Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mida tähendab väide omakapitalil puudub kulu"?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Kui PE on kõrge mida see väljendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Q: Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Savolainen, Evert

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus (0)

Majandus - Majandus

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mida tähendab väide omakapitalil puudub kulu"?
Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?
Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus?
Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?
Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?
Kui PE on kõrge mida see väljendab?
Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?
Mida näitab efektiivsuspiir?
Mis on lisanduvad inkrementaalsed rahavood?
Mis on maksukilp?
Miks pole finantseerimiskulud n intressid lisanduvad rahavood?
Mis on kapitali hind WACC ja kuidas seda hinnatakse?
Milleks kasutatakse?
Mis on faktooring mis eesmärgil seda kasutatakse mis on selle toote eelised ja puudused?
Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all?
Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt?
Mida iseloomustab?
Kui lihtintressimäära asemel oleks investeeritud liitintressimääraga?
Miljon eurot Kuidas tulemused muutuvad kui tulusus oleks 12 aastas?
Mis võimaldaks sellise efektiivse tulumäära tagada?
Milliseks kujuneb siis võlakirja väärtus täna?
Kui suur oli selle tehingu tulumäär Teie jaoks?
Miks või miks mitte?
Kui 10 Mida üldse iseloomustas beeta10?
Mis on sellisel juhul McDonaldsi aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib?
Missugune on projekti NPV?
Missugune on projekti IRR?
Milline on selle ettevõtte kapitali hind WACC?
Mis võiks olla Beeta aktsia õiglane hind?
Kuidas hinnaerinevusest kasu lõigata?
Mitu futuurlepingut on vaja riski maandamiseks soetada?
Mis juhtub kui hind on hoopis 220?
Kuidas futuuriturul kauplemine aitas ettevõttel riske maandada?
Milles avalduks valuutarisk antud näites?
Milliseks kujuneb sobiva optsioonistrateegia call või put ost?
Milline on selle projekti kapitali hind WACC?
Kui projekti IRR on 12 kas tasub investeerida sellesse projekti?
Milles väljendub valuutarisk Eesti ettevõttele?
Kuidas oleks ettevõttel forwardlepinguid kasutades seda riski maandada?

1. Sissejuhatav loeng

Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele?
Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine . Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist.

Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused ? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“?

FINANTSARVESTUS
FINANTSJUHTIMINE
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku
On suunatud tulevikku
Kindlad reeglid ja seadused
Puuduvad formaalsed nõuded
Konsolideeritud info
Segmenteeritud info
Varadel on bilansiväärtus
Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus
Ei arvesta riske
Riskianalüüs ja väärtuse loomine
„omakapitalil ei ole kulu“
Omakapital on ( alternatiiv )kulu
Kasum on primaarne
Rahavoog on tähtis
Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja välishuvist
Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid
See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D

Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan -duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga , st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).

Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest.
Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida.
Rahandusest näiteid:

Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt.
Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne.

2-3. loeng: Raha ajaväärtus

Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage.
Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele . Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks.

Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda

Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress , liitintress , intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär
Lihtintress – kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress – rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist.
Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
EAR - kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.

Miks nominaalne ( lepinguline ) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
Nominaalne intressimäär – lepingus kirjas.
Reaalne intressimäär – inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär.
Kuna esineb inflatsioon , deflatsioon . Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb.

Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) – kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi , millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks;
Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on;
3. loeng: Väärtpaberite väärtus (vt ka eelmine teema)

Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet ) ja nende kasutusvaldkonnad.
Perpetuiteet – igavesti kestev annuiteet . Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad
igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid.
Kasvuperpetuiteet – perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.

Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms).
Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus.
Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.
Varadega tagatud võlakirjad - ABS ( asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne)
Võlakiri ( bond ) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma.
Nimiväärtus/nominaalväärtus ( nominal , principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
Väljalaskeväärtus ( issue price ) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid
Tagasikutsutavus (callable bond)– emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.

Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk , tururiskid, likviidsusrisk).
***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi.

Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting.

Intressimäära risk:

Tururisk (ka hinnarisk ) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest.

Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid

Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga

Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega?
Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody ’s ning Standard& Poor ’s. AAA – kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad.

(Võlakirjade tootlus ) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
Võlakirja hetketulusus ( Current Yield ). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel.
YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on.

Võlakirjade ning aktsiate käitumise üldised jooned majandustsükli eri faasides
Võlakirjad: Liiga palju majanduslikku aktiivsust on võlakirjade jaoks halb uudis ja vastupidi. Võlakirjade hinnad langevad majanduskasvu tingimustes ning tõusevad majanduslanguse tingimustes
Aktsiad: Majanduslik aktiivsus on aktsiate jaoks positiivne signaal (seni kuni ei hakata intressimäärasid tõstma või nad ise turul raha suurema nõudluse tulemusena ei tõuse)
4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs

Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad?

Investeerijad (aktsionärid)

Laenuandjad, võlakirjade omanikud

Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud

Advokaadid ja hagejad

Hankijad ja kreeditorid

Riigiorganid (n MTA)

Avalikkus

Ettevõtte juhtkond

Ettevõtte töötajad
Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab , kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu.

Majandusaasta aruande komponendid

Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.

Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest

Rahavoogude (-käibe) aruanne – info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest

Omakapitali muutuste aruanne – toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest

Aastaaruande lisad – arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne

Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne)
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum
Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
EBIT - I ( intressid ) = EBT (kasum enne maksustamist)
EBT - T ( maksud ) = Puhaskasum ( netokasum )

Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne?

Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.

Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum ).

Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest

Kasumiaruande lihtsustatud skeem ja seotud mõisted (n EBITDA, EBIT, brutokasum jms)
Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.***

Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud , tööjõukulud, amortisatsioonikulu).
Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega.

Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne)

Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas.
- Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa.
Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis,
- See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss.
“Vitriiniefekt”
- Ettevõtte finantsaruannetes püütakse paremas valguses näiidata positiivseid asju ning vastupidi negatiivseid asju pigem varjata või nende olulisusest mööda minna.
Aruannetes kajastatu dokumenteerib mineviku majandus-tegevuse tulemused, kuid analüüs on ennekõike suunatud tulevikku (samuti püüame näha, mis tegurid on muutusi tulemustes põhjustanud, et selle alusel teha järeldusi tuleviku kohta.
Mitmed aruandekomponendid põhinevad hinnangutel (n laekumata arved , põhivarade tegelik väärtus, hindamise keerukus )
- Näiteks kas oleme piisavalt konservatiivsed klientide krediidiriskide hindamisel vms
Ettevõttel võib olla mitmeid tegevusvaldkondi
- Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist
Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs
- Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus
- Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes
- Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida.

4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2)

Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule.

Rahatsükkel – mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?
Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga.

Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused.

Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne.

Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
Võib eristada käibevälteid ja kordajaid.
Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud ). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud).
Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus . Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).

Varude käibevälde

Varude käibevälde (ehk kuluvälde) =
Varude käibekordaja =
Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu.

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde =
Kreditoorse võla käibekordaja =
Näitab, millal arved tuleb ära maksta.

Debitoorse võlgnevuse käibevälde

Debitoorse võla välde =
Debitoorse võla käibekordaja =
Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine.
***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit.

Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)?
Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga . Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne
Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte
1,1

Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel
Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust.

Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine.

Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)

Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud).
Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i)

Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)

Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on.
Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B?
Lahendus:
Koguvarad – laenud = omakapital 800 000
P/B =
= 1,5
6.loeng: Portfelliteooria

Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms
Spetsiifiline risk – (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et vää rtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. ( ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsü kkel , rahapoliitika , kursside kõ ikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga
Hajutamine – portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad
Standardhälve – sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud .
Tulumääradevaheline korrelatsioon – näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost.

Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]

Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
Väärtus +1 viiitab perfektsele pos seosele
Väärtus 0 seevastu näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.

Korrelatsiooni arvutamiseks on vaja teada kovariatsiooni.

Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?
Passiivne investeerimine ehk riskide hajutamine tähendab seda, et risk on minimaalne portfellis leiduvate mitmete aktsiate tõttu. Ehk siis on investeeritud erinevatesse väärtpaberitesse.

Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine.
Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk.

Mida näitab efektiivsuspiir ? Efektiivne portfell?
Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.

CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid ( riskivaba intress, beeta, tururiski preemia)
CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus.
Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus)
RF – riskivaba investeeringu tootlus
Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
(Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat
Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset.
Ri = Rf + β (Rm-Rf)
7. loeng: Investeeringute hindamine

Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited.
Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse.
Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule.

Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t)
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t)
Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt.

Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud , kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid

Pöördumatud kulud (sunk costs ) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis - ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
- Müügikaotus – tullakse turule uue tootega , aga see võib kahju teha varasematele toodetele , kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul.

Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata.
Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel.

Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood?
Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes.
8. loeng: Investeeringute hindamine (2)

NPV, IRR, tasuvusaeg , ekvivalentne annuiteet – mõiste, eelised ja puudused, rakendamine
NPV – puhas nüüdisväärtus. Näitab projekti väärtuse kasvu.
Eelised: vastab kõige paremini hindamise meetodi tingimustele. Rahavoogude diskonteerimine arvestab raha ajaväärtusega. Sobiva intressimäära kasutamine võtab arvesse projekti riski.
Projekt võetakse vastu kui NPV
0
Puudused: kui NPV on liiga suur, siis see ei ole usaldatav, sest kuskile on võib-olla viga tehtud (mõni kulu arvestamata või ollakse projekti suhtes liiga optimistlikud).
Rakendamine: aitab otsustada, kas on tulus projekt vastu võtta või mitte.
IRR – sisemine tasuvusmäär ehk intressimäär ehk diskontomäär, mille kasutamine diskonteerimisel võrdsustab investeeringu puhta nüüdisväärtuse (NPV) nulliga. (NPV = 0)
Eelised: tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt viib samale järeldusele. Lihtne mõista ja teistele mõistetavaks teha.
Puudused: Ebatavaliste rahavoogude puhul võib saada mitu tulemust või üldse mitte toimida. Võib viia valedele järeldustele üksteist välistavate projektide hindamisel. Seega võib IRR ülehinnata nende projektide tulusust millel on alguses suured positiivsed rahavood, sest uutesse projektidesse investeerimise eeldatav tulumäär võib olla liiga optimistlik.
Rakendamine: Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tasuvusmäär (IRR) ületab nõutavat tasuvusmäära projektist, ehk IRR ≥ r
Tasuvusaeg - on ajaperiood, mille jooksul oodatavate iga- aastaste rahavoogude summa ületab alginvesteeringu kulud.
Eelised: lihtne mõista, ei nõua rahandusalaseid teadmisi, arvestab , et hilisemad rahavood on riskantsemad, rõhutab likviidsuse tähtsust, võimalik saada lihtne kiirhinnang
Puudused: ignoreerib raha ajaväärtust, vajab meelevaldset kriteeriumi (ajaperioodi võrdluseks), ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu, eelistab lühiajalisi projekte.
Rakendamine: projekt tuleb ette võtta, kui projekti tasuvusaeg on lühem kui mingi kindlaksmääratud ajaperiood.
Ekvivalentne annuiteet - Meetod, mida kasutatakse ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Parim on projekt, mille EA on suurim.
Eelised: saab hinnata investeeringu kasulikkust ettevõttele
Puudused:
Rakendamine: Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti
9-10. loeng: Ettevõtte finantseerimine ja kapitali hind

Mis on kapitali hind ( WACC ) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse?
WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on nä itaja , mis seob omavahel ettevõtte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vä hemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad.
Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb.
Kasutatakse:
Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs):

Projekti IRR (või MIRR ) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana)

Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel)

Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt , et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini

Ettevõtte vää rtuse hindamisel

Vabad rahavood ettevõ ttele ( FCFF ) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks.

Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne)

Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas . Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind.

Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage.
Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga . Omanike nõuded rahuldatakse viimasena.

Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul

Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda või olema vähemalt võrdne.
NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana).

Mida iseloomustab finants - ja tegevusvõimendus
Finantsvõimendus on firma kapitali struktuuris laenu kasutamise tase--laenu kasutamine suurendab nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes.
Tegevusvõ imendus (operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid.

Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid?
Investorid saavad ise tekitada endale sobiva võimenduse. Kui puuduvad maksud ja turud on efektiivsed, siis ettevõtte väärtus on sõltumatu kapitali struktuurist.
Järeldus 1: väärtust ei saa tekitada millestki .
Järeldus 2: otsused kapitali struktuuri kohta ei tohiks mõjutada iseseisvalt ettevõtte väärtust. Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised – ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta.

Kompromissi ning finantshierarhia teooriad kapitali struktuuri kujunemisel
Kompromissiteooria:
Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud

D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus
Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud
Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel.
Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema , kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab

Otsesed pankrotikulud – kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms
Kaudsed pankrotikulud – näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele – mitte keskendumine põhitegevusele jpm
Kompromissiteooria jõuab järelduseni, et ettevõttel eksisteerib optimaalne kapitali sihtstruktuur!!!!!!
1. Mingil määral on laenamine kindlasti kasulik
2. Liiga palju laenamist on kulukas (intressitõus ja pankrotikulud)
3. On olemas optimaalne kogus laenu.

mille puhul WACC on minimaalne,
ettevõtte vää rtus maksimaalne

Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga , mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenä osuse suurenemisest.
Finantshierarhia teooria
Põ hineb informatsiooni asü mmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid
Investoritel võib olla põ hjendatud või ka põhjendamata kartus , et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionä ride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda.
Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks.
Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid .
Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõ tete kapitalistruktuuriotsuseid.

Mis on faktooring , mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused?
Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus
Eelised:

Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega;
vabastab ettevõtte käibevahendid;
lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist;
suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi;
võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele.
Võ imalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring)

Puudused:

Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; 􏰀
Kui müügiarve keskmine vää rtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks;
Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võ imalus tasumiseks siis kui “raha on”.
Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam.

Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all?
Hübriidfinantseerimine

Eelisaktsiad – investorid saavad fikseeritud dividendi
Vahetusvõlakirjad- kaasneb õigus teatud tingimustel vahetada võlakiri ettevõtte aktsiate vastu
Allutatud laenud- laenu tagasimaksmine algab alles siis kui teised kreeditoride nõuded on rahuldatud

Riskikapitali mõiste ja erinevus traditsioonilisest rahastamisest?
Riskikapital (VC) kujutab endast finantsinvesteeringut ettevõtte omakapitali ja/või allutatud võlakohustustesse. Eelkõige tähendab see investeeringuid nii kõrge riski kui ka tulususega algusjärgus äriprojektidesse.

Võrreldes pangalaenudega ei ole riskikapitalil fikseeritud intressi, mida tasutakse perioodiliselt raha kasutamise eest, vaid riskikapital saab reeglina kasumi neile kuuluva osaluse hilisemal müümisel.

Reeglina on riskikapitali investeering pikaajaline investeering, st 2-7 aastat kuid selge väljumise strateegiaga.

Riskikapitali investori näol on tegemist aktiivse omanikuga, kes osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil.

Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem.

Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt?
Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune . Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt.
Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem.
Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik.
11. loeng: Dividendipoliitika , projekti riski hindamine

Fondiemissioon, aktsiasplit , aktsiate tagasiost, cum- dividend , ex-dividend
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra.

Jääkdividendide teooria

Ettevõte maksab välja vaid selle osa mis jääb üle peale kasumi reinvesteerimist
Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja.
Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest.

Mis on tundlikkuse analüüs
Enamik investeeringute analüüsi ülesannetest on seotud eelduste püstitamisega projekti suhtes, enne kui jõutakse NPV arvutamiseni.
Tavaliselt prognoositakse teatud eeldusi kasutades põhi-või baasstsenaariumi rahavood. Seejärel uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata.
Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski.

Finantstasuvusläve mõiste
Investeerimisprojektis peab NPV = 0
12. loeng: Tuletisväärtpaberid ( optsioonid )

Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid , mille väärtus sõltub alusvara liikumisest . See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest.
Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks.

Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted:

Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing
Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Put – ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tehinguhind – ehk täitmishind ehk rakendushind .
Optsiooni kirjutaja (müüja) - tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.
Rahas ja rahast väljas optsioon - Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi.
Optsiooni preemia – ehk optsiooni hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel.
Euroopa tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval.
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul.
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse.
Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel.
Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus

Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva.

Optsioonide pariteeditingimus – mida iseloomustab?
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval.
Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraaživõimalused.
13. loeng: forwardid ja futuurid
57. Forwardi ja futuuri mõiste
Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles:

Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal

Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal.
Forwardleping

Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed.
Ei kaubelda börsil (on over-the- counter market (OTC), ehk letiturg)
Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis.

Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted
Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/ kahjumi arvestus (marking to market) jne

Futuuri hind (futures price) – hind, millega tehing tulevikus toimub
Väärtuspäev (settlement date) – päev, millal kokku lepitud tehing toimub
Arveldus (settlement type) – lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis – cash settlement (enamasti), physical settlement (harva)
Alusvara (underlying) – vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse
Pikk positsioon (long position ) – võtab futuuri ostja
Lühike positsioon (short position) – võtab futuuri müüja
- Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb.
- Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Futuuri tagatis (margin) – lepinguga kauplemiseks deponeeritav tagatissumma. Investeerima kohe ei pea, aga lepingu sõlmimisel on tagatis vaja kindlalt maksta.
Tehingu garanteerimine ( clearing house) – tehing garanteerib arvelduskoda

Spot ja forwardkurss
Spot kurss – hetkel noteeritud hind kohe täitmiseks (reaalselt toimub arveldamine kuni 2 päeva jooksul, ingl settlement)
Forward kurss – tulevikutehingu täna kokku lepitud kurss. Näiteks lepitakse kokku osta dollareid kursiga EUR/USD=1,4457 kahe kuu pärast. Kui tänane kurss on 1,4256 siis on oodata euro kursi tõusu …… punkti võrra. Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga ( sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga.

Mida näitab intresside pariteedi seos
On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist , kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta -kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi.

Forwardite ning optsionide kasutamine valuutariskide maandamisel
Valuutaforward – kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast.
Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus)
Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas, siis sõlmitakse forwardleping valuuta müüügiks tulevikuks tänase forwardkursi alusel (Lühike positsioon forwardlepingus)
Optsioonide kasutamine:
näit aktsiapositsiooni kindlustamine müügioptsiooniga, valuutaoptsioonide ostmine valuutariski maandamiseks jpt)
14. loeng

Tehnilise ja fundamentaalse analüüsi mõisted ja olemus
Tehniline analüüs (Technical Analysis ) - On meetod aktsia hinna liikumise ennustamiseks tulevikus. Selleks kasutatakse aktsia hinna ja käibe ajaloolisi andmeid (n graafikuid). Nende mineviku liikumiste põhjal üritatakse prognoosida hinnakäitumist tulevikuks ning selle põhjal kavandada investeerimisstrateegia
Fundamentaalne analüüs ( Fundamental Analysis) - On investeerimise filosoofia, mille kohaselt püütakse investeerida erinevate analüüsimeetodite teel tuvastatud alahinnatud aktsiatesse ning müüa fundamentaalselt ülehinnatud aktsiaid lootuses et turuhinnad liiguvad fundamentaalse, ehk õiglase väärtuse suunas.
Tulude fundamentaalne analüüs ei tööta , ajalooline info ei oma prognoosivõimalusi tulevikuks. Pikaajaliselt reaalselt häid tulemusi eriti ei saavutata.

Mida iseloomustavad ning mille poolest erinevad vabad rahavood ettevõttele (FCFF) ning omakapitalile ( FCFE )?
Vaba rahavoog omanikele (free cash flow to equity, FCFE) - See on ettevõtte poolt teenitud rahavoog mida võiks võtta kui potentsiaalset dividendi aktsionäridele. Selle rahavoo arvelt saab teenindada omanike nõutavat tulu investeeringust. Võtab arvesse laene ja ka investeeringuid.
Müügitulud - ärikulud – rahalised kulud = EBITDA
EBITDA - amortisatsioon ja depretsioonikulu (KULUM) = EBIT (ÄRIKASUM)
EBIT (ÄRIKASUM) – intressikulud = EBT (MAKSUDE- EELNE ÄRIKASUM)
EBT (MAKSUDE-EELNE ÄRIKASUM) – maksud = Puhaskasum
Puhaskasum + amortisatsioon = raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest (cash flow from operations)
raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest - täiendavad investeeringud põhivaradesse (capital expenditures) - täiendava käibekapitali vajadus (working capital needs )- laenu põhiosa tagastused (principal repayments) + uute laenude võtmine = Vaba raha omakapitali suhtes (Free cash flow to equity)
Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm, FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid.
FCFF rahavoogu arvutatakse samamoodi nagu FCFE oma, kuid laenud on välja võetud.
Mõlemal juhul peab tulema sama vastus.

Ettevõtte kontrollväärtuse preemia

Osaluse väärtus millega kaasneb efektiivne kontroll ettevõtte tegevuse üle.
Võib määrata juhtkonna ja selle tasustamise. Kujundada ettevõtte eesmärke ning strateegiaid
Osta ja müüa e/v varasid (restruktureerida)
Osta ja müüa teisi ettevõtteid
Ettevõtte likvideerida
Kujundada dividendipoliitikat
Võtta vastu otsuseid börsile mineku kohta jne jne

Üldiselt on see preemia positiivne – eeldusel et omanik teab mida ta teeb ja teeb seda õigesti!

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse.
Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.
Nominaalne intressimäär on nn lepinguline intressimäär, mis lepitakse kokku raha deponeerimisel või investeerimisel (näit. 10% intressimäära juures). Nominaalse intressimäära puhul eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas.
Diskonteerimine on tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Diskonteerimise aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. rahavoogude diskonteerimine arvestab raha ajaväärtusega
Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus.
– kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on
Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus.
kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks
Perpetuiteet ehk igavesti kasvav annuiteet. Perpetuiteedi puhul eeldatakse igavesti kestvaid ühesuuruseid perioodilisi makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti.
Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel
Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
Väljalaskeväärtus (issue price) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Aegumistähtaeg (maturity date) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile)
Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast:
Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi.
Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
YTM (Yield to Maturity) on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega.
CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0
Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
Debitoorne võlgnevus – Summad , mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Kreditoorne võlgnevus – Majandusüksuse poolt võlausaldajaile tasumata arved laenud, laenuvõlg.
Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul.
P/E suhtarv (Tulu aktsia kohta) - Üks tuntumaid rakendusi aktsia väärtuse hindamisel suhtarvude põhjal on hinna-tulususe suhtarv (price earnings ratio, P/E).=P/EPS P/E aktsia turuhind EPS Earning per share Iseloomustab kui mitu korda on aktsionärid nõus maksma aktsia eest üle puhaskasumi aktsia kohta.Ettevõtte P/E suhtarvu võrreldakse tööstusharu keskmisega või põhiliste konkurentidega. Kõrge P/E suhe võib viidata kas suurtele ootustele kasumite kasvu suhtes või siis jällegi sellele et aktsia on ülehinnatud
Madala P/E suhtarvuga kasumit teenivad aktsiad aga võiksid olla potentsiaalselt alahinnatud turul.
P/B (turuhinna ja aktsia bilansilise väätruse suhe) näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem kui tegelikult väärt on. P/B=P/BV BV-bilnsiline väärtus
Hajutamine – oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides.
Spetsiifiline risk - ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk. See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada.
Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi.
Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
Tulumäärade vaheline korrelatioon – statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad väärtpaberite hinnad kõiguvad. Väike korrelatsioonikoefitsent vähendab portfelli riskantsust ja suure arvväärtusega korrelatsioonikoefitsent suurendab seda.
Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]
• Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
• Väärtus +1 viiitab perfektsele pos seosele
• Väärtus 0 seevastu näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
• Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.
Valdamisperioodi tootlus %)= (P1+D1+P0)/P0 Hindame tootlust investeeringu valdamisperioodi kohta P1 on investeeringu väärtus valdamisperioodi lõpus, P0 on investeeringu väärtusvaldamisperioodi alguses, D1 on valdamisperioodil saadud dividend
Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.

Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
- Müügikaotus – tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul.

Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata.
Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel.
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra.
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest.
Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks.
Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing
Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Put – ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tehinguhind – ehk täitmishind ehk rakendushind.
Optsiooni kirjutaja (müüja) - tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.
Rahas ja rahast väljas optsioon - Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi.
Optsiooni preemia – ehk optsiooni hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel.
Euroopa tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval.
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul.
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse.
Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel.
Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus

Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva.

