12. To gamble hasartmänge mängima; riskeerima 13. A casino kasiino 14. A charity heategevus 15. To afford (endale) lubama 16. Well-off jõukas, rikas 17. Hard up rahapuuduses olema C 1. To be in dept Osakonnas olema 2. To owe võlgnema, võlgu olema 3. To lend laenama, laenuks andma 4. To borrow laenama, laenuks võtma 5. The stock market aktsiaturg, börs 6. To invest investeerima 7. Shares aktsiad 8. Profit kasu, kasum; tulu 9. Loss kahju 10. Tax hinda v. kulu määrama 11. Inflation inflatsioon 12. Insurance kindlustamine, kindlustus 13. A fine trahv 14. A pension pension; abiraha 15. A sale turustus; oksjon; odav väljamüük 16. A bargain (kauba)tehing; allahinnatud kaup,
ettevõtjatel panustada tohutustes kogustes raha kihlvedudesse, kas hüpoteegi väärtpaberite väärtused tõusevad või vähenevad. Kõik need panused, finantsinstrumendid lõid väga keerulise varade, kohustuste ja riskide rägastiku. Seega kui asjad läksid halvasti, läksid nad halvasti kogu finantssüsteemi jaoks. Mõned mõjukad finantsettevõtted kuulutasid välja pankroti, nagu Lehman Brothers. Kauplemine ja krediiditurud külmusid. Aktsiaturg oli kokku varisenud. Ja USA majandus sattus katastroofilisse majanduslangusse. Keskpank The Fed pakkus pankadele hädaabilaene. Mõte oli takistada pankate kokkuvarisemist pelgalt sellepärast, et nende laenuandjad olid paanikas. Valitsus töötas välja programmi TARP, mille eesmärk oli pankroti äärel olevaid panku päästa. Esialgu oli plaanis välja käia 700 miljardit dollarit, et pankasid päästa, kuid tegelikult kulutati selleks 250$. Lisaks aidati teisi turge, AIG-d ja majaomanikke
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused
Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota · töölisi hakati vallandama · töötu polnud üldse ostuvõimeline
kodanikke ja territooriumi". Viimastel aastatel on muutunud terrorism veelgi rahvusvahelisemaks.See tähendab seda,et kui toimub järjekordne rünnak ei mõjuta see ainult seda riiki kus see toimus,vaid ka riike erinevates kohtades üle maailma.Näitena võiks tuua terrorirünnaku Madridis aastal 2004 kui toimusid plahvatused rongijaamades ja rongides.Nende rünnakute tõttu sai kannatada Euroopa aktsiaturg ja siis selle tagajärjel juba ka USA aktsiaturg.4 ERR-i uudisteportaalis esitati küsimusi erinevatele erakondadele ja üks küsimus mis küsiti ka Reformierakonna käest oli,et mis on kolm peamist Eesti julgeoolekuohtu? Üheks vastuseks mis Urmas Paet andis oli et üks väline julgeolekuoht on kindlasti rahvusvaheline terrorism ehk Eesti elanike võimalik kannatada saamine terrorirünnakutes.Rahvusvahelist terrorismi mainis ka Keskerakond(Enn Eesmaa).5 Seega võiksime öelda et inimeste
· Kas minu käest küsitud hind mingi tulevase rahavoo eest on õiglane või mitte? · Kas võlainstrumendi tootlus on sobiv? · Kas ettevõte aktsial on tõusuruumi? © Robert Kitt Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid. © Robert Kitt Arbitraaz · Arbitraazi printsiip teenitakse raha ilma ise investeerimata · Näide: Nokia aktsia hind New York'is on 16.29$ ja Helsingis 13.32, 1=1.2060$; ostes NYSE'lt ja müües HKI's teenitakse 16.29-13.32x1.206 = 16.29-16.06 = 0.23$ aktsia kohta. · Üldiselt eeldatakse, et selliseid võimalusi
ning nende tagasivõtmist, mida peetakse turuga manipuleerimiseks. „Flash Crash“ Flash Crash on kõige ehedam näide HFT ettearvamatusest ning algoritmikauplejate mõjudest. Lühidalt öeldes on Flash Crash väga järsk ja volatiilne kukkumine väärtpaberite hindades väga lühikese aja jooksul. 6. mai 2010. Päev tundus täiesti tavaline olevat, kuni umbes kolmveerand kolmeni pärastlõunal. Mõne minutiga New Yorgi aktsiaturg sukeldus väga sügavale ning siis järgmisel hetkel, nagu midagi ei oleks juhtunud taastus jälle. Mõnede firmade aktsiad tõusid nagu raketid, samas 8 teiste aktsiad langesid kõigest natukene kõrgemale 0st. Järgmistel kuudel ei suutnud keegi seletada, mis oli nendel saatuslikel minutitel saanud. [4] Ametlik USA uuring ütles, et see olukord oli põhjustatud kõigest ühest
