Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
Erosion Involving Interest Deductions and Other Financial Payments was presented analyzing several best practices and recommending new rules for limiting the level of interest expenses allowed for tax deductions. The recommended approach by the OECD is to limit the entity’s net interest expenses, and payments economically equivalent to interest, to a percentage of entity’s earnings before interest, taxes, depreciation and amortization (EBITDA). The net interest expense/EBITDA ratio should be fixed in a corridor of 10-30%. This approach aims at two objectives – uses net interest expense to calculate the amount of tax deductible (to maintain freedom for a corporate to decide where in the group it is most effective to borrow), and by using EBITDA assures that the group has actual business earnings in that particular entity/country. This fixed ratio rule is advised to be supplemented with the group ratio rule to allow a more flexible
Asutamise kuupäev: 21. juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja)
Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997
2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19.
august 1997 (põhinimekiri).
Koduturg: Nasdaq Tallinn
3. Juhatajaks on Raul Puusepp
Majandusaasta algus: 01.01.2017
Majandusaasta lõpp: 31.12.2017
Vahearuande perioodi algus: 01.01.2017
Vahearuande perioodi lõpp: 31.03.2017
Võlg/Ebitda
Võlg / EBITDA
Hea<3,5
350 änase väärtuse ja alusvarahinna vahe)= 38617,8599 sioonid on kõrge riskitasemega sama tõenäoline on jääda tühjade kätega. Ehk , kui see moodustab nö boonuspaketi osa ), kuid mõelda teistpidi, siis võib ettevõtte aktsia sse, kuna ettevõtte väärtuse kasv suurendab ka iahind turul, seda suuremat kasumit teenib 3. Ülesanne Leia kahe vabalt valitud Tallinna väärtpaberibörsil kaubeldava ettevõtte P/E, P/B, P/S ja P/EBITDA suh ning 2009 aasta finantsnäitajatele (soovi korral võite kasutada ka prognoose või jooksvat nelja kvar (esitage ka algandmed ja arvutused) Abiks: Nende näitajate arvutamisel on olemas väike tõlgendamisruum. Siiski eeldan, et arvutused v leiate väärtpaberite hinnad, omakapitali aktsia kohta, müügikäibe aktsia kohta, aktsiakasumi jne. L Võimalik, et iga aasta kohta pole võimalik kõiki suhtarvude väärusi leida (näiteks negatiivne kasum
Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Müügitulu 44144 45843 EBIT 7004 984 EBIT marginal 15,90% 2,10% EBITDA 9360 3500 EBITDA marginal 21,20% 7,60% 31.12.2012 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS % % 2010 2011 2010 2012 25,82% 14 831 32,02% -1,84% 37,50% 19,37% 7 471 16,13% 1,57% -4,48% 1,88% 875 1,89% 5,05% 19,37%
8% 4456 -2.9% ROE (aasta ROE (aasta lõpp) keskmine) 31.8% 36% 38.5% 47% 14.3% 13% -46.8% -35% -1489.4% -215% -35.0% -53% 20.3% 23% 11.2% 12% 17.5% 19% -45.7% -37% 46.5% 58% -130.6% -12.0% A B EBITDA 40 40 Kulum 20 20 Ebit 20 20 Intressid 4 0 EBT 16 20 tulumaks 0 0 Puhaskasum 16 20 ROE 16.0% 10.0% ROCE 10.0% 10.0% EVA 0 0 WACC 10% 10.0% Laenukapitali k 4% Omakapitali kul 16%
Hinnake alljärgnevalt kirjeldatud väärtust 2017. aasta alguse seisuga. Ettevõtte kapitali kulukuse määr on 8%. Ettevõtte laenukapital Alljärgnevalt on esitatud rahavoogude prognoosimiseks vajalikud sisendnäitajate prognoosid aas Ettevõtte kapitali kulukuse määr 8% Ettevõtte laenu kapital 1,000,000 € Inflatsioon 3% 2017 2018 2019 2020 EBITDA 150,000 € 170,000 € 175,000 € 210,000 € Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 € Investeeringud - € ### 300,000 € - € Muutus puhaskäibekapitalis 500 € - 500 € 1,500 € 700 € Alates 2023
