Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt
Intressi kattekordaja (TIE) = 623 333,3 € / 90 000 € = 6,93 5. Ülesanne Õlletehase Võru Toober eelmise aasta ROE oli 4%. Ettevõtte juhtkond on töötanud välja plaani, mis peaks aitama seda näitajat suurendada. Plaani kohaselt peaks võlakordaja väärtuseks olema 50%, millele vastab intressikulu 250 eurot aastas. Juhtkond prognoosib EBIT suuruseks 800 eurot kokku 8 000 euro suuruse müügikäibe pealt. Koguvarade käibekordajaks prognoositakse 1,6 korda. Tulumaksumäär maksude eelselt kasumilt on 20%. Leia: Kui juhtkonna plaan realiseerub, siis missuguse koguvarade puhasrentaabluse (ROA) ettevõtte saavutab? 1. Koguvarad = Müügikäive / Koguvarade käibekordaja 2. Puhaskasum = (Ärikasum – Intressid) * Maksud 3. ROA(%) = (Puhaskasum / Koguvarad) * 100 Vastus: Koguvarad = 8000 € / 1,6 = 5000 € Puhaskasum = (800 € - 250 €) * 0,8 = 440 €
2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus
#DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Käibe puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Lehekülg 8 Bilanss Lehekülg 9 Bilanss Lehekülg 10
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75
) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9
- Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Koguvara käibesiduvus näitab ettevõtte vara kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel, st kui palju müügitulu saadi koguvarasse investeeritud iga euro kohta. müügitulu koguvarade käibekordaja= keskmine koguvara Varude käibesagedus (kordaja) näitab varu kasutamise ja müügi efektiivsust, st näitab mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõtte varu keskmiselt realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde=
põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja väärtus on väike, näitab see seda, et investeeringud põhivaradesse on olnud liialt suured ja müügikäibe maht on olnud kesine. Käibevarade käibekordaja = netokäive / käibevarade keskmine maksumus Ettevõte on käibevarasid seda efektiivsemalt kasutatud mida suurem on antud kordaja. koguvarade käibekordaja = netokäive / keskmised varad Üldjuhul mida suurem on koguvarade käibekordaja seda efektiivsemalt on varasid juhitud. Debitoorse võlgnevuse ehk nõuete käibekordaja = krediiti müük ehk netokäive / keskmine debitoorne võlgnevus Antud kordaja näitab umbkaudu kui hästi saadaolevad võlad rahaks muutuvad. Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Kui näitaja
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde. Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs Kapitali struktuuri analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.
on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime
on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime
Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008
investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 5 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. · Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Varude käibekordaja (Inventory Turnover) * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja
51. Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,Ülalt alla" või ,,alt üles" müügiprognoos. Ülalt alla meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. Alt üles meetod prognoosib müüki klientide baasil. 52. Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: 1) Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid 2) Ettevõtte koguvarade käibekiiruse suhtarv (S/A) jääb konstantseks. 3) Ettevõte maksab igal aastal puhaskasumi arvelt välja konstantsed dividendid. 4) Ettevõtte võlakordaja (A/E) on konstantne. 5) Ettevõtte puhaskasumimarginaal m on konstantne. Kasumimarginaali ja A/E suurenemine suurendab jätkukasvu määra. Koguvara käibekiiruse suhtarvu S/A suurenemisel on samuti jätkukasvu määrale positiivne mõju.
seadmiseks. ,,alt-üles" meetod prognoosib müüki klientide baasil. Müügitulu protsentuaalse prognoosimise meetod- Modelleerib bilansi ja kasumiaruande kirjed vastavalt nende proportsioonile müügitulust. Üks kirja, so lühiajaline laen fikseeritakse pärast seda kui kõik teised kirjed on paigas ja selle kaudu tasakaalustatakse bilanss. 52) Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid. Ettevõtte koguvarade käibekiiruse suhtarv jääb konstantseks. Ettevõte maksab igal aastal puhaskasumi arvelt välja konstantsed dividendid. Ettevõtte võlakordaja A/E on konstantne. Ettevõtte puhaskasumimarginaal m on konstantne. Ettevõte soovib suurendada müüki g protsenti. Mudelit kasutatakse jätkukasvu määra g* tuletamiseks, mis hoiab kapitaliallikad ja nende kasutamise tasakaalus.
Aruande aasta kasum vähenes 63% 2011. aastal, seda seetõttu, et finantsinvesteeringud suurenesid ning ettevõte soetas senisest rohkem varasid. Lisas 4 esitavad töö autorid bilansi verikaalanalüüsi, mis toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma. Vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs
pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. 6 Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Graafik 2.1. Varade jaotus aastatel 2009-2011 300000 250000 200000 150000 Põhivara Käibevara 100000 50000 0 2009 2010 2011 Varade proportsionaalne jaotus on toodud eelnevas graafikus (Graafik 2.1.), kus on näha ettevõtte väikest, kuid stabiilset koguvarade kasvu. Samuti on näha, et ettevõtte käibevarad kasvavad samuti vaikselt ning stabiilselt, millest saab järeldada, et ettevõtte likviidsus aastal 2009 oli küll natukene kehvem kui aastal 2011, millest võib järeldada, et ettevõtte likviidsus liigub vaid paremuse poole. 7 Graafik 2.2. Kohustuste ja omakapitali jaotus aastatel 2009-2011 300000 250000 200000
Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00%
baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed). · Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne. Kui toimuvad radikaalsed muutused selle näitaja osas, tuleks uurida, mis on selle põhjuseks. Mõjutatavateks teguriteks võivad olla nii üldine majanduse langus või tugev konkurents. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega.
I. du Pont Nemours. Pakutud süsteem annab meile võimaluse Silvia Kuusk "lõhkuda" tulusuhtarv komponenideks, aidates meil identifitseerida erinevate perioodide tulutasemes aset leidvatemuutuste põhjusi. Omakapitali tulutase (ROE) on mõõduks, kuidas ettevõte toob tulu oma aktsionäridele. Tavaliselt on omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvarade tulutase. Kui aktivad, millesse vahendid on investeeritud, teenivad suuremat tulu, kui on makstav intress, siis on finantsvõimandus positiivne, kui aga teenitav tulu on väiksem, siis negatiivne. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d võib väljendada ka turuväärtuse baasil, st. omakapitali osa väljendatakse turuväärtuses. Mida suurem on jaotamata kasum, seda kiiremini ROE kasvab, sest säilitatud tulu on kõige odavam ja kõige
Jätkukasvumäära mõjutavad mitmed tegurid. Väga oluline mõju on käiberentaablusel, mille suurenemine tõstab jätkukasvumäära. Oluline mõju on ka dividendipoliitikal. Dividendide väljamaksekordaja suurendamine vähendab jätkukasvumäära. Jätkukasvumäär sõltub ka ettevõtte finantseerimispoliitikast, st sellest, kuidas kujundatakse kapitali struktuur, milline on finantsvõimendus. Ka tegevuse efektiivsus mõjutab jätkukasvumäära. Näiteks koguvarade käibekordaja suurenemisel suureneb ka jätkukasvumäär. Sisekasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mida ettevõte võib saavutada ilma igasuguse välise finantseerimiseta. Selle leidmiseks sooritatakse täiendavad arvutused tingimusel AFN = 0. Sisekasvumäära valem on järgmine: ROA (1 - d ) (7.34) IGR = . 1 - ROA (1 - d ) Sisekasvumäär on väiksem jätkukasvumäärast ( IGR < SGR ), sest jätkukasvumäär lubab
annaabi.ee 