Futuuri hind (futures price) – hind, millega tehing tulevikus toimub
Väärtuspäev (settlement date) – päev, millal kokku lepitud tehing toimub
Arveldus (settlement type) – lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis – cash settlement (enamasti), physical settlement (harva)
Alusvara (underlying) – vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse
Pikk positsioon (long position) – võtab futuuri ostja
Lühike positsioon (short position) – võtab futuuri müüja
- Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb.
- Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Futuuri tagatis (margin) – lepinguga kauplemiseks deponeeritav tagatissumma. Investeerima kohe ei pea, aga lepingu sõlmimisel on tagatis vaja kindlalt maksta.
Tehingu garanteerimine (clearing house) – tehing garanteerib arvelduskoda

EV (Enterprise Value) ehk ettevõtte väärtuse all mõistetakse kogu ettevõtte turuväärtust – kui palju läheks maksma ettevõtte omandamine täies ulatuses (koos kohustusega võtta üle laenud).
Ettevõtte väärtus = aktsiate väärtus (Market Cap) + (laenud – raha) (ehk Net Debt ).
EBITDA näitab kõige ligilähedasemat raha, mida ettevõte kui tervik suudab genereerida
EV/EBITDA - kordaja annab sisuliselt tasuvusaja, kui mitme aastaga saab investor oma raha tagasi, eeldades, et tulevikus jääb EBITDA samaks

Lihtintress

Kui suureks kasvitub 15. aasta jooksul 10 000 euro suurune summa lihtintressimääraga 6%? Aga kui lihtintressimäära asemel oleks investeeritud liitintressimääraga?
Lahendus: K15 = 10 000 x (1+6%x15) = 19 000 eurot
FV15 = 10 000 x1.06^15 = 23 966 eurot

Laen intressimääraga 11% anti 17. aprill ning see tuleb tagastada 21. detsembril. Laenusumma oli 10 000 eurot. Kui suurt intressi tuleb sellelt summalt maksta kui arvestuste aluseks on tegelik/365 ning 30/360 arvestus.
Intressisumma saab avaldada järgmisest valemist: It = K0 x r x t.

Kui aluseks on tegelik/365 päeva, siis tegelik päevade arv on võimalik lihtsalt loendada või excelis hilisemast kuupäevast varasema lahutades. Excelis saame päevade arvuks 248.
Seega Intressikulu = 10 000 x 11% x (248/365) = 747.40 eurot

Kui aluseks on 30/360 arvestus, siis üks võimalus on loendada päevi selliselt, et 17. maiks on möödunud 30päeva, 17. juuniks 60 päeva (ehk 2 kuud) jne. Seega saame 17. detsembriks täis 8 kuud, millele lisandub veel 4 päeva, ehk kokku 244 päeva.
Seega intressikulu = 10 000 x 11% x (244/360) = 745.56 eurot.
Päevade arvu saab ka kasutades excelis funktsiooni =days360(), mis annab samuti 244 päeva.
Liitintress ja efektiivne intressimäära (EAR)

Kui suureks kasvitub 10 000 eurot 5 aastaga kui intressimääraks on 12% ning intresse arvutatakse a) kord aastas, b) kord poolaastas, c) igakuiselt
Lahendus:

FV5 = 10 000 x (1.12)^5 = 17 623.42

FV5x2 = 10 000 x (1.06)^10 = 17 908.48

FV5x12 = 10 000 x (1.01)^60 = 18 166.97

Oletame, et olete 20 aastat vana ja Teil on võimalik hoiustada raha pangadeposiidile, mille intress on 6% aastas. Kui palju peaksite investeerima TÄNA, et teenida oma 65‐ks sünnipäevaks 1 miljon eurot? Kuidas tulemused muutuvad kui tulusus oleks 12% aastas? Mis Te arvate , kuidas mõjutab inflatsioon saadud tulemusi.
Lahendus:
FV = 1 milj
PV = ?
r = 6% PVo = 1 milj /(1.06)^45 = 72 650.07
Kui r = 12, siis PVo = 1 milj /(1.12)^45 = 6 098.02
Arvutused on tehtud nominaalseid suurusi arvestades. Inflatsioon muidugi sööb sellise pika perioodi puhul ära suure osa ühe miljoni praegusest ostujõust. Üks lahendus oleks teha arvutused läbi reaalse intressiga, sellisel juhul saame tulemuseks täna investeeritava summa nii, et oleks 65-ks sünnipäevaks kingitus mille reaalne ostujõud on tänased 1 milj eurot.

Milline peab olema intressimäär, et hoiuarvele paigutatud summa kolmekordistuks 10 aastaga?
Lahendus:
Kui FV = 3; PV=1 ja t = 10, siis .

Berkshire Hathaway Inc ( Warren Buffeti investeerimisfirma) aktsia hind oli ligikaudu 18$ kui Buffet selle üle kontrolli omandas 1962 aastal. 3. veebruaril oli selle ettevõtte aktsia hind $$198,650 ( http://finance.yahoo.com/q?s=BRK-A&ql=1 ). Millist aastast tulu on see ettevõte suutnud näidata ligikaudu 50 aasta jooksul?
Lahendus:
Mõne aasta lõikes pole tootluses midagi erilist. Kuid selle näitamine väga pika aja jooksul on erakordne tulemus.

Ettevõtte kaalub, kas sõlmida (eel-) leping sisseseade tarnimiseks pikaajalisele kliendile. Ettevõtte loodab saada tulu kokku 12 milj eurot, kuid see laekub kahes osas. Esimene osa (6 milj) laekub teise aasta lõpus ning ülejäänud summa viie aasta pärast (aasta lõpus). Samas peab ettevõtte tegema ka ise kulutusi. Kohe kulutatakse 4 milj eurot, esimese aasta möödudes veel 2 milj ning seejärel täpselt kolm aastat pärast lepingu sõlmimist veel 3 milj eurot. Näidake arvutustega , kas ettevõttel tasub sõlmida selliste tingimustega leping kui oodatav tulu investeeringust on 15% aastas (liitintress).
Lahendus:
Investeerimine on majanduslikult otstarbekas kui PVkulud
Et aru saada, millal rahavood tekivad, võiks lähtuda ajajoonest ning sellele kantud sisse- ja väljaminevatest rahavoogudest.
Arvutus kokkuvõtlikult:
Seega selgub , et leping sellistel tingimustel ei ole majanduslikult otstarbekas.
Muidugi võiks püüda läbi rääkida ning kasvõi see kui 6 miljonit laekub 5. Aasta asemel hoopis aasta varem, siis on lepingu sõlmimine juba otstarbekas, sest lepingu väärtus meie jaoks on juba positiivne 15% diskontomäära juures (+0.26 milj).

SMS laenud on olnud kuum teema Eestis mõnda aega. Lehelt http://kiirlaenud.intress.ee/ on näha, et credit.ee pakub 60 päevast 100 euro suurust laenu „teenustasuga“ 15.00 eurot. Milline on sellise laenu lepinguline (nominaalne) aastaintressimäär (võib teisiti öelda ka APR, ehk Annual percentage rate ) ning efektiivne intressimäär (EAR, effective annual rate).
Lahendus:
Sisuliselt on kahe kuu intressimäär 15.0/100 = 15.0%
Aastane intressimäär (APR) on võttes aluseks 360 päevase aasta, on: (360/60) x 15.00% = 90.0%
Efektiivne intressimäär (EAR) on seega: (1+90.0%/6)^6 – 1 = 131.31%
Intress on küll suur, kuid veelgi kosmilisemad numbrid tuleksid juhul kui vaadata lühema tähtajaga SMS-laene, siis on võimalikud ka 1 000%-lised efektiivsed intressimäärad.

Meremeeste Pank pakub investoritele deposiidiintressiks 8,25% aastas kuid pooleaastase intressi kapitalisatsiooni perioodiga. Metsameeste Pank seevastu pakub intressiks 8,15% kuid intresse arvutatakse igakuiselt.
a) Leidke millisesse panka oleks kasulikum investeerida
b) Leidke, millist lepingulist intressi peaks ebasoodsamaid tingimusi pakkuv pank küsima et sellesse panka tehtav investeering oleks täpselt sama tulus kui konkurendil.
Lahendus:

Investeerime näiteks 100 eurot
FVmere = 100 x (1+8.25%/2)^2 = 108.42 eurot, ehk efektiivne intressimäär on 8.42%
FVmetsa = 100 x (1+8.15%/12)^12 = 108.46 eurot, ehk efektiivne intressimäär on 8.46%
Efektiivse intressimäära saab leida ka otse, vastavat valemit kasutades. Näeme, et vaatamata pisut väiksemale lepingulisele intressimäärale, on Metsameeste Panga efektiivne intressimäär õige pisut kõrgem.

Meremeeste pank peab nüüd küsima pisut kõrgemat nominaalset intressi et pakkuda sama kõrget tootlust nagu Metsameste pank
EAR = (1+r/m)^m
r = [(1 + 8.46%)^(1/2) – 1] x 2 = 8.29%

Oletame, et Pank soovib pakkuda investeerimishoiusele 12% efektiivset tulumäära (EAR), kuid igakuise kasvitamisega. Milline peaks sellisel olema aastane lepinguline intressimäär mis võimaldaks sellise efektiivse tulumäära tagada?
Lahendus:
Lahendus: avaldame EAR valemist nominaalse intressimäära ning saame:
= 11.39%
Nüüd kui seda lepingulist intressi kapitaliseerida igakuiselt, saaksimegi efektiivseks intressiks 12% aastas.
Annuiteedid

Oletame, et Teile jättis armas vanatädi päranduse, mille väärtus peale maksude tasumist on 250 000 eurot. Te ei soovi seda summat kohe ära kulutada vaid investeerida selliselt et järgmise kümne aasta jooksul, iga aasta lõpul saate investeerimishoiuselt välja võtta võrdse summa. Oletame et hoiuse garanteeritud intress on 4% aastas. Millise summa saaksite välja võtta iga aasta lõpul?
Lahendus:
aluseks on annuiteedi nüüdisväärtus. Ehk PVA = 250 000, CF (makse) =?, r = 4%, t=10.
Annuiteedi nüüdisväärtuse valemist saame avaldada makse:

(pensioninäide – variant I) Oletame, et soovite koguda endale pensioni. Teeme seda järgmiste eelduste põhjal: iga-aasta lõpus säästate 1 500 eurot kokku 30 aasta jooksul. Pensionile jäädes loodate elada veel 25 aastat saades igakuist pensioni. Eeldades, et investeeringute tootlus vaadeldaval perioodil on 3%, kui suureks kujuneks siis Teie igakuine pension .
Lahendus:
Kõigepealt säästame iga aasta lõpus 1 500 ja saame kokku:
FVA (r=3%;pv=0;t=30) = 71 363 eurot
Sellest summast saame maksta igakuist pensionit arvestades eelnevalt leitud summa annuiteedi nüüdisväärtuseks.
Andmed: PVA = ; r = 3%/12 ning t = 12*25=300

(Pensioninäide – variant II) Oletame, et Te soovite saada pensioni 2 000 eurot kuus eeldatavalt 20 aasta jooksul peale pensionile minekut. Oletame et pensioni kogumiseks on Teil aega omakorda 40 aastat. Kui suure summa peate Te praegu iga aasta lõpus säästma, et sellist pensionit endale kunagi lubada? Oletame, et oodatavaks intressimääraks on 6% aastas. Maksudega arvestama ei pea, samuti ei muutu aja jooksul pensioni suurus ega ka säästetav summa.
Lahendus:
Kõigepealt leiame, kui suur summa on koos vahetult pensionile mineku hetkel. Selle saame leida tuginedes annuiteedi nüüdisväärtusele.

CF = 2 000; r = 6%/12; t= 12x20=240.
PVA = 2 = 279 162 eurot.

