(Inimesed kannatamatud) · Kui majanduses on inflatsioon, siis kohaliku raha ostujõud ehk väärtus ajas langeb. (Hinnad paratamatult kasvavad) · Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust. · Tootmisvõimalused avarduvad tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha) 3. Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt, tooge näiteid Turu efektiivsus : - Kauplemisega ei kaasne olulisi kulusid - Turgudele ligipääs on piiramata ning tasuta - Kogu info on kõigile turuosalistele kättesaadav - Turul on palju kauplejaid, kellelgi ei ole turuhindadele olulist mõju ning need kauplejad on ratsionaalsed. - Finantsturud võivad olla nõrgas, pooltugevas või tugevas vormis efektiivsed (aga ka üldse mitte efektiivsed) KÕIK EFEKTIIVSUSE VORMID ON EFEKTIIVSED -Efektiivse turu vormid:
rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel.
Most firms are analyzers. They are seldom a first mover in an industry, but are often second or third place entrants. · reactor - A reactor has no proactive strategy, often reacting to events as they occur. They respond only when they are forced to by macro environmental pressures. This is the least effective of the four strategies. It is without direction or focus. 9. Agentuuriteooria, agentuurikonflikt ja kes on selles agendid? Kes on agenditeooria järgi agendid ettevõttes kas omanikud, tippjuhid, töötajad, keskastme juhid jne. ? Agentuuriteooria probleemid ilmnevad ettevõtetes kuna tippjuhtkond ei ole valmis võtma vastutust oma otsuste eet ilma et nad omaksid arvestatavat hulka ettevõtte aktsiaid. Agendid on juhid ja osanikud/aktsionärid. Agendi probleem tekib erinevate eesmärkidega osapoolte vahel. Agenditeooria juhindub alati esinevast
eksisteerivad finantsturul tarbijate jaoks. • Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks. Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine,
ajaväärtusega. Rahandusotsuste vastuvõtmine ja elluviimine hõlmab paljusid huvigruppe. Keskmistes ja suuremates ettevõtetes on omanikud enamasti palganud ettevõtet juhtima kvalifitseeritud juhid. Tuleb aga tähele panna seda, et juhtidel on omad huvid. Nii tekivadki konfliktid. Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuuri- konflikti (agency conflict) teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipiaali (nt aktsionäri) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonflikt on huvide konflikt, mis võib tekkida: · ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel, · aktsionäride ja võlausaldajate vahel. Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid (luksulikku bürood, kalleid assistente, limusiini jms). Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see
82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel · Aktsionäride ja võlausaldajate vahel Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid
· Kindlustusseltsid suudavad katta kindlustuskahjud, · Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. Miks on vajalik finantsjärelevalve? Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimija hind ei peegelda vara tegelikku väärtust Agendi volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võib tekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel Moraalirisk kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest 34. Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Rahapesu tõkestamise peamised järelevalvemeetmed Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine