Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks? 2. Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%. Altman'i aastane müügikäive on $4 miljonit, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga.
Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu paide türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv
maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5
Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Varade puhastulukus (31.12.2003) = puhaskasum * 100 / koguvara = 3428912 * 100 / 20138254 = 17,07 % varade tulutoovus. Varade puhastulukus (01.01.2003) =999707 * 100 / 17929017 = 5,58 % Tulu aktsonäride omakapitali kohta =(puhaskasum eelisdividendid)/omakapital (lihtaktsiad) = = 3428912 / 7681111 = 0,45 Näitab juhtkonna töö efektiivsust investeeritud kapitali kasutamisel. Tegevustulukus = Puhaskasum *100 / netokäive = 3428912 * 100 / 38519434 = 8,9 % Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara= 3428912 * 100 / 20138254 = 17,03 % Omakapitali tulukus = kasum * 100 / aktsiakapital = 44549934 * 100 / 2400000 = 1856,25
Tootmise ja aktsiakapitali efektiivsuse näitajad Müügitulukus = müügikasum*100 /puhasmüük % 636990 *100 / 3673073 = 17,3% Varade puhastulukus = puhaskasum * 100% / koguvara 3673073 / 7557985 *100 = 48,5% Tulu aktsionäride omakapitali kohta = (puhaskasum - eelisdividendid) / omakapital 3673073 / 1919674 = 1,91% Tegevustulukus = Puhaskasum / netokäive *100% 3673073/16198459 *100 = 22,6% Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara*100% 3673073 / 7557985 *100 = 48,59%
c. Kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel d. Tarbimiskulutuste juurdekasvude suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse e. Kõik vastused valed 6. “Isiklikud säästud” kui termin, mis on kasutatav rahvusliku arvepidamise süsteemis, tähendab: a. Perekonna kõiki aktivaid b. Teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d. Teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka e. Tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks 7. Kui majandussubjektid ei tarbi kogu tulu, vaid paigutavad kasutamata summa panka, siis võib öelda (kasutades rahvamajanduse arvepidamise terminoloogiat), et nad:
PANGA FINANTSEESMÄRGID Panga peamiseks finantseesmärgiks on kasumi teenimine selleks, et tagada panga turuväärtuse kasv ning seeläbi panga aktsionäride vara pidev suurenemine pikema perioodi jooksul. Selleks, et neid eesmärke täita tuleb saavutada kõrge ja stabiilne kasumlikkus. Kasumlikkuse üheks võimalikuks mõõduks on omavahendite tootlikkus, mida mõõdetakse näitajaga return on equity (ROE). Näitaja koosneb kahest osast: ROE = aktivate tootlikkus (return on assets ROA) * finantsvõimendus. Valemi arvestamiseks tuleb kasutada järgnevat seadust: 1. ROE = puhaskasum / omakapital = ROA = puhaskasum / aktivate kogumaht * aktivate kogumaht/omakapitaliga Panga finantsanalüüs ja erinev ate juhtimisvaldkondade hindamine tugineb oluliselt just neile näitajatele seega tundes neid kolme näitajat võib läbiviia panga kasumlikkuse lihtanalüüsi. ROE = 0,6/6=0,1 = 10% ROA = 0,6/100=0,006 = 0,6%
,,Kinnisvara ökonoomika" kontrolltöö küsimused: 1. Kinnisvara definitsioon. Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2
).3 . , , . 3 . .. . .. : , , , , , - « », 2001 (.503-504) 9 - . , , : ; ; : ; . , . , , - . . , . 2.2 , . , (). ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * 100% ,(1) 10 , , . , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - :
mitmeid eeliseid: · Turvalisus (ei ole nt põlemise ohtu) · Paremini on kaitstud ka tehingu saladused/motiivid · Tehingu soorituse mugavused (teha kodus, ei pea minema reaalselt kuhugile börsile) · Operatiivsem ja täpsem on tehingute töötlus ning hilisemad toimingud väärtpaberitega Pangad pakuvad- nõustamise tegevused . Pangas pakuvad klientidele lisaks nõustamisteenust (väärtpaberite alast nõustamist). Pangad võivad osaleda ettevõtte aktivate juhtimises (tegutseda firma aktivate juhina) st pangale antakse õigus teha tehinguid firma aktivatega. 8 Aktivate juhtimine võimaldab vähendada resursi kulu ja muuta tehingud operatiivsemaks. INVESTEERINGUD Kui pank on võtnud endale kliendiinvesteeringute käitlemise peab ta tagama, et kliendi investeerimisportfell tagaks oodatava tulu ja riski optimaalse tase. Investeeringute tulususe määr on mahukas, oskusi ja mahukat
njuansse. Vaatame, mis probleeme võib tekkida ühingu jagunemise tõttu ühingu jaoks: · Ühing võib kaotada mingit osa oma kasumist seoses paljude kulude suurenemisega(üüri-, palgakulud) ja püsiklientide kaotamisega. Sellega ei saa eriti midagi teha, ainult enne jagunemist hästi läbi mõelda, kas tasub seda teha või mitte. · Ühingul võib tekkida probleeme aktivate jaotamisega. Selle probeemi lahendamine oleneb ainult poolte intelligentsusest. Ja viimasena käsitleme probleeme, mis võivad tekkida ettevõtte ümberkujundamise tõttu: · Aktsionärid või osanikud võivad kaotada osa oma kapitali. Näiteks, kui AS-s olid nii eelis-, kui ka lihtaktsiad, siis on väga raskeda arvutada neid osades
.................................................................................................9 Viidatud allikad.....................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Teema aktuaalsus seisneb selles, et kaasaegses äris konkureerivad mitte firmad, kuid nende tarneahelad. Tarneahela optimeerimine muutub põhiteguriks kasumi suurendamiseks ja aktivate rentaabluse tõstmiseks. Tulemusena tarbija saab kauba sel ajal, millal kaup on vajalik madalaima üldkuludega ja varude investeeringuga. ,,Tarnija juhitud laovarud" strateegia muutub populaarsemaks ja effektiivsemaks äritegevuseviisiks koos infotehnoloogia arenguga. VMI juba saanud tunnustust ja seda juba hakati kasutama paljudes harudes. Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükkis kirjeldatakse VMI mõiste ja võimalikud strateegia kasutusnäidised
järgmiselt: 1)dividendid aktsiatelt ja võlakirjade teistele võlgu) ·omakapitali osa vähenemine võrreldes Koost. tekkepõhiselt, ei näita kõiki tegelikke rahavoo- intressid; 2)kapitali juurdekasv või vähenemine väärt- võlgnevusega ·mittemateriaalsete aktivate osa suurene. gusid. Panga tulud: 1)Intressitulu- saadakse panga paberi hoidmise perioodil; 3)tulu reinvesteerimisest; ·pikaajalise kapitali oluline suurenemine- kap. üldine järgm. varadest: ·nõuded keskpangale ·kom.P poolt
Samuti on see vajalik hooajaliselt Signaalis on P komplekseksponenti ja rida Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride tekkiva finantseerimis-vajaduse katmiseks. Muutuv müravektoreid, nullide arv P > M 1. Signaali omakapital/lihtaktsiate arv. kapitali vajadus kaetakse lühiajaliste laenudega. komponentidele vastavad omaväärtused on · Aktivate finantseerimine: See on vajalik ärile suuremad, väiksemad omaväärtused aga vastavad RENTAABLUSE SUHTARVUD materiaalsete aktivate, nagu masinate seadmete, mürale. Signaali alamruumi iga vektor on Müügikäibe puhasrentaablus= hoonete ja transpordivahendite soetamiseks. See ortogonaalne müra alamruumi omavektoritega. puhaskasum/müügikäive
intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. gAp mudeli abil voib puhast intressitulu luhiajaliselt sta bi liseerida voi suurendada, muutes bilansis int res si tundlike varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp
survevaluvorme. 2012 aasta seisuga on ettevõttel 48 töötajat. DALE suurimateks klientideks on: Henkel Makroflex, Ensto Ensek, ABB, BelINECO Valgevenest ja Troll Avto Vene Föderatsioonist. AS DALE LD on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Plastitööstuse Liidu ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu liige. 1. Finantsanalüüsi sisu ja ülesanded Analüüs ettevõtte siseselt peab andma infot ettevõtjale ja ettevõtte juhile aktivate kasutamise efektiivuse ja kasumi teenimise kohta, aga samuti ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede ning võimaluste kohta tegevuse edendamiseks tulevastel perioodidel. Analüüsil vaadeldakse kõiki majanduslikke nähtusi vastastikuses seoses ja sõltuvuses. Vaatluse alla võetakse mitmed perioodi andmed. Paralleelselt arvandmetega analüüsitakse kvalitatiivseid nähteid. Kõige sagedamini uuritakse majanduslikke nähtusi. Finantsaruannete analüüsil on kasutusel kolm põhilist meetodit:
intressikulusid kasumi arvelt on langenud 31,2-lt 0,7-ni. See on seotud müügitulu vähenemisega ja intressitulude ja kulude suuremisega. 39 8.4 Rentaabluse suhtarvud Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. (12) Aktivate rentaablus (ROA) Näitab kui, palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga kroon. puhaskasum aktivate rentaablus = koguvarad (11) Aktivate rentaablus kajastab ka firma juhtkonna võimekust firma vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mida kõrgem nimetatud näitaja on, seda tulusam toimib ettevõtte. Ettevõtte tulususe langus on üldjuhul märgiks etvõtte olukorra halvenemise kohta.(11)
Omakapital tähendab väärtust, mis jääks alles, kui müüa ära kõik aktivad ja kasutada saadud raha passivate eest tasumiseks. Bilansitabeli põhivalem on: Aktiva = passiva + omakapital Olukord erinevatel aegadel on ära toodud erinevatel veergudel. Bilansitabeli selline vorm hõlbustab omakapitali muutuste analüüsi, mis toimub muutuste tõttu aktiva- ja passivaosas. Praeguses olukorras on Eestis aktivate väärtust võrreldes passivate väärtusega raske kindlaks teha. Passiva väärtust on väga kerge leida, sest tavaliselt teate te täpselt, kui palju te kellelegi võlgnete. Aktivate väärtusega pole aga asi sugugi nii lihtne. Aktivate esialgne hind võib praeguseks olla nii väike, et omakapital oleks kindlasti negatiivne. Oletame näiteks, et te ostsite 1990 aastal 100 rubla eest tööriistu. Kui te arvestate selle summa praeguse kursi
investment position riigi kõigi majandus-sektorite välisfinantsvarade ja välisfinantskohustuste konsolideeritud koond-bilanss teatud 38. kuupäeva seisuga 33. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, net international investment position 39. kujutab endast riigi aktivate ja kohustuste vahet suhetes muu maailmaga a. 34. Finantseerimine, financing maksebilansi kirjed, mis valitsuse kontrolli all. b. SellisteksonKBreserved, teisteltKB-destja IMF-lt saadudlaenud c. 35. Defolt, default võlgniku võimetus maksta võlgu 40. 36. Defaulti lahendamise viisid 41.
optimaalne suhe hoiustatava raha ja väljalaenatava raha vahel. · Väga oluline on panga klientide usaldus- väärsuse hindamine: Laenud ja liisingud · Panga likviidsus Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid
aktsionäridele välja, vaid kuna maksta ning kui suures ulatuses korraga maksta. Kui makstakse, siis dividendipoliitika sisaldab dividendide väljamaksekordajat ja säilitatud tulumäära. Alternatiiviks sularahalistele dividendidele, on ettevõttel võimalus maksta ka aktsiadividende. Viimane on oma olemuselt üsna sarnane fondiemissiooniga. Dividendideks jaotatav puhaskasum = jaotamata kasum+Puhaskasum-Kahjum-Immateriaalsete aktivate jääk passivas-kapitaliosaluse meetodi positiivne jääk. Maksustamine. Dividendide maksustamise probleem on eriti suur nendes riikides, kus kehtib topeltmaksustamise poliitika, nagu näiteks USA. Eestis seevastu ei ole hetkel probleemiks mitte topeltmaksustamine, vaid dividendide kui otsene rahaline väljamakse üldse. Eriti oluliseks muutus dividendide maksustamise probleem Eesti jaoks peale Tulumaksuseaduse muudatust alates 2000.a. jaanuarist, millega
Täidesaatvad komiteed. Panga poliitika kavandamiseks kasutatakse sageli arengukomiteed, selle komitee põhiûlesanne on analüûsida ja hinata pangaorganisatsiooni, tema süsteeme, tehnoloogiaid jmt, et kujundada baas nende arendamiseks. Otsused võimalike arengute ja valikutekohta teeb pangajuhatus vøi mõni komitee. Panga tähtsaim táidesaatev komitee on panganjuhatus. Juhatus võib delegeerida osa otsuste rakendamise teistele komiteedele nt laenukomitee, aktivate ja passivate juhtimise komitee. Komiteede ülesandeks on uuenduste ja arengute väljatöötamine, kuid samasnvõib nende kompetentsi kuuluda ka täidesaatev tegevus nt tegeleb laenukomitee ka laenupoliitika küsimustega ning samasnotsustab laenude .väljaandmise üle. Komiteed ja töôrühmad moodustavadnorgis osakondadega paralleelse juhtimise võrgu, komiteesid võib moodustada divisjonide ja osakondade tasandil ja iga komitee saab moodustada allkomiteesid või töôrühmasid. Sellise
Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt – investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) jooksev tulu+ kasum kapitalilt investeeringu tasuvus= investeeringu summa Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest FVschedule jt kasutamine) 34. Investeeringu eeldatava tulumäära ehk kasuminormi olemus 35. Finantsvarade hindamise mudel CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida
£, CAD ja AUD jne). -) Maailmas pole ühtegi ülemvaluutat ja seega valuuta väärtus kõigub koguaeg. -) eksponentsiaal võrrand y = 2x (väärtuse graafik). Investeerimine * Aktiva vs. Passiva: 1. Kuluta vähem. 2. Osta tootvaid varasid. 3. Teeni varadelt raha. 4. Osta rohkem tootvaid varasid. * Miks investeerida? -) Inflatsioon iga sekund sööb su raha. -) Raha teenimine aktivate kasvatamine passivate asemel. -) Sissetulekute ohutuse tagamine. -) Majandusega kursis olemine sunnib mõtlemine, lugema ja probleeme ette ennustama. * Millised võimalused? -) Pangakonto (i = 0,25% aastas) -) Kasutushoius (i = 0,4%) -) Tähtajaline hoius (i = 0,65%) -) võlakirjad (kuni 10%) -) kuld (+/- 0-20%) -) Fondid (+/- 0-50%) -) Aktsiad (suured kaotused, suured võidud) -) Valuutaturg, ressursiturg (üliriskantne ja ülisuuder võidud) -) Kinnisvara, korvpallikaardid jms.
16 RAHANDUSSUHTARVUD Väärtus Nimetus 2003 2004 2005 1. Efektiivsuse suhtnäitaja Müügitulukus 13,26% 40,49% 45,67% 2. Tootluse näitaja Aktivate tootlus 2,288434 2,095662 1,274363 3. Üldiste kohustuste kattenäitaja Võlakordaja 53,82% 22,23% 10,78% 4. Likviidsuse suhtarv Lühiajalise võla kattekordaja 1,403728 4,222833 9,065091 Suhtarvudest on näha, et mida enam ettevõte ennast sisse töötab, seda paremaks olukord muutub: kasvab müügitulukus, võlgade osatähtsus muutub väiksemaks, lühiajalised
Sel juhul peaks ettevõte vaatama üle maksetähtaja pikkuse ja analüüsima erinevate ostjate osas, kas neile teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et ettevõtte juhtkond pole kuigi efektiivset tööd teinud debitoorse võlgnevuse osas. · Varade käibekordaja (Total Assents Turnover) näitab ettevõtte töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus näitab aktivate koormatust ehk mitu ringkäiku teevad aastas ettevõtte aktivad ja kui suur on läbimüük ettevõtte aktivasse investeeritud iga krooni kohta. Hinnangu andmisel tuleb olla ettevaatlik, kuivõrd tuleb arvestada ettevõtte omapäraga. Üldiselt loetakse kiiret käivet positiivseks, sest see näitab majandustegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Samas võib kõrgem näitaja võrreldes eelnevate aastate või ettevõtte
Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist kauplemisel väärtpaberitega ja samuti investeeringute tegemisel ) Likviidsusrisk- panga likviidsus, seotud maksejõulisusega. Eeldab panga Aktivate ja Passivate tähtaegade vastavust ja igapäevast positsioonide juhtimist. Kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta. Tehnoloogiline risk- eelkõige infotehnoloogiline ( turvasüsteemid, usaldatavus, tugi- ja varusüsteemid, dubleeritavad süsteemid, info salvestatavus.) Seotud elektrooniliste kanalite kasutamisega. IGAL PANGAL JA ASUTUSEL ON OMA RISKIJUHTIMISE KONTSEPTSIOON, MIS PÕHINEB NII RISKIKAPITALI KUI RISKIDE ENNETAMISE PÕHIMÕTETEL JA ERINEVAD PÄDEVUSTE SÜSTEEMID. ÜHISTUD
Vajavad finantsinspektsiooni litsentsi. Elukindlustusseltside poolt. Eestis eristatakse 2. Samba ehk kohustusliku kogumispensioni fonde ja vabatahtliku pensioni fonde (3 sammas). Nõuded Eestis haldava ettevõtte aktsiakapitalile- Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab olema Eestis vähemalt 12 miljonit krooni. Pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2% tema poolt valitsetavate pensionifondide aktivate turuväärtusest. 3. samba fondi osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist (pensioni väljavõtmine), mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt nende osakute omandamisest. Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist tagasivõtmishinnaga, kui ta on vanem kui 55 aastat või kui ta on täielikult ja püsivalt töövõimetu. 3. samba tooted on: a) vabatahtlik pensionifond b) garanteeritud tulususega pensionikindlustus
2. Kuidas toimida käibemaksuga? Müügitulu kasumiaruandes kajastatakse käibemaksuta summas samas nõuded otjate vastu ja välad tarnijatele sisaldavad käibemaksu? 3.Kas aasta on 360 päeva või 365 päeva pikk? 4. Bioloogilise vara arvesse võtta või mitte arvestamine arvutustes? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust. Finantsjuhtimise funktsioonid: 1. Ressursside (varade) omandamine ehk finantsanalüüs ja planeerimine. 2. Ressursside (aktivate, varade) juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine; 3. Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi
Kui pole võimalik tasuda igakuist tagasimakset. Laenusaajale on lahenduseks kui räägita pangale probleemidest ja pank leiab mingi lahenduse, näieks väiksem kuumaks. Laen ja liising 13 8. KES SAAB LAENU Laenu saavad kõik isikud, kui nad vastavad laenutingimustele. Väga oluline on laenusaaja krediidivõime. Krediidivõime põhiteguriteks on teovõime, reputasioon, tulu teenimise võime, aktivate valdamine(mis on analoogne tagatise ja firma puhasväärtuse olemasolule) ja majanduskonjuktuur. Eraisikul vaadatakse põhiliselt varalist seisu, aga ka sotsiaalset seisundit(vanus, sugu, perekonnaseis, ülalpeetavate arv), elukutselised tegurid(haridus, elukutse, tööstaaz), suhted laenu andva pangaga ja teiste kreeditoridega. Infot nende kohta saab peamiselt vesteldes. Aitavad ka panga kartoteek, spetsiaalsed firmad nagu näiteks
vahekorda. 42. Finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine Jooksev tulu intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : · Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja · Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest 43. Investeeringu eeldatav kasuminorm Kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse jaotus võib olla kas diskreetne või pidev. ri võimalik tasuvus pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n võimalike tulemuste arv 44. Portfelliteooria - Markowitzi kõver
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka
aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase. 7.5 Varade rentaablus Ettevõtte kõigi aktivate rentaablus näitab ettevõttesse eelnevalt paigutatud iga krooni tulutoovust. 17 , (7.5) 2010. aasta varade rentaablus ja selleks vajalikud andmed on välja toodud lisast 2 ja 3: Puhaskasum: 373 864 kr Kogu vara: 6 846 256 kr 2009. aasta varade rentaablus: Puhaskasum: -860 682 kr
hankimise ja energiaressursside kasutamise kohta. 2: Ehitustööd peale maalritööd. Peale maalritööde esimest millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline.
Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina: AKTIVA (vara) PASSIVA (vara moodustumise allikad) Käibevara Kohustused (võõrkapital):
üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega. Kitsas profiil kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika;
29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli · Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks · Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud · ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja · ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital)
jutukontekstina. Kasutatakse enamasti siis kui tootel on meeldivate omaduste kõrval ka ebameeldivaid. IMAGO Imago on teatud ettekujutuste, ootuste, kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeritava toote, isiku või firma kohta. Subjektiivne arvamus. Imago tugevus kui brändi ekviteedi kaudne näitaja on seda suurem, mida rohkem on võimalik selle brändi hinda tõsta, ilma et tarbija hakkaks tajuma, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Magi või brändi ekviteet – teatud aktivate kogum, mis seostub marginimega: margiteadvus, margilojaalsus, positsioneeringu kvaliteet, tarbijal tekkivad assotsiatsioonid, imago tervikuna. Ekviteedi kaudu määratletakse brändi lisaväärtust, mis lisandub tema tootmise või tarnimisega seotud füüsilistele aktivatele, mõõdetuna majanduslikes terminites. Imago tekib isikliku kogemuse ja reklaami ning sotsiaalse teabelevi mõjul. Imago on üks peamisi vahendeid margi või firma eristamiseks teistest.
