3 Smith pidas rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korraldada. 10. Maksustamise põhiprintsiibid 1) Majandusteaduse arenedes tõusid esile kaks kõige enam aktsepteeritavat maksustamise printsiipi. 2) Maksustamine vastavalt saadud kasule ehk eksvivalentsuse printsiip. 3) Maksustamine sõltuvalt maksevõimest ehk maksevõimelisuse printsiip 4) Rahandusteoorias kasutatakse kaht ekvivalentsuse kriteeriumit: · Kasuekvivalentsus: maks vastab kasule, mida riigialam saab riigilt · Kuluekvivalentsus: maks vastab teenuste tootmiskuludele, mida riigialam saab teenusena riigilt. Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid:
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
Käibekapitali optimaalne suurus peab eelkõige kindlustama firma normaalse toimimise, raha konversioonitsükli põhjendatud pikkuse, aga ka käibevara finantseerimisallikate madalaima hinna. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskäibekapital on positiivne. Kui ettevõtte lühiajalised kohustused on suuremad kui käibevarad, on tegemist negatiivse puhaskäibekapitaliga. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et lühiajalist kapitali kasutatakse põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias väidetakse, et käibevarade püsivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei järgita, siis tekib väike või lausa negatiivne käibekapital. Käibevarasse tehtavad investeeringut tehakse edaspidist tulu silmas pidades. Firma likviidsus on otseses sõltuvuses käibevaradesse tehtavatest investeeringutest. Mida suuremad on investeeringud käibevarasse, seda likviidsem on ettevõte. Käibevarasse investeerimine on
on arenenud või arenguriigi ettevõttega. 47. Mis on beetakordaja? Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48. Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski? Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet "volatiilsus" (volatility). Väärtpaberi tulususe volatiilsus on seda suurem, mida laiem on võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus. Riski mõõtmiseks võib kasutada järgmiseid statistikuid: 1) standardhälve, 2) dispersioon. 49
kohustustest. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskaibekapital on positiivne (uldtunnustatud kriteerium: NWC>0). Juhtimisotsus: teha CR. Tihti ei eristata kogukaibekapitali, kaibekapitali ja puhaskaibekapitali. Teoreetiliselt on õige võtta kogukaibevara võrdseks kogukaibekapitaliga. Negatiivne puhaskaibekapital naitab, et luhiajalist kapitali kasutatakse põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias vaidetakse, et kaibevarade pusivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei jargita, siis tekib vaike või lausa negatiivne kaibekapital. See on uks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted pankrotti lahevad. NWC =CA-CL 19. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi maar (cash ratio CAR) naitab, kui suures ulatuses on võimeline ettevõte maksma luhiajalisi kohustusi uksnes raha abil. Kõige kitsam likviidsus
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o
Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). Mikroökonoomikas ja üldises ettevõttemajandusõpetuses tuntakse ja ka rahandusteoorias tunti varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: (8.29) EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud, mis sisuliselt on müügikäive,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
