Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt
Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetada suuri positsioone. Kui kõrge riskitase ei ole sulle sobilik, siis soovitame optsioonidega mitte kaubelda. Optsioonidega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: CHARACTERISTICS AND RISKS OF STANDARDIZED OPTIONS. 2. Optsiooni mõisted Alusvara – vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus optsioon annab õiguse;
Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski · Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid). Vahetusleping (swap) - Leping vahetada `kassavooge/Rahavooge' teatud tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete
Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad
Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik. Aktsia ja võlakirja peamine erinevus
Väärtpaberid pole kasulikud ainult investoritele vaid ka firmadele. Väärtpaberite müümine aitab firmal näiteks laieneda. Väärtpaberiturg on ka rahvusvaheline, mis tähendab suuremaid summasid ja rohkem huvi üle maailma, mida rohkem investoreid, seda suurem on potentsiaal firmal. Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi: omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. Optsioonid. Nagu eelnevalt mainitud, et väärtpaberiturg on riskantne, siis siinkohal tahaksingi välja tuua mõned riskid: Valuutarisk Välisvaluutas arvestatavate investeeringute korral eksisteerib oht, et klient saab sellistelt investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu
nõutava koguse(liigpakkumine). Turu defitsiit(puudujääk) suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse(liignõudmine) 10. Bioloogised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused. Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks. Omandiõigust tõestavad väärtpaberid ehk aktsiad. Võlakohustust tõendavad väärtpaberid ehk võlakirjad. Ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid ehk optsioonid. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus. Laenamine on majandusteadus (laenu andmine/võtmine). 11. CV eesmärk näidata sinu kogemust ja kaaskirja peamine eesmärk on välja tuua ametialaste oskuste loetelu. 12. Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.
nõutava koguse(liigpakkumine). Turu defitsiit(puudujääk) suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse(liignõudmine) 10. Bioloogised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused. Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks. Omandiõigust tõestavad väärtpaberid ehk aktsiad. Võlakohustust tõendavad väärtpaberid ehk võlakirjad. Ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid ehk optsioonid. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus. Laenamine on majandusteadus (laenu andmine/võtmine). 11. CV eesmärk näidata sinu kogemust ja kaaskirja peamine eesmärk on välja tuua ametialaste oskuste loetelu. 12. Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.
Raha on kõige levinum majandusliku väärtuse mõõt Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu. Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel (majanduslepingud, optsioonid). Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta
Dokumentaalinkassoks 7. Dokumentaalakreditiiviks 8. Kõik ülaltoodud vastused on õiged 9. Juhul, kui kõik ülaltoodud vastused on valed, andke palun oma vastus .................... Eestis kasutatakse kaupade ja teenuste tasumiseks järgmisi sularahata makseinstrumente: 1. Deebetkaardid 2. Krediitkaardid 3. Kreedit-tüüpi maksekorraldused 4. Püsikorraldused 5. Forwardid 6. Varrandid 7. Püsimaksega e-arved 8. Tsekid 9. Euroopa-tüüpi optsioonid 10. Võlakirjad 11. Kõik ülaltoodud vastused on õiged 12. Juhul, kui kõik ülaltoodud vastused on valed, andke oma vastus ........................ Palun kirjeldage, kuidas toimub residendist juriidilise isiku poolt residendist füüsilisele isikule makstavate dividendide maksustamine dividendimakse tegija ja saaja tasandil. Residendist juriidiliste isikute poolt residendist füüsilistele isikutele makstavad dividendi
korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon? Ajastamisega seotud optsioonid – Kohe investeerimise asemel saab projekti (selle tegemise otsust) edasi lükata ning eeldatavalt saada seeläbi suurema NPV. 34. Milles seisneb kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioon? Kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioonid – esimese (isegi negatiivse NPV-ga) projekti tegemine võimaldab teha sellele järgnevaid positiivse NPV-ga projekte. 35. Milles seisneb katkestamise optsioon?
