Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahanduse alused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" ?
  • Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline ?
  • Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad ?
  • Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad ?
  • Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
  • Mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab ?
  • Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab ?
  • Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
  • Kui P/E on kõrge, mida see väljendab ?
  • Miks portfelliteooria tugineb ja toetab passiivset investeerimist ?
  • Mida näitab efektiivsuspiir ?
  • Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood ?
  • Mis on maksukilp ?
  • Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood ?
  • Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse ?
  • Milleks kasutatakse ?
  • Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused ?
  • Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all ?
  • Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali ?
  • Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt ?
  • Mida iseloomustab ?
 
Säutsu twitteris
1. Sissejuhatav loeng
  • Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele?
    Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus ( finantsraamatupidamine ) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist.
  • Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“?


    FINANTSARVESTUS
    FINANTSJUHTIMINE
    Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku
    On suunatud tulevikku
    Kindlad reeglid ja seadused
    Puuduvad formaalsed nõuded
    Konsolideeritud info
    Segmenteeritud info
    Varadel on bilansiväärtus
    Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus
    Ei arvesta riske
    Riskianalüüs ja väärtuse loomine
    „omakapitalil ei ole kulu“
    Omakapital on ( alternatiiv )kulu
    Kasum on primaarne
    Rahavoog on tähtis
    Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja välishuvist
    Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile , tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid
    See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D
  • Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?


    Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
    Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan -duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
    Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga , st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).
  • Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest.
    Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida.
    Rahandusest näiteid:
    • Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt.
    • Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
    • Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne.

    2-3. loeng: Raha ajaväärtus
  • Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage.
    Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele . Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks.
  • Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad?
    Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda
  • Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress , intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär
    Lihtintress – kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
    Liitintress – rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist.
    Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
    EAR - kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.
  • Miks nominaalne ( lepinguline ) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
    Nominaalne intressimäär – lepingus kirjas.
    Reaalne intressimäär – inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär.
    Kuna esineb inflatsioon , deflatsioon . Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb.
  • Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
    Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) – kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi , millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks;
    Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on;
    3. loeng: Väärtpaberite väärtus (vt ka eelmine teema)
  • Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet ) ja nende kasutusvaldkonnad.
    Perpetuiteet – igavesti kestev annuiteet . Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad
    igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid.
    Kasvuperpetuiteet – perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.
  • Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms).
    Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus.
    Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.
    Varadega tagatud võlakirjad - ABS ( asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne)
    Võlakiri ( bond ) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma.
    Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
    Väljalaskeväärtus ( issue price ) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
    Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
    Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
    Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid
    Tagasikutsutavus (callable bond)– emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.
  • Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk , tururiskid, likviidsusrisk).
    ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi.
  • Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting.
  • Intressimäära risk:
  • Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest.
  • Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
  • Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga
  • Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega?
    Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody’s ning Standard& Poor ’s. AAA – kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad.
  • (Võlakirjade tootlus ) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
    Võlakirja hetketulusus ( Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel.
    YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahanduse alused #1 Rahanduse alused #2 Rahanduse alused #3 Rahanduse alused #4 Rahanduse alused #5 Rahanduse alused #6 Rahanduse alused #7 Rahanduse alused #8 Rahanduse alused #9 Rahanduse alused #10 Rahanduse alused #11 Rahanduse alused #12 Rahanduse alused #13 Rahanduse alused #14 Rahanduse alused #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 397 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merle.hermat Õppematerjali autor

    Lisainfo

    rahanduse alused konspekt eksamiks ( sisaldab eksamiküsimusi koos vastustega)
    rahanduse alused , rahanduse alused eksam , intress , aktsia , rahavoo , võlakirja , käibe , optsioon , investeering , rahavoog

    Mõisted


    Kommentaarid (4)

    a00100a profiilipilt
    a00100a: Super! Keegi on tõsiselt vaeva näinud ja suure tööga maha saanud. Igati abiks ja väärt allalaadimist!
    17:04 09-06-2018
    punnar123 profiilipilt
    Kristofer Svenson: Tänud, oli abi!
    15:20 02-06-2016
    F7LASH profiilipilt
    17:40 10-03-2017


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    Raha ja pangandus
    24
    docx
    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
    14
    docx
    Rahanduse kordamisküsimused 2018
    47
    docx
    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
    72
    docx
    Majanduse alused
    11
    doc
    Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011
    23
    docx
    Rahanduse arvestus
    35
    doc
    Majandusarvestuse vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun