Võlakiri kinnitab äriühingu või valitsuse omaniku suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri
puhastab ja reguleerib süsteeme ning vajadusel vahetab välja mittetöötavad komponendid. Järjekindel hooldus annab hea ülevaate süsteemide hetkeolukorrast, säästab energiat ja töökulu. Spetsialisti hooldustöö garanteerib seadmete pika eluea. Töö eesmärgiks on ennetada rikkeid ja vigasid seadmetes. http://www.ee.issworld.com/teenused/kinnisvara-korrashoid/Pages/default.aspx (1.04.2011) Terviklahendus Terviklahendus vabastab igapäevastest kinnisvaraga seotud muredest - ventilatsioon ei tööta, lambid ei põle, fuajee on porine ja rentnikud rahulolematud. Selliste probleemide lahendamine tähendab lugematul arvul telefonikõnesid, pidevat stressi ja lõpptulemusena suurt osa tööpäevast. Sellisel juhul on kolm valikut - tegeleda ise kinnisvara haldamisega, palgata oma meeskond või osta vajalikud teenused sisse. Üha sagedamini kasutatakse professionaalsete ettevõtete abi.
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
Tallinna Sadama külastus Külastasime koos gruppiga 14.oktoobril Tallinna Sadamat ning uurisime lähemalt ettevõtte hingeelu kohta. Eelnevalt uurisime ettevõtte kohta veebis ja sain teada väga huvitavaid asju endajaoks. Üks huvitavaim fakt oli see, et Tallinna Sadam tegeleb ka vähesel määral kinnisvaraga. Kuna Tallinna Sadam on üks Eesti suurimaid sadamaid siis puudub ka otsene konkurents Eesti piirdes. Arvata ka oli, et suuremal määral tegeletakse kauba veoga kui inimeste transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate aastatega kogutud statistika materjale. Kohale jõudes ootasin suuri töö saale ja palju sagimist ja inimesi kuid nii see ei olnud. Nagu teada saime
moodustasid laenud ja 10% liisingud ja faktooringud. Laenuportfell on alates 2008. aastast kahanenud 10%. Portfelli struktuuri on muutnud laenusegmentide erinev amortisatsioon. Näiteks pikaajaliste eluasemelaenude osakaal on kasvanud just aeglase amortiseerumise tõttu, samal ajal on ettevõtete laenujääk laenude lühikese tähtaja tõttu kahanenud. Erandiks on kaubandus ja põllumajandus, kus laenuaktiivsus on kasvanud. Pankade laenuportfellis hõlmavad 57% laenujäägist kinnisvaraga seotud laenud, selle põhjuseks on nende laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Kaudselt on pankade laenuportfell kinnisvaraga veelgi rohkem seotud hüpoteekide tõttu, seega on pangandussektori riskid tugevalt seotud kohaliku kinnisvara turuga. Ettevõtete laenumaksevõime on alates 2010. aastast paranenud majanduse elavnemise tõttu, mida on põhjustanud suurenenud välisnõudlus. Müük kasvas nii sisenõudlusele orienteeritud kaubandussektoris kui ka mõnes teenindussektori harus
Peamine eelis eraomanduse juhtimisel on see, et omanikul on täielik kontroll kõikide hotellis toimivate poliitikate ja protsesside üle, veel iseseisvus, paindlikkus suudab turu olukorraga kiiresti kohaneda. Lisaks sellele on võimalus teenida jagamatut kasumit ning otsustusprotsessid on vabad bürokraatiast. Peamiseks nõrgaks küljeks on suur risk ja isiklik vastutus - et omanik võtab enda peale täieliku riski, mis selle kinnisvaraga seotud on (ka kinnisvara laiendamise ja arendamisega seotud probleemid vaba kapitali on vähem). Halbadel aegadel ei pruugi jätkuda finantsvahendeid. Samuti ei saa individuaalsed omanikud osaleda rahvusvahelistes reklaamikampaaniates ja reserveerimissüsteemides mis on suureks puuduseks võrreldes ketihotellidega. Ketihotellid ühes omandis olevad hotellid. Ketihotellid kannavad tihti sama nime ja juhtkond peab saatma aruanded peakontorisse
