d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b. mis tuleb hüvitada kahe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul c. mis tuleb hüvitada poole aasta jooksul d. mis tuleb hüvitada ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul Question 10 Fondiemissioon on a. uute osade või aktsiate emiteerimine fondi arvelt b. kahjumi katmine osakapitali arvelt c. osa- või aktsiakapitali suurendamine täiendavaid sissemakseid tegemata (näiteks kasumi arvelt) d. uute aktsiate või osade emiteerimine Question 11 Immateriaalne põhivara võib olla näiteks a. litsents b. maal c. kaubamärk d. seade e. masin f. patent g. olulise maksumusega tarkvara h. kinnistu Question 12 Vara on näiteks: a. maksunõue b. ettemaks põhivara eest c
teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele Euroopa Keskpankade Süsteemi liige 3 11.02.13 Eesti panga ülesanded Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine+ ECB poolt määratletud rahapoliitika elluviimine välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine raharingluse korraldamine, euro emiteerimisele kaasaaitamine ja müntide emiteerimine statistika kogumine ja avaldamine Eesti maksebilansi koostamine 4 11.02.13 Keskpanga funktsioonid raha- ja kursipoliitika panga- ja finantsjärelevalve makse- ja arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine sularaharingluse korraldamine mitmesugused teenused valitsusele mitmesugused muud funktsioonid
Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3. Jah, sest lihtaktsiate müügist tekkis aazio 30000 $ väärtuses 4. Päevaraamat Majandustehing / kontod a) Eelisaktsiate emiteerimine nimiväärtuses: 5000 tk., nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date
ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on:
Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru Aktsiavaru ehk tagasiostetud aktsiad on aktsiad, mis on üldisest ringlusest tagasi ostetud. Valitsuse aktsia ettevõttes Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud.
Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga
Mark 1 out of 1 Select one: True False Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Question 9 Range rahapoliitika rakendamise tagajärgedeks on Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 rahapakkumise suurenemine ettevõtete investeeringute vähenemine kogunõudluse kahanemine in atsiooni kiirenemine intressimäärade tõus
valimisel; 2. saada dividende (kui need on välja kuulutatud); 3. aktsiate eelisostuks; 4. saada osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel. Eelisaktsiad annavad nende omanikele õiguse: 1. saada dividende eelisjärjekorras ja iga aasta eest (kumulatiivne dividend); 2. saada eelisjärjekorras osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel; 3. vahetada eelisaktsiad lihtaktsiate vastu. Eelisaktsiad tavaliselt ei anna hääleõigust aktsionäride Üldkoosolekul Aktsiate emiteerimine Aktsiate väljalaskehind võib olla võrdne nimiväärtusega või olla sellest kõrgem (Eestis). Aktsia nimiväärtus ei näita tavaliselt aktsiate eest sissemakstud summat. Nimiväärtuse põhjal määratakse kindlaks osalus aktsiaseltsis. Aktsiakapitali kajastatakse nimiväärtuses ja üle nimiväärtuse saadud summa kajastatakse Ülekursinaehk Üleväärtusena ehk Aaziona. Aktsiate emiteerimine ilma märkimiseta Näide AS emiteeris 50 000 aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro aktsia
Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus
· Märgitud kapital peab olema vähemalt 30 000 eurot. · Asutada võib 5 füüsilist isikut ja äriühingut, kelle alalised asukohad on vähemalt kahes liikmesriigis. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 1435/2003 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Keskpank (1) · Keskpanga funktsioonid: · Kodumaise raha emiteerimine; · Laenuandmine kommertspankadele; · Otsene rahapoliitika; · Pangandusjärelevalve; · Valitsusele laenu andmine. 9 Keskpank (2) · Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja hoiustamise ülesanded. · Riiklike rahatagavarade juhtimine. Taasise-
Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut. Krediidiasutustel, sealhulgas pankadel on lubatud: · hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks · laenutehingud · liisingutehingud · arveldustehingud · mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine · tagatis- ja garantiitehingud ning muud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud · tehingud nii oma arvel kui klientide nimel: o välisvaluutaga o finantsfutuuride ja -optsioonidega o vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega o turukõlblike väärtpaberitega o muude rahaturu instrumentidega · väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine
ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded Nagu juba märgitud, ei lähe ühtlasel kiirusel sõitmiseks väga palju võimsust vaja. Seetõttu võib kõrgemat käiku kasutada ka väiksematel sõidukiirustel – see säästab kütust, aga pole korras mootorile kahjulik. Võib tunduda, et kuna kõrgema käiguga kiirendamiseks tuleb rohkem gaasi vajutada, siis kulub ka ohtralt kütust. See ei pruugi aga nii olla.
1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
(tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest - tarbekaubad -> vaestele - luksuskaubad -> rikastele Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik
Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus
Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus
· Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. 16.03.2010 4 Raharingluse reguleerimine 1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük; 2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük; 3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine; 4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele; 5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta
aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja
seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende kasutamist. 4. Eesti Pank teostab riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunab krediinipoliitikat. 5. EP teostab järelvalvet kõigi Eesti territoriumil tegutsevate krediidi asutuste üle, kontrollib vastavust eeskirjadele ning rakendab oma pädevuse ulatused abinõusid nende range järgimise tagamiseks. 6
Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; · ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; · maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; · maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; · raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; · Eesti maksebilansi koostamine; · oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; · muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 17 nimetatud ülesannetega.» 19. SKT, selle mõju majandusele, reaalse SKT puudused. SKT Eestis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Arvesse
rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi
Rahavood finantseerimistegevusest Денежные потоки от финансовой деятельности Saadud laenud Полученные ссуды Laenude tagasimaksed Возврат ссуд Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Платежи основной части аренды капитала Aktsiate emiteerimine Эмитирование акций. Omaaktsiate tagasiostmine Выкуп собственных акций Makstud dividentid Выплаченные девиденты Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 Всего денежные потоки от финансовой деятельности
Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012 Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv.
tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida Raha satub ringlusesse kahel viisil: - Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. - pangaarvetel olevat raha saavad sisuliselt emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. 1. raha toodi pank A hoiusele 100 eurot Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED Sularaha 100 hoius 100 2
ÜLESANDED: 1)Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine. 2)Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine. 3)Maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine. 4)Maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine. 5)Raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine. 6)Eesti maksebilansi koostamine. 7)Oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine. 8)Muud seadusega Eesti pangale pandud ülesanded. 10. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel Eesti pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nn keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõttel. See tähendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivõrd
RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD
Valuutakomitee erinevused • erineb tavalisest fikseeritud vahetuskursisüsteemist eelkõige vahetuskursile kehtivate piirangute taseme ning reservraha loomise poolest • üheks oluliseks tingimuseks on selgelt fikseeritud ametlik kohustus mitte muuta vahetuskurssi ning sellega kaasnevad piirangud, mis keelavad teiste rahapoliitiliste vahendite kasutamise Kuidas valuutakomitee funktsioneerib ? • Valuutakomitee süsteemis toimub tagatud raha emiteerimine samadel alustel nagu kullastandardi puhul - raha nõudluse muutustele vastatakse keskpanga kodumaiste netoaktivate muutuste asemel välisvaluutareservis tekkivate endogeensete muutuste alusel Miks kehtestada valuutakomitee? • Valuutakomitee süsteem sobib väikestele avatud majandusega riikidele, riikidele, mis tahavad säilitada laiemasse kaubandus- või valuutapiirkonda kuulumise eeliseid või pikemas perspektiivis ühineda ühise valuutaga uniooniga ja riikidele, kus
Eesti Panga ülesanded on: 1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; 4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; 5) raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; 6) Eesti maksebilansi koostamine; 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; 8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud ülesannetega. Põhiseadus koostoimes Eesti Panga seadusega annab riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamise ning krediidipoliitika suunamise riigi keskpanga pädevusse (alates 01.01.2011
· Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank Keskpank riigi huvides tegutsev pank ja täidesaatva võimu juurde kuuluv institutsioon. Nimetatakse ka pankade pangaks. Kannab vastava riigi nime. (Erandiks USA- föderaalreserv) Ei tegele klientide teenindamisega, ülesanneteks on: · raha emiteerimine · rahapoliitika teostamine · panga ja raha süsteemi stabiilsuse tagamine · maksesüsteemide arendamine · majandusanalüüside ja -prognooside koostamine · üldine pangandusstatistika · rahvusvaheline koostöö teiste riikide Keskpankadega · riigi maksebilansi koostamine
see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest tasumine jaotatakse pikale perioodile; · lisaks liisinguobjektile ei nõuta muid lisatagatisi. Väärtpaberite emiteerimine Pikaajaliste projektide finantseerimiseks emiteeritakse kahte tüüpi väärtpabereid: · aktsiaid - omakapitali suurendamine: · võlakirjad - kinnitab saadud laenu ja kohustab selle kokkulepitud tähtajal tagasi maksma. Tavaliselt makstakse kindla tähtaja tagant intresse. Veel omakapitali kaasamise võimalusi: · Leida sõltumatuid investoreid (sõbrad, tuttavad, äripartnerid); · Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid riskikapitali
Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine Maksesüsteemine tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine Maksesüsteemide ning finantssüsteemi arenamisel osalemine Raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine Eesti maksebilansi koostamine Oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine Muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded 2. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel See tähendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivõrd EKP nõukogu tegeleb
Suuremate USA investeerimispankade krahh Viis juhtivat USA investeerimispanka lõpetasid oma olemasolu endisel kujul: Bear Stearns müüdi edasi, Lehman Brothers pankrotistus, Merill Lynch müüdi edasi, Goldman Sachs ja Morgan Stanley vahetasid oma silti, lakkasid olemast investeerimispangad seoses eriliste riskidega ning hädavajalikkusega saada täiendavat toetust Föderaalse reservisüsteemist. Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid ja mis peaks aitama parandada ka suuremate Euroopa pankade likviidsust. Kõik suured keskpangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv koos paljude
Maksumultiplikaator = MPC / MPS Ekspansiivne: Kitsendav *G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks *T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks *nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada *kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole *kogutulu suureneb *kogutulu väheneb Vt. joonis 13.1 Kui Kulutused (G) > Maksutulud on defitsiit. Kulutuste finantseerimise võimalused: * raha emiteerimine * erasektori maksustamine * raha laenamine Tasakaalustatud eelarve nõue igal aastal on kulud ja tulud võrdsed. Riigivõlg defitsiitide summa, varunäitaja Defitsiit voonäitaja teatud perioodi jooksul Välisvõlg teiste maade majandusubjektidelt Sisevõlg oma maa majandussubjektidelt Kumba eelistada? Oluline laenuks võetud raha kasutamine, kas investeeringuks või tarbimiseks. Välisturgudel raha odavam (intress madalam), oma maa majandussubjektid ei oma ülejääke.
o Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused o o Pangasüsteem: o kommertspangad ja riigi keskpank. o kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: o klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine o riiklike rahatagavarade juhtimine o keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele o otsene krediidi-ja rahapoliitika o järelvalve kommertspankade tegevuse üle o keskpank kui riigipank o Eesti rahasüsteem: o valuutakomitee süsteem
Asutajad: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 1967 Euroopa Ühendus 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1979 Euroopa Raha- ja Majandusliit ekü 1981 liitus Kreeka 1986 liitusid Hispaania, Portugal Maastrichti leping 1992 1993 Euroopa Liidu leping pandi täpselt paika raha- ja majandusliigu tegevuskava ning nõuded selle liikmetele 1995 liitusid Soome, Rootsi, Austria 1999 euro arveldusühikuna 2001 euro emiteerimine 1. mai 2004 Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Poole, Küpros, Malta Juhtinstitutsioonid: Euroopa komisjon läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja Euro Parlament kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja Euroopa Liidu Nõukogu ministrite tasemel, õigusaktide väljaandmine, eesistujamaa 3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid Bretton Woodsi konverents (1944) 44 riiki
1) Euroopa Uhenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga noukogu poolt maaratletud rahapoliitika elluviimine. 2) Ametlike valisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine. 3) Maksesusteemide torgeteta toimimisele ja finantssusteemi stabiilsusele kaasaaitamine. 4) Maksesusteemide ning finantssusteemi arendamisel osalemine. 5) Raharingluse korraldamine, europangatahtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromuntide emiteerimine. 6) Eesti maksebilansi koostamine. 7) Oma ulesannete taitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine. 8) Muud seadusega Eesti Pangale pandud ulesanded. 48. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nn keskse otsustamise ning hajutatud teostamise pohimottel. See tahendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivord EKP noukogu tegeleb koigi rahapoliitika kusimustega ning
kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) analüüsimine. Et olla eduaks äritegevuses, peab ettevõtte juht või juhtkond nägema ette tulevikusündmusi ja võimalikke riske, oskama planeerida vajalikke finantsvahendeid ning võtma vastu õigeid strateegilisi otsuseid finantsjuhtimises. Finantsanalüüs on vältimatu kui ettevõttel seisab ees: laenutaotlus; ettevõtte ost ja müük; hinnangu andmine juhtkonna tegevusele; aktsiate emiteerimine; suurte ja pikemaajaliste lepingute sõlmimine; pankroti ennustamine jne. Finantsanalüüsi eesmärgiks on finantsolukorra analüüs käesoleval hetkel ja prognooside tegemine tulevikuks. Finantsanalüüs võimaldab avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks tulu saada, samuti firma maksevõime ja äritegevuse edukuse hindamine.
