ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity)
Otsus: õpilasfirma nimeks saab Abakadabra. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. Arvutati toote esialgne oma- ja müügihind, vaadati üle õpilasfirma teised võimalikud kulud ja ka tulud, pandi paika õpilasfirma müügieesmärgid ning sellest tulenev arvutati aktsiakapitali suurus. Otsus: õpilasfirma aktsiakapitaliks on 200 eurot ja selles väärtuses müüakse lihtaktsiaid. Aktsionärideks on Ella Kuusk (lihtaktsiad), Mai Kullerkupp (lihtaktsiad), Paula Palm (lihtaktsiad), Anna Oja (lihtaktsiad) ja aktsiakapital jaguneb 50 eurot aktsionäri kohta. Sellest tulenevalt ostetakse JA Eestist neli 20-eurost, neli 5-eurost aktsiablanketti. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. Õpilasfirma ametikohad: tegevjuht, tootmisjuht, müügijuht, turundusjuht, finantsjuht. Õpilasfirma liikmed: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Paula Palm ja Anna Oja. Arutati erinevate
Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks
Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks.
6 The bank of England-keskpank Commercial banks or clearing banks-õldised bangad Merchant banks-pank , mis tegel eb ainult firmadega , äripank 7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler 9 export- import- tariffs/ duties- quota- WTO- World Trade Organisation EFTA- European Free Trade Organisation 10
VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000
täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30.võrdne hääleõigus. 2. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepinguga? frantsiisileping-tuntud
võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine.
Müügitulukus (31.12.2003) = müügikasum * 100 / puhasmüük = 3992529 * 100 / 38519434 = 10,36 % Müügitulukus (01.01.2003) = 1527549 * 100 / 55364792 = 2,76 % Juhtkond parandas oma töö põhilises tulutegevuses. Varade puhastulukus (31.12.2003) = puhaskasum * 100 / koguvara = 3428912 * 100 / 20138254 = 17,07 % varade tulutoovus. Varade puhastulukus (01.01.2003) =999707 * 100 / 17929017 = 5,58 % Tulu aktsonäride omakapitali kohta =(puhaskasum eelisdividendid)/omakapital (lihtaktsiad) = = 3428912 / 7681111 = 0,45 Näitab juhtkonna töö efektiivsust investeeritud kapitali kasutamisel. Tegevustulukus = Puhaskasum *100 / netokäive = 3428912 * 100 / 38519434 = 8,9 % Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara= 3428912 * 100 / 20138254 = 17,03 % Omakapitali tulukus = kasum * 100 / aktsiakapital = 44549934 * 100 / 2400000 = 1856,25
The Bank of England Inglismaa Keskpank Commercial banks kommertspangad Clearing banks kommertspangad Merchant banks ainult firmadele mõeldud pank consumer society tarbijate ühiskond environment keskkond packaging pakendamine recycled ümbertöötlemine pollution saaste stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär stake osalus dividends dividendid bonds võlakirjad securities väärtpaberid traded kauplema export eksport import import tariffs tariifid duties kohustused quotas kvoodid protectionist protektsionismi pooldaja WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport
müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest.
