Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" ?
  • Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline ?
  • Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad ?
  • Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad ?
  • Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
  • Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab ?
  • Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab ?
  • Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
  • Kui P/E on kõrge, mida see väljendab ?
  • Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist ?
  • Mida näitab efektiivsuspiir ?
  • Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood ?
  • Mis on maksukilp ?
  • Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood ?
  • Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse ?
  • Milleks kasutatakse ?
  • Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused ?
  • Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all ?
  • Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali ?
  • Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt ?
  • Mida iseloomustab ?
  • Kui lihtintressimäära asemel oleks investeeritud liitintressimääraga ?
  • Miljon eurot? Kuidas tulemused muutuvad kui tulusus oleks 12% aastas ?
  • Mis võimaldaks sellise efektiivse tulumäära tagada ?
  • Milliseks kujuneb siis võlakirja väärtus täna ?
  • Kui suur oli selle tehingu tulumäär Teie jaoks ?
  • Miks või miks mitte ?
  • Kui 1.0? Mida üldse iseloomustas beeta=1.0 ?
  • Mis on sellisel juhul McDonaldsi aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib ?
  • Missugune on projekti NPV ?
  • Missugune on projekti IRR ?
  • Milline on selle ettevõtte kapitali hind (WACC) ?
  • Mis võiks olla Beeta aktsia õiglane hind ?
  • Kuidas hinnaerinevusest kasu lõigata ?
  • Mitu futuurlepingut on vaja riski maandamiseks soetada ?
  • Mis juhtub kui hind on hoopis $2.20 ?
  • Kuidas futuuriturul kauplemine aitas ettevõttel riske maandada ?
  • Milles avalduks valuutarisk antud näites ?
  • Milliseks kujuneb sobiva optsioonistrateegia (call või put ost ?
  • Milline on selle projekti kapitali hind (WACC) ?
  • Kui projekti IRR on 12%, kas tasub investeerida sellesse projekti ?
  • Milles väljendub valuutarisk Eesti ettevõttele ?
  • Kuidas oleks ettevõttel forwardlepinguid kasutades seda riski maandada ?
 
Säutsu twitteris
1. Sissejuhatav loeng
  • Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele?
    Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine . Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist.
  • Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused ? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“?


    FINANTSARVESTUS
    FINANTSJUHTIMINE
    Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku
    On suunatud tulevikku
    Kindlad reeglid ja seadused
    Puuduvad formaalsed nõuded
    Konsolideeritud info
    Segmenteeritud info
    Varadel on bilansiväärtus
    Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus
    Ei arvesta riske
    Riskianalüüs ja väärtuse loomine
    „omakapitalil ei ole kulu“
    Omakapital on ( alternatiiv )kulu
    Kasum on primaarne
    Rahavoog on tähtis
    Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja välishuvist
    Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid
    See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D
  • Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?


    Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
    Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan -duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
    Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga , st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).
  • Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest.
    Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida.
    Rahandusest näiteid:
    • Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt.
    • Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
    • Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne.

    2-3. loeng: Raha ajaväärtus
  • Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage.
    Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele . Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks.
  • Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
    Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda
  • Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress , liitintress , intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär
    Lihtintress – kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
    Liitintress – rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist.
    Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
    EAR - kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.
  • Miks nominaalne ( lepinguline ) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
    Nominaalne intressimäär – lepingus kirjas.
    Reaalne intressimäärinflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär.
    Kuna esineb inflatsioon , deflatsioon . Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb.
  • Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
    Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) – kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi , millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks;
    Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on;
    3. loeng: Väärtpaberite väärtus (vt ka eelmine teema)
  • Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet ) ja nende kasutusvaldkonnad.
    Perpetuiteet – igavesti kestev annuiteet . Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad
    igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid.
    Kasvuperpetuiteet – perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.
  • Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms).
    Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus.
    Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.
    Varadega tagatud võlakirjad - ABS ( asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne)
    Võlakiri ( bond ) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma.
    Nimiväärtus/nominaalväärtus ( nominal , principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
    Väljalaskeväärtus ( issue price ) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
    Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
    Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
    Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid
    Tagasikutsutavus (callable bond)– emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.
  • Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk , tururiskid, likviidsusrisk).
    ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi.
  • Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting.
  • Intressimäära risk:
  • Tururisk (ka hinnarisk ) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest.
  • Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
  • Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga
  • Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega?
    Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody ’s ning Standard& Poor ’s. AAA – kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad.
  • (Võlakirjade tootlus ) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
    Võlakirja hetketulusus ( Current Yield ). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel.
    YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on.
  • Võlakirjade ning aktsiate käitumise üldised jooned majandustsükli eri faasides
    Võlakirjad: Liiga palju majanduslikku aktiivsust on võlakirjade jaoks halb uudis ja vastupidi. Võlakirjade hinnad langevad majanduskasvu tingimustes ning tõusevad majanduslanguse tingimustes
    Aktsiad: Majanduslik aktiivsus on aktsiate jaoks positiivne signaal (seni kuni ei hakata intressimäärasid tõstma või nad ise turul raha suurema nõudluse tulemusena ei tõuse)
    4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs
  • Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad?
  • Investeerijad (aktsionärid)
  • Laenuandjad, võlakirjade omanikud
  • Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud
  • Advokaadid ja hagejad
  • Hankijad ja kreeditorid
  • Riigiorganid (n MTA)
  • Avalikkus
  • Ettevõtte juhtkond
  • Ettevõtte töötajad
    Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab , kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu.
  • Majandusaasta aruande komponendid
  • Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
  • Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest
  • Rahavoogude (-käibe) aruanne – info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest
  • Omakapitali muutuste aruanne – toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest
  • Aastaaruande lisad – arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne
  • Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne)
    Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
    Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
    Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum
    Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
    EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
    EBIT - I ( intressid ) = EBT (kasum enne maksustamist)
    EBT - T ( maksud ) = Puhaskasum ( netokasum )
  • Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne?
  • Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
  • Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum ).
  • Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest
  • Kasumiaruande lihtsustatud skeem ja seotud mõisted (n EBITDA, EBIT, brutokasum jms)
    Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.***
      • Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud , tööjõukulud, amortisatsioonikulu).
      • Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega.

  • Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne)
    • Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas.
      • Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa.
    • Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis,
      • See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss.
    • “Vitriiniefekt”
      • Ettevõtte finantsaruannetes püütakse paremas valguses näiidata positiivseid asju ning vastupidi negatiivseid asju pigem varjata või nende olulisusest mööda minna.
    • Aruannetes kajastatu dokumenteerib mineviku majandus-tegevuse tulemused, kuid analüüs on ennekõike suunatud tulevikku (samuti püüame näha, mis tegurid on muutusi tulemustes põhjustanud, et selle alusel teha järeldusi tuleviku kohta.
    • Mitmed aruandekomponendid põhinevad hinnangutel (n laekumata arved , põhivarade tegelik väärtus, hindamise keerukus )
      • Näiteks kas oleme piisavalt konservatiivsed klientide krediidiriskide hindamisel vms
    • Ettevõttel võib olla mitmeid tegevusvaldkondi
      • Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist
    • Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs
      • Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus
      • Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes
      • Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida.

    4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2)
  • Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
    Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule.
  • Rahatsükkel – mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?
    Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga.
  • Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
    Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused.
    • Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
    • Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
    • Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne.

  • Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
    Võib eristada käibevälteid ja kordajaid.
    Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud ). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud).
    Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
    Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus . Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).
    • Varude käibevälde

    Varude käibevälde (ehk kuluvälde) =
    Varude käibekordaja =
    Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu.
    • Kreditoorse võlgnevuse käibevälde

    Kreditoorse võlgnevuse käibevälde =
    Kreditoorse võla käibekordaja =
    Näitab, millal arved tuleb ära maksta.
    • Debitoorse võlgnevuse käibevälde

    Debitoorse võla välde =
    Debitoorse võla käibekordaja =
    Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine.
    ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit.
  • Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)?
    Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga . Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne
    Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
    Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte
    1,1
  • Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel
    Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust.
  • Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine.

    Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.
    Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud).
    Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
    P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i)
    • Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)

    Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on.
    Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B?
    Lahendus:
    Koguvarad – laenud = omakapital 800 000
    P/B =
    = 1,5
    6.loeng: Portfelliteooria
  • Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms
    Spetsiifiline risk – (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et vää rtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. ( ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
    Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsü kkel , rahapoliitika , kursside kõ ikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga
    Hajutamine – portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad
    Standardhälve – sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud .
    Tulumääradevaheline korrelatsioon – näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost.
    • Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]
    • Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
    • Väärtus +1 viiitab perfektsele pos seosele
    • Väärtus 0 seevastu näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
    • Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.

    Korrelatsiooni arvutamiseks on vaja teada kovariatsiooni.
  • Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?
    Passiivne investeerimine ehk riskide hajutamine tähendab seda, et risk on minimaalne portfellis leiduvate mitmete aktsiate tõttu. Ehk siis on investeeritud erinevatesse väärtpaberitesse.
  • Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine.
    Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk.
  • Mida näitab efektiivsuspiir ? Efektiivne portfell?
    Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
    Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.
  • CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid ( riskivaba intress, beeta, tururiski preemia)
    CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
    CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus.
    Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus)
    RF – riskivaba investeeringu tootlus
    Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
    (Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat
    Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset.
    Ri = Rf + β (Rm-Rf)
    7. loeng: Investeeringute hindamine
  • Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited.
    Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse.
    Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule.
  • Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
    Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t)
    Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t)
    Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt.
  • Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud , kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid
    • Pöördumatud kulud (sunk costs ) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis - ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
    • Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
    • Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
      • Müügikaotus – tullakse turule uue tootega , aga see võib kahju teha varasematele toodetele , kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #1 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #2 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #3 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #4 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #5 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #6 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #7 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #8 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #9 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #10 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #11 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #12 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #13 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #14 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #15 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #16 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #17 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #18 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #19 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #20 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #21 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #22 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #23 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #24 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #25 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #26 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #27 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #28 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #29 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #30 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #31 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #32 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #33 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #34 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #35 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #36 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #37 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #38 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #39 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #40 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #41 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #42 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #43 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #44 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #45 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #46 Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus #47
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Richard. Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Rahandus
    15
    docx
    Rahanduse alused
    24
    docx
    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
    19
    docx
    Raha ja pangandus
    74
    doc
    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc
    Finantsjuht-konspekt
    79
    doc
    Majandusanalüüs
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun