Nappus- Meie vajadused ja soovid ületavad võimalusi ehk ressursse. Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend Universaalne vahetusvahend- raha vastu saab vahetada kõiki ressursse, kaupu, teenuseid Vara kogumisvahend- raha on võimalik panna panka ja seda sinna juurde koguda Väärtuse mõõdupuu- raha näitab teenuste ja hindade suhtelist väärtust LIHTINTRESS TV=NV(1+n*i) TV- tulevane väärtus ehk ...
Laen tuleb koos intressidega tasuda 13. septembriks. Pank küsib pangalaenult intressi 16,25%. Milliseks kujuneks laenuintressi summa, kui kasutatakse lihtaega (30/360) või eksaktset intressimäära (tegelik/360). Oletame nüüd, et ettevõttel on intresside tasumiseks vaid 1800 krooni, mis päeval peaks siis ettevõte laenu tasuma, kui kasutatakse lihtaega või teise võimalusena eksaktset intressimäära? 1. Andmed: liitintress 15%; oodatav tulu 12 milj kr, millest 6 milj kr laekub 2a lõpus ja teine 6milj kr 5nda aasta lõpus; Kulutused- kohe 4 milj kr, 1a lõpus 2 milj kr ja 3a pärast veel 3 milj kr. 1) Et leida võimalikku kasumit, arvutan kulude ja tulude nüüdisväärtuse: 0a 1a 2a 3a 4a 5a 6000000
Aritmeetiline jada: an = a1+(n-1)d d = an-an-1 Sn = Geomeetriline jada: an = a1qn-1 Sn = Hääbuv jada: S = Trigonomeetria: sin 2 2 2 = sin +cos = 1 1+tan = sin2 = 2cossin cos2 = 2cos2-1 tan2 = siinusteoreem: (ümberringjoone raadius) koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed...
on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib hiljem/paindlikkus-saab ära kasutada allahin ja lõpumüüke/ohutus-krediitkaart on turvalisem , selle kaotades ei kaota oma laenu/abi ettenägematutes olukordades-krediit pakub leevendust ootamatute väljamin eest Millised on põhilised kindlustusliigid?-vastutuskindl-kohustuslik autokindlustus/varakindl-
Talumees võttis lauda katuse remondiks pangast laenu 15 000 eurot 2-aastase tähtajaga, intressimääraga 14% aastas. Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 14%. 14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (eur). 2) Arvutame kahe aasta intressi 2 . 2100 = 4200 (eur). 3) Kokku tuleb 2 aasta jooksul tagastada 15 000 + 4200 = 19 200 eur). Vastus. Talumees peab pangale tagasi maksma 19 200 eurot Liitintress Liitintress on intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Seega liitintressi arvutamisel investeeritakse pidevalt edasi ka tekkinud kasum, mitte ainult põhiosa. Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks: Detler Gürtler "Rikkuse fenomen" 2007 Mathew Forstater "Majandus"2007 Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks:
Protsendid Leida arv x, mis oleks p% arvust a, e protsendi leidmine arvust x Leida arv x, kui on teada, et p% sellest on b, e arvu leidmine protsendi järgi Kahe arvu suhe Selleks, et leida, mitu % on b suurem kui a, tuleb tuleb kõigepealt leida muut, seejärel arvutame, mitu % moodustab see muut suuruse lähteväärtusest. Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31 Veebruar 28 August 3...
rakendatud (loe läbi tekst lk 187 ... 188). 10.2.2 Intress Intress kasvik rahasumma mille võlausaldaja saab võlgnikult raha laenamise eest. Intressimäär tulumäär väljendatakse protsentides ajaperioodi kohta. Enamasti on määr seotud aastaga. Näiteks aastal 2004 oli Hansapanga aastase eesti krooni tähtajalise hoiuse intressimäär 2,4% aastas. Intressi arvutamisel on 2 võimalust: 1. lihtintress arvutatakse põhisummast; 2. liitintress põhisummale liidetakse eelmise perioodi intress ja sellest arvutatakse uus intress. Ülesanne Sul on 5 000 kr. Paned selle panka 3-ks aastaks. Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa saad Sa tagasi 3 aasta pärast, kui: 1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel. 2. Juurdekasv toimub liitintressi alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus. Lihtintress Liitintress
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
Mida väljendavad või iseloomustavad ja kuidas arvutatakse järgmised mõisted: · Varude välde näitab firmal võib olla reserv fond, mida saab kasutada kui müügi tulu jääb ootamatult vähemaks · Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel. · Keskmine varude käibevälde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb. · Liitintress ja lihtintress o Liitintressi -puhul arvutatakse intressi peale algsumma ka igal aastal lisandunud intressidelt (Makse muutub iga aasta vastavalt jäägile, eurobor) Liitintress arvutatakse igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest. St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne
kasumi teenimine Collateral tagatis Ask Price nõutud hind Commercial Paper ettevõttetunnistus, AssetBacked Securities (ABS) vara väärtpaber toetatud garantii Common Stock põhiaktsia Atthemoney rahakohaselt Compound Interest liitintress Contract Note lepingu märge B Controlling Shareholder juhtiv aktsionär, Basis Point põhjenduse poolthääl osanik Bear Markets lagevate hindadega turud Convertible Bond vahetatav võlakirja laen Bidask Spread pakkumise kursierinevuse küsimine Corporate Bond korporatiivne, ühine
Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-T...
proportsioonis aja kuluga · Kui põhiosa on 100kr ja intressimäär on 8%, siis: · Lõppväärtus on (100 + 0.5 x 8% x 100) = 104, kui tähtaeg on pool aastat · Lõppväärtus on (100 + 1 x 8% x 100) = 108, kui tähtaeg on täpselt aasta · Lõppväärtus on (100 + 2 x 8% x 100) = 116, kui tähtaeg on kaks aastat · Kokkuvõtvalt: L = (1+T x r) x A © Robert Kitt Põhiprintsiibid liitintress, kumulatiivne intress · Olgu aastane intressimäär r. Investeeringu väärtus aasta pärast P1 on võrdne: P1 = P x (1+r) · Liitintressi point on, et järgmise perioodi põhiosaks võetakse algne põhiosa pluss kogunenud intress ehk raha teenib raha · 2.a. pärast on investeeringu väärtus: P2 = P1 x (1+r) = P x (1+r) x (1+r) = P x (1+r) 2 · N a. pärast on investeeringu väärtus: PN = P x (1+r)N
Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus
- kroonini Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
..() ; Esimesel juhul on tähtaja lõppedes pangas rohkem raha. Eelised: rohkem raha. Puudused: Ei saa raha välja võtta (saab, aga siis peab trahvi maksma). · Riina paneb 10 000 eurot panka 2 aastaks tähtajalisele hoiusele liitintressimääraga 5%. Anne paneb ka 10 000 eurot 2 aastaks tähtajalisele hoiusele teise panka, kus lihtintressimäär on 5,5%. Kui palju on Riinal ja Annel 2 aasta pärast pangas raha? Vastus : Riina: LIITINTRESS! 10000/100*5=500() ; 10000+500=10500() ; 10500/100*5=525() ; 10500+525=11025() ; Riinal on 2 aasta pärast 11025. Anne: LIHTINTRESS! 10000/100*5,5=550() saab aastas ; see kasvik makstakse kohe välja, ei lisata põhisummale; 10000+550=10550() ; Annel on kahe aasta möödudes 10550.
debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. kasvik kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus aineliste varade koguväärtus. võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. barterkaubandus kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu. nõudehoius pangas olevad arvelduskontod, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlak...
ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine, nominaalne ja ekvivalentne intressimäär(EAR). Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud
raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood. Inimene kui töötaja Tööjõud riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööhõive Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka. Palgad palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. Maksud Maksed Valitsuse osa majanduses. Valitsuse roll majanduses majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine
Kuigi laenu kulukuse hindamisel on krediidi kulukuse määr ainus objektiivne näitaja, tuleks arvestada ka teiste laenutingimustega, nagu maksepuhkuse võimalikkus, tagatise liik. Intressi arvestatakse kogu viivitatud aja eest ehk võla tekkimisest kuni selle tasumiseni. Intressi arvutatakse kõikide võlgade ja ettemaksude kogusummalt, seega kehtib summaarne intressiarvestus. Intressi liigid on lihtintress (konstantse või muutuva intressimääraga), liitintress, muutuv intress ja fikseeritud intress. 7 KURSS Valuutakurss on hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus). Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg e.
väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka
Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. (aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne) See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud
- kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. Fikseeritud intressimäär muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks. Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeva...
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või inves...
