Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu (= raha laekumise välde*müük päevas*rahastamisallika hind): CDD = DSO S V % kd Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 9 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete % S% allahindlusega müügi osatähtsus a allahindluse suurus % Debitoorse võla kasumianalüüs: Debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui müügikäive kasvab:
omanik maksab endisele summa, mis on veksli nimiväärtusest väiksem intressi võrra, mida see nimiväärtus annaks diskonteerimise päevast kuni tähtaja lõpuni. Seda mahaarvamist nimetatakse diskontoks. Vekseli diskonteerimisel jääb aga endisele omanikule vastutus, et uus omanik oma raha tagasi saab. Näide 2 Veksel nimiväärtusega 1000 krooni anti välja 15. jaan. 2008 tähajaga 10 kuud, lihtintressimääraga 6% aastas. Veksel diskonteeriri 25. septembril. Leiame, kui suur on diskonto ja kui suure summa saab diskonteerija. Kujutame seda ajateljel (joonis 1.). Väljaandmise kuup. Diskonteerimise kuup. Maksu kuup. Aeg v v V Veksli väärtus Joonis 1
n 1. Soovime koguda raha, iga kuu lõpus maksame arvele 1370. - krooni 9 aasta jooksul. Kui suur oleks kogutud raha nüüdisväärtus, kui arvestame diskontomääraks 9%. Samas arvutake kui diskontomäär oleks -9%. Lahendus summa 1370 1370 aasta 9 9 diskonto 9% -9% -101 159,95 kr -229 206,63 kr tabel Andrus 20% 73 123 Õun Pirn Ananass Banaan Õun Pirn Ananass Banaan
Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu (= raha laekumise välde*müük päevas*rahastamisallika hind): CDD = DSO S V % kd Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 57 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete % S% allahindlusega müügi osatähtsus a allahindluse suurus % Debitoorse võla kasumianalüüs: Debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui müügikäive kasvab:
Ehitusaeg 2004 KMA, EUR/m2 (4cm)5,3813608 Viimane remont KMA 0,17 Tee klass 3 Hoole, KAB EUR/m2 Pikkus, km 7 TAB Aeg Maksumus, 1000 EUR Diskonteeritud maksumus, 100 baas- Diskonto- Aasta aastast tegur Ehitus Remont Pindamine Hoole Ehitus 2010 0 1,000 0 2011 1 0,901 10,43121 0 2012 2 0,812 10,43121 0 2013 3 0,731 10,43121 0 2014 4 0,659 13238,42 12,74926 8720,5577
Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast valuutakursist, baseerudes kursiootuste teoorial (expectations-based theory), IRPT aluseks on arbitraazisuhted. Need tekkivad rahvusvaheliste pankade ja korporatsioonide tegevusest finantsturul, kes otsides kasumi teenimise võimalusi, paigutavad ümber fonde erinevates valuutades ja erinevate väärtpaberite vahel. Vastavalt IRPT teooriale intressimäärade erinevusi kaetakse forvard-kursi diskonto või preemiaga. Tekkib kaetud intressiarbitraaz (covered interest arbitrage). Intressimäärad kahes riigis ja forvard-kurss on seotud intressimäära pariteedi kaudu See kijeldab arbitraaziseoseid intressimäärade ja spot- ja forvard-kursi vahel. Forvard- preemia (või diskonto) võrdub intressimäärade vahega. (F-S/S) = i i* Arbitraazi eesmärgiks on kasumi teenimine efektiivsete intressimäärade (effective interest rate) erinevusest
Joonis 2.3.3. Näites 2.3.5 esitatud ülesande lahendamise skeem 2.3.3. Pangaline ehk kommertsdiskonteerimine Lisaks eelmises punktis käsitletud lihtsale diskonteerimisele kasutavad pangad veel nn pangalist e kommerts- diskonteerimist (bank discounting). Selle meetodi kohaselt kasutatakse intresside arvutamise baasina võlakirja tähtpäevaväärtust. Sel juhul märgitakse võlakirjale nimiväärtusena tähtpäevaväärtus ning intressid ehk diskonto arvutatakse osana tähtpäevaväärtusest. Sel puhul panga poolt kasutatav diskontomäär ei ole intressimäär tavamõttes, seepärast nimetatakse seda panga diskontomääraks (rate of bank discount) ja tähistatakse sümboliga d. Panga diskontomäära abil arvutatud intressi nimetatakse pangadiskontoks (bank discount). Pangalise diskonteerimise korral kasutatakse järgmisi tähistusi: 31 V – võlakirjasumma,
