– SAMM 2: Arvutada püsikulud Püsikulud kokku = Segakulud kokku – Muutuvad kulud kokku – SAMM 3: Koosta ja kasuta valemit, mis näitab segakulude käitumist Segakulud = (Ühiku muutuvad kulud X Ühikute kogus) + Püsivad kulud 23 MAX-MIN meetod: sammud 1 ja 2 • Andmed • SAMM 1 • SAMM 2 24 Samm 3 ($2 x 400 event-playing hours) + $1,000 = $1,800 Kontrolli! 25 Tasuvuspunkti analüüs • Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2
(Michael T. 2002:2010) Alates 1970dast on tähendatud, et projektides on vaja tunnustada projektijuhte, mis võib viidata sellele, et tegemist on ebakindlusega juhtimistiilides. (Michael T. 2002:2010) 6 3. PROJEKTI MONITOORING Projekti on vaadatud ühteaegu kogemuste pagasit kui ka järjestikku tegude ahelat, mis lõpuks annab kokku erinevatel tasanditel saadud tulemusi. (Michael T. 2002:2011) Projekti tasuvuspunkti on võimalik arvutada järgneva valemi abil: ' ω =M ( ω , A) Joonis 1. Tasuvuspunkti valem Projekti tasuvuse erinevate mõjutegurite järgi: max A∗¿ arg Π ( M (ω , A) , A ) . A∈ A Joonis 2. Mõjutegurite järgi Kus A on aktiivsedvõrgustiku võimalused Π on minimaalne projekti kesvus M on tavline mudel ω maailma riigid
Punane kui tuli ja soojus (sisetunde järg) Sinine kui taevas (kontrolliv, kokkuvõttev) SCAMPER tehnika Mõtle oma probleemi põhilistele omadustele Mõtle, kas mõni järgenvatest printsiipidest tooks muutuse? MILLEST KOOSNEB ÄRIPLAAN Ettevõtte üldandmed Lühikokkuvõte (isikud, äriideest, ettevõtte kohta) TURUNDUSPLAAN Situatsioonianalüüs Prognooside tegemiseks Eesmärkide püstitamine Ari tasuvuspunkti maarab ara muugimahu suurus, mille juures on kaetud koik kulud aga kasumit vee ei ole. Investeeringu tasuvusaeg (ROI return on investment) see naitaja moodab, kui kiiresti projekti elluviimiseks esialgselt kulutatud raha organisatsioonile tagasi tuleb; Toote tutvustus sisaldab: Ø Selgitusi Ø Demonstratsiooni Ø Ostja kaasamist Kuidas toodet tutvustada? andke tootest luhike ulevaade jagage tervik uksikuteks osadeks
projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks; valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht.
Seega ei esine ükski number Finantsprognoosides esmakordselt, vaid iga number on eelnevates peatükkides leitud ja põhjendatud. · Finantsanalüüsi eesmärgiks äriplaanis on hinnata, kas planeeritud strateegia rakendamine tagab ettevõtte eduka toimimise ja kas planeeritav investeering tasub end ära investori poolt soovitud ajaga. Selleks hinnatakse prognooside põhjal Firma likviidsust, käibe ja omakapitali rentaablust, kapitali struktuuri ja tasuvuspunkti. · Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte või ettevõtjate senise tegevuse ning ärikeskkonna muutuste analüüs. Vastavalt sellele võivad ettevõtte nõrkused olla ettevõtte siseriskideks ja väliskeskkonna ohud välisriskideks.
WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis. Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit. EBIT-EPS analüüs, võimendusanalüüs (DOL, DFL, DTL), tasuvuspunkti analüüs. EBIT-EPS-i analüüsiga mõõdetakse intensiivfinantseerimise mõju kasumile aktsia kohta (EPS), sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures. Uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBIT-i eri väärtuste puhul. EBIT-EPS analüüs, kus võrreldakse omavahel erinevaid finantseerimisplaane, seondub finantsvõimendusanalüüsiga. EBIT-EPS graafiku tõlgendus:
· kasum, mis tagaks omanikele nende eesmärkide saavutamise · Käive, mis tagab soovitud kasumi · Turuosa, mis tagab soovitud käibe · Konkurentsieelised, mida soovitakse arendada · Positsioon või imago, mida tahetakse saavutada. · Kui eesmärgid on püstitatud, tuleb hinnata, kas need eesmärgid on antud tingimustel saavutatavad. · Äriidee esialgsel hindamisel kasutatavad meetodid: · Tasuvuspunkti määramine · Tasuvuspunkt võimaldab näha, kui palju tuleb toota/müüa, et ots-otsaga välja tulla · Seejärel hinnatakse oma turu suurust ja struktuuri, et näha, kas selline müük on reaalne · Kui selles staadiumis peab andma eitava vastuse, tuleb äriidee ümber hinnata · Omakapitali rentaabluse hindamine · Kui firmasse investeeritakse 20000 krooni ja omanik soovib teenida sellelt rahalt 10%
- Jääktulu = Müük - muutuvkulud Jääktulu ühiku kohta = Ühiku müügihind - ühiku muutuvkulud 4 = 10 - 6 Kogu jääktulu = jääktulu ühiku kohta x müüdud ühikute arv 4 = 4 x 1 Jääktulu - püsikulud = kasum Jääktulu - püsikulud = 0 TASUVUSPUNKT Tasuvuspunkt on toodete müügimaht, mille puhul jääktulu = püsikulud Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva jääktulu võrra. Kogukasumi suhtarv e. müügikatte tase e. jääktulu ja mahu suhe jääktulu x 100% 4 x 100% =------------------------------- = ---------------- = 40 % käive 10 näitab, kuidas jääktulu muutub müügi muutumisel e. kui suure osa müügist moodustab jääktulu Müügi muutus x JT% = jääktulu muutus
Tegemist EI PEA olema õiglase väärtusega. Variant on kasutada bilansilist osakaalu. RIskitaseme alla viimine ettevõtte jaoks: (Kahjuks viivad ka kasumlikkuse alla) - Alandada kasumiläve punkti, asendades püsikulud muutuvkuludega - Vähendada tootmise tsüklilisust - Tegutseda vähemriskantsetes tootmisharudes. 25 5) VÕIMENDUSANALÜÜS Tasuvuspunkti analüüs Kasutatakse Püsi- ja muutuvkulude, müügitulude ja kasumi omavahelise seose uurimiseks. Tasuvuspunkt => ettevõtte kogutulu = ettevõtte kogukulu Tasuvuspunkti analüüsi mõõdikud: EBIT-EPS analüüs Uuritakse, kuidas erinevad finantseerimisskeemid mõjutavad ettevõtte Earning per share(EPS) koos EBITiga. Teiste sõnadega: EBIT-EPSi analüüsiga mõõdetakse alternatiivsete finantseerimisskeemide mõju
Plaan on osta korter ja see välja üürida. Juhan ostab Mustamäele korteri, mis maksab 45 000 eurot. Korteri seisukord ei ole kiita ja teeb 6000 eurose remondi. Juhan teab, et peale remonti saab ta kõrgemat üürihinda küsida. Ta eeldab üürituluks ca 300 eurot kuus. Arvuta aastane tootlus? 10 KOKKUVÕTE Kõikide tehtud investeeringute juures on oluline selle tasuvus. Ükskõik, millist investeerimisviisi kasutame, peame arvutama selle tasuvuspunkti. Kinnisvara üüritootluse arvutamine annab teada investeeringu ajalisest tasuvusest. Ei ole olemas halba investeeringut, on olemas halvad tehingud ja nende tegijad. Näidisülesande arvutuskäik. Kõige pealt liidame kogukulud kokku 45000+6000= 51000 eurot. Aastas on meil 12 kuud (eeldame, et 12 kuud järjest on üürnik sees). Korrutame eeldatava üürihinna 12 kuuga 300*12= 3600 eurot aastas. Aastase üüritootluse leiame: 3600/51000*100%= 7,06% aastas
23.Mis on bilanss Majandusaruanne, mis võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi) , kohustused(võlad) ja omakapitali teatud hetkel. 24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma? materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist 25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud? Omahind on kulud ühe tooteühiku kohta. Mida madalamad on kulud, seda suurem on kasum. (KASUM = TULUD - KULUD) Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel. 26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms). Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust
ettevõtjale (mentii). Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi, õpetab küsimuste kaudu. Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. - Kiirendid Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja
4. Kaitsvad tollid impordile a) vähendavad pingeid riikide vahel b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks c) paremuselt teise valiku väärtus, millest on tulnud loobuda, et soovitut saada d) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus 6. Firma on saavutanud oma tasuvuspunkti, kui tema müügitulu on a) väiksem kui kulud b) suurem kui kulud c) võrdne kogukuludega d) inflatsioonist suurem 7. Hinnaelastsust väljendab: a) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus, mis tuleneb nende hindade muutusest b) hindade muutumise kiirus nõudluse muutumise tagajärjel c) hindade muutumise kiirus, mis tuleneb sissetulekute kasvust d) hindade muutuste absoluutsumma aastas 8. Kui toodangu hulk suureneb a) vähenevad üldkulud tooteühiku kohta b) suureneved püsivkulud
professionaalsete kinnisvarahindajate abi, kui kasutada ka oma ettevõtte siseseid hindajaid. Kui eluasemete puhul on väliste hindajate kasutamine levinud, siis Eesti puhul tehakse ärikinnisvara puhul palju hindamisi ära just panga siseselt. Pangasisest hindajat kasutatakse tihti ka täiendavana olemasoleva eksperthinnangu kõrval. Ärilaenude analüüsimisel kasutatakse rahvusvaheliselt põhiliselt kahte suhtarvu: tasuvuspunkti ja laenukoormuse kattekordajat. Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85
aktiva=passiva Kasumiaruanne raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit. Kasum=tulukulu Rahavoogude prognoos rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul väljaminekud perioodi jooksul. Perioodi lõpul ei tohi see olla negatiivne 55. Püsi ja muutuvkulud, tasuvuspunkti leidmine. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust st. Kui palju ta toodab. Püsikuludeks on ntx rent, küte jne Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid on püsivad tooteühiku kohta. Ntx materjali kulu, energia kulu, tööliste palk jne. Tasuvuspunkt=püsikulud/(hind muutuvkulud) 56. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine.
kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC). ■ Kõrgema riskitaseme korral lisatakse riskipreemia. i = WACC + riskipreemia ○ projekti rahavoogusid läbi kindlusekvivalendi 27. Nimetage vähemalt 3 detailsemal analüüsil põhinevat meetodit riski arvestamiseks projekti analüüsil. Detailsemal analüüsil põhinevad meetodid: 1. Tasuvuspunkti analüüs; 2. Sensitiivsuse analüüs; 3. Stsenaariumanalüüs; 4. Monte Carlo simulatsioon; 5. Turu riski meetod; 6. Otsustuspuud; 7. Reaaloptsioonid. 28. Nimetage vähemalt 1 kindlusekvivalendi pluss ja miinus. Kindlusekvivalent Rahavoo kindlusekvivalendi koefitsient ɑt ● αt = riskivaba rahavoog / riskantne rahavoog t = riskivaba rahavoog / riskantne rahavoog ● Varieerub 0 ja 1 vahel
järgi võib stardikapital koosneda oma ja partnerite rahast, võetud laenudest vms. Äriplaani koostamise käigus arvutatakse välja vajaminev stardikapital, mis sisaldab kõiki kulusid, sealhulgas ka vajaminevaid investeeringuid. Investeeringud on see osa stardikapitalist, mida tehakse üldjuhul üks kord s.o vajaliku põhivara soetamiseks. Vahel võivad investeeringud ja stardikapital rahas mõõdetuna olla sama suured ehk investeeringud = stardikapital. Stardiperioodi jääb ka tasuvuspunkti saavutamine. Tasuvuspunkt ehk kasumilävi näitab, kui palju on vaja toota ja müüa kehtestatud hinnaga, selleks et tulud ületaksid kulusid või oleksid vähemalt nendega võrdsed. Niii nagu vajalik stardikapitali suurus nii tuleb ka tasuvuspunkt äriplaani koostamise käigus eelnevalt välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID
varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Tasuvuspunkt = Püsikulud / (Hind – Muutuvkulud) 21. Finantsülesanded. 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms.
Esimesel aastal ei saa omanikud kindlat palka, aga hiljem küll. Kuna juhatus võib aktiivselt osa võtta restorani igapäeva tööst, siis makstakse neile hiljem igakuist töötasu, milleks on 4€/h (bruto). Osanikud täidavad alguses abistavana ka peakoka, abikoka ja teenindaja ülesandeid. Keskmiselt töötavad omanikud kuus 160 tundi, see teeb palgafondiks 640 € kuus ja netopalgaks 515,62 € ühe juhatuse liikme kohta. Pärast ettevõtte tasuvuspunkti ületamist ning suurema kasumi teenimisel, lisanduvad ka makstavad dividendid. 6.3 Personal Mahe- ja toortoidukohviku asutamisel luuakse kokku 11 töökohta: 2 täiskohaga kokka, 1 poole kohaga kokk, 2 täiskohaga teenindajat, 2 poole kohaga teenindajat ja 1 täiskohaga nõudepesija/koristaja ja 1 poole kohaga nõudepesija/koristaja ning kaks osanikku, kes juhtimistegevuste kõrvalt täidavad ka kõiki teisi ülesandeid.
kaudu. Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. Kiirendite tegutsemispõhimõte • Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. • Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. • Programmi lõpus esitlused investoritele 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. • Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. • Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta
2007 TULUDE EELARVE Ne to käive - muutuvad kulud = müüg ikate (bruto kas um) - püsikulud = käibe kate - kulum = ärikas um - laenuprotsendid - maksud = puhas kas um Andres Laar 2008 2007 KASUMILÄVI, TASUVUSPUNKT (BEP ) Tasuvuspunkti arvestused näitavad, kui suur peab olema käive, et katta püsikulud BEP = püsikulud : (1- muutuvkulud /käive) ehk BEP = püsikulud : müügikatte (brutorentaabluse) tase Näide: Ettevõtte käive oli 1800 TEEK, muutuvkulud 1030 TEEK, müügikatte tase seega 1-0,57= 0,43. Püsikulud olid koos kulumiga 570 TEEK. BEP = 570 / 0,43 = 1325 TEEK, millest 570 TEEK eest kaetakse püsikulud ja 755 TEEK jääb muutuvkuludeks (s.o. 0,57 x 1325 )
- väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoo koostamisel tuleb arvestada: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. 31. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta
Viimase toote tootmisel saadud tulu (müügist) Piirtulu=täiendava partii ühiku hind Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised: Võimaldab kasutada tootmisvõimalusi madala turukonjunktuuri tingimustes Võimaldab täiendavat kasumit kui hind on muutuvkuludest kõrgem Meetodi puudused: Ei arvesta turunõudlust Põhipartiile peab olema võimalik kalkuleerida kõik püsikulud 14) Kasumiläve analüüsi koht ja võimalused hinnakujunduses Kasumiläve (tasuvuspunkti) võime defineerida kui müügimahtu, mille juures müügilaekumine on võrdne kogukuludega, st et sellise müügikäibe juures ei kujune ettevõttel ei kasumit ega kahjumit. Kasumiläve analüüsi teooria Kasumiläve analüüs on lihtne ja kergesti mõistetav meetod ja seda kasutatakse turunduses ulatuslikult uurimaks suhteid hinna, püsikulude, muutuvkulude ja müügimahu vahel. Kasumiläve analüüsi väljunditeks võivad olla otsused:
7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid - väljaminekud perioodi jooksul 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen 56. Püsi- ja muutuvkulud, tasuvuspunkti leidmine. (Laenukonturite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte,
Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiarundes aga mitte. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 19. Finantsülesanded. 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga: Inglise keeles termin ,,bootstrapping" olukord, kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19
3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19
· Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. · Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive
p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi? Lahendus: Hind = 10 000 / 2000 = 5 SEK Muutuvkulud ühikule = 5000/2000 = 2,5 SEK tasuvuspunkt = 2000 / (5-2,5) = 800 saiakest Oletame, et saia koostise maksumus suurenes 20% ja hind jäi samaks.
ning 2009 aastal 0,69. Z-skoori näitajaid ning autori poolseid arvutusi arvesse võttes, siis on ettevõttel olnud iga aastane suur pankrotioht, kuna arvud jäävad vahemikku alla 1,1. Sellegipoolest võib aga öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS tuleb väga hästi oma ettevõtte pidamisega toime ning ükski aasta ei ole lõppenud kahjumiga. 44 12. KASUMILÄVI Tasuvuspunkti analüüsi eesmärgiks on : 1) Leida toodangu maht ühikutes, mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist 2) Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav kahjumit vältiv müügisumma. Näitab, kui palju peab ettevõte oma kaupu müüma, et katta netkäibe laekumisega muutuvad ja püsivad kulud. Kasum selles punktis on 0. ( 9 lk 60 ) Tasuvuspunkt = Püsikulud kokku .