Nüüd leiame iga-aasta lõpus investeeritava summa (CF), mille lõpptulemusena saamegi kokku annuiteedi tulevase väärtuse mille eelnevalt leidsime.
Seega tuleks meil iga aasta lõpus investeerida 1 804 eurot, et endale eeltoodud iga-kuist pensioni lubada.
NB! Pange tähele, et arvutustes olen kasutanud kogu aeg intressimäärana 6%. Samas kui 6% arvutada igakuiselt tuleks efektiivne intressimäär pensioni saamise ajal pisut kõrgem kui pensioniks säästmise ajal. Antud juhul ma ignoreerisin sellist väikest erinevust intressimäärades.

Oletame, et Teie hea sõber on mehaanika insener kes soovib endale ehitada rahamasina prototüüpi. Rahamasina ainuke probleem on aga kahjuks see, et ta on üsna aeglane. Kokku võtab tervelt üks aasta aega, et valmistada 500 eurone kupüür. Oletame, et selle masina ehitus (kui kohe täna alustada) võtab aega täpselt kolm aastat, kuid kui masin valmis saab siis võib see toota raha igavesti. Teie hea sõber küsib Teie kui rahanduse spetsialisti käest, kas tal oleks mõistlik täna kulutada 2 000 eurot rahamasina ehitusele kui intressimäär oleks 15%? Milline oleks maksimaalne summa mida võiks rahamasina ehitusele täna kulutada?
Lahendus: ülesandest saab välja lugeda seda, et kolme aasta pärast saab panna masina tööle ning esimene raha valmiks seega täpselt nelja aasta pärast ja siis ka edaspidi igal järgneval aastal uus kupüür.
Seega väärtuse saame leida kui hindame perpetuiteedi väärtuse teise aasta lõpu seisuga ning diskonteerime selle siis tänapäeva.
Seega rahamasina ehitamine oleks majanduslikult vägagi kasulik.
Annuiteedid ja perpetuiteedid

Võimalikud on järgmised laenutingimused: laenusumma 12 000 eurot, laenu tähtaeg on 10. aasta pärast. Laen tagastatakse võrdsete aastaste annuiteetmaksetena ning esimene makse toimub täpselt aasta pärast. Laenugraafiku koostamise aluseks on 8% intressimäär. Teie ülesannet on leida, milline on selle laenu teise aasta makse põhiosa.
Lahendus:
Kasutades annuiteedi nüüdisväärtuse valemit, saame laenu kogumakseks:
CF = 1 788 eurot (ümardasin täiseurodeni)
Laenu algjääk on 12 000, seega intress = 8% x 12 000 = 960 eurot
Kui kogumakse on 1 788, siis laenu põhiosa tagasimakse on 1 788 – 960 = 828 eurot
Laenu algjääk teise aasta alguseks: 12 000 – 828 = 11 172 eurot.
Teise aasta intressisumma: 11 172 x 8% = 894 eurot ning seega põhiosa makse: 1 788 – 894 = 894.
Sama tulemuse saaks ka excelis kasutades funktsiooni = ppmt (), ehk =PPMT(8%;2;10;12000;0).

Kristi soovib osta endale uut autot. Sõelale on jäänud kaks autot, mille puhul mudel A ostuhind on 20 000 eurot ning mudeli B puhul on ostuhinnaks 18 000 eurot. Kristi plaanib autot kasutada viis aastat ning seejärel maha müüa. Olles kolanud internetis ning uurinud erinevaid foorumeid, teab Kristi nüüd, et mudeli A oodatav turuväärtus on 50% tänasest ostuhinnast ning mudeli B puhul 25% ostuhinnast. Kristil puudub emotsionaalne side mõlema auto suhtes, mistõttu ta soovib teha rahanduslikult kõige ratsionaalsema otsuse. Oletame, et intressimäär on 6% ning kasutuskuludena (va kütus) võib prognoosida auto A puhul 2 000 eurot aastas ning masina B puhul 1 800 eurot aastas . Ainuke asi mis loeb mudeli valikul on see milline auto on kokkuvõttes odavam osta. Leidke kumba autot peaks Kristi eelistama?
Lahedus :
Algandmed:
AUTO A
AUTO B
Ostuhind
20 000 €
18 000 €
Kasutusaeg (aastates)
5
5
Oodatav turuhind 5 a pärast
(% ostuhinnast)
50%
0,5 x 20 000 = 10 000 €
25%
0,25 x 18 000 = 4 500 €
Iga-aastased kulud
2 000 €
1 800 €
Intressimäär aastas
6%
6%
Lahenduskäik:
Automudelite võrdlemiseks tuleb leida auto ostu kulukus mõlema mudeli puhul. Selleks leiame tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused mõlema mudeli puhul.
Lahendus:
Vastus. Kristi peaks eelistama autot A, kuna mudeli A ostmine on täna odavam kui mudeli B ostmine.

Karlssonil on vaba raha üle ning ta soovib selle kuskile investeerida, et sellelt kasumit teenida. Ta kohtub oma sõpradest tippjuhtidega ning saab kaks pakkumist võrdsete investeeringute puhul:
1) Elektrit tootev firma lubab talle maksta igavesti 70 eurot aastas, kui ta sinna investeerib.
2) Kütust müüv firma maksaks Karlssonile esimesel aastal 50 eurot, kuid lubab, et väljamaksed kasvaksid 5% aastas. Igavesti.
a) Aita Karlssonil langetada ratsionaalne investeerimisotsus, kui alternatiivina oleks tal võimalik panna raha panka ja teenida intressi 10% aastas. Võid oletada, et investeering panka ning elektri- ja kütusefirmasse on samasuguse riskiastmega ning otsuse tegemisel loeb ainult see, mis investeering tooks Karlssonile suurema väärtuse.
b) Mis peaks olema panga poolt pakutav intressimäär selleks, et Karlssonil poleks vahet, kumba firmasse investeerida?
Lahendus:
Millise väärtuse annavad investeeringud:

Elektrit tootev firma: 70/10% = 700
Kütust tootev firma: 50/(10%-5%) = 1 000
Seega kütust tootev firma oleks suurema väärtusega.
b) 70/r = 50/(10%-r), siit saame avaldada r = 17%. Sellisel juhul muutub tulevikus tekkiva kasvu nüüdisväärtus suhteliselt ebaoluliseks ning suurendab elektrit tootva firma suhtelist väärtust.

(Kunagine kontrolltöö ülesanne) Oletame, et Te olete nõus maksma hüpoteetilise väärtpaberi eest, mis maksab täpselt aasta pärast 120 eurot ning mille maksed kasvavad 5% aastas igavesti, täna täpselt 1 500 eurot. Kui palju oleksite aga nõus sellisel juhul maksma 20. aastase sama riskitasemega annuiteedi eest, mille maksed oleksid 120 eurot aastas.
Lahendus:
Selleks et hinnata annuiteedi väärtust, on vaja teada sobivat intressimäära. Selle avaldame kasvuperpetuiteedist.
1 500 = 120 / (r – 5%), siit r = 120/1500 + 5% = 13%
Nüüd annuiteedi nüüdisväärtuse valemit rakendades, saame väärtpaberi väärtuseks:
PVA = 843 eurot.
5. Hindame ettevõtte väärtust tuginedes oodatavatele dividendidele. Analüütikute prognoosid tulevaste dividendide kohta on järgmised. Nädala pärast oodatakse dividendina aktsia kohta 3 EUR. Järgmisel kolmel aastal on oodatavad dividendid vastavalt 4, 6 ja 5 EUR. Alates neljandast aastast oodatakse dividendide stabiilset kasvu 4% aastas. Leidke ettevõtte aktsia väärtus kui investorite nõutav tulumäär investeeringust sarnase riskitasemega ettevõttesse oleks 14%?
Lahendus:
PV = 3 + 4/(1.14) + 6/(1.14)^2 + 5/(1.14)^ / (1.14)^3 = 49.60
Siin peaks siis rõhutama, et kasvuperpetuiteedi väärtuse diskonteerimisel on vaja võtta aluseks 3 ning mitte 4 aastat, sest antud perpetuiteedi puhul nagu muudegi annuiteetide puhul on esimene makse perioodi lõpus.
Võiks ka tähele panna, et kasvuperpetuiteedi osa väärtusest on 35.10 ning täpsemalt prognoositud dividendidel vaid 14.50. Seega tulemus on väga tundlik perpetuiteedi määratlemise suhtes.
Võlakirjad

Lühiajaline võlakiri lubab nimiväärtuse 25 000 euro tasumist 120 päeva pärast. Oletades, et arvestuse aluseks on 365 päevane aasta, ning võrreldavad väärtpaberid pakuvad hetkel 15% suurust tulumäära, milliseks kujuneb siis võlakirja väärtus täna? Oletame nüüd, et vahepeal on 20 päeva mööda läinud ning intressimäär on langenud 12%-le ning Te müüte oma võlakirja turul maha. Kui suur oli selle tehingu tulumäär Teie jaoks?
Lahendus:
Kasutan lihtintressi valemit, võttes aluseks 365 päevase aasta.
K0 = K45 /(1+r*t) = 25 000/(1 + 15%*120/365) = 23 825.1 eurot
Kui möödub 20 päeva, siis uus võlakirja hind on:
K0 = K45 /(1+r*t) = 25 000/(1 + 12%*100/365) = 24 204.2 eurot
Hinnavahe 379.1
Perioodi tootlus on seega r/m = 379.1/23 825.1 = 1,59%
Efektiivne aastane tootlus tuginedes liitintressile oleks sellisel juhul: (1 + 1.59%)^(365/20)-1 = 33,4%

Mis võiks olla 10 aastase kupongvõlakirja õiglane väärtus, kui on teada, et selle võlakirja nimiväärtus on 100 000 eurot, kupongintressimäär on 6% ja kupongintresse makstakse kord aasta lõpus. Väärtuse hindamisel arvestage, et samaväärse (sama risk ja tähtaeg) kupongvõlakirjade tootlus turul on 10%
Lahendus:
: V = PV (kupongid -> PVA) + PV(nimiväärtus)
Vastus: V = 6%*100000* = 75 422 eurot.

Oletame, et kupongvõlakirja turuväärtus täna on 1 225 EUR (nimiväärtus on 1000 EUR). Nimetatud võlakirja kustutustähtajani on jäänud täpselt 6 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas. Esimene intressimakse toimubki täpselt aasta pärast. Kupongintressimääraks on 14%. Arvestades, eeltoodud infot, leidke millist tulu pakub see võlakiri investorile. Leidke a) tulusus tähtajani (YTM) ning b) hetketulusus (CY). Leidke tulusus tähtajani ka kasutades excelis funktsiooni =rate(), kui suur viga tekib ligikaudset valemit kasutades?
Lahendus:

< / (1000 + 1225)/2 = 9.21%
Excelis kasutades funktsiooni = RATE(), saame: =RATE(6;14%*1000;-1225;1000) ehk 8.99%
Seega viga tuleb kusagil 0.22% (protsendipunkti).

CY = 14%x1000 / 1 225 = 11,43%

Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 9% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 15% aastas. Nii oli see veel täna hommikul … Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda järgmise kolme aasta jooksul võlakirjaomanike ees võetud kohustusi täita (maksta välja kupongintresse). Võlausaldajate ühiste jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt.

Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 25%-ni aastas.
Lahendus:
a) Leian võlakirja väärtuse algselt, kui oodatav tulusus on 15%:
V0? CF = 1 000 000 × 0,09 = 90 000 r = 15% F = 1 000 000 t = 8
b) Leian võlakirja väärtuse uute rahavoogudega ning olukorras, kus oodatav tulusus on kasvanud 25%-ni:
V0 = ? C = 1 000 000 × 0,09 = 90 000 r = 25% F = 1 000 000 + 3 × 90 000 = 1 270 000 t = 5
Võlakirja väärtus täpselt kolme aasta pärast on 687 680 eurot.
c) Leian võlakirja väärtuse täna:
Alternatiivse lahendusena võib ka kõik maksed eraldi diskonteerida ning loobuda annuiteedi kasutamisest.
d) Leian, kui palju ma investorina kaotaksin:
730 761 – 352 092 = 378 669 eurot
Investorina kaotaksin ma päeva jooksul kokku 378 669 eurot.

Ülesanne. Teie portfellihaldur soovitas Teil mitte investeerida naftakompaniidesse, sest tema hinnangul oleksid need investeeringud liiga riskantsed. Ta näitas Teile ka ajaloolisi naftahinna graafikuid, millel on tõepoolest näha, et nafta hind on viimasel ajal oluliselt kõikunud. Ta arvutas Teie jaoks ka välja enamike naftakompaniide aktsiate tulumäärade standardhälbe, ning näitas et enamike aktsiate volatiilsus on ajalooliste tasemetega võrreldes hetkel oluliselt kõrgemal. Mis Te arvate, kas halduri hinnangud on adekvaatsed Teile kui mõõdukalt riskikartlikule investorile? Miks või miks mitte?
Lahendus:
Suur volatiilsus ei tähenda veel, et tegemist oleks halva investeeringuga. Standardhälve on koguriski mõõt kuid investor, kel on hajutatud portfell peaks pigem lähtuma vaid süstemaatilisest riskist, mida mõõdab beeta. Seega ka kõrge koguriskiga ettevõttel võib olla madal (või äärmuslikul juhul isegi negatiivne) beeta ning mis seetõttu sobib portfelli lisamiseks hajutatuse parandamiseks.

Ülesanne (täiendatud näide loengust)
Püüa leida nõutav tulumäär investeeringust McDonalds Corp . (MCD) aktsiasse. Võite kasutada samu infoallikaid mis loengu näiteski.
Oletame, et MCD aktsia beeta on … (vaata ise: http://finance.yahoo.com/q/ks?s=MCD ). Lisaks on teada, et riskivaba tulumäär on 1.93% ja tururiski preemia on 5.72%.

Enne kui vaatate , mis on tegelik beeta eeltoodud lingilt, kas Teie arvates on see suurem või väiksem kui 1.0? Mida üldse iseloomustas beeta=1.0?

Mis on sellisel juhul McDonaldsi aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib?

Oletame, et USA Föderaalreserv otsustab ootamatult tõsta keskset intressimäära (federal funds rate) 0.5% võrra. Eeldusel, et riskipreemia ei muutu, milliseks kujuneb uus nõutav tulumäär?

Kas aktsia hind võiks selle tagajärjel tõusta, langeda või peaks pigem samaks jääma? Miks?
Lahendus:

Suure tõenäosusega on ettevõttel suhteliselt väiksem süstemaatiline risk, sest on tegemist ülisuure ning stabiilse ettevõttega, kes maksab ka regulaarselt dividend.

Siin on oletatud, et intressikõver liigub paralleelselt üles 0.5% võrra iga tähtaja lõikes. See eeldus ei pruugi praktikas kehtida. Seega lühiajalise Federal Funds Target Rate alandamine ei mõjuta pikaajalist tootlust üldse mitte palju isegi kui on tegemist ootamatu otsusega.
d) Aktsia hind peaks kõigi muude tingimuste samaks jäädes langema , sest diskonteerimisel (aktsia väärtuse määratlemisel) kasutatav intressimäär tõuseb.

Ülesanne
Investeerimisfondi portfelli kui terviku beeta on hetkel 0.80. Riskivaba intressimäär on 5% ning oodatav turutootlus on 14%. Investeerimisportfelli haldur hindab konkreetse aktsia hetkehinnataset arvesse võttes, mille beeta väärtus on 1.50, tootluseks 20% järgmiseks aastaks. Püüdke tuginedes CAPM-ile järeldada, kas aktsia on turul üle- või alahinnatud. Nüüd, oletame, et aktsia on korrektselt hinnatud, kas ka sellisel juhul võiks haldur kaaluda antud aktsia lisamist investeerimisportfelli?
Lahendus: (kasutasin seda ülesannet oma Financial Management kursusel, seega on lahendus inglise keeles)
For correctly priced stock , the estimated return given the current market price should equal to the required return predicted by the CAPM.
Given the information, we can first calculate the required return from the stock predicted by CAPM.
Re = 5% + 1.50x (14% - 5%) = 18.5%
The estimated return given the price of the stock is however 20%. Here this means that the stock is under-priced. We can buy the stock at a lower price than fundamentally correct price.
Explanation: How it works ? Let us assume that we have the stock that pays 2 EUR dividend forever without any growth . The correct price (given CAPM) should be 2/18.5% = 10.81EUR
Now if the actual price is 10EUR (2/20% = 10) in the market, this stock is under-priced and should be bought.
In addition : In the seminar we also discussed a hypothetical example: given the stock is correctly priced (also estimated return would be 18.5%), should the investment fund buy the stock or not. The action that should be taken by the investment fund manager now depends on his expectations about the future. The beta of the fund is low initially. If the manager expects markets to move up, it would be a good idea to increase the beta (e.g. systematic risk) of the fund in order to earn higher yield.

Ülesanne
Ettevõte Peipsi Koola kavandab uue toote turule toomist . Uueks tooteks on eksklusiivne karastusjook „Kihisev Kalamees “. Ettevõtte loodab müüa 1 milj pudelit seda jooki igal aastal järgneva viie aasta jooksul. Kavandatavaks müügihinnaks on 1eur pudel . Muutuvad kulud moodustavad müügihinnast 60% ning projekti käivitamisel on püsikulude prognoos (amortisatsioon selles ei sisaldu) aastas 100 000 eurot. Projekti kavandatavaks kestuseks on 5 aastat.
Projekti käivitamisel tuleb investeerida seadmetesse 0,5 milj eurot. Seadmed amortiseeritakse viie aasta jooksul lineaarselt kuni jääkväärtuseni 0,2 milj eurot ning müüakse siis selle hinnaga ka maha. Lisaks peab ettevõte projekti käivitamisel investeerima käibevaradesse ligikaudu 10% prognoositavast aastakäibest. Investeering käibevaradesse loodetakse tagasi saada täies ulatuses projekti lõpetamisel.
Lisaks on teada, et ettevõttele on tehtud ettepanek seni kasutuna seisnud laohoone müügiks 100 000 euroga. Ettevõte kavatses just selles hoones karastusjoogi tootmise käivitada. Kui ettevõte otsustab tootmise kasuks, tuleb tal müük 5. aasta võrra edasi lükata.
Projektiga seoses on ettevõte läbi viinud turu-uuringu, milleks kulus 12 000 eurot.
Ettevõtte nõutav tulumäär sellest äriprojektist on 14%.
Teie ülesanne on leida:

Projekti rahavood

Hinnata raha ajaväärtusele tuginedes, kas projekt on majanduslikult tasuv

Selgitage kas antud projekt tuleks vastu võtta või tagasi lükata. Põhjendage oma arvamust.
Lahendus:

Projekti rahavood (miljonites):

=0.54 milj

Tulenevalt sellest et projekti tänapäeva diskonteeritud rahavood ületavad esialgseid investeeringukulusid, siis projekti väärtus ettevõtte jaoks on positiivne ja tuleks aktsepteerida. Projekti väärtust nimetatakse NPV-ks (ingl net present value) ning seda käsitleme üheksandas loengus ja seminaris lähemalt.

Ülesanne
Teie ettevõte on Volkswageni edasimüüjaks, kuid peab samal ajal plaani sõlmida 5-aastase lepingu lisaks Audi A4 müügiks. Autod ostetakse sisse hinnaga 26 000 eurot ning Teie hinnangul oleks võimalik müüa 50 Audit keskmise hinnaga 30 000 eurot. Plaani käivitamisel tuleb täiendavalt palgata 2 müügimeest, kelle palgakulu aastas oleks 28 000 millele lisandub 4% müügitulust mida mõlemad müügimehed suudavad genereerida. Lisaks peab müügisalongi ettevalmistamiseks täiendavalt investeerima 250 000 eurot (sh mitmesugused seadmed, mööbel, reklaammaterjalid jms). Lepingu sõlmimisel peab ettevõte arvestama vajadusega investeerida varudesse, milleks on 20 autot. Lepingu lõppedes varude all olev raha vabaneb ning müügisalongi tehtud investeeringud saaks müüa ligikaudu 50 000 euro eest. Oletame, et ettevõtte nõutav tulumäär investeeringutest projekti on 12%
Lahendus:
NPV = -770 000 + PV(rahavood t=1-5) = -143 766 eurot

Ülesanne. Asendusinvesteering.
Elektroonikafirma kavatseb asendada käsitsi juhitava elektroonilisi detaile tootva masina uue täielikult automatiseeritu masinaga . Määrake järgneva informatsiooni põhjal projekti lisanduvad rahavood ja tasuvus .
Praegune olukord

Kaks täiskohaga operaatorit kellest igaüks palgaga 10 000 eurot aastas.
Hoolduskulud 4 000 eurot aastas.
Praagikulud 5 000 eurot aastas
Vana masina algmaksumus 30 000 eurot, kasutatakse lineaarset amortiseerimist ning jääkmaksumus puudub
Oodatav eluiga 10 aastat ning praegune vanus juba 5 aastat
Oodatav likvideerimismaksumus 0.
Võimalik müügihind täna on 10 000 eurot

Vaadeldav projekt

Masina hind 60 000 eurot
Hoolduskulud 8 000 eurot aastas
Praagikulud 3 000 eurot aastas
Oodatav eluiga 5 aastat
Amortisatsioon lineaarsel meetodil. Võimalik müügihind 5. aasta pärast on 10% soetusmaksumusest
Asendamine eeldab täiendavatesse varudesse ning materjalidesse investeerimist summas 4 000 eurot. See summa loodetakse tagasi saada 50% ulatuses projekti lõppedes.
Nõutav tulunorm 15%

Leidke: a) Leidke rahavood seadme asendamisest (sh investeering, iga-aastased rahavood ja lõpetav rahavoog)
d) Tuginedes NPV-le hinnake , kas asendus on majanduslikult otstarbekas
Lahendus:
Hindame, kas vana seade tasub asendada uuega. Selleks leiame asendamisest tulenevad lisanduvad rahavood. Tasuvuse hindamiseks leiame NPV mille puhul analüüsime, kas oodatav kulude kokkuhoid on suurem kui asendamisel tehtav investeering.
Tabelis avaneb ka Exceli fail.
4. Ülesanne. Oletame, et Liivakivi Arhitektid OÜ investeerib täna 100 000 eurot uude projekti. Projekti rahavoogudeks kujuneb 15 000 eurot igavesti. Projekti riskile vastav diskontomäär on 10%.
a) Leidke projekti tasuvusaeg? Kas projekt tuleks aktsepteerida, kui ettevõtte soovitav tasuvusaeg on 10 aastat? – seminaris näitasime, et tasuvusaeg on 6~.67 aastat
b) Kas ettevõte võib projekti vastu võtta kui tasuvusaja leidmiseks rakendatakse diskonteeritud rahavoogusid? – saab näidata, et projekti 10. aasta rahavoogude nüüdisväärtus on väiksem kui investeeringud. Seega projekt ei saavuta diskonteeritud tasuvusajale tuginedes tasuvust 10-e aasta jooksul.
c) Missugune on projekti NPV? – NPV = -100 + 15/10% = 50 (NPV >0)
d) Missugune on projekti IRR? NPV=0  IRR = 15%
Lahendus:
7. Ülesanne (ekvivalentne annuiteet)
Masinad A ja B välistavad üksteist ning seega ettevõte peaks tegema nende vahel valiku. Prognoositavad rahavood mõlema alternatiivi puhul on järgmised:
Masin 0 aasta 1. aasta 2. aasta 3. aasta
A -100 +110 +121
B -120 +110 +121 +133
Ettevõtte investeeringutelt nõutav tulumäär on 105

Leidke mõlema masina jaoks NPV. Miks ei ole võimalik A ja B vahel valid , tuginedes vaid NPV-le?

Leidke ekvivalentne annuiteet (EAA) mõlemale masinale ning otsustage, millist masinat eelistada?
Oletame nüüd, et ettevõte kasutab hetkel masinat C, mis osteti küll 5 aastat tagasi 200 000 euro eest, kuid mille aastane rahavoog on 80 000 eurot. Masinal puudub praegu järelturg, kuid sellega saaks edukalt töötada veel 5 aastat.

