rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid)
1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- ...
intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Eelisaktsia aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omaniks ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad
· Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on
Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida
© Robert Kitt Intressimaksete sagedus kokkuvõte · Võlakirja tootlus aasta baasil sõltub sellest, mitu korda ta maksab intresse · Võrrelda saab vaid võrreldavaid erinevate maksesagedustega võlakirjade puhul tähendab tootlus erinevaid asju · Mida sagedamini toimuvad intressimaksed, seda suurem on efektiivne tootlus © Robert Kitt Rahaturu instrumendid · Rahaturg - lühikesed (emiteerimisel alla aasta) võlainstrumendid · Treasury bills · REPO-tehingud · Libor, Euribor · Deposiit · Kommertspaberid © Robert Kitt Rahaturu instrumendid intressiarvutus · Rahaturul lähtutakse lihtintressi põhimõttest · Kuna tegemist on alla-aastaste instrumentidega on oluline kuidas arvestatakse proportsiooni aastast · Maailmapraktikas on kasutusel erinevad
PUHASEKSPORT T IMPORT MK IM I E EKSPORT V FINANTSTURG RAHATURG VI VÄLISTURG VÄLISINVESTEERINGUD MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED S MÜMO Y Joonis 13.4. Tuludekulude ringkäik IV Eksport
neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Alternatiivkulu- defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Vajadused- majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele.Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Vajadused jaotatakse järgnevalt:
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine
tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi o Aktsiturg
saavad. Termin. Kellelgi on ilmselt üle, kellegi on puudu, seda mis on üle liigutatakse finantsvahendajate kaudu neile kellel on puudu. Klassikalisem vahendaja on pank. Kindlustus investeerimisfondid. Sageli oleme harjunud rääkima pangast, tegelikult peaks ütlema krediidiasutus. Pank - tuleb itaalia keelest, panko oli rahavahetajate lett. Ja kui rahavahetajal ei ole enam raha, siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott. Finantsturg koosneb - lühiajalised (rahaturg) kohustused ja kapitaliturg (pikaajalised). Ettevõtte finantsanalüüs: · Vaadatakse, mis ettevõttes on sündinud, käesolev, ja vaadatakse tulevikku. · Plaani töötamine. Näitajate valimine · Näitajate arvutamine ja interpreteerimine (amortisatsiooni näited tulevad mingi hetk) Üks asi on see mis on paberil ja teine mis on reaalselt) kõige parema näitaja oma jaoks avastamine. Kui näitaja on millekski hea, siis on ta ka millekski halb. Universaalset
40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja. Puudub konkurets selle toote osas, puuduvad asendustooted. 49
ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg:
paremate eesmärkideni. 20. Millised on hariduspoliitika põhiprobleemid? Hariduse kvaliteet Kartus kaotada konkurentsivõime-tahetakse suurendada reaal- ja loodusteaduskondade õppijate arvu. Elukestva õppe juurutamine- pööratakse täiskasvanuharidusele suurt tähelepanu, et saaks end täiendada. Koolide juhtimise probleemid 21. Kuidas jaguneb rahvusvahelinefinantsturg? Selgita! Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalik riikide raha ehk valuutadega, väärtpaberiturul aga ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberiturg ost ja müük. Väärtpaberite hulgas on olulisel kohal võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Võlakirja ostja annab ettevõttele laenu.Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa
kaubandust. OECD-majandusliku koostöö ja arenguline organisatsioon. On arenenud tööstusriikide foorum asukohaga Pariisis. 30 liikmesriiki, Eesti on viimases liitumisjärgus. IMF- rahvusvaheline valuutafond. · Soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd · Toetab valuutade stabiilsust · Nõustab riike majanduslike probleemide korral ja annab oma tingimustel laene. Rahvusvahelised finantsturud e. börsid reguleerivad kapitali liikumist. Börs-rahaturg, kaubeldakse erinevate riikide valuutaga: 1. väärtpaberiturg-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.(võlakiri, aktsia) võlakiri-selle abil laenab ettevõte raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma. Risk on väiksem, rahatagasi maksmine on tagatud. Aktsia-selle abil omandatakse osa ettevõttest, risk on suurem, ettevõte võib pankrotistuda ja aktsia kaotab väärtuse.