0,16-2/3*0,22=1/3X*(1-0,34) 0,013333 0,22 X= 0,060455 6% T=0,34 TULUMAKS Ettevõtte praegune kapitalistruktuur on järgmine (tuh. eurot): võlakirjad 1083 eelisaktsiad 268 lihtaktsiad 3681 Kui ettevõtte võõrkapitali hind on 5,5%, eelisaktsiakapitali hind 13,5% ja lihtaktsiakapitali hind 18%, siis milline on ettevõtte kapitali keskmine hind? Milline oleks antud kapitali struktuuri säilitamisel koguinvesteeringu suurus, kui firma kasutaks võõrkapitali 2000 tuhande euro ulatuses? võõrkapitalihind 0,055 eelisaktsiakapitali hind 0,135 lihtaktsiakapitalihind 0,18
protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. 4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi. Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga Futuur - tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus
Eelisaktsia hind on tulumäär, mis tuleb teenida investeeringutelt, mida finantseeritakse eelisaktsiate emiteerimisel saadud kapitaliga, et maksta eelisaktsionäridele dividende fikseeritud määra järgi. Eelisaktsia hind sõltub fikseeritud dividendi tasemest ja emiteerimiskuludest. Seda arvutatakse valemi järgi: Kp=dividend aktsia kohta aastas/aktsia turuhind emiteerimiskulud Lihtaktsiate hind on lihtaktsionäride poolt investeeringute kasutamise eest nõutav tulumäär. Lihtaktsiad jaotatakse hinna arvutamisel 2 rühma: · Sismised ehk varem emiteeritud lihtaktsiad ja jaotamata kasum Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo · Uued lihtaktsiad Knc=esimese aasta dividend/(aktsia turuhind-emit.kulud)+div.aastane kasvutempo 35. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel
Optsioon ja futuur. Mõlemad on tuletisväärtpaberid. Optsioon annab õiguse väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga tulevikus osta või müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab paigutada sinna suurema summa raha, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha. Aktsiasse investeerimine sõltub suuresti nii müümise kui ka ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi
seda teha või mitte. · Ühingul võib tekkida probleeme aktivate jaotamisega. Selle probeemi lahendamine oleneb ainult poolte intelligentsusest. Ja viimasena käsitleme probleeme, mis võivad tekkida ettevõtte ümberkujundamise tõttu: · Aktsionärid või osanikud võivad kaotada osa oma kapitali. Näiteks, kui AS-s olid nii eelis-, kui ka lihtaktsiad, siis on väga raskeda arvutada neid osades. Aga on kindlasti vaja, et kõik aktsionärid (osanikud) oleksid rahul. · Juhul, kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik kogu oma varaga ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlak...
Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Ettevõtte omanikel võivad olla erinevad õigused ettevõtte juhtimisel ja dividendide saamisel. Sellest lähtuvalt jagatakse aktsiad: ·lihtaktsiad ·eelisaktsiad Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele
vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.
Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsil on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega. Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik
Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Kõigi väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsiad käibes on kõik aktsionäride käes olevad aktsiad. Käibes olevad aktsiad annavad nende omanikele aktsionäriõigused (näiteks õigus saada dividende). Aktsiate eest tasumine võib toimuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Aktsiate liigid (1) 1. Lihtaktsiad 2. Eelisaktsiad Lihtaktsiad annavad nende omanikele õiguse: 1. hääletada aktsionäride üldkoosolekul otsuste langetamisel ja aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimisel; 2. saada dividende (kui need on välja kuulutatud); 3. aktsiate eelisostuks; 4. saada osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel. Eelisaktsiad annavad nende omanikele õiguse: 1. saada dividende eelisjärjekorras ja iga aasta eest (kumulatiivne dividend); 2. saada eelisjärjekorras osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel; 3
isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi asutamisel on kasulik teada: · aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut;
3. Usaldusühingu juhtimine Pilet 1.ettevõtja isikuomadused- vaimne võimekus Vaimne võimekus, mis mõjustab ettevõtja edukust, koosneb üldisest intelligentsusest- moodustab kuni 20% üldisest edukusest inimtegevuse valdkonnas (matemaatika, keeled, füüsiline valmisolek) ja emotsionaalne intelligentsus- oskus suhelda, märgata, saada läbi inimestega jne. loovusest ja analüütilise mõtlemise võimest. 2. Väikeettevõtte eelised- iseenda peremees, 3. Lihtaktsiad Pilet 1. Äriplaani koostamise ja elluviimise probleemid - liigkiire ammendumine Äriplaan ammendab end kiiresti, kuna teda ei uuendata. Plaani otstarbekas uuendada iga kuue kuu möödudes. Sel moel saab äriplaan kogu aeg järgmiseks 12 kuuks uuendatud. 2. Väikeettevõtte miinused - kapitaliprobleem Nii olemasoleva ettevõtteülevõtmisel, kui uue asutamisel tuleb hoolikalt kaaluda alustamiseks ja firma käitamiseks vajaliku kapitali suurust
Usaldusühing vähemald 2 osanikku. Neist 1 täisosanik(piiramatu vastutus) 1usaldusosanik(piiratud vastutus) Osaühing piiratud vastutusega ettevõtlus.( vastutatakse osamaksete ulatuses). Algkapitali nõu mitte alla 40 000, väiksem osamaks ei tohi olla alla 100.-, sissemakse a) rahaline b) mitterahaline. Aksiaselts piiratud vastutusega ettevõtlus. Algkapitali nõu mite alla 400 000kr. 1aktsia nominaalväärtus mitte alla 10kr. Lihtaktsiad, Eelisaktsiad. Tulundusühistu (TuÜ) vähemald 3 liikmega. Äriühingute asutamine TÜ ja UÜ algul sõlmitakse ühingulepingu( ärinimi, asukoht, tegevusala, sissemakse suurus jne.) Tuleb teha kanne äriregstrisse(kirjutavad alla kõik osanikud) Aktsiselts: 1) aktsiate märkimiseta(sõlmitakse asutamiselepingu põhikiri) 2) aktsiate märkmisega(sõlmivad asutamisplaani asutamislepingus märgitakse ära aktsiate märkimise koht ja aeg)
väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia; töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad; lihtaktsiad, mida emiteeritakse teatud lepinguliste tingimuste täitmisel, näiteks osaluse, netovara või muu vara soetamisel. potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud preemiaga emiteeritud võlakirjad on võlakirjad mille emiteerimishind on nimiväärtusest kõrgem progressiivne maks maksumäär sõltub maksustatavast summast prokurist - prokuura alusel toimija; äri täisvolinik
tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D ... Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr
5 2.1 Aktsiate liigitamine Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle. Lihtaktsiad (Common Stock) on enamasti tavalised hääleõigusega aktsiad. Aktsionär teenib kasumit aktsia hinna tõusult ja ettevõtte makstavatelt dividendidelt. Paljud aktsiad on vabalt kaubeldavad reguleeritud turgudel. Eelisaktsiate (Preffered Stock) puhul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul piiratud või puudub täielikult. Eelisaktsia omanik ei saa tavaliselt ettevõtte juhtimises osaleda, kuid eelisaktsia annab
AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Kui sul siiski on huvi sellest vormist rohkem teada, siis siit artiklist leiad väikese ülevaate. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Minimaalne aktsia suurus on 10 krooni ja minimaalne AS-i kapital 400 000 krooni. Aktsia omanik ehk aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest. Aktsiad võivad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad ei anna hääleõigust, küll aga eelisõiguse dividendide saamisel. Seejuures on eelisaktsia omanikule makstava dividendi suurus kirjas firma põhikirjas (protsendina aktsia algväärtusest) ja need dividendid makstakse välja enne teistele aktsionäridele maksmist. Asutada võib aktsiaseltsi üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Juhtorganeid on AS- il kolm: 1. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. 2
Kõrge väärtus võib viidata ettevõtte võimalikule laiendamisele ja investorite ootused on saada suuremad dividendid. Samuti kordaja kõrge väärtus, mis kajastab ettevõtte eeldatavat laiendamist ja sellega seoses oodatava tulu kasvu, suurendab ka nõudlust aktsiate järele ja tõstab nende turuhinda. 3. LIHTAKTSIA NIMIVÄÄRTUS (LNV) see on raamatupidamises kajastatav aktsia väärtus. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast omakapital - eelisaktsiate maksumus . väiksem, siis sel LNV = lihtaktsiate arv juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad tulevased tulud, aga raamatupidamishind kajastab minevikus sooritatud tehingute tulemusi. Sellest järeldub, et raamatupidamishinna väärtus hindamisalusena on küllaltki piiratud, kuna
• Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial.
(sama põhimõte on aluseks nii dividendidele kui vara jaotamisel osaühingus) Majandustegevuse tulemusena B 30,22% C 23,21% D juurdesoetatud vara 15,5% A 31,07% Paigutatud aktsiakapital B 30,22% C 23,21% D A 31,07% 15,5% Kui aktsiaseltsil on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta sisuliselt samastub osaühinguga. Eelisaktsia Eelisaktsiad võivad moodustada põhikapitalist kuni 1/3 NIMELINE Üldjuhul nad hääli ei saa. Kui nad 2 aasta jooksul pole täies ulatuses dividende saanud, siis nad saavad hääle. Hääl kustub peale dividendide võlgnevuse lõppemist jooksva majandusaasta lõpus. Dividende makstakse kindlaks määratud proportsioon ja eelisjärjekorras (nt 20%. 5 aastaga on saadud nominaal sissemakse kätte.)
18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena;
teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist).
väljendatakse tihtilugu protsentidena nimiväärtuse suhtes. Investeerija jaoks on hoopis huvipakkuvam aktsia turuväärtus ehk kurss, millega aktsiaid tegelikult müüakse ja ostetakse. Aktsiakursside üldise muutumise iseloomustamiseks kasutatakse erilisi indekseid, mis mõõdavad kursside suhtelist erinevust mingiks baasiks valitud ajahetke suhtes." ( Nurga, 2007:69) Hetkel kehtivad aktsiahinnad on toodud eraldi välja lisades (joonis 1, lk 22). 3.1. Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Aktsia väärtuse leidmine, kui dividendid on konstantsed: kus: (1) - aktsia hind täna - nõutav tulunorm - igaaastane dividend 3.2. Eelisaktsia ,,Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel
kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata. Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud Mida suurem on näitaja väärtus seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud. Kõigi kasutatud varade tulutase ehk ROAE = puhaskasum / ( koguvara + akumuleeritud kulum + renditud vara ) ROAE arvutamine võimaldab ühtsetel alustel võrrelda firmasid, mis rakendavad ostetud varade kõrval laialdaselt liisingu alusel kasutatavat vara. Suhtarvu viimine kõigi kasutatud
firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 26.Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 27.Võlakirjade liigitus ja olemus.
kohustuste eest. Võrreldes osaühinguga on aktsiaseltsil suhteliselt suur algkapitali nõue (minimaalselt 25000 eurot) ning juhtimisskeem on keerulisem. Siinkohal on kohustuslik nõukogu valimise/määramise nõue. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väiksem nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised aktsiad ja esitajaaktsiad. Aktsiad on erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsia on tavaliselt hääleõiguseta aktsia, mis annab omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. ( protsent aktsia nimiväärtusest ja dividend makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsiatele ) Notariaalselt kinnitatakse ärinimi, asutajate nimed, aadress, tegevusala, AS nõukogu liikmed, juhatuse liikmed, kapitali suurus, aktsiate arv ja jagunemine, aktsionäride õigused ja kohustused,sidevahendite numbrid, majandusaasta algus ja lõpp.
tulumaksustatav. 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) 58. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 59. P/E suhtarv. peegeldab aktsia hinna (P) ja kasumi (E) suhet ehk mitu korda on aktsia
häält. Kõik tüübid (hääle õiguslikud, super hääleõiguslikud, mitme häälega aktsiad) annavad nende omanikele kontrolli ettevõtte üle. (19) Osadel juhtudel on mõlema klassi aktsiatega võimalik börsil vabalt kaubelda, kuid praktikas on rohkem levinud olukord, kus on võimalik kaubelda ainult ühte tüüpi aktsiatega (kas siis hääleõiguslike- või allutatud hääleõigusega aktsiatega). (19) Teise järgu aktsia tähendab seda, et ettevõttel on mitut erinevat klassi lihtaktsiad. Igal erineva klassi aktsial on samasugune majanduslik osalus ettevõttes, kuid vahe tuleb hääleõiguses. Tavaline stsenaarium on, et A-aktsial on üks hääl aktsia kohta, ning B-aktsial on 10 häält aktsia kohta. Seda struktuuri kasutades võib olla selline olukord, kus B-aktsia aktsionärid omavad ainult 20% ettevõtte aktsiatest, kuid omavad täielikku kontrolli ettevõtte üle. Loomulikult on
võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning
kaubeldav fond (exchange traded fund); • Pensionifond (pension fund) • Kinnisvara investeerimisfond (realestate investment trust); • Riskikapitalifond (venture capital fund); • Riskifond (hedge fund) Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 40. Aktsiate olemus ja liigitus • Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. • Lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) • Eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). • Kasvuaktsiad - See tähendab investeerimist firmadesse, mis tõotavad tulevikus tublisti kasvada