tingimused, esitab dokumendid. 17. Finantsturgudega seotud teenused pankades. FX|Vahetage valuutasid ja maandage valuutakursi muutusest tingitud riske TradingStation| Platvorm reaalajas valuutakursside nägemiseks, valuutavahetuseks ja tulevikutehinguteks Telefoni teel kauplemine| Meie diilerid abistavad Teid spot-ja derivatiividetehingutega Internetipank| Automaatselt madalamad hinnavahed spottehingutele üle 10 000 euro Instrumendid| Spot, forward, swap, optsioonid, struktuurid TOORAINED |Fikseerige sisendi ning lõpptoodangu hinnad Alusvarad | Nafta, elekter, gaas, metallid, süsi, teraviljad, tselluloos, CO2, jms Instrumendid| Swap-id, optsioonid, futuuride koopiad, struktuurid Sularahas arveldus | Tooraine füüsilist kohale toimetamist ei toimu; pangaga arveldatakse fikseeritud hinna ja turuhinna erinevus rahas 1. Acceptance of deposits and other repayable funds 2
Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga - Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused - Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes
hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama Tarbijad turul Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi - omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid. Aktsia on väärtpaber, mis annab valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Võlakirjad on fikseeritud tuluga väärtpaberid, sest nendelt saadav tulu on investori jaoks ette teada. Optsioon on väärtpaber, mis tõendab õigust või kohustust osta või müüa kokkulepitud vara kokkulepitud hinnaga tulevikus. Eelarve on detailne plaan , mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus
ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing Call ehk ostuoptsioon annab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Kodused Välismaised 1. Era 2. Valitsuse Joonis 12.2. Reaal- ja finantsinvesteeringud ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Risk ja tulu Reaal- OPTSIOONID Tulusus FUTUURID tulusus AKTSIA INVESTEERIMISFOND PENSIONIFOND VÕLAKIRI PANGAHOIUS Risk Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus
jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Dividende võib teatud tingimustel jätta ka maksmata, kuid kui 2 aasta jooksul pole eelisaktsionäridele dividende välja makstud omandavad nad hääleõiguse. Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta (müüa) mingit finantsvara. Levinumad tuletisväärtpaberid on optsioonid, forwardid ja futuurid. a) Optsioonid Enamasti teatakse optsioone kui võimalust suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Omapärane oli see, et USA ei kirjutanud alla 11 osa pärast. Siis ta jäi 12 aastatks ootele. Grupp 77 arengumaad. Hakkas kehtima 1994 ÜRO mereõiguste konventsioon. Sellega saab edasi ühineda. On suur dokument 320 art, 9 lisa ja rakenduskokkulepe. Väga keeruline aru saada. On nimetatud ka merede põhiseaduseks. ÜRO mereõiguse konventsioon on ülimuslik Genfi konventsiooni suhtes. Tegemist on pakett tehinguga, st reservatsioonid ei ole lubatud. Teatud optsioonid (valikud) on kokku lepitud. Mereõiguse regulatsioon koosneb 2 komponendist: 1. staatuse ja õiguslik reziim, mereala staatus. funktsionaalne tegevus, milleks seda mereala kasutatakse, laevasüit, uuringud, kalapüük. Millises merealas laev asub selllest olenevad konkreetsed õigused. Ratifitseerima need riigid, kes on allakirjutanud, nemad saavad ratifitseerida. Ratifitseerimine (PS parag121 vale), kui vabariigi president on andnud allkirja, siis saadetakse lepingu hoidja ehk
N(d2)= 0,2500663059 ostuoptsiooni hetkeväärtus: C=s*N(d1)-xe-rt*N(d2) C= 86,610010697 (P=C-S+xe-rt P= 171,2891 ) optsioonipaketi väärtus = aktsiate arv*(optsiooni hetkeväärtus - optsiooni rakendushinna tänase väärtuse ja alus c) Optsioon ei pruugi minu arvates olla väga hea ettevõtte boonuspaketi osana, kuna optsioonid on kõrge riskitas finantsinstrumendid, mistõttu on suhteliselt suur tõenäosus küll teenida nende pealt, kuid sama tõenäoline on jää siis küll mitte kaotada, (sest ei olda ise nende optsioonide omandamiseks raha kulutanud, kui see moodustab nö samas ei pruugita saada nende pealt mingit tulu ehk boonus jääb saamata. Samas, kui mõelda teistpidi, siis võib ostuoptsioonide omamine motiveerida rohkem panustama rohkem selle ettevõtte arengusse, kuna ettevõtte väär
portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia; töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad; lihtaktsiad, mida emiteeritakse teatud lepinguliste tingimuste täitmisel, näiteks osaluse, netovara või muu vara soetamisel. potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud preemiaga emiteeritud võlakirjad on võlakirjad mille emiteerimishind on nimiväärtusest kõrgem
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus ja parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. 1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid. Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele.
kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht 82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu
Ah et mis ma vastu saan? Esiteks muidugi optsioon. Meil on nimelt jutuks olnud AS Kooselu loomine. Seal pakutakse mulle siis osalust. Ma arvan, et ma saan vähemalt juhatuse 10 Kaur Kenderist üldiselt liikmeks. Kuid sellega läheb veel aega. Nimelt on mu kallim tegev praegu ASis Perekond. Ta ei saa sealt kohe niimoodi - laksust! - lahkuda. Ei. Tal on seal oma optsioonid ja ma kahtlustan, et ta tahab ka aastalõpu dividendide jagamise juures olla, kuigi ta ise väidab, et hiljemalt kolmanda kvartali lõpuks on ta maha müünud kogu oma osaluse ... " "Kuidas saada isaks" 2002 (eesti ja vene keeles) Peategelased on Kaaren, Katja, Ricki (Katja poeg). Teos räägib sellest, kuidas Kaaren aitab armastusest Katja vastu naise poega päästa isa käest. Kaaren hakkab ise armastama Rickit. Tegevus toimub nii Eestis kui Horvaatias. arvustus "Raha" 2002 (eesti keeles)
· Olulisemad soetused (nt uued tütarettevõtted) ja müügid · Uute projektidega seotud uurimis- ja arenguväljaminekute kirjeldus · Ettevõtte nõukogu, juhatuse ja teiste oluliste organite koosseis ning kohustused · Juhtkonna, juhatuse ja nõukogu tasustamispoliitika ning neile väljastatud garantiide ja võimalike kohustuste avalikustamine · Juhtkonna osalus ettevõttes (aktsiad , optsioonid jne) · Auditi komitee olemasolu ja roll ettevõttes · Töötajate keskmine arv ja töötasu üldsumma · Ettevõtte dividendipoliitika · Eesmärgid järgmiseks aastaks ja tulevikuks · Ülevaade olulisest finantsinfost viimase viie või kümne aasta kohta. Raamatupidamise aastaaruanne Majandusaasta aruande tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb tegevjuhtkonna deklaratsioonist, bilansist,
OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks.
uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted:
Hetkekurss ja tulevikukurss Hetkekurss (spot rate) · Viitab valuuta vahetusele konkreetsel ajahetkel Tähtajakurss (forward rate) · Viitab valuuta vahetustehingule mingil hetkel tulevikus varem kokkulepitud vahetuskursiga Hetke- ja tähtajakursid ei ole küll tingimata võrdsed, kuid liiguvad lähedalt koos. Futuurid ja optsioonid Futuurilepingud · Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon) · Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani. Reaaltootlus
Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); o võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); o ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). 77. Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 78. Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 79. Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga
ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused.
ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused.
vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet). Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori (riigi) ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel. 3. Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda. Aluseks on raha funktsioonid. 4. Kaasaegses g majanduses j on rahal ka ajadimensioon. j Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone,, võib nimetada rahaks. RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse Vää t mõõt õõt Akumulatsioonivahend
2) Krediidi andmine- annab võimekust juurde, saab kasutada võõrast raha. 3) Kaitseabinõude pakkumine kursimuutuste vastu riskide vähendamine/maandamine Valuutakursside liigitus 1) Otsene kurss- mitu omaraha ühikut on vaja anda ühe välisraha ühiku eest. Kaudne kurss- kui palju on vaja välisraha välja anda ühe kohaliku ühiku eest. 2) Hetkekurss ja tulevikukurss 10 3) Optsioonid õigus osta konkreetses koguses mingit valuutat. Futuurid- õigus kui ka kohustus osta konkreetses koguses valuutat. 1. Maailmaraha, dollar 2.Põhilised reservvaluutad 3.Vabalt vahetatavad valuutad 4.osaliselt konverteeritav valuuta (nt naaberriikides, olulistes partnerriikides) 5
Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused. Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud. Optsioonid jaotatakse kahte suuremaase gruppi: · Ostuoptsoonid · Müügiõigust pakkuvad optsoonid ehk müügioptsoonid Igal optsoonil on selle välja kirjutaja ning hilisem ostja. Optsooni nimetus ehk liik kujuneb alati välja tema omaniku ehk optsiooni ostja seisukohalt. Optsiooni korral nõustub üks osapool (optsiooni välja kirjutaja) ostma müügioptsioon või müüma (ostuoptsioon) teatud
uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid 16 Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55
· Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks
Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse. Tuletisinstrumendid: forwardlepingud, futuurlepingud, optsioonid (call ja put), swap-lepingud, ostuõigused (peamine: instrumentide sisuline olemus ja omavaheline erinevus) Forwardlepingud lepingud, mis kohustavad lepingu osapooli teostama teatud tehingu tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga. Näiteks võivad lepingu osapooled A ja B sõlmida forwardlepingu, mille kohaselt 1 jaan. 2001 kohustub A müüma B-le 1 miljon USD ning B kohustub selle eest maksma 18 miljonit EEK.
Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia Lihtaktsia tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud. Eelisaktsia tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte.
46. Finantstasuvuse hindamine Investeerimisprojektis peab NPV = 0 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 46. Finantstasuvuse hindamine 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing 15
tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud. 27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara - Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta
· pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on
Kinnine rahandus tekib siis: kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse kas spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi? Tõene Millest sõltub raha pakkumine? raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest mida mõistetaksee raha ajadimensiooni all? Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb Kas siis, kui raha pakkumine on täielikult eksogeenne, siis raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse põhjustajaks? Tõene Kas inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) võimaldab vältida inflatsiooni kahjusid? Väär Inflatsiooni korral : pigem võidavab keskklass, kuna nemad on reeglina suurimad laenajad ja
b. internetil põhinevat rahvusvaheliste rahaülekannete turvalisuse tagamise süsteemi c. tavalist pankadevahelist arveldust d. pangatšekkide abil tasumist Mida mõistetaksee raha ajadimensiooni all? a. seda, et raha hakati valmistam juba iidsetel aegadel ja on kasutuses olnud kuni tänapäevani. b. aeg oleks neljas raha mõõde c. Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil Raha funktsioonideks on: a. säilivusfunktsioon, kunstifunktsioon ja akumulatsioonifunktsioon b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid)
1. Sea eesmärgid ja vii need töötajateni see on juhiseks, mida on vaja teha ja suureneb eesmärkide saavutamise tõenäosus. 2. Mõõda tulemusi mida mõõdetakse, seda tehakse. Kui eesmärgid on valed tehakse valesid asju. 3. Vastutus paika. Kui läheb üle 10 sekundi selgitamaks, kes eesmärgi saavutamise eest vastutab on midagi valesti. Vastutaja on motiveeritud. 4. Tunnusta saavutajaid (ja ainult neid) raha, optsioonid, avalik kiitus, puhkepäevad, tasuta lõunad. 5. Ole järjekindel, kuni probleem on lahendatud või muutunud ebaoluliseks (nt toote puuduste kõrvaldamine). 6. Ole realistlik, tea tõde Kaua läheb aega tootega turule jõudmiseks? Millised on täielikud tegevuskulud? Millal saab raha otsa? Millist müügimahtu on realistlik saavutada? Kui suur osa klientidelt laekumata rahast laekub? Mille poolest on konkurentide toode parem kui sinu oma? Kes töötajatest ei ole tasemel?
on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses. b) Krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen, kuna kliendilt nõutakse raha hiljem (arvatakse tema kontolt maha). Eestis on võimalik taotleda nelja rahvusvahelist krediitkaarti- VISA, Eurocard/Mastercard, American Express, Cirrus Maestro. 2 esimese turuosa maailmas on 90%. 4. Valuutatehingud - sularahavaluuta vahetamine ja arvevaluuta vahetamine. Forward tehingud ja optsioonid. 5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma
Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt: · omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt); · võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt); · ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid . Aktsiate emissioon võib olla avalik (public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon
inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna kasutatavad meetmed on kummalgi juhul erinevad. Näiteks pideva riski maandamiseks sobivad mitmesugused tuletisinstrumendid, nagu futuurid, forwardid, swapid ja optsioonid, samas kui kindlustustooted on tavaliselt efektiivsemad sündmuse riski maandamiseks. Sündmuse riski loetakse üldiselt suuremaks, kuna selle mõju avaldub kiiremini. (Masso 2002: 28) Kinnisvarariske võib liigitada ka üldisest majanduskeskkonnast tulenevateks, kohaliku piirkonna iseärasustest tulenevateks ning kinnisvarast endast tulenevateks riskideks. Üldisest majanduskeskkonnast tulenevad riskid on makroturu riskid ning kohalikust piirkonnast tulenevad riskid on mikroturu riskid
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
annaabi.ee 