Austraalias lõppes põuaaeg. Aktsiahinnad hakkasid kiiresti langema. Kongress aga hääletas selle poolt, et anda nisutootjatele 100 miljoni dollarilise leevenduspaketi, et nisuhinnad stabiliseeruksid. Oktoobriks aga hinnad langesid 1.31 dollarini vaka kohta. (Wall...) Teised majanduslikud baromeetrid aeglustusid või isegi kukkusid 1929. aasta keskpaigaks, sealhulgas autode müük, majade müük ja terase tootmine. Langev kauba- ja tööstustoodang mõlkis Ameerika enesekindlust ning aktsiaturg saavutas 3. septembril oma tipu ja hakkas alates sellest langema. Septembri lõpuks langes turg 10% tipust. Müük intensiivistus oktoobris ning kumineerus 24., 28. ja eriti 29. oktoobril börsikrahhiga. (Wall...) 6 3. TAGAJÄRJED 3.1. Suur Depressioon 1929. aasta krahh viis Kuldsed kahekümnendad ootamatule lõpule. Aktsiahindade langus põhjustas pankrotte ja raskeid makromajanduse probleeme, sealhulgas krediidi
Kõige levinum on riigikassa võlatähed, mida annab välja valitsus, et finantseerida oma lühiajalisi väljaminekuid. Neid võlatähti peetakse väga väikese riskiga võlakirjadeks, kuna neil on riigi garantii, s.t. riik kohustub need teatud tähtajal kindlasti tagasi ostma. Kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste võlakohustuste ja aktsiatega. Üldiselt jaotatakse kapitaliturg kolmeks allüksuseks: obligatsioonide turg, hüpoteekide turg (kinnisvaraga kindlustatud väärtpaberite turg), aktsiaturg (ehk fondibörs).[1;173,174] 4. AKTSIATE MÜÜK BÖRSIL Fondibörs on organiseeritult ja regulaarselt funktsioneeriv turg väärtpaberite ostuks ja müügiks. Fondibörsid organiseeritakse harilikult aktsiaseltsina või riikliku asutusena. Börsi juhib tavaliselt fondikomitee, valitakse börsi liikmete üldkoosolekul, liikmeteks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Fondibörsi liikmed jaotuvad maakleriteks ja vahendajateks
, 39. Krediidituru instrumendid: a. Võlakirjad ja vekslid, bonds and bils 47. b. Pangalaenud, bank loans a. c. Rahatähed ja kommertspaberid, notes and commercial papers b. 40. Aktsiaturg, equity market c. 41. Esmane, e.primaarturg, primary market toimub uute väärtpaberitega kauplemine 48. 42. Teisene e.sekundaarturg, secondary market kauplemine varem emiteeritud 49. väärtpaberitega 50. 43
tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof. Eesti finantsturud Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst.
Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3):
(1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi
ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid spartakistid Locarno konverents 1925. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola, Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagastuspakt, mis kindlustas saksamaale Versailles's paikapandud läänepiiri. Briand'i-Kellogi pakt 1928. Rahu unistused. Pransusmaa, USA, kõik konfliktid peab lahendama rahumeelselt. 15 riiki + 48 riiki. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Esmalt põllumajandus, USA aktsiaturg, 29. okt 1929 New Yorgi börsi paanika. Pangandus varises kokku. Pankrotid. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: 1) Ületootmine. 2) Vale majandamine. Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju. 3) Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine. Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla.