algkapitali suhtes - OÜ-l peab olema algkapitali 40000, AS-l 400000. Ettevõtja peab lähtuma riigis kehtivast seadusandlusest. Mingid mõisted või asjad...: *Aktsiaselts (AS) *korporatsioon (USA-s) *kompanii (Euroopas) *Ltd limited liability ehk piiratud vastutus kui AS läheb pakrotti, siis isiklikku vara ära ei võeta *Co corporated *OY soome keelest *Aktsia väärtpaber, tõendab omanduse olemasolu, on paigutatud aktsiseltsi raha. Aktsiaid on lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaktsia annab hääletusõiguse, kellel rohkem aktsiaid, sellel tugevam hääleõigus. Eelisaktsia annab võimaluse saada kasumit. Bond lähedane eelisaktsiale ja obligatsioonile (vekslile). Aktsionärid vara omanikud, mitte aktsiaselts Dividend aktsiakasum Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital Finantseerimine enesefinantseerimine (aktsiakapitali suurendamine) ja
Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust. Spetsialiseeritud fond investeerib üksnes ühe tööstusharu, ühe välisriigi aktsiatesse või mingi muu ühise omadusega aktsiatesse. Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine teha panus ühele. 58. Aktsiate liigitus ja olemus Lihtaktsiad omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Annab hääleõiguse. Eelisaktsiad kasumi jaotamise korral tehakse väljamakseid enne lihtaktsionäre. Määratud dividend. Ei anna hääleõigust. 59. P/E suhtarv P/E suhtarv peegeldab aktsia hinna (P) ja kasumi (E) suhet. Praktikas väga laialt kasutusel, võimaldab kiirel pilgul hinnata ettevõtte suhtelist väärtust. Mida kõrgem on P/E, seda suhteliselt kallim on aktsia.
Lisa 16 Aktsiakapital 31.12.2008 31.12.2007 Aktsiate arv 3 000 3 000 Aktsia nimiväärtus 1 000 1 000 19 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Kõik aktsiad on lihtaktsiad, iga aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle. Põhikirjajärgselt on aktsiate minimaalne arv 2000 ja maksimaalne arv 8000. Lisa 17 Müügitulu Tegevusalade lõikes 2008 2007 Mööbli tootmine 25 234 000 22 224 700 Madratsitootmine 7 546 000 8 438 000
ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul. Eelisaktsionäril hääleõigust ei ole, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte
Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.
Seega on võimalik erinevaid tagasimakse vorme võimalik kombineerida ning kujundada tagasimaksete graafik vastavalt konkreetsele ettevõttele. 2) Eelisaktsiad Väljastatakse aktsionäridele, on omakapitali vorm ning kannab teatud intressimäära. Ettevõte peab perioodiliselt maksma neid intresse, millega ta maksab tagasi eelisaktsionäride investeeringut. Aktsionäridele maksmine on küll kohustus, kuid raha puudumisel võib seda edasi lükata. 3) Lihtaktsiad Nende ees ettevõte ei ole kohustatud aktsionäridele midagi maksma. Seega muudab antud asjaolu selle kõige vähem riskantseks rahastamise vormiks. Aktsionärid loodavad mingile dividendide maksete kombinatsioonile, mille otsustavad ise aktsionärid. Samas on aktsionäridel võimalus avaldada juhtkonnale dividendi maksmisel survet või vastasel juhul nad vallandada. Kapitali kulu, nende komponentide hind on kõige kõrgem, kuna aktsionärid soovivad suurt tulu.
· Optsioonlepingud on väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Optsioonidega võib kaubelda nii börsil kui ka börsivälisel turul. 18. Kauplemine väärtpaberitega · EVK väärtpaberikonto on Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK) registreeritud väärtpaberikonto seal registreeritud väärtpaberitega kauplemiseks. EVK väärtpaberikontodel on registreeritud Eesti, Läti ning Leedu väärtpaberid.
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma.
Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus, maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3
annaabi.ee 