Kas ettevõte peaks loobuma nüüd masinast C ning valima kas A või B?
Lahendus:
a. NPVA = 100,000; NPVB = 180,000
b. EAAA = 100,000/1.736 = 57,604;
EAAB = 180,000/2.487 = 72,376
Näiteks masina A puhul leiti see järgmiselt:
Seega A ja B vahel valides peaks eelistama suurema aastase rahavooga masinat, milleks on masin B.
c. Kasulikum on teha asendus alles 5 aasta pärast, sest vana masinaga jätkates on aastane rahavoog ikkagi suurem. NB! Vana masina kunagine investeering on „uppunud kulu“ (sunk cost).
1. Ülesanne. Seminaris näitasime, et kui ettevõtte kasutab fikseeritud ning riske mitte arvestavat kapitali hinda, võib tekida olukord, kus ettevõte kipub ülehindama (ja vastu võtma) suhteliselt riskantseid projekte ning alahindama (ja tagasi lükkama) vähem riskantseid ning ka reeglina väiksema tootlusega projekte.
2. Ülesanne (soojendus). Kui suur on võõrkapitali osakaal ettevõtte kapitali struktuuris, kui võõrkapitali on kaks korda rohkem omakapitalist?
Vastus: D/A = 2/3=66.66%
2. Ülesanne. Ettevõte Peipsi Koola maksis äsja dividende 2,2 eurot aktsia kohta. Analüütikud on üsna ühesel arvamusel, et ettevõtte dividendide keskmine kasvumäär edaspidiseks on 4%. Ettevõtte aktsia hind praegu turul on 24 eurot. Leidke milline on nendele andmetele tuginedes Peipsi Koola omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)?
Lahendus: ke = 2.2*1.04/24 + 4% = 13.53%
3. Ülesanne. Ettevõte maksis äsja dividende 220 000 eurot. Ettevõte on emiteerinud kokku 100 000 aktsiat. Ühe aktsia hind vahetult peale dividendide väljamaksmist oli 41.5 eurot ning analüütikute prognooside kohaselt võiks aktsia hind olla aasta pärast 44.2 eurot (selline on analüütikute hinnasiht). Toodud andmetele tuginedes leidke milline võiks olla hinnanguline omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)?
Lahendus: g = 44.2/41.5 – 1 = 6.5%
Div0 = 220 000/100 000 =2.2 eurot
ke = 2.2*1.065/41.5 + 6.05% = 11.7%
4. Ülesanne. Teie ettevõte kavatseb emiteerida eelisaktsiaid müügihinnaga 105 EUR, kuid ettevõte saab kätte (st peale emissioonikulude mahaarvamist) vaid 92 EUR iga aktsia kohta. Aktsia nimiväärtus on 100 EUR ja dividendimäär 10%. Milline on nende eelisaktsiate emiteerimisel ettevõttele hangitava kapitali hind arvestades emissioonikulusid? Milline oleks hind olnud siis kui emisioonikulud oleksid puudunud ?
Lahendus: kp = 100x10%/92 = 10.87%
Emissioonikulusid arvestamata: kp = 100x10%/105 = 9.52%
5. Ülesanne. Ettevõte kavandab investeerimist uude projekti. Projekti finantseerimisel kasutatakse vaid laenukapitali, mis kaasatakse diskontovõlakirjade emiteerimise teel. Diskontovõlakirju emiteeritakse 10 milj euro eest, müügihinnaga investoritele 82.5% nimiväärtusest ning tähtajaga 4 aastat. Võlakirjade emissiooni korraldanud investeerimispank saab oma kulude katteks ning garanteerimistasuna 2,5% emissiooni nimiväärtusest. Leidke, milliseks kujuneb võlakirjaemissiooni hind ettevõttele.
Lahendus: PV = (82.5%-2.5%)x10milj = 8 milj, FV = 10 milj, t = 4 aastat
6. Ülesanne. Firma müüs 20-aastaseid võlakirju 12% kupongiintressiga 10 aastat tagasi hinnaga 1 050 eurot. Praegu on nende võlakirjade turuväärtus 860 eurot. Sama hinnaga saaks ettevõte emiteerida ka uusi 10.a. võlakirju mille kupongintressimäär jääks samaks. Mis on firma laenukapitali maksude-eelne hind? Milline oleks laenu maksujärgne hind kui tulumaksumääraks kasumilt on 20%. Lahendamisel lähtuge ligikaudsest tulususest tähtajani. (excelis annab täpsema tulemuse funktsiooni =rate() kasutamine). Võlakirja nimiväärtus on 1 000 EUR.
Lahendus:
Excelis saame tulemuseks: =RATE(10;12%*1000;-860;1000), ehk 14.76%, mis on täpne arvutus.
Tulumaksujärgne hind oleks seega: kd = YTMx(1-t) = 14.41%x(1-20%) = 11.53%
8. Ülesanne. Eesti ettevõte kaasab omakapitali kokku 600 000 euro väärtuses. Ettevõtte kohta on teada, et tema riskitase on täiesti võrreldav turu keskmisega. Turu keskmine tulumäär on ajalooliselt olnud 12% ning AAA reitinguga valitsuse 10. aastased võlakirjad pakuvad hetkel tootlust 4.5% aastas. Ettevõte laenab täiendavalt raha mahus 400 000 eurot, emiteerides 6. aastaseid võlakirju, mille kupongintressimäär on 5% ja tulususeks tähtajani (YTM) kujuneb hinnanguliselt 6.5%. Milline on selle ettevõtte kapitali hind (WACC)?
Lahendus:
Ke = Rf + betax(Rm – Rf) = 4.5% + 1.0x(12%-4.5%) = 12%
Kd = 6.5%
E = 600 000 eurot, ehk 60% kapitalist
D = 400 000 eurot, ehk 40% kapitalist
WACC = 0.4x6.5% + 0.6x12% = 9.8%
9. Ülesanne (2011 eksamilt). Ettevõttel on kokku 500 000 aktsiat. Ühe aktsia bilansiline väärtus on 8€ ja hetkel kaupleb aktsia hinnatasemel P/B =2,0. Aktsia kohta on teada lisaks, et selle beeta on 1,5, riskivaba intressimäär on 4% ning turu riskipreemia on 8%. Ettevõte on lisaks emiteerinud 60 000 diskontovõlakirja, mille nimiväärtus on 100€ kuid mis kauplevad hetkel hinnatasemel 80% nimiväärtusest ning pakuvad investoritele tootlust 8% aastas. Tuginedes eeltoodud informatsioonile, leidke:
a) ettevõtte omakapitali hind ning kapitali allikate osakaalud
b) ettevõtte kapitali hind
c) kui palju on ettevõte maksimaalselt investeerima äriprojekti, mis toob järgmise 12 aasta jooksul sisse igal aastal 65 000 eurot. Kui Te ei suutnud leida kapitali hinda, võite arvestada 10%-ga.
Lahendus:

ke= 4% + 1.5*8% = 16%
kd = 8% (tootlus on juba algandmetes antud)
E = 500 000x2,0x8 = 8 milj
D = 600 000x80%x100 = 4.8 milj
Ehk D+E = 12.8 milj
Seega We = 8/12.8 = 62.5% ja Wd = 1-62.5% = 37.5%

WACC = 37.5%x8% + 62.5%x16% = 13%
Ettevõtte kapitali hinnaks, ehk varadelt nõudavaks tulumääraks kujuneb 13%

Maksimaalne investeering oleks leitud kapitali hinna juures projektist oodatavate rahavoogude hetkeväärtus. Sisuliselt vastab all leitud investeeringu suurus olukorrale, kus NPV=0.
PVA = 65 = 384 647 eurot.
10. Ülesanne. Ettevõtte Peipsi Koola AS 2014. aasta kasumiaruande lühendatud versioon näeb välja järgmine:
EBIT 90 milj eurot
Intressikulud 22 milj eurot
Maksustamiseelne kasum (EBT) 68 milj eurot
Tulumaks (dividendidelt) 17 milj eurot
Puhaskasum 51 milj eurot
Ettevõte on kokku emiteerinud 5 000 000 aktsiat ning aktsia kaupleb hetkel hinnatasemel P/E=12. Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: kõigepealt võib eeldada, et kogu puhaskasum makstakse tulevikus välja dividendidena. Puhaskasumi kasvu prognoosiks on järgmiseks aastaks 4% ning sama kasvu eeldatakse jätkuvat pikema aja jooksul.
Ettevõte kasutab ka ohtralt laenukapitali. Ettevõtte intresse kandvate laenude kogumaht on viimasel ajal olnud siiski stabiilne ning piirdunud 300 milj euroga. Ettevõte prognoosib, et laenude intressimäär jääb ka edaspidi stabiilseks.
Küsimused:

Leidke omakapitalilt nõutav tulumäär

Hinnake ligikaudne laenude intressimäär

Leidke ettevõtte kapitaliallikate osakaalud ning kapitali hind (WACC)
Puhaskasum = dividendid, ehk siis
Div0 =51m/5m=10.2 eurot ja Div1=10.2x1.04=10.608
Aktsia hind on seega: P=(P/E)*xEPS = 12x10.2=122.4
Ke=10.608/122.4 + 4% = 12.67%
Kd = 22m/300m=7.33%
E =612m ja D=300m, seega D + E =912m ning Wd=32.9% ja We=1-32.9%=67.1%
WACC = 32.9%x7.33% + 67.1%x12.67% = 10.9%
Seega selle ettevõtte kapitali hinnaks on 10.9%

Ülesanne. Finantsvõimendus. Ettevõtte koguvarade suuruse prognoos on 2 milj eurot ning maksude-eelseks kasumiks (EBT) prognoositakse 0.4 milj eurot. Ettevõte kavatseb muuta senist vaid omakapitali toel finantseerimise poliitikat ning asub senisest rohkem kasutama laene. Prognoositav D/E suhe saab seetõttu olema 1.0. Võetavate laenude keskmiseks intressimääraks kujuneb 10%. Oletame, et ettevõttele kohandatav maksumäär kasumilt on 20%. Leia ettevõtte ROE (omakapitali puhasrentaablus ) nii juhuks kui ettevõte ei kasuta laena kui ka siis kui kasutatakse finantsvõimendust.
Lahendus:
ROE =
(OMAKAPITALI PUHASRENTAABLUS)
Kui varad on finantseeritud laenuga 505 ulatuses, siis intressikulu on järgmine:
Intressikulu (I) = 1 000 000 x 0.1 = 100 000 eurot
Maksude-eelne ärikasum (EBT) on seega = 400 000 - 100 000 = 300 000 EBT=(EBIT – intressikulud)
Puhaskasum (Net income (NI)) = 300 000 – (1 – 20%) = 240 000
ROE =
= 0,24 = 24% (ROE koos laenuga)
Kui ettevõte ei kasutaks laenu, siis oleks ROE järgmine:
Intressikulu puudub, seega: EBT = EBIT
Puhaskasum (NI) = 400 000 x (1-20%) = 320 000
ROE =
= 0,16 = 16%
Seega näeme, et finantsvõimenduse kasutamine antud näites võimendas ka omakapitali puhasrentaablust (seda siis olukorras, kus varade tootlus on kõrgem kui makstavad intressid)

Ülesanne. EBIT-EPS analüüs (finantseerimiskavade mõju EPS-ile)
Näide: Ettevõte analüüsib 10-miljonilise projekti finantseerimist kas täielikult omakapitalist 100 eurot maksvate lihtaktsiate emissiooniga või 25% ulatuses 10%-lise intressimääraga võlakirjade ja 75% ulatuses uute lihtaktsiate emissiooniga. Projekti intresside ja maksude eelseks kasumiks (EBIT) loodetakse saada 1,6 miljonit eurot. Kumb finantseerimisviis on ettevõttele kasulikum ning millise EBIT taseme puhul on mõlemad finantseerimisvõimalused samaväärsed. Lahendada ülesanne tingimusel, et ettevõttel pole tulumaksukohustust. Teha joonis.
Vastus: (EBIT – 0)/100 000 = (EBIT – 250 000)/75 000  siit EBIT* = 1 milj. Kui ettevõte planeerib ärikasumi suuruseks 1.6 milj, siis on kasulikum laenu kaasabil finantseerimine, sest EPS on kõrgem (EPS = 18 eurot versus 16 eurot).

Ülesanne.
Oletame, et ettevõte Alfa ja Beeta on oma investeeringutelt ning rahavoogudelt identsed. Alfa on ettevõte, kes on finantseeritud vaid omakapitalist, kusjuures kokku on emiteeritud 10 milj aktsiat mis hetkel kauplevad tasemel 22 eurot aktsia. Beeta on emiteerinud 20 milj aktsiat ning lisaks on ettevõttel võlgu 60 milj eurot.

