Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
expenses, and payments economically equivalent to interest, to a percentage of entity’s earnings before interest, taxes, depreciation and amortization (EBITDA). The net interest expense/EBITDA ratio should be fixed in a corridor of 10-30%. This approach aims at two objectives – uses net interest expense to calculate the amount of tax deductible (to maintain freedom for a corporate to decide where in the group it is most effective to borrow), and by using EBITDA assures that the group has actual business earnings in that particular entity/country. This fixed ratio rule is advised to be supplemented with the group ratio rule to allow a more flexible approach to groups having high debt in a particular entity/country for non-tax reasons but low interest expenses in other group entities; and additional targeted/specific rules as necessary to manage volatility of interest expenses, achieve additional tax policy objectives or lower other risks
Asutamise kuupäev: 21. juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja)
Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997
2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19.
august 1997 (põhinimekiri).
Koduturg: Nasdaq Tallinn
3. Juhatajaks on Raul Puusepp
Majandusaasta algus: 01.01.2017
Majandusaasta lõpp: 31.12.2017
Vahearuande perioodi algus: 01.01.2017
Vahearuande perioodi lõpp: 31.03.2017
Võlg/Ebitda
Võlg / EBITDA
Hea<3,5
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel ...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5% 2008 7043978 -370975 792969 24204094 -28.1% 2009 1524979 -919757 61752 9585791 -116.0% 2010 996945 -68146 194927 6575089 -110.4% 2011 2321797 49734 244661 10011954 ...
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28 Laenukapitali suurus 280 ...
P P = B Book Kus P on price ja Book on aktsia bilansiline väärtus (varad- kohustused)/aktsiate arv Aktsia bilansilise väärtuse võrdlemine aktsia turuhinnaga Teoreetiliselt võiks P/B suhtarv olla vähemalt 1, sest siis maksaks aktsia täpselt samapalju, kui on bilansilist netovara aktsia kohta. Kui ettevõttel on kasvupotentsiaal, võiks see suhtarv olla ühest suurem. EV turuväärtus+ laenud-raha = EBITDA EBITDA EBITDA=kulumieelne ärikasum+kulum Indikeerib tasuvusaja pikkust
muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT
LRV = IL K TM (6) Algandmed: Investeeringu teostamise tulemusena tekkivad täiendavad laekumised IL 25000 Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA earnings before interests, taxes, depreciation and amortization) näitajast (vt peatükk 1.3. Finantsplaneerimine ja lisad 2-5). Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. Elus on alati olemas valikuvõimalus. Paljuski oleneb valikuvõimaluse puhul mida ja mille vahel valida ning kuidas valikuid eristada ja hinnata. 14
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
Finantsprognoos i. Ajaloolised finantsandmed Ettevõtte finantsandmed viimase 3 aasta kohta. Lühike kirjeldus bilansist ning peamiste varade inventuur. Tabel. Ajaloolised finantstulemused Tabel. Ettevõtte peamised varad Näitaja, EUR t 2014 2015 2016 Varad Bilanss seisuga (31/12/16) Käive Vara 1 EBITDA Vara 2 Kasum Vara 3 Bilansimaht Vara 4 i. Rahastamine Vajaminev summa, rahastamise eesmärk ja viis (laen, omakapital) ja kasutusviis. ii. Finantsprognoosid Finantsprognoosid järgmise 3-5 aasta kohta, võttes arvesse erinevate investeeringute kaasamise. Tooge välja
Rahanduse alused 3. seminar (22. märts) 1. Oletame, et Liivakivi Arhitektid OÜ investeerib täna 100 000 eurot uude projekti. Projekti rahavoogudeks kujuneb 15 000 eurot igavesti. Projekti riskile vastav diskontomäär (ehk nõutav tulumäär projektist on 10%). a) Leidke projekti tasuvusaeg? Kas projekt tuleks aktsepteerida, kui ettevõtte soovitav tasuvusaeg on 10 aastat? b) Kas diskonteeritud tasuvusajale tuginedes saaks projekti vastu võtta? c) Missugune on projekti NPV? d) Missugune on projekti IRR? Lahendus: Järgnev tabel avaneb ka excelis Lisaks: NPV = 15000/10% - 100 000 = 50 000 IRR vastab olukorrale mil projekti NPV=0. Seega 150000/IRR 100 000 = 0, siit IRR = 15% 2. Ettevõtte poolt soetatav maksab 100 000 eurot. Projekti eluiga on kaks aastat. Esimese aasta lõpul teenitakse 60 000 eurot ja teisel aastal 80 000 eurot. Leidke selle projekti sisemine tulumäär (IRR)? Lahendus: NB! Seminaris ei olnud MIRR arvutamine nõutud. ...
, . 87. , , , . . (): 1) ( - « »); 2) (« »); 3) (« »); 4) (« »). «» : 5) - (« »); 6) - (« »); 7) - (« »); 8) - (« »). 88. . -, , . : 1) 2) 3) «» 4) 5) 89. " " - : 1) , , 2) . 3) 4) - , . 90. () , . ( ), , . : , EBITDA , , , , . 91. - , , . , , , : 1. . 2. . 3. . , , . 92. , . , , . , . 93. / , , , , , - (). : · , ; · - ; - ; · . , , , ; · , ; · ; , ;; . , ; · . 94
7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
) 6. Projekti sisemine tulumäär on: A maksudejärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust.
Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda
äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)). investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine - Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. investeerimisprojekti valik - peab ettevõtja arvestama oma kavandatud äriideega ja selle äriidee realiseerimiseks kavandatud investeerimisprojektiga. Otstarbeka investeerimisprojekti väljaselgitamiseks on hädavajalik teada investeerimisprojekti realiseerimisel saadavaid rahavoogusid ja valiku teostamiseks omada alternatiivseid võimalusi investeerimiseks.
Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog Hinna/Raamatupidamisliku väärtuse suhe (P/BV) Hinna/Käibe suhe 11 Gordoni kasvu mudel: DPS1 P0 = Jagades mõlemad pooled EPS'iga r - g n P0 Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PE = Jagades mõlemad pooled omakapitali EPS0 r - gn raamatupidamisliku väärtusega
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT. Või: Maksude, intresside ja kulumi eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. 37. Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügikulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 38
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
kliendid ja tarnijad on Tallinna vesi väga sõltuv oma rahast. Õnneks on trend kiiresti kahanev ja Tallinna Vesi maksevõime (vt. Joonis 5) on vaadeldavatest ettevõtetest kõige parem. Siinkohal saab öelda, et ühelgi ettevõttel raha ringlusega probleeme ei ole. 29 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv Tegevuse marginaalide abil analüüsime kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite suhet müügitulusse, näiteks EBITDA, EBIT või majandustegevuse kasumit müügituludesse. Neid suhtarve kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega (4 lk191). Kapitali tasuvus ja rentaablus on ettevõtte analüüsi A ja O. Kui ettevõtmine ei ole tasuv, pole mõtet investeerida. See käib nii võlausaldajate kui omanike kohta (4 lk192). 3.3.1 Tegevuse marginaal Suhtarv näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud eurost on alles enne finantskulusid ja tulumaksu
muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