j vastupidi. ja t idi Reeglina on see signaaliks, kas keskpank kergendab või raskendab krediidi saamist. Kuna pangad saavad ka mujalt laenata (teised kommertspangad, välismaised allikad jne.) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju pangandusele d l jja rahaturule h l tervikuna. ik Diskontooperatsioonid : ·Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb ·Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24 Keskpankade muud regulatsioonid. 1. Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a. krahhi üheks põhjuseks. Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad
objektiivne info ostjatelt laekumata arvetest, kiirendada klientide arvete laekumist ja vältida arvete mittelaekumisest tulenevaid riske. Nõuete juhtimise põhisuunad on: klientide nõuete suuruse planeerimine, krediidilimiidi määratlemine, nõuete tasumise kontroll ja nende töötajate motiveerimine, kes tegelevad nõuete juhtimisega. Nõuete juhtimisel pöörata suuremat tähelepanu kindla paika pandud perioodiga üle maksetähtaja läinud nõuetele. Diskonto kasutamine nõuete juhtimisel tuleks määratleda ära krediidimüügi tingimused, kus pakkuda nendele ostjatele diskontot, kes varem ära maksavad (saavad allahindlust). 12. Varude juhtimise põhiprintsiibid Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud.
11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13
eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord halvem kui ühelgi teisel pärast Inglise naela devalveerimist kullaalusele jäänud Euroopa riigil. Nimelt oli Eesti kaubavahetus seotud just nende riikidega, kes loobusid kullaalusest. Eesti majandus jõudis kriisiseisundisse 1930. aastal. Rahandus sai esimese raskema hoobi 1930. aasta sügisel. Pankrotistunud Diskonto Pank oli seotud nahatööstusettevõttega ,,Union", kelle operatsioonid Nõukogude Liiduga ebaõnnestusid. Diskonto Pank tõmbas endaga kaasa Kommertspanga, mis pankrotistus 1931. aasta jaanuaris. Pärast Kommertspanga maksujõuetuks jäämist algas hoiusummade massiline väljavool, mis kiirenes veelgi pärast naelsterlingi devalveerimist ja Scheeli panga maksujõuetuks muutumist. Esimene usalduskriis küll vaibus peagi, ent sellele järgnenud teine hoiuste väljavool kestis kauem,
kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära- see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on intressimäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse, sellega suureneb raha pakkumine ja raha baas. Kui keskpangal on soov või vajadus raha pakkumist vähendada, siis tõstab ta diskonto määra, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenu andmisel rakendada ka tagatise nõuet ning vastavalt sellele diferentseerib ka diskonto määra. Pankade laenuvõimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastavad kvoodid ( prantsuse, saksa keskpangad), USA föderaalsüsteem kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise
Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad. Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv- ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui
poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr . Avatud turu operatsioonid: Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem . Kui keskpank ostab väärtpabereid siis kommertspangas on raha rohkem. Reservimäära Rr muutumine: Kui Rr kasvab siis kommertspangas on raha laenude jaoks vähem. Kui Rr väheneb siis kommertspangas on raha laenude jaoks rohkem. Diskontooperatsioonid : Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb. Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb. KESKPANK: Kui keskpank kontrollib täielikult raha pakkumist, siis nimetatakse rahateoorias seda raha eksogeenseks pakkumiseks. kui raha on täielikult eksogeenne, siis raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse põhjustajaks. Kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine endogeenne.
S - müük c - kogu tähtaeg (kui sood. makseting. ei rakend.) AP - a. päevade arv IMDV = (S/PA)*VLP - (S/PA)*ULP, kus VÜKT - võla ülalpid.kulude tase IMDV - invest. muutus debit. võlasse DM = S*DVO*a , kus VLP - vana laekumisper. DM - diskonto maksumus ULP - uus laekumisper. DVO - diskontovõtj. osakaal VÜV = IMDV*VÜKT , kus EBIT = VÜV - DM, kus VÜV - võla ülalpid. vähend. EBIT - maksueelse kasumi muut IK = (A*D/A)*LI , kus MK - muut.kulud/100
ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money Rahaturu tasakaal Money market equilibrium Tasakaalu intress Equilibrium interest rate Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations Diskonto määr Discount rate Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio Diskreetne rahapoliitika Discretionary monetary policy „Odava” raha poliitika Easy money policy „kalli raha” poliitika Tight money policy Monetaarne seadus Monetary rule Eesmärgistatud raha Targeting money supply pakkumine Töötus ja inflatsioon. Unemployment and inflatio töötus unemployment
C i ostja i osakaal koguostjatest (protsentides), Di ostja i tasumise aeg (päevades). Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu arvestatakse järgmiselt: (7.12) CDD = DSO S × V% k d , kus CDD debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu, S × müük päevas, V % muutuvkulu osatähtsus müügist, k d lühiajalise laenu hind. Kui ettevõte pakub ostjatele ettenähtust varasema maksmise puhul allahindlust (diskontot), siis diskonto suuruse saab arvestada järgmise valemiga: (7.13) DIS = S (1 - BDL%) S % a , kus DIS diskonto, S müügikäive, BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete %, S % allahindlusega müügi osatähtsus, a allahindluse suurus (%). 7.9. Ettevõtte kasvumudelid Antud alapunktis käsitletakse pikemalt kahte ettevõtte kasvumäära: jätkukasvumäär ja sisekasvumäär, mis on otseses seoses eelnevalt käsitletud finantstasakaalu mudeliga.
Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist. Diskontomäär – Intressimäär, mida kasutatakse teatava suurusega tulevikukapitali nüüdisväärtuse leidmisel.
Seetöttu nim nüüdisväärtuse arvutamist diskonteerimiseks. Raha tuleviku väärtuse arvutamiseks määratakse raha summa kasvumäär. Nüüdisväärtuse leidmiseks tuleb tuleviku rahasumma mis saadakse diskonteerida vastava diskontomääraga ning tulemuseks on raha väärtus antud ehk praegusel momendil PV= TVn/(1+i)n Firma loodab aasta pärast saada 110 000 krooni. Oodatav kasuminorm 10%. Leia PV PV= 110 000/(1+0,1)1=100 000 Arvestuses võib kasutada praeguse väärtuse diskonto tegur PVDT PV=TVnx(PVDTin) Praeguse väärtuse diskonto teguril on 3 põhiomadust 1. väärtus on alati väiksem kui 1 va nullperiood 2. väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3. väärtus väheneb kui pikeneb periood mille vältel toimib antud diskontomäär Risk ja tasuvus iga ettevõtte põhieesmärk on kasumi maksimeerimine ja aktsionäride võimalikult suure puhaskasumi tagamine. Seega tuleb rahandustegevuse suunamisel langetada erinevaid