1990-2002: aktsiamull, 90-lõpu dot-com hype, crash! murrud jms; Trigonomeetria; Matemaatiline laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui analüüs;Klassikaline füüsika;Mõõtmised, tugevus kaotajaid (rumalamaks jääjaid) pole;raha saab releed,150 mootorit,2000lampi). jms klassikaline insenerivärk. Katkevad ehk teenida ka tarkvara toetades ja installeerides ja NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel
,Failisüsteemid,Võrguprotokollid ja – tähtede ja bittidena.Ühelt teisele: teenused,Riistvara tugi), 2. Kasutatavus (Liides: 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui digitaliseerimine.Põhiprotsessor - teeb pea NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel kogu töö.Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud: 1. Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS. Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
Reedel suutis ta peatada aktsiaturu allakäigu, kuid allakäigu lõpp ei olnud veel käes. (Wall Street Crash of 1929) Whitney tegevus tõi küll ajutiselt börsi langusele lõpu, kuid tema tegevus ei olnud kõige õigem. Nimelt hiljem mõisteti Whitney süüdi raha kõrvaldamise pärast. (Ilves 2009: 349) Inimesed üle kogu USA said teada ajalehtede vahendusel börsikrahist, mille tõttu otsustasid esmaspäeval (pühapäeviti on aktsiaturg kinni) paljud investorid börsilt väljuda, mis tõi kaasa Dow Jonesi indeksi langemise esmaspäeval 13% võrra. Seda päeva kutsutakse ka esimeseks Mustaks Esmaspäevaks. (Wall Street Crash of 1929). 29 oktoobrit kutsutakse Mustaks 16 Teisipäevaks. See kujunes Ameerika börsi kohutavaimaks päevaks. Börsi avamisel algas aktsiate massiline müümine
Eesti Väärtpaberite Keskregister ja 1996. aastal oma tegevust alustanud Tallinna Väärtpaberibörs (TVB). Osaliselt väliskeskkonna muutusest tingituna ning teisalt kohalike investorite liigoptimismil ja ülemäära kasutatud finantsvõimendusel saavutatud väga kiirele aktsiahindade tõusule järgnenud järsk hindade langus 1997. aasta lõpus ja järgnev areng on kahandanud aktsiaturu osatähtsust ning pärssivalt mõjunud viimase arengule. Pideva aktsiahindade languse tulemusena on aktsiaturg minetanud oma senise atraktiivsuse ja rolli finantsvahenduses. Võlakirjaturg on väärtpaberituru arengus omanud suhteliselt tähtsusetut rolli, arenedes ilma keskvalitsuse lühiajaliste väärtpaberiteta. Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik. Oluline muutus on toimunud elukindlustuse (1/6 kindlustusturust) vallas, kus kogutud preemiate maht on kahe viimase aastaga kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori
7. Kes algatab detailplaneeringu? Kohalik omavalitsus 8. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) Kinnisvaraturg erineb tavalisest vabast turust, mille puhul turg reageerib kiiresti muutustele. Kinnisvaraturg ei ole efektiivne turg st. pakkumine ei reageeri nõudlusele kohe ning seda selgitavad alljärgnevad põhjused. Efektiivse turu näide on aktsiaturg Efektiivne turg Kinnisvaraturg- mitteefektiivne turg PALJU OSTJAID JA MÜÜJAID VÄHE OSTJAID JA MÜÜJAID STANDARDNE KAUP MITTESTANDARDNE . EI OLE OLEMAS 2 SARNAST KINNISVARA. INFORMEERITUS INFORMATSIOONI ON ÜLDISELT EBAPIISAVALT
Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6
teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg:
Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
· väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements)
mõju avaldab religioon) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil). ANGLO AMEERIKA KONTINENTAALNE MUDEL MUDEL Taust Tavaõigus Rooma õigus Traditsioonidega vana eriala Uus eriala Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg Majandusarvestuse üldised põhimõtted Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale Avalikustamine Salastatus Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse
3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem FUNKTSIOON ÜHISKONNAS, PEREKOND KUI INSTITUTSIOON???? 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. Side 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. Ettevõte 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. Turg (tööjaotus, aktsiaturg jne) 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. Tervishoid, päästeamet, õiguskaitse. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). Perekond, tervishoid, haridusinstitutsioonid (lasteaed, koolid). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. Religioon, massikultuur (kultuuri intitutsioonid). 7
to draw up a will (testamenti koostama) - to compose a legal document that tells what a person wants to have done with their property after their death legitimation (seadustamine) - according to law; lawful professional title (kutsenimetus) - a word that is used before someone's name, stating their social rank, qualification law-firm (õigusbüroo) - a business formed by one or more lawyers to engage in the practice of law liable (kohustatud) - legally obligated or responsible stock market (aktsiaturg) - a system or program by which the buying and selling of stocks is conducted transaction (tehing) - an exchange, or an instance where business is done or something is bought or sol legal profession (advokatuur) - the body of individuals qualified to practice law in particular jurisdiction welfare right (heaolu õigus) - the legal entitlement to services provided for in social policy
hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Tihti võtavad investorid soovitut tegelikkuse pähe, lähevad lihtsalt ülemäära hoogu või tähtsustavad mõnd fakti üle. Selle tulemusel tekib "mull", s.t väärtpaberite hinnad tõusevad arutult kõrgele. Kui investorid mõistusele tulevad, läheb "mull" katki ning hinnad langevad järsult normaalsele tasemele. Krahhi ennetamiseks tuleb jälgida märke, mis näitavad, kas aktsiaturg on jõudnud seisundi lähedale, kus paanilise kasumivõtmise vallandamiseks piisab n.-ö liblika tiivalöögist. Ettevaatlikuks tuleb muutuda siis, kui buum on jõudnud massidesse - teile tundub, et igaüks spekuleerib aktsiaturul, tuttavad hakkavad teiega tänaval või kõrtsis kohtudes rääkima aktsiatest, investeerimisfondide portfellid kasvavad tormiliselt, ajalehed kirjutavad üleöö rikkaks saanud inimestest ning tohututest võimalustest, mis avanevad aktsiaturul.