29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks • Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud • ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja • ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital) VÄHENDA! PARANDA TEENUST! VÄHENDA! / ROE
29. Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja kohustuste vahelise regressiooni alusel otsustada, millised om optimaalseimad variandid . Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid. 30. Mida madalam on varade (aktivate) käive, seda kõrgemat sisemist finantseerimist vajatakse olemasoleva müügitulu kasvumäära juures. Mida kõrgem on varade (aktivate) käive, seda madalamat sisemist finantseerimist vajatakse olemasoleva müügitulu kasvumäära juures. 31. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja liberaalne. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja agressiivne. 32
põhinevad raamatupidamisinformatsiooni kasutamisel. Raamatupidamise tundmine annab konkurentsieelise tööjüuturul, oskuse kontrollida raamatupidamises toimuvat, osata näha võimalikke seoseid teiste erialavaldkondadega. 1 5. Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav
(i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb; (i), c) ostes pankadelt (repolepingute alusel) bonde tagasi; Vastus: (i) (i), (i) (ii) (ii), (iii) või (iv); suureneb; suureneb / kahaneb; d) nõutakse pankadelt likviidsete aktivate säilitamist senisest suuremates kogustes; Vastus: (i)(i), (ii) (iv); suureneb / kahaneb; (ii), (iii) või (iv); e) müües vähem bonde ja väärtpabereid; Vastus: (i), (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb suureneb;/ kahaneb f) asendades £1 miljoni väärtuses pikka aega seisnud väärtpabereid £1 miljoni väärtuses valitsuse võlakirjadega
· tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks 2006 2007 2008 Käibevarad 110 161 884 216 793 262 123
..................................... 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36
seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 9. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. DGAP on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel. Vastavalt kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimäär on fikseeritud. Mida suurem on absoluutne DGAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju tema varadele, kohustustele ja lõppkokkuvõttes ka omakapitali turuväärtusele. 10. Välisvaluuta avatud netopositsioon
A. säästavad, kuid ei investeeri; B. investeerivad, kuid ei säästa; C. ei säästa ega investeeri; D. säästavad ja investeerivad; E. säästavad, kuid investeerivad osa säästudest, mida kasutatakse väärtpaberite ostmiseks ANSWER: A 4. "Isiklikud säästud" kui termin, mis on kasutatav rahvusliku arvepidamise süsteemis, tähendab: A. perekonna kõiki aktivaid; B. teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu; C. perekonna aktivate summa miinus kohustused; D. teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka; E. tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks ANSWER: B 5. Individuaalse tarbimise funktsiooni "lävepunkt" on: A. säästmine on võrdne tuluga; B. tulu on võrdne tarbimisega C. säästmine on võrdne tarbimisega; D. tarbimine võrdub investeeringutega, E
· 2012. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: ICT Support OÜ äritegevuse rahavoo taseme suhtarvud on nelja aasta lõikes väga head, küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus.
maksustamine. Samuti residentide ja mitteresidentide maksustamine. Tähtis on kindlaks teha, kui suures ulatuses olete nõus riskima ja mis on rahavajadus vahepeal. Kas saate pikalt või lühidalt investeerida jne. Kehtestada piirangud endale, et juhtida investeeringuid. Kui palju olete nõus kaotama? Investeeringu tähtaeg ja likviidsus. Peale investorit iseloomustavate karakteristikute väljaselgitamist tuleb otsustada, mis liiki varasid ja millises mahus portfelli lülitada teostada aktivate jaotus. Uurimused on näidanud, et otsus mis liiki varaklasse (võlakirjad, aktsiad, kinnisvara jms) portfelli lülitada määrab suuresti ära selle, milline on portfellilt saadav tulusus ja milline on sellega seonduv riskitase. Valik tuleb teha ka selles osas, kas portfelli lülitada ainult kodumaised aktivad või omandada ka välisaktivaid. Olles määratlenud aktivate klassid, millesse raha paigutada, tuleks valida konkreetsed väärtpaberid, mida omandada
annaabi.ee 