Kui turu intressimäärt tõuseb, siis väärtus langeb. Finantsinstrumendi nimiväärtus ei pea kokku langema tema turuväärtusega, kuna nimiväärtuse määrab võlakirja väljastaja, kuid turuväärtus kujuneb nõudmise ja pakkumise tasakaalu tingimustest. Selliste väärtpaberite kasutamisel ei oma võlakirja nimiväärtus olulist rolli, sest turul kaubeldakse temaga turuväärtuse alusel. Sellised seosed kehtivad fikseeritud tulumääraga võlakirjade kohta. Kui on tegemist diskonto võlakirjaga, siis tuleb kustutustähtajal välja maksta nimiväärtus sõltumata sellest millise diskonto määraga võlakirja diskonteeriti. Seega suuremosa turul kaubeldavate intressiliste finantsinstrumentide intressi arvutuse aluseks on turuintressid. Seega võib turuintress muutuda ning sellega koos ka väärtpaberite turuväärtus. Finantsinstrumendi tururiski all mõistetakse riski, et instrumendi turuväärtus võib tulevikus langeda või tõusta, kui intressitase tõuseb (või lanegb)
112) Milline peaks olema projekti NPV, et see projekt oleks aktsepteeritav? NPV peaks olema positiivne ,siis võetakse projekt vastu. 113) Mis on sisemine rentaablus? Sisemine rentaablus (IRR) on tulumäär, mille puhul projektist tulenevate juurdekasvuliste rahavoogude praeguste väärtuste summa on võrdne esialgsete kuludega.Teisiti-IRR on tulumäär,mille korral NPV=0 114) 115) Mis on prognoosiperiood? Kui pikk see on 116) ) Selgita mõistet diskonteerimine. Diskonto on laenuperioodi lõpuks kasvatatud summa ja esialgse laenusumma vahe: Diskonteerimine tähendab seega esialgse laenusumma kindlaksmääramist laenuperioodi lõpus kasvatatud summa põhjal: 117) Milline on diskontomäära seos kapitalistasioonimääraga? CR=tegevustulu : hind 118) Kuidas leitakse objekti müügi puhastulu? Tulust lahutada kulud = puhastulu 119) Kuidas leitakse vara väärtus, kui kasutatakse kulumeetodit?
võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada; võlakohustus, mis toob selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirjaomanikele perioodiliselt intresse ning hiljem võlakiri nimiväärtusega tagasi osta . võlakirja diskonto - nimiväärtuse ja emiteerimishinna vahe võlakirjafond - investeerimisfond, mis paigutab investorite raha peamiselt võlakirjadesse võlakirja preemia - emiteerimishinna ja nimiväärtuse vahe väärtpaber - on dokument, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata tarvilik nimetatud dokumenti omada. Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt.);
16. Panga mõiste Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks
Pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju. Emiteerija järgi: Valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud Ettevõtte võlakirjad – ettevõtte poolt emiteeritud. Kommertspaber (270 päeva). Intresside maksmise järgi: Diskonto võlakirjad – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Seosed: Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi. Võlakirja omanikul on õigus võlakirja müüa ükskõik millal ja mis hinna eest, mida pakutakse. Turuintress arvutatakse välja kupongi jagamisel turuhinnaga. 62. Börsiindeksi olemus.
Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto/intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia. Kupongvõlakirja väärtust saab leida järgmiselt: V 0 = PVA + PV. Ehk siis võlakirja tänane väärtus on kupongmaksete annuiteedi nüüdisväärtus ning nimiväärtuse nüüdisväärtus. Võlakirja väärtust mõjutab kõige rohkem nõutav tulusus ehk diskontomäär ehk lihtsalt intressimäär, lisaks intressile mõjutab ka võlakirja periood ja tema liik. 12
KINNISED: •tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga; •fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma; •fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi aktsiad emiteerima, kui mõni potentsiaalne investor neid osta soovib; •investoritevahelistes tehingutes erineb fondi aktsia hind sageli aktsia puhasväärtusest (NAV), olles sellest kas kõrgem (preemia) või madalam (diskonto). 18. Fondiosaku puhasväärtus NAV Investeerimisfondide ja privaatportfellide tulemuslikkuse hindamist(performance measurment) alustatakse tavaliselt tulususe mõõtmi-sest. Mõõtmisel tuleks lähtuda kas fondi aktsia/osaku turuväärtusest (kui fond on väärtpaberiturul kaubeldav) või lepingulise fondi puhul osaku puhasväärtusest (net assets value — NAV). Fondi osaku (aktsia) puhasväärtuse arvutamisel lähtu takse järgmisest üld valemist: 19. Indeksfond, ETF, hedge-fond
müügisurve futuurlepingutele, mille tagajärjel hinda hakkab langema. Seetõttu peaks ka kasumi teenimise võimalus olema lühijalaine ning ennekõike kiirelt reageerivatele kauplemisalgoritmidele kättesaadav. Väga sarnane näide arbitraazist sai toodud ka loenguslaididel. 3. Forwardkurss. On antud järgmised andmed: E = 1.6810 GBP/USD, ja 90-päeva F = 1.6770GBP/USD. Kas antud näites oodatakse naela kallinemist või odavnemist dollari suhtes? Leidke forwardpreemia või diskonto protsentuaalselt ning baaspunktides Forward (n-päeva jaoks) Spot 360 Preemia (diskonto) 100 Spot n 1.6770 1.6810 360 100 1.6810 90 0.952%, ehk 40bp diskonto Lahendus:
8 arvutamisel. Seetõttu nimetatakse seda tehingut diskonteerimiseks. Tuleviku väärtuse arvutamisel tuli määrata väärtuse kasvusumma. Nüüdisväärtuse leidmisel sooritatakse vastupidine tehe ning diskonteeritakse tulevikus soovitav rahasumma. Lisaks on ka nüüdisväärtuse arvutamisel võimalik kasutada praeguse väärtuse diskonto tegurit PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine.
diskontomäära(nõutav tulunorm) rakendamisel. Diskontomäär on protsentnäitaja, mida kasutatakse nüüdisväärtuse arvutamisel. Seetõttu nimetatakse seda tehingut diskonteerimiseks. Tuleviku väärtuse arvutamisel tuli määrata väärtuse kasvusumma. Nüüdisväärtuse leidmisel sooritatakse vastupidine tehe ning diskonteeritakse tulevikus soovitav rahasumma. Lisaks on ka nüüdisväärtuse arvutamisel võimalik kasutada praeguse väärtuse diskonto tegurit PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine.
Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saada oleva tehingu summaga. Kui tasumine toimub pikema aja möödumisel (järelmaks) siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva raha summa nominaalväärtus. Sellisel juhul kasutatakse müügitulu laekuva raha summa nüüdisväärtuses. Diskonteermisel kasutatakse ühte kahest diskonto määrast ja olenevalt sellest kumb on usaldusväärsemalt määratletav. 1. Turu keskmine intressimäär- sarnase krediidi reitinguga ja sarnase riskiga instrumentide puhul. 2. Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga. Kauba või teenuse vahetus. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist
kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. Preemia (või diskonto) leitakse järgneva valemi järgi: Administreerimise tase *ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; *fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. 37. Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursside muutumise seletamiseks ja pikemaajaliseks prognoosimiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest. Ühe