Margin Call määrnõue Premium (Warrants) kindlustusmaks, Market Capitalization turu preemia kapitaliseerimine Premium Bond auhind obligatsioon Market Maker börsimaakler Present Value jääkväärtus Market Order turu käsk Present Value of an Annuity aastamakse Money Market rahaturg jääkväärtus Mutual Fund avatud investeerimisfond Price/Earnings Ratio (P/E) hinna suhe Privatization erastamine Prospectus prospekt N Put Option valikuvõimaluse andmine Net Asset Value omavahendite väärtus R O T
maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta)
Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad, võlakirjad, fondioskud jne. AKTSIA- on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanik on aktsionär.
Ettevõtted hangivad oma finantsvarad finantsturgudelt. Finatsturud on institutsioon, kus toimub raha liikumine nendelt kellel on ülejääk neile kelle tulud ei kata ajutiselt kulusid turgudel kehtivate protseduuri reeglite järgi. Rahajuhtimise teoorias on raha hankimise probleemid üheks keskseks, kuna finatsturgude areng liigub globaliseerumise suunas siis muutuvad raha tehingud mitmekesisemaks ja väga dünaamiliseks (kiiremaks). Finantsturud jagunevad kaheks: Rahaturg Kapitaliturg Peamine erisus nende vahel on kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaeg. Rahaturgudel toimub kauplemine lühiajaliste instrumentidega, mille kasutamise peamine eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine. Kapitaliturgudel toimivad pikaajalised väärtpaberid ja neid kasutatakse ettevõtte pikaajaliste rahastamisprobleemide lahendamiseks. Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega
Pärast II maailmasõda asutati Maailmapank BRD, mille ülesanne on liikmesmaade majanduse arendamiseks teostada mitmeid investeerimisprogramme ja anda riikidele laenu. Rahvusvahelised finantsturud. Lisaks kaupade liikumisele on maailmas väga oluliseks muutunud ka kapitali liikumine. Kapitali osta ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturg- kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. 2) väärtpaberiturg- kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Suue osa finantsturgude tehingutest moodustab väärtpaberite ost-müük. Olulisel kohal on võlakirjad j aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. Annab õiguse kuuluda ettevõtte omanike ringi. Võlakiri- inimene laenab ettevõttele raha ning saab sealt intressidega kasumit.
Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk
vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika) Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. ÕIGE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. - VALE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE
vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika) Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. ÕIGE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. - VALE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE
kogusäästmine Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 -250 Vastus III 39:a) 250, 250 b) 0,75, 0,25 c) 1500, 1750 d)550, 300 3. On antud järgmised funktsioonid: C = 150 + 0,8*Y, I = 200 20*i, LT = 0,15*Y ja LS = 50 5*i Rahapakkumine M = 150 RÜ. Arvutage rahvatulu, mille puhul hüvede ja rahaturg on tasakaalus. Vastus: Hüvedeturg Y = 1750-100i ; Rahaturg Y = 666,67 + 33,33i Y = 1750-100i = 666,67+33,33i 1083,33 = 133,33i 8,125 =i Y = 937,5
vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel Turud (nõudlus ja pakkumine) · Kaupade ja teenuste (hüviste) turg · Tootmistegurite turg · Rahaturg, kapitaliturg Makromajanduspoliitika Kas valitsus saab ja peab majandust mõjutama? Päris vaba turumajandusega riike maailmas ei ole. Vastus on jah mõlemale küsimusele, iseasi mis meetmetega, mis valdkonnas ja mis ulatuses. Majanduspoliitika eesmärgid · Stabiilne majanduskasv eesmärk ei ole kiire majanduskasv, vaid just stabiilne ja pidev · Hinnastabiilsus pole mõistlik seada eesmärgiks inflatsiooni täielikku kadumist · Kõrge hõive (madal tööpuudus)
(kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank 49 Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule . Liigitatakse elu- ja kahjukindlustusselts. 50 Väärtpaberivahendajad- fin. Turuga seotud erinevate väärtpaberite emiteerimise ning teisese turu kaudu. 51 Finantsturgude liigid-Rahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite
Ilma rahata elu oleks väga raske elada. Tegelikkuses ringleb raha kogu aeg käest kätte ning meie suurimaks mureks on see raha jälle enda kätte saada, et saada jälle see samamoodi ringlusesse lasta. Antud ainetöö tegemisel sai autor põhjaliku ülevaate raha olemusest ning kuidas sellega tegutsetakse. 14 KASUTATUD KIRJANDUS Eamets, R. Rahaturg j pangandus, 2005. http://www.andrus.planet.ee/ar/Makro %C3%B6konoomika%202012/MA%20Loeng%20-%2008_1%20-%20Rahaturg.pdf , 08.05.2014. Euroopa Komisjon. Inflatsiooni tagajärjed. http://ec.europa.eu/archives/economy_finance/inflation/consequences_et.htm , 08.05.2014. Eesti Pank. Rahvusvaheline Valuutafond. http://www.eestipank.ee/eesti-pank/rahvusvaheline- valuutafond , 08.05.2014. Eesti Pank. Euroraha ajalugu. http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.html , 08.05.2014.
Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7
finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine
ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega. Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras. Kinnine aktsiaseltsi tüüpi. Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on) Rahaturg on lühiajaline investeering. Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus. Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad) 2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha
Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik
Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7
Mikroökonoomika - lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsuseid (nt. majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise kohta). Kirjeldatakse nii neid otsuseid kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika - majandussubjektid koondatud sektoriteks, üksikhüvised hüviste komplektideks ja hüviste turud eri liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). 4 Majandusteooria - on õpetus sellest, kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse tekkinud vajaduste rahuldamiseks. Tasakaalukogus – tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Asenduskaup – kaup, millega saab teist kaupa asendada. Täiendkaup – koos mingi teise kaubaga eksisteeriv kaup. Normaalkaup - kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab.
Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks. 1.2. Rahaturg 4 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest
o intressitulu voidakse tulumaksustada o o 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid o Finantsvahendajad, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda raha erinevate finantsturu instrumentide ostmiseks. o Tuubid: o Aktsiafond enamus vara investeeritakse aktsiatesse o Volakirjafond pikaajalise fikseeritud tuluga väärtpaberitesse o Rahaturufond rahaturu instrumentidesse o Segafond aktsiad, volakirjad, rahaturg o Fondifond teistesse fondidesse o Riskikapitalifondid investeeritakse äriinglitesse o Sektori fond (sectorial fond) ühte majandussektorisse, näiteks kinnisvarafond o Riskid: o Vaja avada väärtpaberikonto o Tehingu ja hoolduskulud o Kasum on tulumaksustatav o 43. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad) o Kasvuaktsia- iseloomustab konkurentidest suuremat müügitulu ning kasumi kasv, dividende ei maksta
kodumajandus kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja millised majandusnäitajad neil turgudel kujunevad? Rahaturg? 3. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Makromajandus uurib riigi majandust ning aitab majanduspoliitika formuleerimisele kaasa. 4. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? Tarbivad hüviseid ja teenuseid, ning pakuvad müügiks tööjõudu ja kapitali. 5. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Turusiiretega, maksudega, majanduspoliitikaga üldiselt. 6
kodumajandus – kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja millised majandusnäitajad neil turgudel kujunevad? Rahaturg? 3. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Makromajandus uurib riigi majandust ning aitab majanduspoliitika formuleerimisele kaasa. 4. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? Tarbivad hüviseid ja teenuseid, ning pakuvad müügiks tööjõudu ja kapitali. 5. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Turusiiretega, maksudega, majanduspoliitikaga üldiselt. 6
jooksul katavad projektist/investeeringust saadud tulud investeeritud summa ning peale tasuvusaja lõppu annab projekt/investeering puhastulu. Tasuvusaeg= investeeringute summa / aastane keskmine investeeringust saadav rahavoog 15. Selgita mõistet finantsturg; on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: rahaturg kapitaliturg 16. Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad? Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad: _ pikaajalised finantsinvesteeringud; _ kinnisvara investeeringud; _ materiaalne põhivara; _ immateriaalne põhivara. Pikaajalised finantsinvesteeringud on finantsvarad, mille realiseerimine on kavandatud pikema perioodi peale, kui 1 aasta. Kinnisvara investeeringud on kinnisvara objektid
omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1) kus Y majapidamiste agregeeritud sissetulek C tarbimine S säästmine 1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide Mudel sisaldab nelja agregeeritud turgu: 1) hüvitisteturg, 2) tööjõuturg, #9 kapitaliturg, 4) rahaturg. Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite, väiketähtede või mitmesuguste märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming Taanded ja vahed; Office 2007: Lõik Taanded ja vahed) Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest.
tagajärg, võimendudes hoiuste üldmahu tagasihoidliku kasvu tõttu. Eraisikute puhul võis siiski täheldada välisvaluutahoiuste stabiilset kasvu kogu aasta jooksul: eelnenud aasta lõpu 12%lt 1998. aasta lõpuks 19%ni kõigist eraisikute hoiustest. Ettevõtete puhul on välisvaluutahoiuste osatähtsus olnud alati suurem ning ebastabiilsem ja sõltunud paljuski nende välismajandustegevusest. Likviidsus ja rahaturg - II poolaastal mõjutas pangandussektori likviidsuspositsiooni ressursside poolelt tavapärasest tagasihoidlikum väliskapitali kaasamine ja kevadel alanud rahaagregaatide kasvutempo aeglustumine. Augustist novembrini vähenes karmistunud monetaarkeskkonna ning Venemaa kriisi kaasmõjude tõttu pankade likviidsete varade osatähtsus bilansis. Vaatamata sellele olid pankade likviidsuspuhvrid 1998. aasta II poolaastal keskmiselt suuremad kui 1997. aasta oktoobrikuu likviidsuskriisi ajal. Kui
52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
1. Vara kapitalistlik ise reguleeriv turg toob kaasa loomuliku hinna, baseerub kapitalil kuni 19 saj. 80-ndate aastani. Inglismaa liider siis Prantsusmaa. 2. Aktsiakapitali etapp tekivad AS-id. See etapp toob kaasa masstootmise. Masstootmine on odavam. 3. Avatud ühiskonna turumajandus on seotud globaliseeruva turu tekkimisega 4. Integreeruva turu etapp · raha sisehind milleks on intressimäär · raha välishind milleks on valuutaturg · Rahaturg on siseturg · Valuutaturg on rahvusvahelisel areenil liikuv raha (vt töölehte Üldjoontes jagunevad finantsturul ringlevad väärtpaberid...) Turusubjektid valuutaturul: 1) Kommertspangad ostavad raha kokku oma klientide jaoks ja annavad klientidele laenu. 80% maailmarahavoogudest käib läbi kommertspankade 2) Rahvusvahelised ettevõtted 3) Riigid DRS- võlgade aruande süsteem. Riigid jaotuvad võlgade järgi gruppi:
See tähendanuks Eesti krooni kursi fikseerimist mingi välisraha suhtes ning ringlusse lastud raha ja keskpanka deponeeritud kommertspankade hoiuste tagamist vabalt konverteeritava välisrahaga. Valuutakomitee süsteemi eelistamisel mängis olulist rolli ka selle suhteline lihtsus ning ühteaegu allumatus spekulatiivsetele rünnakutele, mis taganuks fikseeritud kursi püsimise ka keerulistes olukordades. Eesti suhteliselt väike ja haavatav rahaturg olnuks muude süsteemide rakendamisel väga kergesti tasakaalust väljaviidav. Mais otsustati ankurvaluutaks valida Saksa mark ja sellest teavitati ka Saksa Liidupanka. Loodi Rahareformi Komitee büroo eesotsas Eesti Panga valuutaosakonna juhataja E. Teimanniga, kelle ülesandeks jäi komitee dokumentide ettevalmistamine ja rahareformi praktilise läbiviimise korraldamine. [4] 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud kõige
ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse Raha- ja kapitalituru instrumendid on: · nõudmiseni deposiidid; · tähtajalised deposiidid; · laenud; · võlakirjad; · repo-tehingud (võlakirja müügi- ja tagasiostulepingud); · tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid; · aktsiad; · aktsiaoptsioonid.
