Milleks on vaja väärtpaberiturgu Essee Väärtpaberiturg on järelevalvatav süsteem väärtpaberitega kauplemise võimaldamiseks, kus ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg on eksisteerinud juba 200 aastat. Väärtpaberiturg pole alati suuri kasumeid garanteerinud, praegune statistika näitab, et väärtpaberiturul on rohkem kaotatud kui võidetud, aga ikkagi panevad inimesed sinna triljoneid dollareid magama. Väärtpaberiturg annab investoritele võimaluse jagada oma kasumeid suurte korporatsioonidega. Väärtpaberiturg on küll riskantne, aga samas annab see võimaluse väiksematele ja suurtematele investoritele rikastuda. Väärtpaberiturg toimib üsna keeruliselt, ning seal hakkama saamiseks peab
rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtpaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalne väärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud
Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites. Portfelliinvestor on isik, kes juhtimises ei osale. Kui ettevõtte käekäik ei rahulda portfelliinvestorit, siis hääletab ta jalgadega müüb aktsiad või võlakirjad maha ja paigutab raha mujale. Eesti väärtpaberiturg NASDAQ QMX Tallinna Börs · Tallink Grupp · Olympic Entertainment Group · Tallinna Vesi · Nordecon International AS Investeeringu tasuvuse hindamine Investeeringu tasuvusaeg - kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse
pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg? Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega(aktsiad, võlakirjad) 19)Miks ostetakse väärtpabereid? Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sp, et oma vaba raha kasulikult paigutada 20)Miks emiteeritakse väärtpabereid? Väärtpabereid emiteeritakse sp, et hankida raha ettevõtte finantseerimiseks 21) Kuidas jagunevad börsil kauplejad? Börsil kauplejad jagunevad kaheks: investeerijad - loodavad tulu saada pikema aja jooksul (dividendid, intressid);
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon. Pangade solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning investorite kasvav ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta alguses kannatas kõige rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega. Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: "double-dip recession".
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakir...
Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepan...
aktsiaseltsid, mille vara valitseb fondivalitseja. Investeerimis- ja pensionifondide valitsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille eesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule. · Investeerimisühingu tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Investeerimisühinguna tegutsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Väärtpaberiturg · ... on finantsturu see osa, kus viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg koosneb esmas- ja järelturust. · Riiklikku järelevalvet Eesti väärtpaberituru üle teostab Finantsinspektsioon. Koostöös Finantsinspektsiooniga teostab õigusaktides järelevalvet kaubeldavate ettevõtete, väärtpaberite hinna kujunemise, tehingute tegemise ning muude nõuete täitmise üle ka NASDAQ OMX Tallinna börs
8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital
emitent väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus. Emitendid kapitaliturgudel on suured ja tuntud institutsioonid (suurettevõtted, pangad) ja keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti. esmaturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud 2
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks. Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki, kes omab ka kindlustusseltsi Trygd. Føroya Banki 99,4% aktsiate omanikuks on Fääri valitsusele kuuluv Finantseerimisfond. Suurim hoiupank on Føroya Sparikassi. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on kavas luua kohalik väärtpaberiturg. Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti. 6 Maksud Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5
Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota · töölisi hakati vallandama · töötu polnud üldse ostuvõimeline
tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi o Aktsiturg o Võlainstrumentide turg o Tuletisväärtpaberite turg
simasa.co.uk EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS Turg majanduse toimimise korraldus, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetustehinguid ostjate ja müüjate vahetustehingud mingi konkreetse toote või teenuse osas; palju erinevaid turge (nt ehitusmaterjalidele, elamutele, erinevatele teenustele jne); ühine: toimub infovahetus hinna, kvaliteedi ja koguste kohta; erinev: formaalsuse tase (nt väärtpaberiturg ja ehitusturg); Ehitusturg on oma olemuselt väga mitmekesine ning killustunud. Defineeritud sõltuvalt konkreetse ehituse tüübist (suurus, keerukus); geograafilisest asukohast; tellijast. 7 3.02.2014 EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS
Hariduse kvaliteet Kartus kaotada konkurentsivõime-tahetakse suurendada reaal- ja loodusteaduskondade õppijate arvu. Elukestva õppe juurutamine- pööratakse täiskasvanuharidusele suurt tähelepanu, et saaks end täiendada. Koolide juhtimise probleemid 21. Kuidas jaguneb rahvusvahelinefinantsturg? Selgita! Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalik riikide raha ehk valuutadega, väärtpaberiturul aga ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberiturg ost ja müük. Väärtpaberite hulgas on olulisel kohal võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Võlakirja ostja annab ettevõttele laenu.Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. 22. Mida tähendab Euroopa Liidu majandusruumis väljend- neli vabadust?
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
tulirelvad, hobused ja rõuged. Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ Inglismaa tähelend maailmavõimuna Laevanduse ja navigatsiooni areng Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas. 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) talupoegade sõda Saksamaal
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige t...
Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust · ettevõte (ka: firma, käitis) tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine.
Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki. emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud
· Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine). · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba. · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Reaalses elus on täielikule turule kõige lähemal väärtpaberiturg, kuid seegi ei vasta kõigile tingimustele (turule pääs ei ole vaba). Seetõttu on täieliku konkurentsiga (ideaalne) turg turuprotsesside mudel, mis sellisena praktikas ei realiseeru. 1 Tuginetud õpikule Eamets, R, jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 4. ptk. autorid Kaasa, A., Kaldaru, H. MIKROÖKONOOMIKA Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral.
haigused nt gripp, rõuged, tüüfus - Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. - Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat - Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. - Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ - Inglismaa tähelend maailmavõimuna - Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.)
Erinevalt omakapitalist on ettevõtte võõrkapital kindla maksetähtaja ja hinnaga. Võõrkapitali eest tuleb ettevõttel maksta intressi igal juhul. Enamasti nõutakse ettevõttelt tagatisi ja lisagarantiisid. Ettevõte peaks kasutama seda liiku kapitali, mis on kõige odavam. Võõrkapital on tavaliselt odavam kui omakapital. Seega on ettevõttel otstarbekas suurendada võõrkapitali osatähtsust. Börs ja börsiettevõtted Börs on üks osa väärtpaberlusest. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse ja müüakse aksiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Börsi ja börsivälise väärtpaberituru põhiline vahe seisneb selles, et börsil on kauplemisreegid täpsemalt paika panud kui börsivälisel turul. Väärtpaberiturgu on vaja selleks, et viia kokku need, kellel on raha puudu, ja need, kellele jääb seda üle. Väärtpaberiturgu on vaja nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude- rahasummade, mis
Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad, võlakirjad, fondioskud jne. AKTSIA- on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes.
klientide hulgas ja tagada pankade stabiilsust. Baseerub tagatisfondi seadusel. Võimalused: · eelarahastamine pangad tasuvad makseid skeemi korrapäraselt konkreetseks perioodiks kindlaksmääratud summana ehk raha kogutakse pikema aja vältel ette · järelrahastamine arvutatakse pärast mõne panga pankrotistumist välja hüvituseks vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem
laenukapitalis (lisa juurdetulnud laenud, lahuta tagasimaksed) = Puhas rahavoog omakapitalist (net cash flow on equity) Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega. Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras. Kinnine aktsiaseltsi tüüpi. Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on) Rahaturg on lühiajaline investeering. Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus. Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad) 2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha
Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20.Mis on intress ja intressimäär? Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv
Välised tegurid- konkurents, ärikeskkonna prognoositavus Sisemised tegurid- ettevõtte suurus, tehnoloogia, strateegia Juhtimis- ja kuluarvestuse praktika- kulude juhtimine, eelarvestamine, kontroll Ettevõtte tegevustulemused- nende mõõtmine ja hindamine Kuluarvestuse suundumused: Anglo Ameerika: Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist. Kulude paigutamise käigus arvestatakse otsekulud ilma jaotamata kuluobjektidele või kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest kuluobjekti või kulukohaga.
*ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus *riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse *eurooplaste madal ostujõud Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine. *Ameerika kaitsetollid sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus mässud, nälg *börsikrahh väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning
firmat, nagu see oleks suure ahela osa. Rõiva-, kinnisvara-, kiirtoidufirmad ning motelliahelad. Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk · Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali? · Kuidas ettevõtted laenavad? · Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)? · Kuidas ettevõtted säästavad? · Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline? · Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Ettevõtte - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon kapitaliallikad - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega. Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus. Üldõigusliku orientatsiooniga maades katab äritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionäride omand ja väärtpaberiturg. Kuna erainvestoritel puudus võimalus kasutada ettevõtete sisemist informatsiooni, siis soodustas see ettevõtete avatust ja aruannete kõrget kvaliteeti. Maksustamine. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja raamatupidamisaruanded põhimõtteliselt ühesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu Suurbritannia, USA- korrigeeritakse raamatupidamisaruandeid maksudeklaratsioonide koostamiseks.
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritisee...
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