4) , , tagamine, 6.4) Intress, interest tasu selle eest, et loobutakse oma raha kohesest 6.4.1) kasutamisest ja võimaldadakse seda teha pangal . 6.4.1) Lihtintress, simple interst makstakse ainult hoiuse põhisummalt 6.4.2) , , 6.4.2) Liitintress, compound interst arvutatakse hoiuse põhisummalt ja . eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Liitintress . on efektiivne instrument rikkuse kasvatamisel. 6.5) : , 1 , 6.5) Näide: Oletame, et säästad iga päev 1 ja aasta tulumäär on 8% ning 8% , intress liidetakse iga päev, siis teeniksid 60 aastaga 542005
Nõutav on lisatagatis (lisaks ostetavale eluasemele) või omafinatseering. Intressimäär on fikseeritud või ujuv. 25. Äriklientide laenud Arvelduskrediit- võimaldab minna arvelduskontoga miinustesse teatud limiidi piires. Käibekapitalilaen- ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires, ehk tegemist on lühiajalise laenuga. Investeerimislaen- pikaajaline laen, tavaliselt põhivara soetamiseks. 26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress. Lihtintressi arvutamise avaldis koosneb kahest tegurist, millest üks näitab intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast. Intressi, mille väärtus on võrdeline ajaga nimetatakse lihtintressiks. R = K × r ×t , kus võrdetegurit r nimetatakse intressimääraks. Intressi baasperioodiks nimetatakse perioodi, mille jaoks intressimäära väärtus antakse. Tavaliselt mõõdetakse intressi baasperioodi pikkust aastates. Intressiperioodiks
2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvaradesse 4)Eluskarja, seadmetesse. Tuleb otsida parimat säästukohta Ohutus- Tulumäär-Väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. Nt. 100eurone tähtajaline hoius 5%-lise intressimäära puhul aasta jooksul 5 eurot. Lihtintress makstakse ainu hoiuse põhisummalt. Liitintress- Arvutatakse kontol olevalt hoiuselt(põhisummalt) ja eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem.
Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt. Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidel. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapital kasv kiirenev, st mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmise perioodi intressi arvutatakse nii põhisummalt ehk alginvesteeringult kui ka eelmise perioodil saadud intressisummalt. 22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on? Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – ...
Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2....
toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud
praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud
Viimast nimetatakse pseudospektriks, kuna tema Intress = tagasimakstav summa laenuks antud 10) sisu ülimuslikkuse printsiip tipud paiknevad küll signaali komponentidele summa. vastava sageduse kohal, kuid tipu amplituud ei ole Intressimäär =( I /laenuks antud summa)*100. RAHALISED VAJADUSED otseselt seotud spektraaltihedusega ega Liitintress · Püsivkapital (permanent capital): kasutatakse võimsusega. Pisarenko meetodi puudus ilmneb siis, Üksiksumma tulevane väärtus = algväärtus stardi kulutusteks, laiendamiseks ja kui korrelatsioonimaatriksi arvutamisel tuleb *(1+intress)astendatud aastatega. refinantseerimiseks positiivsete või negatiivsete kasutada tema ligikaudset hinnangut
praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud
2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt. Lihtintressi korral on kapitali kasv lineaarne. Valemi kujul saab seda seost väljendada järgmiselt: (2.1) FV = PV (1 + i n) , kus FV rahaühiku tulevane väärtus, PV rahaühiku nüüdisväärtus, I intressimäär, n aastate arv. Näide
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.9. Lihtintress perioodiliste sissemaksete korral.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.10. Laenu tagasimaksmine võrdsetes osades. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 NÄIDE 4.11. Liitintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 NÄIDE 4.12. Raha tulevikuväärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 NÄIDE 4.13. Liitintress perioodiliste maksete korral. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 NÄIDE 5.1. Lineaarse võrrandsüsteemi lahendamine asendusvõttega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726.a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet.
t0 t1 t2 Intresside arvestus võib toimuda kas lihtintressina või liitintressina: - Lihtintress (ingl. simple interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus laenu algsummalt, kui laenuvõtja maksab laenuandjale intressi iga intressiperioodi lõpus. - Liitintress (ingl. compound interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus nii laenu algsummalt kui ka eelnevate intressiperioodide maksmata intressilt. TV tuleviku väärtus PV praegune väärtus TVn = PV * (1 + i)n i - intressimäär n - perioodide arv
nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i) Investeerimisel teatud aastateks teenib investeering juba mingi intressi summa esimese aasta lõpuks. Liitintressi puhul eeldatakse, et teenitud summa lisatakse kohe põhisummale ja nii taasinvesteeritakse seda korduvalt. Paljud meetodid teevad selle arvutuse üldjuhul automaatselt ja sel puhul eeldatakse, et raha ei jää kasutult seisma. NÄIDE 1 - Milline on investeeritud 1200€ väärtus 5 aasta pärast, kui intressimäär on 7%? Vastus: 1680,0€
ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (ku...
4. aasta algul: k4 = k3(1+r) = k(1+r)2(1+r) = k(1+r)3 jne. Liitintressi korral on lõppkapitali K suurus pärast n perioodi möödumist = 1+ kus r on intressimäär perioodi kohta ja k algkapital. 30 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Näide 4-11 Liitintress Olgu hoiustatud algkapital 10 000 krooni, intressimäär 5% aastas ja hoiustamisaeg 6 aastat. Leida lõppkapital, kui intress kantakse arvele iga aasta lõpul. Lahendus. Algkapital k = 10000 Intressimäär r = 5% Hoiustamisaeg n=6 Lõppkapital K = k(1+r)n = 10000 (1+0,05)6 = 10000 × 1,056 = 13 400,95 Vastus: Lõppkapital on 13 400,95 kr. Näide 4-12 Raha tulevikuväärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
