Rahanduse küsimuste vastused (2)

1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused:
Raamatupidamine :
Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku;
Standardiseeritud ;
Agreeritud info;
Raha on raha;
Raamatupidamine huvitub:
Aruandlusest;
Investorsuhetest;
Välistest huvidest;
Rahandus :
Tulevikkus suunatud;
Objektspetsiifiline;
Segmenteeritud info;
Rahandus keskendub:
Kontrollile ;
Tulemusele;
Probleemide identifiteseerimisele
2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati:

• Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine: (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine)(komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi ; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu.
  
• Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades
  
• Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest: alternatiivkulu , esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk , volitamiskulu
  
• Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile: rahakäive – raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive –uue ja olemasoleva rahakäibe vahe.
  
• Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus: raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit
  
• Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos – mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus
  
• Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering , mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks.
  

3. Ettevõtte põhieesmärk:
Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine . (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel – ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist )
4. Firma väärtuse maksimeerimise mõju aktsionäride ja võlausaldajate tulule:
Ettevõtte väärtuse kasvades aktsionäride väljamaksed (tulu dividendidest nt) kasvavad. Aktsionäride rikkuse kasv on piiramatu.
Ettevõtte väärtuse kasvades võlausaldajatele intresside väljamaksed võivad kasvada teatud piirini ja vsjo ;)
5. Efektiivne turg:
Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades.
6. Alternatiivkulu:
... all mõeldakse seda tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalusest.
...mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku maksumust
…Igal valikul on loobumise hind e. ALTERNATIIVKULU:
kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevuses t või
hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
7. Informatsiooni asümmeetria:
Informatsiooni asümmeetria takistab turu efektiivset funktsioneerimist. See on olukord, kus ühel osapoolel on turul suuremad teadmised ja parem informeeritus. Miks tuleb tehingute tegemisel informatsiooni asümmeetria esinemisega arvestada. Põhjus on selles, et väärtpaberite õige väärtuse saab määrata vaid siis, kui on olemas kogu vajalik info.
Esineb kahte tüüpi asümmeetrilist informatsiooni vormi:
1) varjatud informatsioon, mis viib negatiivse valimini,
2) varjatud tegevus, mis viib moraalse riskini.
8. Moraalirisk:
Moraalirisk hõlmab tihti situatsiooni, kus üks turupool ei saa teise poole käitumise kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu.
9. Finantsjuhtimise eesmärgid:
Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine , varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine , investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine.
10. Riski ja tulu vahekord :
Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda .
Investeeringute tasuvus= ( jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa
11. Finantsaruandlus ( bilanss , kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur:
Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi – nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest.
Kaumiaruanne – näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma.
Seosed: Müük – müügikulud – tegevuskulud + muud tulud (kulud) – maksud = kasum
Rahavoogude aruanne – sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit : tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest .
12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon:
Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood , investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega )
informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud
informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge.
13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid
1. Hälbeanalüüs

• Horisontaalanalüüs – analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes)
  
• Vertikaalanalüüs – analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat
  

2. Näitajate vaheliste seoste analüüs

• Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine
  
• Suhtarvude analüüs – analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte :
  

Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs
3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel – antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes
4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs
Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks.
Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs – on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest.
Tegevustulemuse analüüs – esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste –kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi – varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega)
Kapitali struktuuri suhtarvud – kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi.
Rentaabluse suhtarvud – rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse – kasumi – kujunemist.
Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest.
14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus)
1. Maksevõimeks e likviidsuseks nim võlgneva ettevõime võimet maksta võlad õigeaegselt - maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital; lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; maksevõime kordaja; maksevalmiduse kordaja.

• Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused
  
• Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused
  
• Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused
  
• Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused
  

2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist –
Indikaatorid : lühiajalise võlgnevuse käibekordaja; raha laekumise periood (päevades); varude käibekordaja; põhivarade käibekordaja; varade käibekordaja.