kui algselt investeeritud.Väikeärimehed tegelevad väikeettevõtetega ja nende kasum ei ole märkimisväärselt suur, suurärimehed vastupidiselt tegelevad suurte ettevõtetega ja nende kasum on kordades suurem, ei saa küll nii täpselt väike- ja suurärimehe vahel piiri tõmmata, kuid võib öelda, et kaheks nad jagunevad. Äris on palju erinevaid tegevusvaldkond: kes tegeleb autode kokku ostmisega, kes tegeleb kinnisvaraga, kes aktsiatega, kes käsitööga. Kuid see, mis loeb, on sinu, kui ärimehe, käitumisviis, sinu äri ajamise meetodid. Äri saab ajada legaalselt ja illegaalselt, vastavalt siis oma tegemistest riigile mitte teatades ja tegeledes millegagi, mis seadusega pahuksis on ning päevavalgust ei kannata. Äri saab ajada julmalt ja äri saab ajada malbelt, üheltpoolt teisi ära kasutades ja alatuid võtteid tarvitades, teisalt partnerluse ja sõprussidemete peale panustades.
Rahvusriigis pole rahvuse ja kultuuri säilitamine ilma keeleta võimalik, aga tendents maailmakeelte tihedama pruukimise suunas on eesti keelega konkureeriv faktor, mis momendil ei pruugi näida suurima ohuallikana, kuid võib tulvikus saada sellele saatuslikuks, kui hägustub teadlikkus reeglitest ning vajadus eesti keele järele igapäevaelus väheneb. Väiksesse Eestisse rändab välisõpilasi ja võõrtööjõudu. Ettevõtte ISS, mis pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid, Eesti juht Madis Kase ütles, et nende Taani haru tegi koos PriceWaterhouseCoopersiga uuringu, mis näitas, et multikultuurse ettevõtte kasumimarginaal on 3,7% kõrgem kui monokultuursel ettevõttel. ISS Eesti 1650 töötajat on 18 erinevast rahvusest, kuna olukord näitab, et eestlased ei soovi teha lihtsamaid, räpasemaid ja ohtlikumaid töid. Võõrtööjõu sisenemine aga lõhestab rahvusriigi ühiskonda, kuna kultuurilised erinevused tekitavad inimeste vahel pingeid
- pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol.
Seda suurelt tänu pankadele, kes pakkusid kõigile soodsaid laene ja liisinguid. Näiteks aastatel 2006-2007 võeti arvele täiesti uusi autosid 3x rohkem kui 2010. aastal. Nii tekkis olukord, kus majanduse halvenedes ei jõutud enam liisinguid maksta ja suur osa autosid võeti pankade poolt tagasi, mis paisati uuesti müüki oluliselt väiksema turuväärtusega kui nad tegelikult maksid. Sama toimus ka kinnisvaraga. 2009-2010 oli reaalsus jõudnud ka inimesteni, kes enam nii uisapäisa oste ei teinud ja mõtlesid ennem pikemalt, kui midagi ostma hakati, ja tihtipeale jäeti ostud, mis ei olnud nii vajalikud üldse tegemata. See kõik paistab välja ka 2009. aasta suures jaekaubandusettevõtete jaemüügist, mis vähenes oluliselt. Ehitus Ehituse niiöelda buumiaeg oli 2007. aasta, siis ehitati eluruume 2x rohkem kui näiteks aastal 2010. Sellist buumi põhjustas siis pankade lahke laenu jagamine
Reklaam on asi mille ohvriks langetakse kergesti, kuid kui hakkata mõtlema ja analüüsima selle sisu siis ei pruugi sealt midagi tarka leida. Inimesed saavad küll endale meeldivaid kandidaate valida aga kui nad saavad mingisuguse jamaga hakkama, siis ei saa me neid tagasi kutsuda ja tema asemele panna hoopis kellegi teise kes seda kohta väärib. Pistise võtmine tänapäeval ei ole kuigi haruldane, kuid iseasi on selle tõestamine. On ka igasuguseid sobitehinguid kinnisvaraga. Kuigi selline käitumine on taunitav kõikide isikute puhul, kuid eelkõige tuleks näpuga näidata riigipalgal olevatele isikutele. 2008. a. Märtsis leidis aset intsident, kus Reiljani süüdistati pistise võtmises, kui keskkonnaministeerium müüs oma maja Tallinnas Rävala pst. Kui isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja ta on riigikogu liige, siis muud moodi ei ole võimalik kriminaalasja edasi menetleda, kui tuleb taotleda saadikupuutumatuse
AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%).
__c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? a. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. b. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. c. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. d. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. 3 Junior Achievementi Arengufond
Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2. Kinnisvaralat saadava tulu iseäärasused. tulu stabiilsus kinnisvara kasutamiseks on vaja suuremahulisi investeeringuid haldamise vajadus 3. Kinnisvaraga seotud õigused ja nende majanduslik hinnang. Omandiõigused kinnisvara osas õiguste pakett: omandiõigus kasutusõigus haldusõigus õigus tulu saamisele õigus kapitaalmaksumusele õigus pärandamisele õigus tähtajatu kasutamiseks keeld kahjutoovaks kasutamiseks õigus vastutusele, pantimisele, õigus jääkkasutamisele (kasutamine kolmandate isikute poolt) õigus erastamisele. Asjaõigused:
A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. D. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. A 13. Likviidsus tähendab, et A. ettevõte suudab oma maksekohustusi õigeaegselt täita B. ettevõte ei ole laenu võtnud C. ettevõte töötab kasumiga D. ettevõttel on piisavalt kinnisvara. B 14. Ettevõtte võõrkapitali kohta ei ole õige järgmine väide: A. Võõrkapitali eest tuleb intressi maksta ka siis, kui kasumit ei ole. B. Võõrkapital on tähtajatu. C
Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär, s.t. tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel vaja pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga (hüpoteegid) või väärtpaberitega (obligatsioon). Hüpoteekvõlakirjade omanikel on suurem kindlustunne, kui kindlustamata võlakirjade omanikel ka võlakirjad, mis on tagatud teiste võlakirjadega on suhteliselt kindlad. Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. [1; 171, 172] Kupongvõlakirjade puhul maksab emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi.
jne), asjaõiguse hind (maa mõõdistamine, kinnistamine, planeeringud jne). 15.Kinnisvara haldamise teenus- Haldamine- kinnisvara juhtimine. Tagab hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja kirjeldamise Halduri palk, raamatupidamine, lepingu sõlmimise kulud, eksperdikulud. 16. Kinnisvara tehnohooldus- tegevused ja tööd, mida on vaja järjepidevalt kinnisvaraga teha, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi. (hooldustööd, hooldusremondid, avarii likvideerimine). Kinnisvara objektidel hooldusraamat. Tehnohooldustööd on seotud aastaaegadega: a) sügisel- ette valmistada talveks, b)kevadel-talve tulemused likvideerida. 17. Remont- Üle terve hoone tööde teostus, teostatakse investeeringute arvelt ehitus- uus objekt, uuel ehitusplatsil.(laiendamine-juurdeehitus, peale ja alla ehitused(korruseid) või
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
aga seal ei leia ta mingit tööd ega paremat elu. Tagsi tulles pole tal ka siin enam miskit peale tühjade pihkude ja töötukassa. Minu arvates on väga hea võimalus töötutel minna erinevatele kursustele ja arendada ennast, et saada endale töökoht, kuid ma ei saa aru inimestest, kes käivad töötukassas raha võtmas aga ise selleks ei tee midagi, et endale tööd leida. Paljud eestlased hakkasid tegelema kinnisvaraga, kuid nüüdse majanduskriisiga ei soovi keegi neid põllupealseid maatükke osta. 2011 aastal toimus Eestis suur skandaal, rööviti 7 eestlasest jalgratturit. Pantvangi lugu sai alguse 23. märts 2011 ja lõppes 14. juuli 2011. Pantvangideks olid 7 eestlast (Jaan Jagomägi, Kalev Käosaar, Madis Paluoja , August Tillo, Priit Raistik, Andre Pukk ja Martin Metspalu), kes läksid jalgratastega matkale Süüriasse. Rööv toimus asjaosaliste sõnul väga kiiresti
· Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele. · Hüperinflatsioon (äripäev.ee) (Hyperinflation) ehk ülikiire inflatsioon, reeglina 50% aastas ja rohkem. Tekitab majanduslikke probleeme, raha väärtus väheneb väga kiiresti. · Hüpoteegivõlakirjad (äripäev.ee) (Mortgage-Backed Bonds) - võlakirjad, mis on tagatud erinevate kinnistute ja kinnisvaraga. Intresse makstakse kinnisvaralt laekuvatest tuludest. · Interdistsiplinaarne kooseis (Kuura 2008) projektigrupi koostamine eri valdkondade töötajatest, et nende erinevaid oskusi ja kogemusi rakendada projekti eesmärkide saavutamiseks. · Investeerimisfond (äripäev.ee) (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja
ettevalmistamine ja (volituste olemasolul ka) nende sõlmimine omaniku poolt või tema nimel sõlmitud valdus- ja hoolduslepingute täitmise korraldamine ja järelevalve kasutuslepingute (üüri- ja rendikokkulepete) täitmise korraldamine hallatava objekti (kinnisvara) tulude/kulude arvestus (volituste olemasolul) omaniku esindamine kõigi tema õigusaktidest tulenevate ja hallatava kinnisvaraga seotud kohustuste täitmisel 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku )
Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida
Inflatsioonikindlus. Üürihinnad liiguvad ühte jalga inflatsiooni ja palgatõusutasemega ja ilmselt ajaga tõusevad. Kuna vajadus elukohtade järgi ei kao kusagile, siis on kinnisvara väga stabiilne. Soovitatav on omada tuttavat maaklerit, kes saaks sind asjadega kursis hoida. Siseinfo valdamine ja kasutamine on lubatud ja soovitatav. Suur mõju on oma panusel. Tootlust saab oluliselt oma tegevusega mõjutada. Samas vajab kinnisvaraga tegelemine aktiivsust, on riskantne, võimendus loob täiendavaid riske, kaasas käivad ka juriidilised riskid ja eraisiku jaoks pole tegevus maksuvaba. Aktsiate puhul on tegemist väikese osalusega ettevõttes - olles aktsionär, oled ühtlasi ka ettevõtte omanik ehk ettevõtja. Aktsiatest on võimalik tulu saada kahel moel: 1) Ostetud aktsiaid kallimalt edasi müües. 2) Ettevõtte kasumi väljamaksetes e. dividendides.
likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma. · Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada.
kindlaksmääratud hinnaga. Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (nn call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Mis asi on hüpoteekvõlakiri? Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks Miks nad on head? Hüpoteekvõlakiri pakub investorile kindlustunnet, kuna laenusummale on tagatiseks väärtuslik vara, mille saab vajaduse korral laenusumma katteks maha müüa Kuidas mõjutab väärtpaber eraisikute heaolu? Iga eraisik saab enda heaolu mõjutada erinevate aktsiatega, kuhu oma vabaraha paigutada. Kindlasti üheks allikaks on börs, kuna liikmed võivad olla
Algusaastatel raha puuduses vaevelnud ettevõtmine sai ,,jalad alla ,, tänu ideele tegeleda küll frantsiisi müügiga ja standardiseeritud toidu pakkumisega aga toetada seda äri kinnisvaraäriga ostes kokku või liisides ja välja liisides krunte tulevastele restoranidele. Vaatamata sellele, et kinnisvaraäri oli kasumlikum kui hamburgeriäri, jäi firma asutaja Ray Krock endale kindlaks pakkuda head teenindust ja stantartset toitu mõistlike hindadega ja teenida selle varjus kinnisvaraga jätkuvalt aina suuremat tulu. 6 VIIDATUD ALLIKAD 1. Gross, D. Forbes greatest business stories of all time. New York: Wiley, 1997, pp 177-192. 2. Hattwick R.E. Ray Krock foundor McDonald's [http://www.anbhf.org/laureates/rkroc.htm] 10.05.2010 3. Krock, R. Biography / Autobiography / Memoir resources [http://www.biographyshelf.com/ray_kroc_biography.html] 10.05.2010 4. McDonald's 2009 Financial Report [http://www.aboutmcdonalds
tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Just tänu nendele näitajatele saab koheselt ja alati arvutada saadava kasu. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel tarvis pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga või väärtpaberitega. Hüpoteekvõlakirja puhul on tagatiseks kinnisvara - hooned, maad, mille väärtus on enamasti suurem väljaantud võlakirjade väärtusest. Seega on nende võlakirjade omanikel suurem kindlustunne kui kindlustamata võlakirja omanikel. Võlakiri võib olla tagatud ka teiste võlakirjadega, mis on suhteliselt kindlad (näiteks riigikassa võlakirjadega). 4.1. Võlakirjade liigid
plastmassvõtmehoidjatel on erinevatel maadel prestiizikuselt teisel kuni neljandal kohal Porsche, Chaneli ja Gucci järel. 1 Pierre Cardini Pariisi-maailim mahub poolekilomeetrisele tänavakolmnurgale Faubourg Saint- Honoré, Rue Royale`i ja peatänava, Avenue des Champs Elysées` vahel. Muuseas on tegemist linna kalleima kinnisvaraga. Cardini kolmnurka mahuvad Pierre Cardini poed; restoranid Minim`s ja Maxim`s teater Espace Pierre Cardin koos kunstigalerii ja restoraniga; Maxim`s rõiva-, kübara- ja lillepoed.oma Pariisi-maailma üle äheb ta vaatama tavaliselt ratastel tumerohelise Jaguariga. Üldse meeldib Cardinile (tume)roheline värv alates tema loodud moega ja lõpetades büroo seintega. Pierre Cardini isiklik aastasissetulek ulatub kümnetesse
Kui laps suunata hooldusperre, tähendab see, et kohalik sotsiaaltöötaja peab ikkagi perega suhtlema, jälgima nende hakkamasaamist see tähendab töökoormuse kasvu, mis sotsiaaltöötajal on juba niigi suur. Seetõttu seavad Malle Kobini sõnul paljud omavalitsused hooldusperedele lapse saamise tingimuseks, et vanemad võtavad ka juriidilise eestkoste seega täieliku vastutuse lapse eest. See tähendab kõike, mis puudutab võimalikke kinnisvaraga seotud küsimusi või muid juriidilisi toiminguid, ning kohalik omavalitsus ei vastuta siis enam mitte kuidagi selle lapse eest. Loomulikult on kohalikel omavalitsustel nii kergem, kui nad nendest kohustustest pääsevad. (EPL, 2011) Probleemiks on ka hooldusperede süsteemi organiseerimatus. Siplane (1999) oma välja toonud, et paljud probleemid leiaksid lahenduse kasuperesüsteemi reguleeriva seaduse loomisega, tegemist on ju otseselt isikute (omavalitsuste) kohustuste ja (laste) õiguste
eest, kuid kasu saadi 217 tonni kopra ja kinofilmide reekspordist 60 000 dollarit. Situatsiooni parandamiseks hakati levitama eksootilisi ja kalleid kirjamarke ning sooviti muretseda endale nelja ookeanitraalerit ja kalatöötlemise vabrikut, sellest loodeti endale majanduslikku iseseisvust. Kalifornia ärimees lubas Tuvalule selle jaoks 5 000 000 USD suurust eralaenu, kui peaminister kogu riigikassa sularaha (554 380 USD) investeerib Grossi kinnisvaraga hangeldavasse kompaniisse. Kahjuks jäi Tuvalu oma investeeringust ja sularahast ilma. 2.6. Vanuatu 1906.a. kuulutati Uus-Hebriidid Inglise-Prantsuse ühisvalduseks, kus oli korraga kolm valitsust (ühisadministratsioon ja ka mõlema riigi rahvuslikud administratsioonid) ja kaks haldusaparaati, tolliametit, politseid, kohut, vanglat, eraldi pangad, haiglad, koolid ja kirikud. 1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a
Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks. 2 3. Võlakirja tootlus Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb
ning toob seejuures välja olulisemad nende põhjuseks olnud tegurid. Tänu erinevate osapoolete seisukohtade pidevale võrdlusele ning käsitletud teema kaasaegsusele pakub uurimistöö autori hinnangul põnevat lugemist kõigile büroohoonete turust huvitatutele. Uurimistöö autor avaldab siirast tänu kõikidele töö valmimisele kaasa aidanud inimestele. 1. TEOREETILISED ALUSED 1.1.Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvaraga seonduva uurimiseks tuleks kõigepealt üheselt mõistetavalt selgeks teha, mida me kinnisvara all mõistame. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). §54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seejuures vara all mõistetakse §66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega kinnisvara puhul
intressimäär liiguvad sellega paralleelselt kaasa ka võlakirjade intressimäärad. Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju nimetatakse debentuurideks. Tagatiseks võivad olla aga mitmesugused varad ja üks paremini kindlustatud/tagatud võlakiri on hüpoteekvõlakiri. Kui laen on tagatud kinnisvaraga siis laenutähtaegsel mittetagastamisel alustatakse vara omandiõiguse ümbervormistamist laenuandjale. Hüpoteegi korral väljastatakse laenu andjale dokument ehk seda nimetataksegi hüpoteegiks ja kui laenu tähtaegselt ei tasuta, siis läheb omandiõigus koheselt üle laenuandjale, kes võib vara realiseerida. 5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga
korral - Hea mugav asukoht, vaikne roheline linnaosa, tasuta parkimine, hea ühendus linnatranspordiga - Juba esimesel tegevusaastal on oodata kasumit, pikemaajalise strateegia elluviimisel on oodata aina kasvavat kasumit Võimalused Ohud - Nõudlus pakutavate teenuste järele peaks ka - Sõltuvus üürile võetavast äripinnast, pikemas perspektiivis püsima mistahes kinnisvaraga seotud - Uute keelte lisamine probleemide korral kannatab - Vajalikku tööjõudu on võimalik lihtsalt ja kiiresti õppekeskkond leida - Konkurentide arvu kasv - Uute õppevormide lisamine (eraõpe Skype'i - Turu aeglane areng kaudu, keelelaagrid) - Väike turg
renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass
kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks; 2) haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud või tingivad haldusmenetluse algatamise. Asja alluvuse määratlemisel erinevate tööpiirkondadega haldusorganite vahel viib haldusmenetluse seoses: 1) isikuga või tema vallasvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht; 2) kinnisvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas vara asub. Haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... ......... lk 3 2. Majandusest üldiselt ................................................................................................... lk 4-5 3. Finantssektor ......................................................................................................... ....... lk 6-7 4. Väliskaubandus ......................................................................................................... .... lk 8 5. Peamised tööstusharud .............................................................................................. lk 9-11 6. Kokkuvõte ......................................................................................................... ............. lk 12 7. Kasutatud kirjandus ........................................