Tuginedes MM I ettepanekule, mis võiks olla Beeta aktsia õiglane hind?

Oletame, et Beeta aktsia kaupleb turul hinnaga 11 eurot, kas võiksite välja pakkuda teatud strateegia kuidas hinnaerinevusest kasu lõigata?
Lahendus:

Beeta ja Alfa väärtused (D+E) peaksid MM teoreemi kehtivuse korral olema võrdsed, ehk Valfa=Vbeta=220 milj. Seega, Beeta õiglane hind = (10x22 – 60milj)/20 milj = 8 eurot.

Näeme, et Beeta on ülehinnatud. Õige strateegia oleks müüa ülehinnatud beeta maha ning osta asemele ekvivalentne aktsia mis on saadud Beeta matkimise teel läbi Alfa. Ehk siis müüa näiteks 20 Beetat, osta 10 alfa aktsiat ning laenata 60. Seega teeniksime kohe 220 – 220 + 60. Sisuliselt me ostame müüme Beetat kõrgema hinnaga ja ostame Beeta kohe asemele hoopis madalama hinnaga. Eeldame (seda seminaris ei arutatud), et saame laenata samadel tingimustel mis ka Beeta (või siis investeerida Beeta võlga).

Ülesanne. Selgitage, millistel tingimustel võib ettevõtte otsust suurendada dividendimakseid aktsia kohta pidada a) positiivseks uudiseks ja b) negatiivseks uudiseks.
Lahendus:
a. Hea uudis – dividendid signaliseerivad ettevõtte juhtkonna (insaiderite) usku, et ettevõte kasumlikkus jääb tõenäoliselt ka kõrgeks edaspidi, sest dividende suurendatakse reeglina pigem siis kui on kindel usk, et kõrgemat väljamaksutaset suudetakse ka edaspidi hoida.
b. Halb uudis – võib viidata sellele et ettevõttel puuduvad head positiivse lisaväärtusega (pos NPV-ga) projektid ning ettevõtte kasvuväljavaated tulevikuks on seetõttu nigelad.

Ülesanne (aktsiate tagasiost)

Miks võiks aktsiate tagasiost olla positiivne märk ettevõttest investoritele kui alternatiiv oleks lihtsalt välja maksta dividende?
Lahendus: Seminaris sai viidatud sellele, et see võib olla signaal ettevõtte alahinnatusest.

Ülesanne (jääkdividend)
Ettevõtte ärikasumiks (EBIT) prognoositakse 2 milj eurot. Ettevõtte kogu kapitali struktuuris on laenude osa 50%. Ettevõtte tulumaksumääraks on 40%. Ettevõte maksab 10% intressi pikaajalistelt laenudelt, mille suurus on 5 milj eurot. Ettevõttel on kokku ringluses 10 milj aktsiat. Ettevõte kavandab pikaajalist investeeringut, mille investeeringu suuruseks on prognooside kohaselt 1,2 milj eurot ning mida finantseeritakse tuginedes olemasolevale kapitalistruktuurile. Kui ettevõte järgib jääkdividendipoliitikat, milliseks kujuneks sellisel juhul ettevõtte oodatav puhaskasum, dividendide väljamaksutase ( payout ratio), dividend aktsia kohta (DPS, ehk dividend per share).
Lahendus:
Kasum järgmisel aastal:
NI=(EBIT-INT)*(1-T)=(2,000,000-5,000,000*(0.1))*(1-0.4)=900,000
Dividendid=NI- projektide omafinantseering =900,000-1,200,000*(0.5))=300,000;
Dividendide väljamaksutase = Dividend/NI=300,000/900,000=33.33% kasumist
Dividend aktsia kohta =300,000/10,000,000=0.03eurot
Optsioonid 1. Ülesanne.
Näide 1: Oletame, et AS Peipsi Koola A seeria lihtaktsia turuhind on hetkel 45 eurot. Te soetasite optsiooni ostmaks seda aktsiat kahe kuu pärast hinnaga 40 eurot (rakendushind). Selle optsiooni eest pidite maksma preemia milleks oli turul sellel hetkel 8 eurot.

Mis on selle optsiooni sisemine väärtus ja ajaväärtus ostuhetkel
Oletame nüüd, et Peipsi Koola lihtaktsial võib olla ainult kolm väärtust optsiooni täitmispäeval. Hind võib olla i) 47 eurot, ii) 53 eurot või iii) 37 eurot.

Leidke optsiooni väärtus, Teie kasum ja kahjum ning investeeringu tootlus

Kandke tulemused joonisele, kus oleks näha optsiooni väärtus ning kasum ja kahjum täitmispäeval.
Lahendus:

Sisemine väärtus = 5 eurot ja ajaväärtus 3 eurot.

Optsiooni väärtus, kasum ja tootlus
Turuhind
45
sõlmimise hetkel
Tehinguhind
40
Preemia
8
Hind
Väärtus
Kasum
Tootlus (%)
47
7
-1
-12.5%
53
13
5
62.5%
37
0
-8
-100%
c) The sketch of the graph :
3. Ülesanne. Oletame, et Teil on portfellis IBM aktsiad. Kuidas oleks Teil võimalik ennast kindlustada aktsia hinna suurem languse eest, ilma et te peaksite aktsiat müüma (Te ei soovi seda praegu teha).
* Kui palju võiks maksta Teie IBM aktsiate investeeringu kindlustamine, et selle väärtus ei langeks alla $95 aktsia kohta kuni 3. reedeni juulikuus? Leidke vastus protsendina portfelli väärtusest?
* Leidke sama kui soovite oma positssiooni kindlustada kuni optsioonireedeni augustikuus.
Lahendus:
a. Positsiooni väärtuse kindlustamiseks tuleb osta IBM aktsia müügioptsioon tehinguhinnaga 95. See läheks maksma $0.35/$102.22 = 0.34% portfelli väärtusest.
b. Augusti optsioone kasutades on kindlustamine juba oluliselt kallim: $1.60/$102.22 = 1.57%.
2. Ülesanne. AS Peipsi Koola lihtaktsia kaupleb hetke hinnatasemel 33 eurot aktsia. Ettevõttelt ei ole oodata lähemal ajal dividendimakseid. Hetkel kaupleb Peipsi Koola ühe aastase tähtajaga euroopa tüüpi müügioptsioon (strike = 35 eurot) 2.10 euro tasemel. Kui riskivabaks intressimääraks võiks lugeda 10% aastas, milliseks võiks siis kujuneda ühe aastase euroopa tüüpi ostuoptsiooni hind mille tehinguhind (strike) on ka 35 eurot? Kasutage optsioonide pariteetsustingimust.
Lahendus: Rakendame optsiooni pariteedi tingimust, st S + P = EX/(1+r)^t + C (ehk aktsia ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost)
Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 – 35/1.1 = 3.28 eurot
Seega ostuoptsiooni hind peab pariteedile tuginedes olema 3.28 eurot
4. Ülesanne (optsioonistrateegiad)
Oletame, et soovite investorina panustada aktsiaturule, kasutades indeksoptsioone. Teie nägemus on selline, et kui avalikustatakse möödunud kuu tööturunäitajad, siis aktsiaturud võivad kas märkimisväärselt tõusta või langeda, kuid turg alahindab seda võimalikku volatiilsust.
Küsimus: pakkuge välja lihtne optsioonistrateegia, mis võiks sobida sellise nägemuse puhul. Tehke ka vastav joonis.
Lisaküsimus: Milline võiks olla vastupidine optsioonistrateegia. „On hapukurgihooaeg ning aktsiaturu kohta ei ole lähiajal tulemas mingeid uudiseid, seega pole põhjust vähegi olulisemaks hinnamuutuseks“? Tehke ka selle ära kasutamiseks valitud strateegia kohta joonis.
Lahendus:
Strateegia oleks osta samaaegselt sama tehinguhinnaga ostuoptsioon ning müügioptsioon. Sellisel juhul kui hind tõuseb, teenime ostuoptsioonist ja kui hind langeb piisavalt, siis müügioptsioonist.
Selle strateegia inglise keelne nimi on straddle .
Long straddle – strateegia mille puhul ostetakse sama tehinguhinnaga ostuoptsioon ja müügioptsioon. Ehk, kui alusvara hind tõuseb piisavalt, siis on ostuoptsioon väärtuslik ning kasum katab ära ka ostetud müügioptsiooni preemiaks kulunud summa ning vastupidi.
Short straddle – kui oodatakse väikest volatiilsust, siis selle strateegia puhul kirjutatakse ostuoptsioon ja müügioptsioon. Kui hind jääb paika, siis saame preemiad olulises osas endale jätta ning teenida ka siis kui turg on stabiilne.
2. Riskide maandamine (lahendasime järgnevas seminaris)
Oletame täna on 7. märts 201X ja hommikuhelbeid tootev firma vajab täiendavalt 75.000 buššelit maisi mais-juunis toimuvaks reklaamikampaaniaks. Ettevõte on mures, et maisi hind võib vahepeal oluliselt tõusta ning seetõttu soovib enda jaoks võimalusel fikseerida maisi hinna juba praegu.
a) mitu futuurlepingut on vaja riski maandamiseks soetada? Börsilt soetatakse futuurid päeva sulgemishinnaga. Kas riski maandamiseks võetakse pikk või lühike positsioon?
b) oletame, et maisi hind tõusebki ning on mais juba $2.46. Milliseks kujuneb ettevõtte kasum või kahjum sellisel juhul. Mis juhtub kui hind on hoopis $2.20?
c) selgitage, kuidas futuuriturul kauplemine aitas ettevõttel riske maandada?
Maisi futuurlepingute hetkenoteeringud on järgmised
Lahendus:

Oleme huvitatud riski maandamisest, kui maikuus maisi hind tõuseks. Seega riski maandamiseks ostame sobiva koguse mai futuurlepinguid. See on pikk positsioon ning on kasumis, juhul kui alusvara hind tõuseb. See kasum võimaldaks meil siis kompenseerida kõrgemast sisseostuhinnast tekkivat kahjumit. Kehtib ka vastupidine, nimelt kui maisi hind langeb, siis on leping kahjumis kuid kahjumi kompenseeriks madalam maisi sisseostuhind. Kokkuvõttes fikseerib sisuliselt futuurleping meile maisi hinna.

Vajalik kogus ostetavaid lepinguid on = 75 000/5 000 = 15 lepingut
Lepingute väärtus kokku on = 15($2.305)(5 000) = $172,875