• Lühiajal võlgnevuse käibekordaja = müügitulu/ lühiajal võlgnevus (keskmine)
  
• raha laekumise periood (päevades) = 360 päeva/ lühiajal võlgnevuse käibekordaja
  
• varude käibekordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk
  
• põhivarade käibekordaja = müügitulu/ põhivarade keskmine jääk
  
• varade käibekordaja = müügitulu/ varade keskmine jääk
  

3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks.
Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja.
Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus
Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital)
Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu
4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna . Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt.
Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus.
Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive
Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive
Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum / varad
Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital
5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel
Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär.
Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum – eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv
Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind / puhaskasum ühe aktsia kohta
Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital – eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv
Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv
Dividendide väljamaksu kordaja = dividendid ühe aktsia kohta/ puhaskasum ühe aktsia kohta
Dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta/ aktsia turuhind
15. Väärtuste hindamine:
Raamatupidamisväärtus – varade väärtus, mis on näidatud raamatupidamisbilansis. Annab ülevaate ajaloolisest väärtusest, kuid ei kanna endas teavet selle kohta, kui palju see vara tegelikult maksab.
Turuväärtus – vara väärtus mis kujuneb vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorrale turul. Tavaliselt kõigub vara turuväärtus ümber tõelise väärtuse. Kui väärtpaberite turg toimib efektiivsekt, langevad harilikult turuväärtus ja tõeline väärtus kokku.
Likvideerimisväärtus – summa, mille võib saada müües vara eraldi, mitte terve firma osana . Likvideermisväärtuse all mõistetakse ka rahasummat, mille võib saada firma likvideerisel, müües firma tervikvara maha.
Tobini q – (võla turuväärtus + omakapital)/ vara asendusväärtus. Väärtuse hindamise aluseks on firma varade asendusväärtuse ja tema turuväärtuse suhe.
16. Risk ja tulu
(ühtlasi on see vastus siin nüüd ka täienduseks 10-ndale küsimusele) Kõigepealt on vajalik defineerida riski ja tulu mõisted. Iga investeeringu tulususeks loetakse selle tõenäosuslikku oodatavat tulusust ja portfelli oodatav tulusus on seega investeeringute omavaheliste erinevate kombinatsioonide keskmine oodatav tulusus.
Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski.
17. Finantsinvesteeringute tasuvus.
Investeeringu tasuvus = jooksev tulu + kasum kapitalilt
Investeeritud summa
Jooksev tulu – intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised
Kasum kapitalilt – investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine)
Näide: aktsiale investeeritud summa (aasta alguses) 1000 EEK
Saadud dividendid (aasta jooksul) 130 EEK
Müügihind (aasta lõpul) 1070 EEK
Investeeringu tasuvus = 130+(1070-1000) = 200 = 0,2

1000
18. Investeeringu eeldatav kasuminorm .
Eeldatava kasuminorm (ˇr) kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse jaotus võib olla kas diskreetne või pidev.
ri – võimalik tasuvus
pi– i-nda kasumi saamise tõenäosus
n – võimalike tulemuste arv
Kõigi võimalike tulemuste tõenäosuste summa peab andma kokku 1,0.
n
r = ∑ (ri x pi )
i=1
Võim.tulemus (x) Tõenäosus P(x)

0,10

0,25

0,30

0,25
11000 0,10
r = (5000x0,10)+(7000x0,25)+(8000x0,30)+(9000x0,25)+(11000x0,10) = 8000
19. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm.
See kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist:
wi –i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis
ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm
n –investeeringute arv portfellis
n
rp = ∑ (wi x ri )
i=1
20. Süsteemne ja süsteemiväline risk.
Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk.
Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk .
21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused.
Riski juhtimise aluseks on:
1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus
2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju.
Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine.
Riski juhtimise võimalusi on mitmeid.
a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke.
b)madal või negatiive korrelatsioon tuluallikate vahel stabiliseerib kogutulu pikemas perspektiivis
c)kasutada ära erinevaid turundusvõimalusi. Näiteks järgturustamine võimaldab müüa toodangut aasta läbi, varjestamine toimub tulevikutehingute ostuvõi müügiga, forward -tehing on tootja ja ostja vaheline kokkulepe tehtud toodekoguse müümiseks kindlal ajahetkel tulevikus
d) nn vertikaalne koordinatsioon, kus osapoolte vahel sõlmitakse lepingulisis kohustusi tootjate ja ostjate vahel
e)sisendoptsioonid hinnariski maandamiseks. Paindlikkus võimaldab kiiremini reageerida ettevõtetele teatavaks saanud uuele infole.
Riski maandamiseks saab finantsjuhtimine kasutada finantsvõimenduse, likviidsuse ja kindlustuse võimalusi.
22. Diversifitseerimne.
Diversifitseerimine ehk hajutamine (natuke ka eelmises küsimuses vastatud a-c).
Diversifikatsiooni võimalusi on näiteks tegevuse mitmekesistamine (turule minnakse uute toodetega), uute turgude ja tegevusvaldkondade loomine. Diversifikatsioon vähendab sõltuvust ühest tootest-turust. Võimaldab hajutada riski, minna uutele arenevatele turgudele, tasandada hooajalist ebaühtsust ja rakendada kasutamata võimalusi.
Diversifikatsiooni nõuded: Turg peab olema piisavalt atraktiivne , et pakkuna nõutavat investeeringute tasuvust. Sisenemiskulud ei tohi võtta oodatavat rentaablsut. Mida atraktiivsem turg, seda kõrgemad on sisenemisbarjäärid. Diversifitseerimisega loodav toode peab andma konkurentsieelise.Diversifitseerimisega seotud küsmiused on:
1. Kuidas teaostada? Millistel turgudel on otstarbvekas tegutseda, kas siseneda uute allüksuste rajamise või olemasoleva ettevõtte omandamise läbi, kui ulatuslikult diversifitseeria?
2. Kuidas kooskõlastada tooteid-turge? Kuidas tugevdada pikaajalist konkurentsipositsiooni ja suurendada rentaablust, kuidas toetatakse tooteid, turgu, millal on otstarbekas loobuda tootest või lahkuda turult ?
23. Pikaajaliste investeeringute planeerimise põhietapid.
1. Investeerimisprojektide läbivaatamine
2. Rahavoogude arvutamine
3. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
4. Investeerimisprojekti valik.
24. Rahavoogude arvutamine ja investeeringute eelarvestamine.
(25. Rahavoogude liigitamine)
Puhas rahavoog kujutab endast projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe.
Rahavood jagunevad:
1) puhas investeering - soetatava vara hind +transport ja paigaldus + täiendav puhas käibekapital + rahavood vananenud vara müügist + maksuefekt vananenud vara müügist
2) lisandunud rahavood - antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv
lisandunud rahavoog = (ΔR-ΔOC-ΔD)*(1-T)+ΔD
ΔR – sularaha laekumiste muutumine
ΔOC – ärikulude muutumine
ΔD – amortisatsiooni ja muude mittesularahaliste eraldiste muutumine
T - tuluamksumäär
3) lõpetav rahavoog – likvideerimismaksumus - demontaaži kulud
tulumaksu eelne likvideerimismaksumus - tulumaks
puhas likvideerimismaksumus
+ puhta käibekapitali vabanemine
lõpetav rahavoog
Investeeringu eelarvestus on investeerimisvariantide võrdlemine neist niisuguse valimiseks, mis annab olemasolevatelt rahalistelt fondidelt suurima kasumi. Kapitali eelarvestamine kujutab endast projektide analüüsimise ja otsuse vastuvõtmise protsessi põhivaradesse tehtavate investeeringute kohta.
26.investeeringute eelarvestamise meetodid ( tasuvusaeg , NPV, PI, IRR)
1. Tasuvusaeg näitab aastate arvu, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaaamiseks.
Tasuvusaeg = esialgsed kulud
lisandunud rahavood aastas
Näide: Esialgsed kulud investeeringusse on 10 000 EUR. Kui iga-aastased rahavood on 4000 EUR 4 aasta jooksul, siis kui pikk on tasuvusaeg? Tasuvusaeg = 10 000/ 4000 = 2,5 aastat
Meetodi miinused – et arvutatakse lihtsalt tuleviku rahavooge summeerides, minnakse mööda raha ajaväärtuse teooriast; ei arvestata riski mõjusid. Eelised – lihtne, võimaldab hinnata likviidseid ja seega vähem riskantseid projekte.
2. Preagune puhasväärtus (net present value NPV) – kujutab endast projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja esialgsete kulude vahet.
ACFt – tulumaksujärgne rahavoo summa perioodil t
K – vastav diskontomäär, s.t. nõutav tulunorm või kapitali hind
IO – esialgsed kulud ( investeeringud )
n – projekti oodatav kestus
n
NPV= ∑ ACFt _ IO
t=1 (1 + K)t
Kui NPV >0, projekt vastu võtta
Kui NPV 1
kasumi protsentuaalne muutus
34. WACC ja IRR vaheline seos

• Kui IRR=WACC, siis firma lihtaktsia hind investeeringu elluviimisel ei muutu.
  
• Kui IRR>WACC, siis aktsia hind tõuseb,
  
• Kui IRR