1. Elustiili ettevõtted 2. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted 3. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte. 9.2. Elutsükli etapid 1. Stardieelne periood. Äriidee leidmine, tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine, stardikapitali leidmine. 2. Alustamise periood. Ärikontseptsiooni täiustamine, mõningane eksperimenteerimine, ettevõtte rajamine kavandatud asukohas ja kujul. Startimine, hoo sissesaamine ja tasuvuspunkti saavutamine võtab aega – võib-olla aasta või kauemgi. Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi. Finantseerimisallikaks on eelkõige omakapital (omaniku säästud), lisanduda võib kommertskrediit, liising jne, pangalaen eeldab laenugarantiisid. Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem. Kuigi töötajate arv võib kasvada, on stardiperioodile iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes,
Põhjus seisneb selles, et kui firma saab majanduskasumit, siis see meelitab turule uusi firmasid, kuna turule sisenemiseks täieliku konkurentsi tingimustes piiranguid pole. See suurendab pakkumist (sest tootjate arv suureneb), mis alandab hinda. Hinna langus aga viib kasumi languseni. Kui aga firma on kahjumis, siis turult lahkub osa firmasid, pakkumine väheneb, hind tõuseb ning firmad, kes turule alles on jäänud, jõuavad tasuvuspunkti. Kui pakkumine on tasemel S1, siis p > ATC ja firma teenib kasumit. See meelitab turule uusi firmasid, pakkumine suureneb tasemele S0, hind langeb ning firmad teenivad üksnes normaalkasumit. Sellest järeldub, et täieliku konkurentsi tingimustes toodavad firmad minimaalse ühikukuluga, järelikult täielik konkurents tagab tootmise efektiivsuse (st pole võimalik suurendada ühegi hüvise
Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted 3. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte. 9.2. Elutsükli etapid 1. Stardieelne periood. Äriidee leidmine, tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine, stardikapitali leidmine. 2. Alustamise periood. Ärikontseptsiooni täiustamine, mõningane eksperimenteerimine, ettevõtte rajamine kavandatud asukohas ja kujul. Startimine, hoo sissesaamine ja tasuvuspunkti saavutamine võtab aega võib-olla aasta või kauemgi. Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi. Finantseerimisallikaks on eelkõige omakapital (omaniku säästud), lisanduda võib kommertskrediit, liising jne, pangalaen eeldab laenugarantiisid. Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem. Kuigi töötajate arv võib kasvada, on stardiperioodile iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri
tingimustes piiranguid pole (vt täieliku konkurentsi omadusi peatüki alguses). See suurendab pakkumist (sest tootjate arv suureneb), mis alandab hinda. Hinna langus aga viib kasumi languseni (vt joonis 23). Kui aga firma on kahjumis, siis turult lahkub osa firmasid, pakkumine väheneb, hind tõuseb ning firmad, kes turule alles on jäänud, jõuavad tasuvuspunkti. Kirjeldatud arenguid on kajastatud joonisel 24. Kui pakkumine on tasemel S1, siis p > ATC ja firma teenib kasumit. See meelitab turule uusi firmasid, pakkumine suureneb tasemele S0, hind langeb ning firmad teenivad üksnes normaalkasumit. Sellest järeldub, et täieliku konkurentsi tingimustes toodavad firmad minimaalse ühikukuluga, järelikult täielik konkurents tagab tootmise
95%-lt 98%-le. Kalkulatsioonid näitavad, et vajalike ümberkorralduste tagajärjel kasvavad logistilised kogukulud 200 tuhat EEK aastas. Eeldatakse, et tarnevõime paranemise tõttu kasvab ka müük, kusjuures iga täiendava müügi kroon annab 25 senti kasumit. Ülejäänud 75 senti läheb kasvanud muutuvkulude katmiseks. Tekib küsimus, millise käibe kasvu juures hakkab logistikakulude suurendamine end ära tasuma? Tegemist on tasuvuspunkti (break even point) arvutusega, kus kulude kasv tuleb läbi jagada kasumimääraga. Seega 200 000. EEK / 0,25= 800 000. EEK. Ehk 200 TEEK logistikakulude kasv tasub end ära siis, kui selle tagajärjel suureneb käive vähemalt 800 TEEK. Loomulikult tuleb nüüd vaadata, millise osa moodustab 800 TEEK senisest käibest. Kui mõni protsent, siis on tehtaval investeeringul mõte, kui 25%, siis on selline läbimüügi kasv ebareaalne ja tarnevõime
annaabi.ee 
