pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri
alla ESTÜ asutamislepingu. Leping jõustus 1952.(Asutajariigid) Rahandus Euroopa Liidu eelarve võetakse vastu üheks aastaks ning sellele peab oma nõusoleku andma Euroopa Parlament. Eelarve peab olema tasakaalus ning kulude katteks ei tohi Euroopa Komisjon võtta laene. Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus 1,3-1,4 miljardit krooni aastas, va esimesel liitumisaastal, siis on summa suurus 879 miljonit krooni, kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid:
1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk ) Sf0 r1
Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõprade hobide jaoks, administratiivse töö suur koormus, bürokraatia. 4. Millistest allikatest on ettevõtte alustamisel võimalik saada esmase finantseerimise jaoks vajalikud vahendid? Easi toetus, töötukassa toetus, leader toetus. 5. Millised on ettevõtte rahastamise allikad (omavahendid ja võõrvahendid)? Alustava ettevõtte korral on finantseerimise allikateks üldjuhul ettevõtja omavahendid (säästud, sugulaste või tuttavate ressursid), ettevõtlustoetused ja võimaluse korral ka pangalaenud tagatise vastu. Võõrkapitali kasutamine finantseeringuteks on eriti otstarbekas siis, kui ettevõte on kasumlik, olles võimeline tasuma intresse ja laene. Sellisel puhul on võimalik ära kasutada finantsvõimendusest tulenevat efekti. 6
likviidsuslaenu maksejõulisuse taastamiseks; • teavitab makse- ja arveldussüsteemi tõrgetest, mis omavad olulist mõju finantssüsteemi toimimisele Rahandusministeeriumi ülesanded: • juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis. 36.Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: a) Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5 mln €, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa
varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse panga omavahenditeks. · Kui panga tegevus peaks mingil põhjusel andma kahjumit, korvatakse see kahjum esmajärjekorras just panga omavahendite arvelt. Kommertspanga funktsioonid Keskpanga funktsioonid 1) klientide raha hoiustamine, 1)Raha emissioon ehk raha
Kohustuslik reserv on keskpanga poolt määratud ponentsiaalne osa krediidiasutuse kohustest, mis tuleb hoida reservina keskpangas. Euroopa Liidu liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. Euroopa Liidu eelarve – mitmeaastane plaan, mis fikseerib kavandatud kulud ja tulud. EL-i ühine poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve, mis toetab majanduskasvu ja tööhõivet kogu Euroopas. Euroopa Liidu eelarve tulud • 66% nn headusmaks • 15% traditsioonilised omavahendid • 15% käibemaksul põhinevad omavahendid • 4% muud tulud Euroopa Liidu eelarve kulud • 47% säästev kasv - konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks • 29% otsetoetused • 11% maaelu areng • 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi.
majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17.Firma finantseerimise võimalused ja allikad: omavahendid, ettevõtlustoetused, lühi- või pikaajaline pangalaen tagatise vastu, liising, krediitkaart, jne 18.Nimeta bilanssi kaks poolt. Mida need sisaldavad (lühidalt)?aktiva - bilansi vasakul poolel kajastatakse ettevõtte vara, passiva - bilansi paremal poolel kajastatakse kohustisi ja omakapitali. 19.Mida tuleks jälgida eduka äri asukoha valikul? Selgita miks?Oluline on asuda kättesaadavas kohas potentsiaalsele klientuurile, mitte kuskil suvalises kohas.
Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. 6 RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud 1) nn heaolumaks - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) 2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud
Näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m) 21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10%
....................... 2. Reserv............................................................................................................................................. 3. Mõjutab rahapakkumist.................................................................................................................. 4. Usaldus........................................................................................................................................... Pangandusega seotud mõisteid: 1. Omavahendid................................................................................................................................. 2. Kapitali adekvaatsus (Eestis 8%)................................................................................................... 3. Pangareserv.................................................................................................................................... 4. Kohustusliku reservi määr (Eestis 10%).............................................
II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot. Netoomavahendite hulka kuuluvad panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid), millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile. Esmased omavahendid ·omakapitali kirjed kasumit võib esmaste omavahendite hulka arvata vaid siis kui see on auditeeritud, kahjum kuulub esmaste omavahendite hulka igal juhul. Esmaseid omavahendeid vähendab immateriaalne põhivara (ka teitse pankade aktsiad ja allutatud
talvehooajal ning kui sellega peaks kaasnema veel suurem töökoormus, on plaanis tööle võtta lisaks üks giid. Plaan on siiski jääda tegutsema väikettevõttena, olla lihtne ja inimestele kättesaadav, mitte ajada asja suureks ja kommertslikuks. Pakkuda klientidele võimalust veeta vaba aega looduses, nautida Taevaskoja ilu, teha sporti ning samas tutvustada neile ka maaelu võlusid. 13. FINANTSID Alustuskulud: Loon firma ilma sissemaksuta, enda omavahendid on olemas. Kuid maksta tuleks riigilõivu ettevõtte registreerimiseks. Omavahendid: 6000 Finantseerimisallikad: Vajalikud finantsid kavatsen taodelda maakonna spordiliidult ning kohalikult omavalitsuselt.
ja ümberõpe jne) (47%) Loodusvarade tõhus kasutamine põllumajandustoetused (29%) Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu (1%) EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. Euroopa Liidu eelarve tulud ja Tulud: kulud, kui palju on suurimate · nn heaolumaks tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. · Käibemaksul põhinevad omavahendid · Traditsioonilised omavahendid · Muud tulud Kulud: · Säästev kasv · Otsetoetused · Maaelu areng · Kodakondsus, vabadus, turvalisus · EL kui ülemaailmne partner · Haldus
tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud)
· Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu · EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus · Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile Liikmesriikide iga-aastane summa ei tohi ületada 1,24% SKT-st. EL eelarve tulud · Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (2/3 tulust) · Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) · Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid · Muud tulud 21.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. Täielikkus-tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses Selgus-tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks. Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud: Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist Muud tulud moodustavad ainult 12% tulubaasist trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud.
edendamiseni. 3. Mitme aasta peale koostatakse ELis finantsplaan? 7 aastaks. 4. Loetle, millistest osadest koosneb ühe liikmesriigi panus ELi eelarvesse? Põllumajandusmaksud ja tollid- põllumajandusmaksud kehtestatakse ELi mittekuuluvate riikide põllumajandustoodangu importimisele. Ka tollimaksud kogutakse kaubavahetusest kolmandate riikidega. Maksustataval käibel põhinevad omavahendid- liikmesriigid kannavad maksustatavalt käibelt ELi eelarvesse kindla protsendi ühtlustatud käibemaksubaasist. Rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevad vahendid- seda maksu arvestatakse rahvamajanduse kogutulult proportsionaalselt liikmesriikide RKT osakaalule EL ühises RKT-s (rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem). Praegusel ajal pärineb suurem osa ELi sissetulekutest RKT-lt arvestatud maksudest.
EÜ, ESTÜ, Eurotam, EMU), teine sammas (valitsustevaheline; ühine välis- ja kaitsepoliitika), kolmas sammas (valitsustevaheline; immigratsiooniprobleemid, asüüliataotlused, piiriprobleemid; koostöö õigus- ja siseasjades). Euroopa Liidu õiguskord ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes, liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. Euroopa Liidu eelarve omavahendid tollimaksud, põllumajandusmaksud, suhkrumaksud. ELi regioonide komitee poliitiline kogu, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. ÜPP/CAP tekkimine sai alguse peal II maailmasõda enamikus Euroopa riikides valitsenud soosivast suhtumisest oma maa põllumajanduse edasiarendamiseks. Eesmärgiks oma rahvastiku toiduga varustamine. ÜPP/CAP areng algusaastad: jõuline turuhinnapoliitika, tehnilise moderniseerimise võidukäik. 70ndad:
Teekatete seisukord on kohati mitterahuldav, sest teehoiu alafinantseerimine viimase 10 aasta jooksul on viinud tõsise mahajäämuseni hooldus- ja katete taastusremondil. Teekatete kulum on ületanud taastamise. Suure osa teekatete seisundi näitajad ei vasta liiklejate ootustele. Alates 2003.aastast loetakse riigieelarve koostamisel riigiteede rahastamise arvestusliku määra sisse kõik rahastamisallikad nii eraldised eelarvest, laenud, EL abi kui ka omavahendid. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal. Kuna välisabi vahenditega rekonstrueeritakse põhimaanteid, siis on olukord järsult halvenenud tugi- ja kõrvalteedel. Mahajäämuse likvideerimiseks on remonditööde aastavajadus on Maanteeameti hinnangul järgmine: ülekatetel 450 km, pindamisel 1500 km; kruusateede remondil 2200 km. 1.3.2 OHUTUS, TURVALISUS JA KESKKONNAKAITSE Maanteetransport
5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2012 2013 2014 1. Põhivara 1.1. Maa 1.2. Hooned ja rajatised 1.3. Seadmed 2. Käibevara 2.1. Raha 1 700 2 500 4 300 2.2. Varud Kokku investeeringud 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Omavahendid 920 7 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud 3. Liisingud KOKKU 920 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus hind, tootele toodete arv , krooni
Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb. 41.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: nn heaolumaks, käibemaksul põhinevad omavahendid, traditsioonilised omavahendid, muud tulud. Kulud: säästev kasv; otsetoetused; maaelu areng; kodakondsus,vabadus, turvalisus; EL kui ülemaailmne partner; haldus. 42.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude läbipaistvus), Ühtsus (rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja
Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui parlament pole nõus kohustuslike kuludega, siis tuleb muudatuste tegemiseks kogu eelarve tagasi lükata. See tähendab ,et kogu eelarveprotsess hakkab otsast peale. EL eelarve finantseerimine: Traditsioonilised omavahendid koosnevad ühise kaubanduspoliitika raames III riikidest saadavast tollimaksutulust ning põllumajanduslõivudest. VAT ressurss arvutamise aluseks on nõukogu poolt kehtestatud teoreetiline käibemaksubaas, mis on identne kõikidele riikidele. Kaupade üleminekul lõpptarbijale kehtestatav kaudne maks, analoogne käibemaksule. Kõik ei maksa ühte protsenti, vaid kõik oleneb riigiti, kuid erinevused pole suured. Heaolumaks ehk neljas ressurss põhineb liikmesriikide RKP-l
1. Euoopa Liidu tulud ja kulud: peavad olema kirjas ühes dokumendis 2. Kes kuulutab välja Euroopa Liidu eelarve? Euroopa Parlamendi president 3. Mida finantseeritakse Euroopa Liidu eelarvest? Euroopa Liidu poliitikaid 4.Mida nimetatakse ,,briti rebatiks"? Korrektsioonimehhanism briti suurt maksete kompenseerimiseks EL eelarvesse 5. Millal võeti kasutusele EL omavahendite printsiip? Luksemburgi lepinguga 1970 a 6. Millised on traditsioonilised omavahendid? Tollimaksud ja põllumajanduslikud maksud 7. Millisel lepingu põhines 2009 a eelarve koostamine? Amsterdami lepingul 8. Mis on ,,Delors package"? J.Delorsi pakutud finantsreform 9. Mitmeks aastaks koostatakse Euroopa Liidu eelarve? 7a 10. Mitmeks aastaks planeeritakse EL finantsperspektiiv? 7a TEST 14: Neli vabadust 1. Millel rajaneb kaupade vaba liikumine? Tolliliidul 2. Millised on neli vabadust Euroopa Liidus?
Liikmesriikidepoolne sissemakse 80 mld eurot. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: Nn heaolumaks (66%) - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) Traditsioonilised omavahendid (15%) - tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja 8 põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (80% EL eelarvesse, 20% riigile). Käibemaksul põhinevad omavahendid (15%) - maksavad liikmesriigid omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist
optimaalne suhe hoiustatava raha ja väljalaenatava raha vahel. · Väga oluline on panga klientide usaldus- väärsuse hindamine: Laenud ja liisingud · Panga likviidsus Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas.
100 / 20 = 5 Correct Answer Unknown 10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 12 Kas väide, et Bretton Woodsi kokkuleppega seoti kõik maailma valuutad USA dollariga on: Vali üks: Tõene Väär 13 Eelarve defitsiidiga võib kaasneda: Vali üks: a. töötuse kasv b. probleemid efektiivse monetaarpoliitika kasutamisel c. välisinvesteeringute väljatõrjumine d. kommertspankade laenude intressimäärade tõus 14 Heidutatud töötaja on: Vali üks: a
suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 16,2%ni, ületades märgatavalt nõutavat 10% miinimumtaset. Kindlustusettevõtted Kindlustusturg on Eesti finantssüsteemi varade pisike osa, mis moodustab nendest ainult 1,3%. Oma väiksuse tõttu ei kujuta kindlustusturg suurt ohtu finantssüsteemi stabiilsusele, ent suhteliselt kontsentreeritud turu tõttu ja omandisuhete kaudu võivad seltside probleemid kiiresti
1. Põhivara 1.1. Seadmed 1200 0 0 2. Käibevara 2.1. Raha 0 0 0 2.2. Varud 2500 0 0 Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2500 0 0 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 2283,14 0 0 KOKKU 4783,14 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud puuduvad 5.3..2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, eurot kuus, eurot
2. Käibevara 2596,1 3734,2 5536,2 2.1. Raha 596,1 1734,2 3536,2 2.2. Varud 2000 2000 2000 Kokku investeeringud 5500 5150 4800 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised Summa eurodes (aastate kaupa) vahendite allikad 1. Omavahendid 2500 2. Laenatud vahendid 3000 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud 3000 KOKKU 5500 5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid) 5.3.1 Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk kuus, Töömahukus, Palgakulud eurodes tunde/kuus kokku, krooni
2.1. Raha 5300 5000 5000 2.2. Varud 5600 4000 4000 KOKKU 12 000 10100 10100 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa EUR (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Omavahendid 12000 10100 10100 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid - 2.2. Pikaajalised laenud - 3. Liisingud - KOKKU 5.2.1. Laenugraafik Aasta/perioo Laenu jääk Intress Laenu Laenumaks Laenu jääk d perioodi alguses põhisumma e perioodi
eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel). Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Investeerimisprojekti valik Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) Laenukapitali hind 2) Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon) 3) Tulevikulootused 4) Muutused tootmistehnoloogias 5) Maksupoliitika Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon), võõrvahendid, toetused. Välisinvesteeringute kasulikkus: - Ressursside ja tehnoloogia juurdevool; - Kaubavahetuse loomine; - Konkurentsi suurendamine. Projekti valiku näitajad Taandamata ehk diskonteerimata rahavoo puhul: - Tasuvusaeg – mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks; - Arvestuslik rentaablus – keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe.
perioodis. Finantstuluna kajastatakse investeeringutelt teenitud intresse, mis kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest intressi arvestatakse. 8. TEGEVUSKULUD Tegevuskulusid kajastatakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud korrale. Tegevuskulude kannetel kasutatakse tegevussuuna tunnuseid, mis eristavad milliste vahendite arvel kulud tehakse: 1) tunnus 11 - kohaliku omavalitsuse omavahendid; 2) tunnus 12 – riigieelarve vahendite arvel; 3) tunnus 13 – majandustegevusest laekuvate vahendite arvel; 4) tunnus 14 – sihtfinantseerimise vahendite arvel. Tööjõukulusid arvestatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest kulu arvestati. Kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksukohustus.
osalenud? Kas tegevuse algus langeb kokku asutamiskuupäevaga või on tegevus mingiks perioodiks soikunud? Kui nii, siis miks? 2.2.3 Juriidiline staatus Osutada ettevõtte juriidilisele staatusele (aktsiaselts, osaühing, füüsilisest isikust ettevõtja vms.). Kas ettevõtte juriidilises staatuses on oodata muudatusi? 2.2.4 Tegevdirektor/juht Esitada tegevjuhi nimi ning ettevõtte oluliste/esmaste otsuste langetaja nimi. 2.2.5 Aktsia-/osa-/talukapital /FIE omavahendid 2.2.6 Pangaarve 2.2. Toodangu/teenuste kirjeldus Esitab ülevaate ettevõtte poolt pakutava(te)st too(de)test ka teenus(t)est. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele küsimustele: Mis on toodangu või teenuse põhilised tunnusjooned? Kas on tegemist kestuskaupade/toodetega või kergesti riknevate toodetega, põhitoodetega või komplekssete toodetega? Kas toode on tarbekaup või eritoode/spetsiaalne kaup uuele turule? Kas nõudlus selle kauba järele on hinnaelastne või mitte?
• Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad: • nn heaolumaks [74% EL eelarvest] - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) • Traditsioonilised omavahendid [15% EL eelarvest] - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) • Käibemaksul põhinevad omavahendid [10% EL eelarvest] - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. Muud tuluallikad [1% EL eelarvest] • Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) • Töötajate tulumaksud
100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole c. pensionäride kontole ülekantud pension d. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt “sukasääres” säilitatav raha 26. Raha pakkumine arvutatakse: a. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c
21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud. Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu.