10, 85 varumise ja töötlemisega. 23,105 põllum ajandusühiskond vt. agraarühiskond m onopol - turuvorm, kus on üks müüja, teenus päikeseenergia - inimesele kasulikuks, enamasti või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna. 14, päikesepatareide elektrienergiaks muundatud 25 päikese otsekiirgus. 79 m ugavuslipp - mõned riigid maksustavad laeva rahaturg - finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi firmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on ajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. alla ühe aasta. Rahaturul aktsiatega ei kaubel Kõrgete maksudega või arenenud tööseadus da, tavaliselt toimub kauplemine telefoni või andlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad arvuti vahendusel. 126
Rahaturu tehingute kasumimäär ei ole küll kõrge, kuid suurte summade puhul võib nendega märkimisväärselt teenida. 30 Rahaturutehingutele spetsialseerunud pankade tegevuse järgi kujuneb välja ka pankadevahelise rahaturu intressimäär, mida väiksematel pankadel jääb üle ainult aktsepteerida. Sisuliselt on see täiesti riskivaba intressimäär, sest laenu antakse vaid täiesti usaldusväärsetele pankadele. Pankadevaheline rahaturg on olemas kõigis arenenud pangasüsteemiga riikides, Eestis said pankadevahelised tehingud hoo sisse 1993. aasta sügisel. Viimastel aastakümnetel on kiiresti arenenud ka rahvusvaheline rahaturg, kus osaleb ligi 1500 panka enam kui 50 riigist. Tähtsaim valuuta rahvusvahelistel pankadevahelisel rahaturul on USD, EUR, CHF, aga ka Jaapani jeen. Turu keskuseks on London. Pankadevaheliste laenude puhul tuleb selgitada ka selliseid mõisteid nagu EURIBOR (on
ressursse · Ressursside hinnad · Hüviste hinnad ja pakkumine Negatiivne pakkumissokk · Tootmissisendite kiire ja oluline hinnatõus (elekter!) AS · Kogupakkumise kõver nihkub üles · Hüviste hinnatõus vähendab nõudlust · Uus tasakaal: hinnad on tõusnud, kogutoodang vähenenud KOLMAS LOENG 7. november 2011 Rahaturg ja pangandus Raha olemus: Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks erinevate kaupade vahetamisel. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Raha kui vahetusvahend Kaupraha omadused: 1) Suhteliselt piiratud ressurss 2) Kergesti jaotatav ja portatiivne 3) Füüsiliselt vastupidab 4) Stabiilse pakkumisega
Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
- Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. - Finantsturud, institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg). o Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg). o Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg). · Finantstooted: - Finantsinstrumendid, finantstooted millega kaubeldakse turgudel, (aktsiad ja võlakirjad)
annaabi.ee 