Saab raha emiteerides mõjutada raha hulka ja kehtestab pankade vahelise laenu intressi baasmäära (Euroopas euribor), mis muudab laenamise kas odavamaks või kallimaks. Odavam laen peaks majandust ergutama, kallim jahutama. Odavamat raha laenatakse rohkem ja seda on rohkem ringluses. Pikkade tasuvusarvutuste jaoks on oluline diskontomäär (kui palju on homne raha inimese jaoks odavam tänasest, mille eest saab kohe tarbida). Algselt näitas diskonto seda, kui palju vähem tuli maksta, kui kohustus täideti enne tähtpäeva. Valitsus koostab eelarve eelnõu, mille parlament vastu võtab. Kõrgemad maksud jätavad eratarbimiseks vähem raha. Kui riik viib raha reservidesse, siis viib selle siseturult ära ja jahutab majandust, kui riik laenab ja oma raha või laenu arvel investeerib majandusse riigi hangete näol, siis see ergutab neid majandusharusid. 3. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine Eestis
Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saada oleva tehingu summaga. Kui tasumine toimub pikema aja möödumisel (järelmaks) siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva raha summa nominaalväärtus. Sellisel juhul kasutatakse müügitulu laekuva raha summa nüüdisväärtuses. Diskonteermisel kasutatakse ühte kahest diskonto määrast ja olenevalt sellest kumb on usaldusväärsemalt määratletav. 1. Turu keskmine intressimäär- sarnase krediidi reitinguga ja sarnase riskiga instrumentide puhul. 2. Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga. Kauba või teenuse vahetus. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist
soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Võlakirja väärtuse leidmine. Võlakirjainvesteeringuga seonduvad riskid. Duratsioon (duratsioon kupong-, diskonto- ja perpetuiteetvõlakirja puhul); võlakirjaportfelli immuniseerimine. Võlakirja teoreetilise väärtuse arvutamise aluseks on raha ajaväärtuse kontseptsioon (vt lisa 1), mille kohaselt diskonteeritakse tulevikus saadavad rahavood adekvaatse diskonteerimismäära alusel. Diskonteerimismäärana kasutatakse kas investori nõutavat tulunormi (sellisel juhul on tulemuseks maksimaalne hind, mida konkreetne investor võiks maksta antud võlakirja eest) või sarnaste võlakirjade
spekulatiivsete võlakirjade omamine. Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody, Standard&Poor, Fitch Investors Service. Väga madala reitinguga on tuntud rämpsvõlakirjad ja tagatiseta võlakirjad. 79. Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega? 80. Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga? noteerimine on hinna määramine börsil, nii et võlakirja noteerimine on siis võlakirjale hinna määramine börsil, diskonto aga tähendab seda, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus, et siis arvestatakse võlakirjale hinna määramisel seda, mis on selle rahasumma tegelik väärtus tulevikus. 81. Mis on võlakirja tulusus tähtajani? Tulusus tähtajani (yield to maturity YTM) on tulumäär, kui investor hoiab võlakirja lunastamistähtajani enda käes. 82. Võrrelge omavahel eelisaktsiat ja lihtaktsiat.
millelt intressimakseid ei maksta. 7 Seda tõestatakse võlakirja väärtuse alapeatükis. intressimääraga ainult juhul, kui võlakirja hind võrdub selle nimiväärtusega. Diskontomäär on tavaliselt võlakirja hoidmise ajal pidevas muutumises. Võlakirja väärtus (hind) leitakse, diskonteerides tulevikus võlakirjalt saadavad rahavood adekvaatse diskonteerimismääraga. Võlakirja hinna ja intressimäära vahel kehtib pöördvõrdeline seos. Kui diskonto- määrana kasutatakse investori nõutavat tulunormi, siis saadakse maksimaalne hind, mida investor võiks võlakirja eest maksta. Kui diskontomäärana kasutatakse turuintressimäära, siis saadakse võlakirja teoreetiline väärtus, mis peaks olema võlakirja turuhind efektiivsel ja ratsionaalsel turul. Miks tõuseb võlakirja hind turuintressimäära langedes? Põhjus on selles, et investor on nõus väiksema tootlusega ja järelikult on ta nõus võlakirja eest rohkem maksma.
Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk o kas tehing on üldse olemas? 2 poolt kas subjekt (AS) on olemas? TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 st on olemas 2 poolt tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud
Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk o kas tehing on üldse olemas? 2 poolt kas subjekt (AS) on olemas? TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 st on olemas 2 poolt tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud
annaabi.ee 