See õigus on ainult Riigikogul. Eesti Pank tagab Eesti territooriumil Eesti krooni vaba vahetatavuse konverteeritava valuuta vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi. Eesti Pank avaldab vähemalt üks kord kuus infot oma kulla- ja konverteeritava valuuta reservi suuruse ning ringluses olevate Eesti kroonide hulga kohta. EPS § 14 kohaselt on Eesti Pangal õigus kasutada raharingluse reguleerimiseks peamiselt järgmisi vahendeid: väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele laenude andmine krediidiasutustele Eesti Panga intressimäärade kehtestamine laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.
29.03.2011 Finantsturg raha ja väärtpaberite turg, finantsturul kaubeldakse finants instrumentidega. Kujutab endast raha ja väärtpaberite koostoimet. Finantsturul toimub kapitali ümber jaotamine. Ümbritsevad kõikvõimalikud riskid. Kauplemissüsteemi järgi võib finantsturgu jagada kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga
Otseste maksude puhul (nt tulumaks) langevad maksumaksja ja maksukandja kokku ehk maksustatakse otse indiviidide ja firmade sissetulekuid. Kaudsete maksude puhul on maksukandja ja maksumaksja erinevad subjektid. Nt käibemaks ja aktsiisimaks. Maksumaksjaks on firma, kes müüb vastavat hüvist, kuid maksukandjaks e subjektiks, kelle kasutatav tulu selle maksu läbi väheneb, on hüvise ostja (tarbija). Raha emiteerimine. Reeglina on see antud keskpanga pädevusse ning valituste võimalused seda kasutada on enamasti väga piiratud. Defitsiidiga finantseerimine e laenamine. Laenata võib põhimõtteliselt nii sise- kui välismaistelt subjektidelt ja nii avalikkuselt (avalik võlakirjaemissioon) kui konkreetselt subjektilt (nt rahvusvaheliselt valuutafondilt või kommertspangalt). Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid.
Võimalusel kasutada alltöövõttu, millega saab masinate ja seadmete ning rajatiste kulu ülekanda tarnijatele.Varade rentaabluse suurendamise võimalusi uurides peab FJ alati silmas pidama seda, et ülemäärane kulude ja varade vähendamine võib firmat kahjustada, kuna võib mõjuda toodete kvaliteedile. Nõudluse suurenedes ei suuda firma seda täita,. Teadus ja uurimustööde mahtude vähendamine võib aga tekitada olulisi probleeme konkurentsiturul. Võlakirjade tagasiostmise otsus Emiteerimine on pigem hästi tuntud, jõukatele jms firmadele. Võlakirjad on tähtajalised ja mingi konkreetne hetk tuleb need tagasi osta. Firma võib võlakirjad investoritelt ka enne tähtaega tagasi osta, kuid ainult juhul kui tegemist on tagasiostetavate võlakirjadega või kui need esialgselt väljastatakse seeriavõlakirjadena. Tagasiostetav võlakiri annab firmale õiguse võlakiri tagasi osta kogu selle kehtivusaja jooksul
finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest ·dividendide maksmine; ·kapitalirendimaksete põhisummad; ·omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; ·võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; ·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. ·omaaktsiate esmamüük; ·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja
finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest •dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja
kus: (1) - aktsia hind täna - nõutav tulunorm - igaaastane dividend 3.2. Eelisaktsia ,,Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine." (Eelisaktsia, http://www.minuraha.ee/sonaraamat/) 3.3. Lihtaktsia ja eelisaktsia eelised ja puudused ,,Eelisaktsial on lihtaktsia ees eelis - talle makstakse tavaliselt kindlaksmääratud protsent dividendi nimiväärtusest, mis on juba kindlaks määratud ning ei olene ettevõtte majandustulemustest. Seetõttu sarnaneb see pigem võlakirjale kui lihtaktsiale. Kui ettevõte satub
Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; · ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; · maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; · maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; · raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; · Eesti maksebilansi koostamine; · oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; · muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. 6. Mis on majanduskrahh ja kuidas see tekib? (3p) Majanduskrahh - majandussituatsiooni ja majanduslike väljavaadete järsk halvenemine. Geograafilise ulatuse järgi eristatakse lokaalkriise, regionaalkriise ja ülemaailmseid majanduskriise.
hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt 92. Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid
Riigikogu poolt anti Eesti Pangale 25 aastaks raha emissiooniõigus. Kuigi see dokument käsitles Eesti Panga põhikirja kinnitamist, aga protseduuriliselt võeti see vastu nagu seadus. Muudeti Eesti Panga põhikirja. Keskpanga mõiste ja õiguslik staatus. Kui hakkame keskpanga mõistet analüüsima, siis saame Eesti panka vaadata kahest positsioonist materiaalsest põhiseaduslik institutsioon, kuulub täidesaatva võimu hulka. Kolmeks põhiliseks funktsiooniks on: · raha emiteerimine · raha ringluse korraldamine · eesti krooni stabiilsuse tagamine Põhiseaduse eelnõu sai valmis ja esitati üldrahvalikule hääletusele. Igaks juhuks seda rahaühikut ps teksti sisse toodud pole Kui materiaalset aspekti laiemalt lahti vaadata, siis otsus selle suhtes, millist rolli keskpank riigis mängib, tehakse poliitilisel tasandil. EP on viidud PS institutsioonide hulka ja sellega seoses tema õiguslik staatus kui ka põhiülesanded kajastuvad põhiseaduses
Ka fikseeritud tulususega väärtpaberi hind allub järelturu muutustele. Nt kui mingi võlakirja intresstulu langeb, siis tõuseb automaatselt selliste võlakirjade hind. Selline liikumine tekib põhjusel, et isikud on huvitatud rohkem kõrgemate intressidega võlakirjadest. Analoogselt aktsiaga langeb ka võlakirja turhind, kui nende emitent peab sattuma finantsprobleemidesse ehk tema maksevõime hakkab kahtlaseks muutuma. Emitent laseb välja väärtpabereid. Emiteerimine- väärtpaberite esmakordset turule laskmist. Investor väärtpaberite ostja. Vahendajad viivad kokku emitendid ja investorid, võtavad mõlema osapoole riske enda kanda. 4 Ühiskondlikud struktuurid- kes kontrollivad turgu, sätestavad ühtseid turureegleid ning arendavad turu infrastruktuuri. Võlakirja peamised tunnused (teiste väärtpaberite ka)- nimiväärtus see on võlakirjal fikseeritud
kajastatakse nimiväärtuses. Aktsiaemissiooniga märgiti 1469 aktsiat nimiväärtusega 64 eurot, mille turuväärtus on hetkel 400 €. Ettevõttel on olnud 2 aktsiaemissiooni: 1. 2016. aastal – suunatud oli aktsionäridele, eesmärgiks aktsiahinna suurendamine, et ettevõttesse rohkem raha suunata. 2. 2017. aastal – samal põhjusel, lisaks eelnevale ei pea sel puhul dividende välja maksma. Aktsiate liikumine peab toimuma läbi aktsionäride konto: Emiteerimine: K Aktsiakapital D Nõuded aktsionäride vastu Tasumine: D Swedbank K Nõuded aktsionäride vastu 4.1 Omaaktsiad Tresooraktsiad ehk omaaktsiad - 1 aktsionär surnud ja pärijaid pole, mille puhul aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank
turuhind miinus tehingukulud järgi. 23. Lisakapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. 24. Lihtaktsia (preferred stock) on hääleõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. 6 25. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus ostetakse uusi võlakirju. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju. 26. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 6 kuud, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 1 aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. 27. Kapitali hind on summa, mida ettevõtja peab teenima, et rahuldada ettevõttesse
annaabi.ee 