läks organiseeritud kuritegevuse ehk maffia kätte. Sinna aega jääbki organiseeritud kuritegevuse väljakujunemine. Põhilisel oli tegu itaallaste ja sitsiilastega. Maffial oli piisavalt raha, nii osteti ära politseinike, prokuröre, kohtunikke. Tekkis karistamatuse tunne. 1920. aastate teine pool oli USA-s majandusliku õitsenu periood. Kogu see varises kokku 1929. aasta oktoobris. Kõigepealt oli must neljapäev, kus aktsiahinnad hakkasid langema. Siis tuli must teisipäev, kus aktsiaturg langes kokku. Sai alguse majanduskriis ehk suur depressioon. USA-s puudus igasugune sotsialkindlustussüsteem, ehk need, kes jäid töötuks, ei saanud abirahasid ega midagi muud. Vabariiklased olid võimul, nad ei soovinud midagi reguleerida, oodati, et majandus tuleb ise kriisist välja. Levis ka teine idee, mille autoriks oli Keynes keinsianism. Idee siesnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegem riik. Riik peab elavndama
(1) Seadusandlikud tegurid -- sularahadividendi ei pea välja maksma. Dividendi ei pea välja maksma, kui see mõjutab ettevõtte likviidsust. (2) Finantsnõuded -- kui on tegemist kasvuettevõttega, mis vajab oma tegevuseks sisemisi ressursse, on dividendide väljamaksmine konservatiivne. Antud juhul kasutatakse kasumit selleks, et saavutada nõutud finantseerimine. (3) Sisemiste fondide suurenemine -- stabiilne dividend äratab ettevõtte vastu usaldust, aktsiaturg näeb dividendides informatsiooni ettevõtte tulevikuväljavaadetest. Kui maksumäär on kõrge, on dividendide väljamaksekordaja väike. Soovitav dividendipoliitka: · traditsioonilised ettevõtted maksku dividende; · kôrgtehnoloogiaettevõtted vôiks orienteeruda aktsiakapitali suurenemisele. Kapitali eelarvestamine: projektide tasuvuse hindamise meetodid ja nende rakendamine (tasuvusaeg, diskonteeritud tasuvusaeg, kestus, NPV, IRR, MIRR, PI, EA).
väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Eestit kui siirderiiki ei saa kummagagi neist kahest pakutud majandussüsteemist täpselt samastada. Sarnasusi on nii Mandri-Euroopa kui ka anglosaksi süsteemiga. Aktsiaturg on Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem
jne, kuni enam investoreid ei jätkunud. Seejärel selgus, et firma eriti raha ei teeni ja investorid hakkasid oma aktsiaid maha müüma. Aktsia odavnes ja kõik hakkasid kartma, et ta odavneb veel, ja müüsid ka, mispeale aktsia odavnes üha edasi. Hetkel on vastupidi: väärtuslikud on peamiselt need ettevõtted, mis suudavad kasumit teenida. Teiste osas ollakse ettevaatlikud. 1990-2002: aktsiamull 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel kümnenditel. 1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” speech) 1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade tõusu. Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti tohutu hinnaga.
annaabi.ee 