62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL poliitikad – 6% Administratsioon – 5% Välistegevus – 5% Kompensatsioonid – 1% 17 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 64.EL siseturg: 4 “vabadust” * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende kolmandate riikide vahel 65.Kaupade vaba liikumise põhimõtted: tolliliit, koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed, vastastikuse tunnustamise põhimõte
--- Question 36 (1 point) Raha pakkumine arvutatakse: *a. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena [mm * Mb] b. raha kordaja ja rahamoodu M3 korrutisena c. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena d. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 37 (1 point) Mida tahendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on vaiksemad kui aktsiakapital b. firma pohitulud saadakse borsitehingutega *c. firma jooksvad sissetulekud on vaiksemad kui jooksvad laenud d. firma jooksvad laenud on vaiksemad kui jooksvad sissetulekud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvvaartus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 10 *b. 0,1 [1/10] c. 20 d. 1,0
1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1. Raha 19 500 Kokku investeeringud 140 000 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa kroonides (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Omavahendid 1.1 Arvuti+telefon 0 1.2 Rahalised sissemaksed 40 000 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 100 000 KOKKU 140 000 0 0 5..3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus
arvestata reaalset intressi määra). 2 R 2. Reaalne l intressimäär i i ää 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalse intressi määr Reaalse intressimäära põhjal kujunevad nii laenatud kapitali kui ka omavahendite maksumus (ka neid võib välja laenata ning selle pealt teenida). Rahastamiseks kasutatavad finantsinstrumendid: 1. Laenud 2. Omavahendid NB! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks reaalne intressimäär. Investeeringute nõudlus Investeeringute nõudlus sõltub, eeldades, et ülejäänud investeeringuid mõjutavad faktorid on konstantsed: a) reaalsest intressimäärast b) loodetavast kasumimäärast 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress,% Reaalse intressimäära
1.3. Seadmed 2500 0 0 10 2. Käibevara 2.1. Raha 2555 2.2. Varud Kokku investeeringud 5055 0 0 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2555 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud KOKKU 2555 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid). Ettevõttel on püsikulud. 5.3.1. Muutuvkulud (loetleda kulud, mis sõltuvad tootmis-, tegevusmahust) Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus
on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on:
hankimise ja energiaressursside kasutamise kohta. 2: Ehitustööd peale maalritööd. Peale maalritööde esimest millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline.
pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel. Erinevuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et panga teenuste kaudu pakutakse kõige likviidsemat vara ehk raha. Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks erinevat ressurssi - omavahendid ja klientide kaasatud vahendid. 2. Normatiivne keskkond, milles panga finantsjuhid peavad oma otsuseid langetama, on spetsiifiline ning tunduvalt põhjalikumalt reguleeritud võrreldes tavaettevõttega. Lisaks teotatakse pankade üle kõrgendatud järelevalve. Äriettevõtte finantsjuhtimist kontrollib vaid ettevõte ise. Finantsprobleemid pangandussektoris võivad omada väga erinevaid tagajärgi
üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega. Kitsas profiil kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika;
o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid) · Investeerimistegevuse kestusest (lühiajalised, st kuni 1 a ja pikaajalised) · Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks
Rahvusvaheline tava maksustamise õigus töökoha riigil. Ühe isiku suhtes kehtib korraga ühe riigi sotsiaalkindlustus töö tegemise koht. Erand: kui töötaja saadetakse kuni 24-kuuks töölähetusse teise riiki kehtib lähetava riigi sotsiaalkindlustus, kui on töötajal tõend A1 (varem E101). Tõendi taotleb tööandja Sotsiaalkindlustusametilt. Kehtib ka FIEle. Ei kehti tulumaksu osas! EESTI SISSEMAKSED EL EELARVESSE: Ühiste eelarvevahendite komponendid: Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks); VAT-põhine makseosa; SKP- põhine makseosa. Traditsioonilistest omavahenditest 25% jäetakse liikmesriigile maksukogumise kuludeks VAT-põhine makseosa arvutatakse ühiste eelarvevahendite regulatsiooni kohaselt, määr 0,3% unifitseeritud maksubaasist (al 01.01.2007, erandid) maksimaalne piir 50% riigi SKPst. SKP-põhine makseosa (2011: 0,70%; 2010: 0,75% SKPst). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) neto 75% 21,9 mln EUR.
ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsrisk on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on:
annaabi.ee 
