, hiljem euroga. Valuutakomiteel on mitmeid eeliseid ja puuduseid. Eelisteks on: Inimeste usaldus – kuna valuutakomitee süsteemis on valuuta seotud rahvusvaheliselt
Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad, võlakirjad, fondioskud jne.
Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse. Finantsturg turg, kus kaubeldakse riikide ja ettevõtete väärtpaberitega. WTO maailma kaubandusorganisatsioon, reguleerib rahvusvahelist kaubandust, peab kaubandusläbirääkimisi, eesmärk saavutada ideaalne kaubanduskord. IMF rahvusvaheline valuutafond, põhieesmärgiks tagada rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsus, tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ära hoidmine. Aitab riike rahaliselt ajutiste
o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid Kapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid 33. Aktsiaseltsi põhikapitali nõue: o 25 000 EUR 34. Diskonteerimine: o Tulevasse summa praeguse väärtuse leidmine 35. Mikroettevõtte: o 0-10 töötajaga 36. Omahinna kalkuleerimisel mitmetele tootele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel jaotamisele: o Kaudsed kulud 37. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub: o Kohustuslikkus korras igal juhul 38
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf https://www.rahandus.ee/ file:///C:/Users/Rax/Desktop/Konspekt-ettev%C3%B5tte-rahandus(AnnaAbi).pdf Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Rahandus Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm). Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Seletav sõnaraamat Rahandus- majandustegevuses tekkinud rahalised suhted; rahaasjade üldine korr...
1) ujuvate valuutakursside süsteem;2) fikseeritud valuutakursside siisteemi 3) osaliselt fikseeritud valuutakursside süsteem 42. Riigitulude sise -ja välisallikad Siseallikad: a) omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus Välisallikad: a) teistelt riikidelt saadavad laenud b) välismaised investeeringud 43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47
õnnestu sama riskitaseme korral ühelgi investoril 7. Investorit võib nimetada teenida rohkem, kui teistel riskikartlikuks, kui: ei ole mõtet reageerida Vali üks vastus. erinevatele uudistele, sest investor ei ole nõus see ei anna pikaajaliselt investeerima projekti, mille tulemust oodatav väärtus on võrdne on olemas selline investeeritava summaga või finantsturg, kus sellest väiksem väärtpaberite hinnad investori varanduse kajastavad igal ajahetkel kasvades riskantsete kogu olemasolevat investeeringute informatsiooni selle protsentuaalne osakaal väärtpaberi hindade kohta portfellis ei muutu minevikus, mis on aluseks investori varanduse efektiivsete
Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige t...
tulu arvestuslikult katab projekti/investeeringu käivitamiseks tehtud kulud, ehk tasuvusaja jooksul katavad projektist/investeeringust saadud tulud investeeritud summa ning peale tasuvusaja lõppu annab projekt/investeering puhastulu. Tasuvusaeg= investeeringute summa / aastane keskmine investeeringust saadav rahavoog 15. Selgita mõistet finantsturg; on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: rahaturg kapitaliturg 16. Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad? Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad: _ pikaajalised finantsinvesteeringud; _ kinnisvara investeeringud; _ materiaalne põhivara; _ immateriaalne põhivara. Pikaajalised finantsinvesteeringud on finantsvarad, mille realiseerimine on kavandatud pikema perioodi peale, kui 1 aasta
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
väljamaksmise tagamine · Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel kasutamise takistamine · Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi finantsteenuste valimiseks Missioon ja visioon · Meie missioon: tagada finantsstabiilsus, kaitsta kliente ja investoreid · Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu ühisturgu lõimitud stabiilne Eesti finantsturg. Väärtused · Kompetentsus Eri-, ameti- ja kutsealane ettevalmistus, kogenud, laia silmaring, õpihimuline · Avatus Väärikas, koostöövalmis, avatud uutele ideedele ja töövõtetele, meeskonnatöö väärtustamine · Otsustavus Otsusekindel, sõltumatu, erapooletu ja õiglane Koostöökokkulepped · Riigiti on sõlmitud koostöölepped Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Sveits, Holland, Küpros, Läti, Leedu, samuti erinevad Balti Ja
Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused.
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga
36. Defaulti lahendamise viisid 41. a. Intressi tõstmine 42. b. Koondkulude vähendamine 43. c. Valuuta devalveerimine 37. Rahvusvaheline finantsturg, international financial market majandusagentide, 44. residentide ja mitteresidentide koostoime keskkond, kus toimuvad erineval moel , finantside kaasamise ja pakkumine tehingud 45. ( 38. Krediiditurg, dept market laenude turg, kus müüakse vabu krediidiressursse nende 46. tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39
finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide
· Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud. · Investeeringud (I) kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP. Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene. Majapidamised (sääst) finantsturg (laen) ettevõtted Välisturg ringkäigumudelis · Eksport (X) oma maa kaupade müük välismaale · Import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks · Puhaseksport (NX) = X - Z · Välisinvesteeringud (If) otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne)
kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad
4. Ettevõtte käitumine turul Turukeskkond. Ettevõte (firma) on tootmisüksus, mis kasutades tootmistegureid toodab ja müüb kaupu ja teenuseid. Tootmistegurid on kõik vahendid (maa, töö ja kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamisel ja teenuste osutamisel. Kõikide majandusotsustuste taustaks on TURUKESKKOND: INVESTEERIJAD Paigutavad e/v-sse E/v-d loovad investeerijale raha, otsivad teid finantsturg tulu; annavad tõest infot oma jõukuse enda kohta suurendamiseks ETTEVÕTTED (turukonkurents) Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD
ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); • paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT
võlausaldajatega? Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks: 1. rahaturuks 2. kapitalituruks Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia)
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
sooritab valuutainterventsioone. 41. Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 42. Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45
kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada 100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul: RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r)astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0 D on esialgne hoius r-kohustuslik reservi määr n-hoiustamiste arv 15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas. Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York, Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt, Hongkong, Singapur, Sidney. Valuutaturg on turg, mida nimetatakse ka lühendiga OTC ehk over the counter turg. See tähendab, et turg ei paikne ühes konkreetses kohas, nagu näiteks aktsiabörs. Virtuaalselt on tegemist kauplemissüsteemide kogumiga,
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
Finantssuhtarvude liigitus: Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid Kapitali struktuuri suhtarvud -ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur Rentaabluse suhtarvud kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud -iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid 22. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus, investeeringute tasuvusaeg. Raha ajaväärtuse (time value of money)kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine,
Tegelikkuses on peaaegu võimatu tulevasi tootlusi ja investeeringute volatiilsust täpselt prognoosida, ka investeeringute omavaheline korrelatsioon muutub aja jooksul. Selles peitub üks peamisi põhjuseid, miks rõhutatakse investeeringu pikaajalist iseloomu: üle pika perioodi on tootlus, risk ja korrelatsioonid enam-vähem püsivad, mis annab mingigi kindlustunde portfelli koostamiseks. Lühiajaliselt võivad aga kõik kolm kõikuda päris suures ulatuses- lühiajaliselt on finantsturg ennustamatu ( Eesti Päevaleht 2008; 180 - 183) 4.1 Korrelatsiooni muutuse mõju investeerimisportfellile Pikaajaliseks säästmiseks mõeldud investeerimislahenduse väljatöötamisel on alates kaasaegse portfelliteooria esmaesitlemise aegadest (1950-ndad) optimaalse investeerimisportfelli koostamisel lähtutud instrumentidevahelisest korrelatiivsest seosest. Mida vähem portfelli kaasatavad instrumendid omavahel positiivselt korreleeruvad, seda
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...