Kui maisi hind tõuseks maikuuks 2.46 dollarini, siis futuuripositsiooni väärtus on = ($2.46 per bu.)x(5,000 bu. lepingu kohta)(15 lepingut) = $184,500
Ignoreerides kõiki võimalikke tehingukulusid on kasum futuuridest järgmine:
Kasum = $184,500 – 172,875 = $11 625
Seega, kui maisi hind tõuseb tõesti maikuus, siis kasum futuurist kompenseerib hinnatõusu. Vastupidine kehtib aga maisi hinna languse puhul – siis tekib futuuridest kahjum, mis kompenseeritakse madalama maisi sisseostukuluga.
1. Futuuri hind
Oletame et Brasiilia aktsiaturgu katva indeksi BOVESPA 6-kuised futuurid kauplevad hetkel hinnatasemel 57 210 (st 2015. aasta kevadel). Spot väärtus indeksile on aga hetkel 55 098. Oletame et Brasiilia intressimäär on suhteliselt kõrge: 12% ning dividenditootlus indeksisse kuuluvate aktsiate puhul keskmiselt 5% aastas. Kas futuurid on nende eelduste kohaselt õiglaselt hinnatud? Abi võiks olla järgmisest valemist:
Lahendus:
Näeme, et fundamentaalselt korrektne futuurihind oleks 56 994, mis on madalam kui hetkel noteeritud futuurihind börsil. Meil tekib arbitraaživõimalus, sest saaksime müüa ülehinnatud futuuri (st võtta lühikese positsiooni) ning samal ajal tekitada pikk positsioon tehes tehinguid otse alusvaraga (kuna otse indeksit osta ei saa, siis saame siiski soetada BOVESPA indeksit katvat investeerimisfondi, ehk ETF-i)
Arbitraaž näeks välja järgmine:
Seega näeme, et riskivaba kasumi teenimise võimalus eksisteerib. Ilmselt kasumi teenimise ootuses tekib müügisurve futuurlepingutele, mille tagajärjel hinda hakkab langema. Seetõttu peaks ka kasumi teenimise võimalus olema lühijalaine ning ennekõike kiirelt reageerivatele kauplemisalgoritmidele kättesaadav.
Väga sarnane näide arbitraažist sai toodud ka loenguslaididel.
3. Forwardkurss. On antud järgmised andmed: E = 1.6810 GBP/USD, ja 90-päeva F = 1.6770GBP/USD. Kas antud näites oodatakse naela kallinemist või odavnemist dollari suhtes? Leidke forwardpreemia või diskonto protsentuaalselt ning baaspunktides
Lahendus:
Näeme, et forwardkursi alusel saab prognoosida naela odavnemist dollari suhtes tuginedes hetkel kaubeldavale forwardkursile. Arvutasin 360 päevasele aastale tuginedes. Saab leida ka 365 päevasele aastale tuginedes.
4. Intressimäära pariteet . Oletame, et 2-aastase kustutustähtajaga USA väärtpaberid pakuvad 2.5% aastast tootlust, samal ajal kui Kanada 2-aastased paberid pakuvad tootlust 3.5% aastas. Spot turul on hetkekursiks 1.09234USD/CAD. Kui intressimäära pariteet kehtib, mis on siis 2-aastaseks forwardkursiks?. Kas CAD kaupleb preemia või diskontoga dollari suhtes arvestades forwardkurssi?
Lahendus:
, siit avaldada F1 = E0 x (1+i*)/(1+i)
Selle valemi alusel saame prognoosida forwardkurssi.
Seega oodatakse dollari kallinemist, ehk CAD kaupleb dollari suhtes diskontoga.
6. Ülesanne. Väljavõte ettevõtte aastaaruandest „Eelmisel majandusaastal kandis meie ettevõte märkimisväärseid kahjusid tulenevalt naela kursi muutumisest. Me maandasime kursiriski müües naela forwardlepingu (müüdi naelu näiteks dollarite vastu), kuid naela kurss hoopis tõusis. Seega meie otsus müüa forward tõi meile kahju. Meie ettevõtte nägemus on, et tulevikus me kas lõpetame naela kursiriski maandamise või teeme seda vaid siis kui me kindlasti arvame, et nael on ülehinnatud“. Oletame, et kui Teie oleksite ettevõtte finantsjuht , kuidas kommenteeriksite ettevõtte juhi seisukohti aastaaruandes. Põhjendage oma seisukohti.
Lahendus: riski maandamisel ongi kaks poolt - risk mida maandatakse ning instrumendi soetamine mille alusel valuutariski maandatakse. Praegu vaadatakse vaid ühte osa eraldi. Seega ilmselt ka praegusel juhul on normaalne, et finantsinstrument tõi kahjumi kuid samal ajal pidi ettevõtte saama kasumit valuutakursi soodsast muutumisest. Tundub, et ettevõtte juht ei saa aru riski maandamise põhimõtetest.
7. Valuutariski maandamine. Oletame, et olete mereande tootva ettevõtte varustaja . Olete äsja sõlminud lepingu Belgia ettevõttega, mille kohaselt kohustute aasta pärast tarnima 4 000 kilogrammi krabisid hinnaga 100 000 eurot. Teie saaksite osta krabisid hinnaga $110,000. Kõik rahavood toimuksid aasta pärast.
Milles avalduks valuutarisk antud näites?

Oletame, et te jätate valuutariski maandamata. Kirjeldage graafikul, milliseks kujuneb Teie kasum või kahjum kui valuutakurss võib kõikuda 0.75-1.50 EUR/USD. Esitage kasum/kahjum dollarites.

Oletame, et hetke forwardkurss on EUR/USD 1.25. Mida te peate tegema, et valuutariski maandada futuurlepinguga? Näidake tulemus graafikul. Milline on Teie oodatav kasum tehingust?

Nüüd püüame kasutada optsioone valuutariski maandamiseks. Oletame, et hetkeks, et nii 1.25 EUR/USD tehinguhinnaga call kui ka put optsioonid kauplevad hetkel hinnatasemel 0.10 dollarit. Milliseks kujuneb sobiva optsioonistrateegia (call või put ost?) rakendamisel Teie kasum? Püüdke tulemus näidata graafikul.

Oletame, et USA ja Euroopa Liidu vahel lahvatab kaubandussõda ning Euroopa kehtestab embargo USA toidukaupadele. Tulemuseks on tehingu katkemine. Milline riskimaandamise strateegia võiks sellisel juhul olla kasulikum? Joonisel pole vaja seda näidata.
Lahendus:

Valuutariski maandamata jätmisel: kasum = (100,000 eurot) × (S1 EUR/USD) – 110,000 USD.
Näiteks kui kurss on 1.0EUR/USD, siis kasum on 100 000 x 1 – 110 000 = -10 000 dollarit. Vt alljärgnev joonis

Forwadlepingu kasutamisel: kasum = (100,000 euros ) × (1.25 EUR/USD) – 110,000 = $15,000. Seega kasum on fikseeritud 15 000 dollari tasemel. Vt ka joonis. Forwarlepingu objektiks on 100 000 euro müük dollarite vastu kursiga 1.25 EUR/USD

Optsioonlepingute kasutamisel ostame müügioptsiooni eurode müügiks dollarite vastu. Selleks kulub 100,000 × $0.10 = $10,000.
Seega optsioonide puhul kujuneb kasum järgmiselt: = (100,000 eurot) × (max[1.25; S1] EUR/USD) – $110,000 – $10,000 (preemia) = max[$5,000, (100,000 euros) × (S1 EUR/USD) – 120,000]. Ehk siis kasum on minimaalselt kas 5 000 dollarit või siis suurem, olenevalt vahetuskursist.

Kui embargo tõttu jääb tehing katki, siis ettevõttele jääb ikkagi üles forwardleping ning sellega kaasnev nüüd juba maandamata risk. Seega kui euro odavneb siis toob forvard tulu kuid kui euro kalline, siis too forwardleping jällegi kahju. Nii kasum kui kahjum või potentsiaalselt olla päris suur. Optsioonilepingu puhul aga on lepingust tulenev kahjum piiratud 10 000 dollariga ning ettevõte ei saa tehingu katkemise tõttu kaotada.
1. Ettevõtte fundamentaalse hindamise lihtsustatud näide
Ettevõtte käesoleva aasta FCFF (vaba rahavoog ettevõttele) oli 2 milj. Prognooside kohaselt kasvab ettevõtte vaba rahavoog järgneva nelja aasta jooksul 15% aastas. Neljale aastale järgnevast aastast alates aga on oodata kasvu stabiliseerumist tasemel 3% aastas. Ettevõttel on intresse kandvat võõrkapitali 13 milj. Ettevõtte omakapitali hind on 20%, D/E suhe mida saaks arvestada kapitali struktuuri hindamisel on 1.0. Võetud laenude keskmine intressimäär on 10%.
Leidke:

Leidke ettevõtte väärtus tuginedes vabade rahavoogude diskonteerimisele

Leidke ettevõtte aktsia hind kui käibel on 100 000 aktsiat.
Lahendus:
a) Ke = 20% ning Kd= 10%
D/E = 1.0 -->D/A = 0.5 ja E/A = 0.5
WACC = 0.5x10% + 0.5x20% = 15%
Omakapitali väärtus (E) = V – D = 25.2milj – 13milj = 12.2 milj.
b) Ettevõtte aktsia hind P = 12.2milj/0.1milj = 122 EUR
3. Ülesanne (ettevõtte kapitali hind).
Ettevõtte kasutab projekti finantseerimisel nii oma kui ka võõrkapitali. Võõrkapitali ja koguvarade suhteks (D/A suhe) kujuneb 1/4. Võõrkapitali kaasatakse emiteerides 5. aastase tähtajaga diskontovõlakirju, mille nimiväärtus on 1 000 eurot ning võlakirjade müügihinnaks kujuneks 62,1% nimiväärtusest. Lisaks on teada, et ettevõte maksis omanikele eelmisel aastal dividende 4 eurot aktsia kohta. Järgmiseks aastaks ning edaspidi oodatakse dividendide kasvu 5% aastas. Aktsia bilansiline väärtus on 20 eurot ning P/B suhe hetkel on 2,0.

Leidke laenude (kd) ning omakapitali (ke) hinnad.

Leidke, milline on selle projekti kapitali hind (WACC)?

Kui projekti IRR on 12%, kas tasub investeerida sellesse projekti?

Milline võiks olla maksimaalne investeering uude äriprojekti leitud kapitali hinna juures, kui investeering pakuks järgneva 10 aasta jooksul igal aastal 1,25 milj eurot tulu.

Diskontovõlakirjade tulususe tähtajani, ehk Kd, saame kui tuletada see üksiksumma nüüdisväärtuse valemist.
Omakapitali hinna saame, leida kui kasutada jälle kasvuperpetuiteedi valemit

WACC = (1/4)x10% + (3/4)x15.5% = 14.125%

Kuna IRR

.DOCX Laadi alla originaalfail 47 lk · .docx · 120 allalaadimist

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #1

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #2

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #3

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #4

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #5

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #6

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #7

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #8

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #9

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #10

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #11

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #12

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #13

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #14

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #15

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #16

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #17

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #18

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #19

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #20

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #21

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #22

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #23

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #24

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #25

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #26

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #27

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #28

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #29

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #30

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #31

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #32

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #33

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #34

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #35

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #36

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #37

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #38

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #39

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #40

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #41

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #42

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #43

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #44

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #45

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #46

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #47

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Evert Savolainen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine  Minevik  Suunatud tulevikku  Ei arvesta riske  Riskianalüüs  Kasum on primaarne  Rahavoog on tähtis  Bilansiline väärtus  Turuväärtus  Kindlad reeglid ja seadused  Väärtuse loomine

Rahanduse alused

docx

Raha ja pangandus

võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine

Rahandus ja pangandus

docx

Rahanduse alused

Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine

Rahanduse alused

docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e

Rahanduse alused

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine; Konkurentide edestamine; Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine. Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse alused – 3. seminar

Rahanduse alused 3. seminar (22. märts) 1. Oletame, et Liivakivi Arhitektid OÜ investeerib täna 100 000 eurot uude projekti. Projekti rahavoogudeks kujuneb 15 000 eurot igavesti. Projekti riskile vastav diskontomäär (ehk nõutav tulumäär projektist on 10%). a) Leidke projekti tasuvusaeg? Kas projekt tuleks aktsepteerida, kui ettevõtte soovitav tasuvusaeg on 10 aastat? b) Kas diskonteeritud tasuvusajale tuginedes saaks projekti vastu võtta? c) Missugune on projekti NPV? d) Missugune on projekti IRR? Lahendus: Järgnev tabel avaneb ka excelis Lisaks: NPV = 15000/10% - 100 000 = 50 000 IRR vastab olukorrale mil projekti NPV=0. Seega 150000/IRR 100 000 = 0, siit IRR = 15% 2. Ettevõtte poolt soetatav maksab 100 000 eurot. Projekti eluiga on kaks aastat. Esimese aasta lõpul teenitakse 60 000 eurot ja teisel aastal 80 000 eurot. Leidke selle projekti sisemine tulumäär (IRR)? Lahendus: NB! Seminaris ei olnud MIRR arvutamine nõutud. 3. Projekti kohta on teada a

Rahandus ja pangandus

docx

Finantsjuhtimine kordamine

Finantsjuhi peamine eesmärk on teha otsuseid alternatiivsete fondiallikate ja nende kasutamise üle, Kõik strateefilised otsused (finantseerimis ja investeermis) tehakse lähtuvalt omanike rikkuse maksimeerimise eesmärgist ehk ka lihtsaktsia hinna maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest, varade struktuuri juhtimise eest ning finantsstrukutuuri juhtimise eest. Tema tööülesanded: ● Ettevõtte varade(aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine ● Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. ● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade

Finantsjuhtimine

doc

Rahandus

ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse

Majandus

Rohkem sarnaseid