Rahanduse alused (4)

Q: Mida tähendab väide omakapitalil puudub kulu"?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Kui PE on kõrge mida see väljendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Q: Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Rahanduse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab väide omakapitalil puudub kulu"?
Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?
Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus?
Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?
Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?
Kui PE on kõrge mida see väljendab?
Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?
Mida näitab efektiivsuspiir?
Mis on lisanduvad inkrementaalsed rahavood?
Mis on maksukilp?
Miks pole finantseerimiskulud n intressid lisanduvad rahavood?
Mis on kapitali hind WACC ja kuidas seda hinnatakse?
Milleks kasutatakse?
Mis on faktooring mis eesmärgil seda kasutatakse mis on selle toote eelised ja puudused?
Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all?
Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt?
Mida iseloomustab?

1. Sissejuhatav loeng

Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele?
Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus ( finantsraamatupidamine ) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist.

Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“?

FINANTSARVESTUS
FINANTSJUHTIMINE
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku
On suunatud tulevikku
Kindlad reeglid ja seadused
Puuduvad formaalsed nõuded
Konsolideeritud info
Segmenteeritud info
Varadel on bilansiväärtus
Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus
Ei arvesta riske
Riskianalüüs ja väärtuse loomine
„omakapitalil ei ole kulu“
Omakapital on ( alternatiiv )kulu
Kasum on primaarne
Rahavoog on tähtis
Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja välishuvist
Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile , tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid
See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D

Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan -duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga , st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).

Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest.
Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida.
Rahandusest näiteid:

Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt.
Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne.

2-3. loeng: Raha ajaväärtus

Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage.
Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele . Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks.

Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda

Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress , intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär
Lihtintress – kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress – rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist.
Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
EAR - kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.

Miks nominaalne ( lepinguline ) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
Nominaalne intressimäär – lepingus kirjas.
Reaalne intressimäär – inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär.
Kuna esineb inflatsioon , deflatsioon . Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb.

Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) – kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi , millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks;
Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on;
3. loeng: Väärtpaberite väärtus (vt ka eelmine teema)

Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet ) ja nende kasutusvaldkonnad.
Perpetuiteet – igavesti kestev annuiteet . Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad
igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid.
Kasvuperpetuiteet – perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.

Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms).
Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus.
Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.
Varadega tagatud võlakirjad - ABS ( asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne)
Võlakiri ( bond ) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma.
Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
Väljalaskeväärtus ( issue price ) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid
Tagasikutsutavus (callable bond)– emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.

Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk , tururiskid, likviidsusrisk).
***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi.

Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting.

Intressimäära risk:

Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest.

Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid

Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga

Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega?
Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody’s ning Standard& Poor ’s. AAA – kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad.

(Võlakirjade tootlus ) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
Võlakirja hetketulusus ( Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel.
YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on.

Võlakirjade ning aktsiate käitumise üldised jooned majandustsükli eri faasides
Võlakirjad: Liiga palju majanduslikku aktiivsust on võlakirjade jaoks halb uudis ja vastupidi. Võlakirjade hinnad langevad majanduskasvu tingimustes ning tõusevad majanduslanguse tingimustes
Aktsiad: Majanduslik aktiivsus on aktsiate jaoks positiivne signaal (seni kuni ei hakata intressimäärasid tõstma või nad ise turul raha suurema nõudluse tulemusena ei tõuse)
4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs

Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad?

Investeerijad (aktsionärid)

Laenuandjad, võlakirjade omanikud

Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud

Advokaadid ja hagejad

Hankijad ja kreeditorid

Riigiorganid (n MTA)

Avalikkus

Ettevõtte juhtkond

Ettevõtte töötajad
Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab , kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu.

Majandusaasta aruande komponendid

Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.

Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest

Rahavoogude (-käibe) aruanne – info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest

Omakapitali muutuste aruanne – toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest

Aastaaruande lisad – arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne

Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne)
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum
Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
EBIT - I ( intressid ) = EBT (kasum enne maksustamist)
EBT - T ( maksud ) = Puhaskasum ( netokasum )

Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne?

Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.

Kasumiaruanne on finantsaruanne , kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum ).

Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest

Kasumiaruande lihtsustatud skeem ja seotud mõisted (n EBITDA, EBIT, brutokasum jms)
Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.***

Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu).
Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega.

Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne)

Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas.
- Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa.
Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis,
- See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss.
“Vitriiniefekt”
- Ettevõtte finantsaruannetes püütakse paremas valguses näiidata positiivseid asju ning vastupidi negatiivseid asju pigem varjata või nende olulisusest mööda minna.
Aruannetes kajastatu dokumenteerib mineviku majandus-tegevuse tulemused, kuid analüüs on ennekõike suunatud tulevikku (samuti püüame näha, mis tegurid on muutusi tulemustes põhjustanud, et selle alusel teha järeldusi tuleviku kohta.
Mitmed aruandekomponendid põhinevad hinnangutel (n laekumata arved , põhivarade tegelik väärtus, hindamise keerukus )
- Näiteks kas oleme piisavalt konservatiivsed klientide krediidiriskide hindamisel vms
Ettevõttel võib olla mitmeid tegevusvaldkondi
- Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist
Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs
- Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus
- Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes
- Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida.

4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2)

Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule.

Rahatsükkel – mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab?
Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga.

Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused.

Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne.

Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
Võib eristada käibevälteid ja kordajaid.
Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud ). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud).
Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus . Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).

Varude käibevälde

Varude käibevälde (ehk kuluvälde) =
Varude käibekordaja =
Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu.

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde =
Kreditoorse võla käibekordaja =
Näitab, millal arved tuleb ära maksta.

Debitoorse võlgnevuse käibevälde

Debitoorse võla välde =
Debitoorse võla käibekordaja =
Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine.
***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit.

Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)?
Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga . Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne
Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte
1,1

Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel
Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust.

Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine.

Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)

Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud).
Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i)

Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)

Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on.
Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B?
Lahendus:
Koguvarad – laenud = omakapital 800 000
P/B =
= 1,5
6.loeng: Portfelliteooria

Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms
Spetsiifiline risk – (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et vää rtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. ( ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsü kkel , rahapoliitika, kursside kõ ikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga
Hajutamine – portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad
Standardhälve – sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud .
Tulumääradevaheline korrelatsioon – näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost.

Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]

Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
Väärtus +1 viiitab perfektsele pos seosele
Väärtus 0 seevastu näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.

Korrelatsiooni arvutamiseks on vaja teada kovariatsiooni.

Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist?
Passiivne investeerimine ehk riskide hajutamine tähendab seda, et risk on minimaalne portfellis leiduvate mitmete aktsiate tõttu. Ehk siis on investeeritud erinevatesse väärtpaberitesse.

Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine.
Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk.

Mida näitab efektiivsuspiir ? Efektiivne portfell?
Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.

CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid ( riskivaba intress, beeta, tururiski preemia)
CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus.
Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus)
RF – riskivaba investeeringu tootlus
Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
(Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat
Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset.
Ri = Rf + β (Rm-Rf)
7. loeng: Investeeringute hindamine

Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited.
Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse.
Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule.

Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t)
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t)
Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt.

Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud , kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid

Pöördumatud kulud (sunk costs ) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
- Müügikaotus – tullakse turule uue tootega , aga see võib kahju teha varasematele toodetele , kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul.

Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata.
Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel.

Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood?
Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes.
8. loeng: Investeeringute hindamine (2)

NPV, IRR, tasuvusaeg , ekvivalentne annuiteet – mõiste, eelised ja puudused, rakendamine
NPV – puhas nüüdisväärtus. Näitab projekti väärtuse kasvu.
Eelised: vastab kõige paremini hindamise meetodi tingimustele. Rahavoogude diskonteerimine arvestab raha ajaväärtusega. Sobiva intressimäära kasutamine võtab arvesse projekti riski.
Projekt võetakse vastu kui NPV
0
Puudused: kui NPV on liiga suur, siis see ei ole usaldatav, sest kuskile on võib-olla viga tehtud (mõni kulu arvestamata või ollakse projekti suhtes liiga optimistlikud).
Rakendamine: aitab otsustada, kas on tulus projekt vastu võtta või mitte.
IRR – sisemine tasuvusmäär ehk intressimäär ehk diskontomäär, mille kasutamine diskonteerimisel võrdsustab investeeringu puhta nüüdisväärtuse (NPV) nulliga. (NPV = 0)
Eelised: tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt viib samale järeldusele. Lihtne mõista ja teistele mõistetavaks teha.
Puudused: Ebatavaliste rahavoogude puhul võib saada mitu tulemust või üldse mitte toimida. Võib viia valedele järeldustele üksteist välistavate projektide hindamisel. Seega võib IRR ülehinnata nende projektide tulusust millel on alguses suured positiivsed rahavood, sest uutesse projektidesse investeerimise eeldatav tulumäär võib olla liiga optimistlik.
Rakendamine: Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tasuvusmäär (IRR) ületab nõutavat tasuvusmäära projektist, ehk IRR ≥ r
Tasuvusaeg - on ajaperiood, mille jooksul oodatavate iga- aastaste rahavoogude summa ületab alginvesteeringu kulud.
Eelised: lihtne mõista, ei nõua rahandusalaseid teadmisi, arvestab , et hilisemad rahavood on riskantsemad, rõhutab likviidsuse tähtsust, võimalik saada lihtne kiirhinnang
Puudused: ignoreerib raha ajaväärtust, vajab meelevaldset kriteeriumi (ajaperioodi võrdluseks), ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu, eelistab lühiajalisi projekte.
Rakendamine: projekt tuleb ette võtta, kui projekti tasuvusaeg on lühem kui mingi kindlaksmääratud ajaperiood.
Ekvivalentne annuiteet - Meetod, mida kasutatakse ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Parim on projekt, mille EA on suurim.
Eelised: saab hinnata investeeringu kasulikkust ettevõttele
Puudused:
Rakendamine: Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti
9-10. loeng: Ettevõtte finantseerimine ja kapitali hind

Mis on kapitali hind ( WACC ) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse?
WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on nä itaja , mis seob omavahel ettevõtte/ investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vä hemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad.
Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb.
Kasutatakse:
Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs):

Projekti IRR (või MIRR ) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana)

Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel)

Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt , et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini

Ettevõtte vää rtuse hindamisel

Vabad rahavood ettevõ ttele ( FCFF ) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks.

Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne)

Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas . Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind.

Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage.
Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga. Omanike nõuded rahuldatakse viimasena.

Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul

Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda või olema vähemalt võrdne.
NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana).

Mida iseloomustab finants - ja tegevusvõimendus
Finantsvõimendus on firma kapitali struktuuris laenu kasutamise tase--laenu kasutamine suurendab nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes.
Tegevusvõ imendus ( operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid.

Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid?
Investorid saavad ise tekitada endale sobiva võimenduse. Kui puuduvad maksud ja turud on efektiivsed, siis ettevõtte väärtus on sõltumatu kapitali struktuurist.
Järeldus 1: väärtust ei saa tekitada millestki .
Järeldus 2: otsused kapitali struktuuri kohta ei tohiks mõjutada iseseisvalt ettevõtte väärtust. Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised – ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta.

Kompromissi ning finantshierarhia teooriad kapitali struktuuri kujunemisel
Kompromissiteooria:
Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud

D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus
Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud
Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel.
Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema , kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab

Otsesed pankrotikulud – kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms
Kaudsed pankrotikulud – näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele – mitte keskendumine põhitegevusele jpm
Kompromissiteooria jõuab järelduseni, et ettevõttel eksisteerib optimaalne kapitali sihtstruktuur!!!!!!
1. Mingil määral on laenamine kindlasti kasulik
2. Liiga palju laenamist on kulukas (intressitõus ja pankrotikulud)
3. On olemas optimaalne kogus laenu.

mille puhul WACC on minimaalne,
ettevõtte vää rtus maksimaalne

Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga, mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest.
Finantshierarhia teooria
Põ hineb informatsiooni asü mmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid
Investoritel võib olla põ hjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionä ride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda.
Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks.
Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid .
Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõ tete kapitalistruktuuriotsuseid.

Mis on faktooring , mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused?
Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus
Eelised:

Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega;
vabastab ettevõtte käibevahendid;
lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist;
suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi;
võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele.
Võ imalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring)

Puudused:

Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; 􏰀
Kui müügiarve keskmine vää rtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks;
Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võ imalus tasumiseks siis kui “raha on”.
Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam.

Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all?
Hübriidfinantseerimine

Eelisaktsiad – investorid saavad fikseeritud dividendi
Vahetusvõlakirjad- kaasneb õigus teatud tingimustel vahetada võlakiri ettevõtte aktsiate vastu
Allutatud laenud- laenu tagasimaksmine algab alles siis kui teised kreeditoride nõuded on rahuldatud

Riskikapitali mõiste ja erinevus traditsioonilisest rahastamisest?
Riskikapital (VC) kujutab endast finantsinvesteeringut ettevõtte omakapitali ja/või allutatud võlakohustustesse. Eelkõige tähendab see investeeringuid nii kõrge riski kui ka tulususega algusjärgus äriprojektidesse.

Võrreldes pangalaenudega ei ole riskikapitalil fikseeritud intressi, mida tasutakse perioodiliselt raha kasutamise eest, vaid riskikapital saab reeglina kasumi neile kuuluva osaluse hilisemal müümisel.

Reeglina on riskikapitali investeering pikaajaline investeering, st 2-7 aastat kuid selge väljumise strateegiaga.

Riskikapitali investori näol on tegemist aktiivse omanikuga, kes osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil.

Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem.

Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt?
Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune . Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt.
Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem.
Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik.
11. loeng: Dividendipoliitika , projekti riski hindamine

Fondiemissioon, aktsiasplit , aktsiate tagasiost, cum- dividend , ex-dividend
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra.

Jääkdividendide teooria

Ettevõte maksab välja vaid selle osa mis jääb üle peale kasumi reinvesteerimist
Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja.
Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest.

Mis on tundlikkuse analüüs
Enamik investeeringute analüüsi ülesannetest on seotud eelduste püstitamisega projekti suhtes, enne kui jõutakse NPV arvutamiseni.
Tavaliselt prognoositakse teatud eeldusi kasutades põhi-või baasstsenaariumi rahavood. Seejärel uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata.
Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski.

Finantstasuvusläve mõiste
Investeerimisprojektis peab NPV = 0
12. loeng: Tuletisväärtpaberid ( optsioonid )

Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid , mille väärtus sõltub alusvara liikumisest . See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest.
Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks.

Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted:

Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing
Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Put – ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tehinguhind – ehk täitmishind ehk rakendushind .
Optsiooni kirjutaja (müüja) - tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.
Rahas ja rahast väljas optsioon - Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi.
Optsiooni preemia – ehk optsiooni hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel.
Euroopa tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval.
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul.
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse.
Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel.
Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus

Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva.

Optsioonide pariteeditingimus – mida iseloomustab?
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval.
Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraaživõimalused.
13. loeng: forwardid ja futuurid
57. Forwardi ja futuuri mõiste
Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles:

Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal

Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal.
Forwardleping

Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed.
Ei kaubelda börsil (on over-the- counter market (OTC), ehk letiturg)
Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis.

Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted
Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/ kahjumi arvestus (marking to market) jne

Futuuri hind (futures price) – hind, millega tehing tulevikus toimub
Väärtuspäev (settlement date) – päev, millal kokku lepitud tehing toimub
Arveldus (settlement type) – lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis – cash settlement (enamasti), physical settlement (harva)
Alusvara (underlying) – vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse
Pikk positsioon (long position ) – võtab futuuri ostja
Lühike positsioon (short position) – võtab futuuri müüja
- Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb.
- Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Futuuri tagatis (margin) – lepinguga kauplemiseks deponeeritav tagatissumma. Investeerima kohe ei pea, aga lepingu sõlmimisel on tagatis vaja kindlalt maksta.
Tehingu garanteerimine ( clearing house) – tehing garanteerib arvelduskoda

Spot ja forwardkurss
Spot kurss – hetkel noteeritud hind kohe täitmiseks (reaalselt toimub arveldamine kuni 2 päeva jooksul, ingl settlement)
Forward kurss – tulevikutehingu täna kokku lepitud kurss. Näiteks lepitakse kokku osta dollareid kursiga EUR/USD=1,4457 kahe kuu pärast. Kui tänane kurss on 1,4256 siis on oodata euro kursi tõusu …… punkti võrra. Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga ( sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga.

Mida näitab intresside pariteedi seos
On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist , kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta -kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi.

Forwardite ning optsionide kasutamine valuutariskide maandamisel
Valuutaforward – kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast.
Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus)
Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas, siis sõlmitakse forwardleping valuuta müüügiks tulevikuks tänase forwardkursi alusel (Lühike positsioon forwardlepingus)
Optsioonide kasutamine:
näit aktsiapositsiooni kindlustamine müügioptsiooniga, valuutaoptsioonide ostmine valuutariski maandamiseks jpt)
14. loeng

Tehnilise ja fundamentaalse analüüsi mõisted ja olemus
Tehniline analüüs (Technical Analysis ) - On meetod aktsia hinna liikumise ennustamiseks tulevikus. Selleks kasutatakse aktsia hinna ja käibe ajaloolisi andmeid (n graafikuid). Nende mineviku liikumiste põhjal üritatakse prognoosida hinnakäitumist tulevikuks ning selle põhjal kavandada investeerimisstrateegia
Fundamentaalne analüüs (Fundamental Analysis) - On investeerimise filosoofia, mille kohaselt püütakse investeerida erinevate analüüsimeetodite teel tuvastatud alahinnatud aktsiatesse ning müüa fundamentaalselt ülehinnatud aktsiaid lootuses et turuhinnad liiguvad fundamentaalse, ehk õiglase väärtuse suunas.
Tulude fundamentaalne analüüs ei tööta , ajalooline info ei oma prognoosivõimalusi tulevikuks. Pikaajaliselt reaalselt häid tulemusi eriti ei saavutata.

Mida iseloomustavad ning mille poolest erinevad vabad rahavood ettevõttele (FCFF) ning omakapitalile ( FCFE )?
Vaba rahavoog omanikele (free cash flow to equity, FCFE) - See on ettevõtte poolt teenitud rahavoog mida võiks võtta kui potentsiaalset dividendi aktsionäridele. Selle rahavoo arvelt saab teenindada omanike nõutavat tulu investeeringust. Võtab arvesse laene ja ka investeeringuid.
Müügitulud - ärikulud – rahalised kulud = EBITDA
EBITDA - amortisatsioon ja depretsioonikulu (KULUM) = EBIT (ÄRIKASUM)
EBIT (ÄRIKASUM) – intressikulud = EBT (MAKSUDE-EELNE ÄRIKASUM)
EBT (MAKSUDE-EELNE ÄRIKASUM) – maksud = Puhaskasum
Puhaskasum + amortisatsioon = raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest (cash flow from operations)
raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest - täiendavad investeeringud põhivaradesse (capital expenditures) - täiendava käibekapitali vajadus ( working capital needs)- laenu põhiosa tagastused (principal repayments) + uute laenude võtmine = Vaba raha omakapitali suhtes (Free cash flow to equity)
Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm, FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid.
FCFF rahavoogu arvutatakse samamoodi nagu FCFE oma, kuid laenud on välja võetud.
Mõlemal juhul peab tulema sama vastus.

Ettevõtte kontrollväärtuse preemia

Osaluse väärtus millega kaasneb efektiivne kontroll ettevõtte tegevuse üle.
Võib määrata juhtkonna ja selle tasustamise. Kujundada ettevõtte eesmärke ning strateegiaid
Osta ja müüa e/v varasid (restruktureerida)
Osta ja müüa teisi ettevõtteid
Ettevõtte likvideerida
Kujundada dividendipoliitikat
Võtta vastu otsuseid börsile mineku kohta jne jne

Üldiselt on see preemia positiivne – eeldusel et omanik teab mida ta teeb ja teeb seda õigesti!
20

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 541 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

541 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merle.hermat Õppematerjali autor

rahanduse alused konspekt eksamiks ( sisaldab eksamiküsimusi koos vastustega)

rahanduse alused rahanduse alused eksam intress aktsia rahavoo võlakirja käibe optsioon investeering rahavoog

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus

Rahanduse alused

docx

Raha ja pangandus

EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub ku

Rahandus ja pangandus

docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid

Majandus

docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e

Rahanduse alused

doc

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · Indiviidid eelistava

Rahanduse alused

doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

Rahanduse alused

doc

Rahanduse küsimuste vastused

1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks;

Rahvusvaheline rahandus

Rohkem sarnaseid