(1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234- 235 lk. 6 2. Kinnisomandi omandamine 2.1. Kinnisasja tehinguline omandamine Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaüiguslepingu alusel. Asjaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja omandamise aluseks tsiviilkäibes vastav tehing (võlaõigusleping), mis peab olema notariaalselt vormistatud. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik tehingud, mis toimuvad kinnisvaraga. Kinnistamisavalduseks on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse. 9 2.2. Kinnisasja omandamine igamisega Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna
vormis; Tehingut saab lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul; Võlgnik annab kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta; Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse tätmist üksnes ühiselt ning võlgnik võib nõude täita üksnes pantijale ja pandipidale ühiselt. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisvaraga tagamiste viis , millega saab tagada igasugust nõuet, kas laenu või iseenda/võõrast nõuet. Temaga võib koormata mitte ainult ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitlevat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik,
kuni 250000kr Äriõigus (1995) Äriühingud: Täisühing (TÜ) Usaldusühing (UÜ) Osaühing (OÜ) + Piiratud vastutus - Algkapitali nõue 40 000kr. 1 osaku suurus mitte alla 100 kr Kõrgeim juhtimisorgan osanike üldkoosolek. Aktsiaselts + Piiratud vastutus Asja õigused Asjaõigus (1993) Asi on kehaline ese seega põhimõtteliselt käega katsutav. Asjade liigitamine: Kinnisasjad need on maa küljes kinni. (seotud kinnisvaraga jne) Vallasasjad mida on võimalik teisaldada. (tõsta/viia ühest kohast teise) Samuti jaotatakse asju veel: Äratarvitatavad asjad mida saab ära tarvitada. (küttepuud, söök jne) Äratarvitamatud asjad mida ei sa ära tarvitada. (raadio, telekas jne) Saab veel eristada: Asendatavad asju mida saab asendada (suusad, rattad jne) Asendamatud asju mida ei saa asendada (maalid, skulptuurid jne) Eristatakse veel:
Kinnisvara on olnud läbi aegade üheks kindlamaks ja pikaajalisemaks rahapaigutamise võimaluseks. Mida enam kasvab inimeste jõukus, seda rohkem suureneb huvi kinnisvarainvesteeringute vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses sellega kasvab vajadus kinnisvaraga seotud riskide hindamise, analüüsimise ja juhtimise järele, mis on viinud paljude teadlaste tähelepanu antud sektori uurimisele ning kinnisvara- ja finantssektori koosmõjude analüüsimisele. Kinnisvarahinna tõusud ja langused on ajas korduvad ning hinna suur volatiilsus võib tähendada laastavat mõju nii majapidamistele, kinnisvarasektorile, üldisele majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1).
Uue elamispinna ruutmeetrihind on kasvanud 14-16% aastas, kasutatud kinnisvara hind aga isegi kiiremini. 2007. aastal on Hispaanias selgelt näha aga juba märke nn kinnisvarabuumi lõppemisest. IMF on hoiatab oma viimases Hispaania majanduse aasta aruandes, et erasektori võlg on jõudnud punkti, kus ta juba ohustab kogu majandust. Võlg on tingitud aga peamiselt eluasemelaenudest ja nende kallinemisest viimasel ajal. 60% hispaanlaste võlgadest on seotud kinnisvaraga. 70% hoiukassade ja 56% pankade poolt eraldatust laenudest on seotud kinnisvaraäriga ja ehitusega. 4.4.4 Kaubandus Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga väikeettevõtted. Kaubandus moodustab teenuste sektori kogukäibest 62%. 4.4.5 Finantsteenused Hispaania tegutseb kolme liiki krediidiasutusi, milleks on kommertspangad, hoiupangad ja laenukooperatiivid. Hoiupangad ja laenukooperatiivid teenindavad eelkõige
Munitsipaalvõlakirjad - KOV poolt emiteeritud (i.määr kõrgem kui valits. Ettevõtte võlakirjad - ettevõtete poolt emiteeritud Kommertspaber (CP) - 270 päeva Liigitus tagatise alusel: Tagatiseta - emiteerivad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega Tagatisega - tagatiseks panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel (nt kinnisvaraga seotud võlakirjad e hüpoteekvõlakirjad) Liigitus põhiosa maksmise alusel: Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Liigitus tulu teenimise järgi: Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45
• lex fori’st või kontrollitava elukohariigi õigusest • Juriidiliste isikute puhul lähtutakse asukoha määramisel Art-st 63: - põhikirjajärgne asukoht; või - juhatuse asukoht; või - peamine äritegevuse koht. KOHTUALLUVUSE LIIGID MÄÄRUSES • Üldine kohtualluvus – kostja alalise elu- või asukohariigi kohus (Art 4) • Valikuline kohtualluvus – nt lepinguga seotud asjad jm (Art 7, 8) • Erandlik kohtualluvus – nt kinnisvaraga seotud asjaõigused (Art 24) • Kohtualluvuse kokkulepe (Art 25) – eeldatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, teatud piirangud seoses tarbijalepingute ja töölepingutega (vt Art 19 ja 23) ALGATAMINE, PEATAMINE, LÕPETAMINE • Menetluse algatamise eelduseks on kohtualluvuse (pädevuse) tuvastamine kohtu poolt. • Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui too on teinud esimese menetlustoimingu (TsMS)
o o 47. Volakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. 48. Nimivaartus, kupongintressimaar, lunastamistahtaeg. o Väärtpaber, mis näitab, et laenuvota volgenb laenuandjale teatud summa o · Tagatiseta emiteerivad korge krediidireitinguga ettevotted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega. o · Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga tagatud volakirjad ehk hüpoteekvolakirjad. o Laenu pohiosa maksmise alusel: · Täies ulatuses kustutustähtajal · Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel o Intresside maksmise järgi: kupongvolakiri, diskontovolakiri o 49. Volakirja tulususe ja hinna seosed. o Turuhinna tous tähendab madalamat tulusust ja vastupidi o 50. Volakirjade reitingute olemus. o Krediidireiting on sümbolites väljendatud hinnang laenuvotja lubadusele täita enesele voetud kohustused.
· majanduskava alusel valdus- ja hoolduslepingute, aga ka kasutuslepingute ettevalmistamine ja (volituste olemasolul ka) nende sõlmimine · omaniku poolt või tema nimel sõlmitud valdus- ja hoolduslepingute täitmise korraldamine ja järelevalve · kasutuslepingute (üüri- ja rendikokkulepete) täitmise korraldamine · hallatava objekti (kinnisvara) tulude/kulude arvestus · (volituste olemasolul) omaniku esindamine kõigi tema õigusaktidest tulenevate ja hallatava kinnisvaraga seotud kohustuste täitmisel Täiendav lugemine: EVS 807: 2010 Kinnisvara korrashoid. Punkt 4.1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega
praktilises osas viidi läbi 6 poolstruktureeritud ekspertintervjuud pankade, investorite ja büroohoonete arendajate esindajatega. Saadud andmeid kriitiliselt hinnates on autori ülesandeks eelnevalt nimetatud uurimisküsimustele vastused anda ning püstitatud eesmärgid täita. Antud töö on jagatud kolmeks osaks. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade teoreetilistest alustest. Käsitletakse kinnisvaraga seotud olulisemaid mõisteteid ja büroohoonete põhitõdedesid, vaadeldakse erinevaid büroohoonete klassifitseerimise meetodeid ning tutvustatakse kinnisvara tagatisega hüpoteeklaene. Töö teises osas antakse analüütiline ülevaade Tallinna büroohoonete turgu mõjutavate tegurite muutustest viimase kaheksa aasta jooksul. Ülevaate andmiseks kaardistati erinevate ekspertide sõnavõttudest ja kinnisvarafirmade turuülevaadetest saadud teadmised ning neid
ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur ,,registreerib" enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka seda,kes vastutab kõnealuste kohustuste tähtaegse ning kvaliteetse täitmise eest,käivitades vajadusel õigusaktidest tuleneva mõjutussüsteemi);c.majanduslik säilitamine(:sisaldab kõiki tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule:kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise
ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur „registreerib“ enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka seda,kes vastutab kõnealuste kohustuste tähtaegse ning kvaliteetse täitmise eest,käivitades vajadusel õigusaktidest tuleneva mõjutussüsteemi);c.majanduslik säilitamine(:sisaldab kõiki tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule:kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise
*pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat *munitsipaalvõlakirjad kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud *ettevõtete võlakirjad ettevõtete poolt emiteeritud Tagatise alusel: *Tagatiseta emiteeritavad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega *Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad. Laenu põhiosa maksmise alusel: *Täies ulatuses kustutustähtajal *Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste maksetena Diskontovõlakiri 45. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. 46. Börsiindeksi olemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