ning otsus projekt käivitada või tagasi lükata neid rahavooge enam ei mõjuta) (nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jne) 7. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 8. Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud,
muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT
LRV = IL K TM (6) Algandmed: Investeeringu teostamise tulemusena tekkivad täiendavad laekumised IL 25000 Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA earnings before interests, taxes, depreciation and amortization) näitajast (vt peatükk 1.3. Finantsplaneerimine ja lisad 2-5). Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. Elus on alati olemas valikuvõimalus. Paljuski oleneb valikuvõimaluse puhul mida ja mille vahel valida ning kuidas valikuid eristada ja hinnata. 14
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
Finantsprognoos i. Ajaloolised finantsandmed Ettevõtte finantsandmed viimase 3 aasta kohta. Lühike kirjeldus bilansist ning peamiste varade inventuur. Tabel. Ajaloolised finantstulemused Tabel. Ettevõtte peamised varad Näitaja, EUR t 2014 2015 2016 Varad Bilanss seisuga (31/12/16) Käive Vara 1 EBITDA Vara 2 Kasum Vara 3 Bilansimaht Vara 4 i. Rahastamine Vajaminev summa, rahastamise eesmärk ja viis (laen, omakapital) ja kasutusviis. ii. Finantsprognoosid Finantsprognoosid järgmise 3-5 aasta kohta, võttes arvesse erinevate investeeringute kaasamise. Tooge välja
osteti 5 aastat tagasi 2m EUR eest. Masina majanduslik eluiga on 10 aastat (seega 5 aastat on veel alles). Kasutatakse lineaarset amortiseerimist, mille tulemusel masina bilansiline väärtus 10 aasta pärast on 0. Masina praegune turuväärtus on seevastu 700 000 EUR (ja bilansiline väärtus 1milj EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega hinnanguliselt 50 000 EUR. Projekti lõppedes realiseeritakse varud ning tasutakse kreditoorne võlgnevus - seega puhtasse käibekapitali paigutatud raha saadakse täies ulatuses tagasi. Ettevõte on asendamise majandusliku tasuvuse uurimisel juba kulutanud 25 000 EUR. Ettevõte ootab oma
, . 87. , , , . . (): 1) ( - « »); 2) (« »); 3) (« »); 4) (« »). «» : 5) - (« »); 6) - (« »); 7) - (« »); 8) - (« »). 88. . -, , . : 1) 2) 3) «» 4) 5) 89. " " - : 1) , , 2) . 3) 4) - , . 90. () , . ( ), , . : , EBITDA , , , , . 91. - , , . , , , : 1. . 2. . 3. . , , . 92. , . , , . , . 93. / , , , , , - (). : · , ; · - ; - ; · . , , , ; · , ; · ; , ;; . , ; · . 94
7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
) 6. Projekti sisemine tulumäär on: A maksudejärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust.
Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda
äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)). investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine - Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. investeerimisprojekti valik - peab ettevõtja arvestama oma kavandatud äriideega ja selle äriidee realiseerimiseks kavandatud investeerimisprojektiga. Otstarbeka investeerimisprojekti väljaselgitamiseks on hädavajalik teada investeerimisprojekti realiseerimisel saadavaid rahavoogusid ja valiku teostamiseks omada alternatiivseid võimalusi investeerimiseks.
Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog Hinna/Raamatupidamisliku väärtuse suhe (P/BV) Hinna/Käibe suhe 11 Gordoni kasvu mudel: DPS1 P0 = Jagades mõlemad pooled EPS'iga r - g n P0 Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PE = Jagades mõlemad pooled omakapitali EPS0 r - gn raamatupidamisliku väärtusega
Brutokasum 78 839 ### ### ### ### Muud äritulud ja -kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Tööjõukulud ### ### ### ### ### Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 0 0 0 0 Ärikasum ### ### ### ### ### EBITDA ### ### ### ### ### Finantstulud ja kulud -160 -24 0 0 0 Kasum enne tulumaksustamist ### ### ### ### ### Tulumaks ### -8 888 32 286 36 407 92 057 Kasum ### ### ### ### ### Käiberentaablus 57% 68,70% 67,30% 70,70% 70,70%
35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT. Või: Maksude, intresside ja kulumi eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. 37. Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügikulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 38
järjekorranumbriga. Järgmiseks tuleb leida nende korrutiste summa ja jagada võlakirja nüüdisväärtusega. Need tehted annavadki tulemuseks duratsiooni. Perpetuiteet - püsiva suurusega maksete lõpmata jada; igavene rent. Võlakirjaportfelli immuniseerimine (portfolio immunization)- strateegia, mille puhul portfell koostatakse põhimõttel, et varade kestus võrduks kohustuste kestusega. Aktsia väärtuse hindamise mudelid: varadel põhinevad meetodid, väärtuskordajatel (P/E, P/B, EV/EBITDA) põhinevad meetodid, diskonteeritud rahavoogude meetodid. Varadel põhinevad meetodid hindamise aluseks on ettevõttele kuuluvad varad, mitte aga ettevõtte poolt genereeritavad rahavood. Meetodi kasutamine on lihtsam nende ettevõtete puhul, mille tegevus baseerub aktiivset järelturgu omavatel varadel (kinnisvara, sõiduautod, noteeritud väärtpaberid jms); Likvideerimisväärtus (liquidation value) annab hinnangu, milline võiks olla ettevõtte väärtus selle likvideerimisel.
• Ühendaja omandistruktuuri tahetakse säilitada. 15. Millised on ühinemiste hindamise meetodid? Kirjeldage iga ühte vähemalt ühe lausega. Ühendatava hindamise meetodid: • Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) – arvestades ühinemise mõju ühendatavale rahavoos (FCFF). • Võrreldava ettevõtte meetod – valitakse sarnase suuruse, valdkonna ning kapitali struktuuriga ettevõtted, – arvutatakse nende väärtussuhtarvud (EV/CF, EV/EBITDA, EV/EBIT, EV/müügitulu, P/S, P/E, P/BV), – leitakse ühendatava väärtus enne tehingut analüüsitava ettevõtte finantsnäitaja ja võrdlusettevõtete väärtussuhtarvu baasil, – leitakse ühendatava väärtus tehingu hetkel lisades tehingu eelsele väärtusele ülevõtmise preemia, mis määratakse viimaste analoogsete ülevõtmistehingute baasil. • Võrreldava tehingu meetod – valitakse samast valdkonnast hiljuti ühendatud ettevõtted,
kliendid ja tarnijad on Tallinna vesi väga sõltuv oma rahast. Õnneks on trend kiiresti kahanev ja Tallinna Vesi maksevõime (vt. Joonis 5) on vaadeldavatest ettevõtetest kõige parem. Siinkohal saab öelda, et ühelgi ettevõttel raha ringlusega probleeme ei ole. 29 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv Tegevuse marginaalide abil analüüsime kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite suhet müügitulusse, näiteks EBITDA, EBIT või majandustegevuse kasumit müügituludesse. Neid suhtarve kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega (4 lk191). Kapitali tasuvus ja rentaablus on ettevõtte analüüsi A ja O. Kui ettevõtmine ei ole tasuv, pole mõtet investeerida. See käib nii võlausaldajate kui omanike kohta (4 lk192). 3.3.1 Tegevuse marginaal Suhtarv näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud eurost on alles enne finantskulusid ja tulumaksu
muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT
Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne põhivara on näiteks arvuti tarkvara, kulutused uurimustele, asutamis- ja arenguväljaminekud, litsentsid, patendid, kaubamärgid. Seoses kulumiga on finantsanalüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA earnings before interest and taxes plus depreciation and amortization). Hinnangu andmisel tuleb arvestada sellega, et bilansis on näitajad teatud kuupäeva seisuga (varumuutujad), aga kasumiaruandes on perioodnäitajad (voomuutujad). See tekitab analüüsil lisaprobleeme. Näitena võib tuua rentaabluse hindamise probleemi. Kui varade rentaabluse leidmisel võetakse varad aasta lõpu seisuga,
annaabi.ee 
