Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

Millal maksta tarnijale?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

Kuidas saada raha ostjalt?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

Mida teha üleliigse sularahaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused (5)

Majandus - Finantsjuhtimise üldkursus

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kuhu investeerida?
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks?
Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?
Millal maksta tarnijale?
Kuidas saada raha ostjalt?
Mida teha üleliigse sularahaga?

Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus
RAAMATUPIDAMINE
FINANTSJUHTIMINE
AJAHORISONT
Minevikku vaatav
Tulevikku suunatud
RISKIANALÜÜS
Veidi
Korralik riskiarvestus
FINANTS ARUANDED
Rõhk koostamisel
Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis
NÄITAJAD
Puhaskasum
Rahavoog

Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad

Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine.
Kuhu investeerida? – projektid, seadmed , masinad , hooned

Finantsstruktuuri juhtimine.
Firma laenu- jaomakapitali suhe.
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks?

Olemasolev raha (jaotamata kasum)
Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen .

Käibekapitali juhtimine.
Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine.
Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?

Millal maksta tarnijale?
Kuidas saada raha ostjalt?
Mida teha üleliigse sularahaga?

Kapitali tüübid
OMAKAPITAL – omanike investeering ettevõttesse
VÕÕRKAPITAL – laenatud vahendid

Finantsjuhtimisprotsessi olemus
FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine )
JUHTIMISPROTSESS
Otsustusprotsess hõlmab:

Eesmärkide määratlemine
Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine
Otsuse vastuvõtmine
Tegevus
Vastutuse võtmine

Tulunormi komponendid

Ajas varieeruvad tulunormid
Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
Mis siis, kui teise aasta rahavoole rakendatav intressimäär on erinev kolmanda aasta omast, ehk:
1+ i0,n ≠ (1 + i)n
Näiteks, kui on kolm perioodi ja kõigile rakenduvad erinevad intressimäärad:
1 + i0,3 = (1 + i0,1 ) (1 + i1,2 ) (1 + i2,3 )
Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine:
NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3)

Efektiivne tulunorm
Efektiivne tulunorm ehk tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär (effective annual return – EAR)
Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida sagedamini maksed toimuvad, seda suuremaks kujuneb efektiivne tulunorm.
EAR= (1+i/m)m-1

Nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon
Inflatsioon põhjustab tulunormide muutust.
Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud.
Enamik lepingud sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus.
Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutumise tulemusena muutub ka reaalne tulunorm.

Riski arvestavad diskontomäärad
Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära.
2 võimalust riski arvestamiseks projektides:
1) kindlustusekvivalendi meetod
2) riski arvestav diskontomäär
KINDLUSTUSEKVIVALENT
RISKI ARVESTAV DISKONTOMÄÄR

Kohandame oodatavad rahavood kooskõlas riskiga väiksemaks, korrutades need kindlustusekvivalendi kordajatega.

Suurendame vastavalt riskile diskonteerimismäära

Taandame kindlustusekvivalentsed rahavood praegusesse hetke riskivaba intressimääraga

Taandame rahavood praegusesse hetkesse riskiga kohandatud diskonteerimismäära järgi

Kasutame NPV otsustamise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on tõkkenormiks riskivaba intressimäär.

Kasutame otsustamiseks tavalise NPV kriteeriumi,kus tõkkenormiks on riski arvestav diskonteerimismäär.

10. Bilansi skeem
11. Varade ( aktiva ) struktuur
12. Kohustustuste ja omakapitali ( passiva ) struktuur
13. Kasumiaruande skeemid
14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand
15. Ettevõtte tasuvusanalüüs
Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks.
Ettevõtte kasumi- kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga.
Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid
Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon.
Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu.
Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest .
Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud.
Algebraline meetod – kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P – müügihind toodanguühiku kohta
Q – müüdud toodangu hulk (tk)
FC – perioodi püsikulud
VC – perioodi muutuvkulud
EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q)
Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC)
Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist
Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega .
16. Võimendus
Võimendus tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid.
Üldiselt põhjustab võimenduse suurenemine riski ja tulu suurenemist ning võimenduse vähenemine põhjustab riski ja tulu vähenemist. Võimenduse ulatus kapitali struktuuris (võõrkapitali ja omakapitali kombinatsioon) mõjutab märkimisväärselt selle väärtust, mõjutades riski ja tulu.
Võimendus jaguneb 3ks.

Tegevusvõimendus – avaldub ettevõtte müügitulu ja ärikasumi (EBIT) suhtena.
Finantsvõimendus – avaldub ettevõtte ärikasumi suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EBT).
Koguvõimendus – avaldub ettevõtte müügitulu suhtena tulusse lihtaktsia kohta.

17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid
Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu.
TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE
Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu meetodil, teiseks intervallhinnangu meetodil. Tegevusvõimendus esineb ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud.
DOL intervallhinnang
Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%’ne müügitulu suurenemine ärikasumi ( EBITi ) suurenemise 35%.
DOL punktihinnang
Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks.
18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid
Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel.
Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud.
DFL intervallhinnang
DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk .
DFL punkthinnang
DFL on sama oodatava EBITi taseme juures. Siiski DFL väheneb, kui ettevõttel läheb oodatust paremini ning suureneb kui ettevõttel läheb oodatust halvemini.
19. koguvõimendus ja selle hindamise meetodid
Koguvõimendus (DTL) tuleneb äritegevuse- ja finantspüsivkulude esinemise kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäives ettevõtte tulule aktsia kohta (EPS). Koguvõimendust võib seega vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile.
DTL intervallhinnang
DTL on suurem kui 1, mis viitab nii püsivate tegevuskulude kui ka püsivate finantskulude olemasolule. Üldiselt: mida suurem on DTL, seda suurem on finantsvõimendus ja seda suurem ka finantsrisk.
DTL punkthinnang
DTL, DOL ja DFL suhet iseloomustab järgmine võrdus:
20. Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs
Finantsanalüüsi etapid:

Analüüsi ettevalmistamine

Eesmärk
Uurimisülesanded
Hüpoteesid

Analüüs

Suhtarvude defiitsioonid, valemid, tulemuste tabelid
Suhtarvude interpreteerimine (definitsioonid ja võrdlus STAT)
Seoste analüüsimine

Süntees

Analüüsi tulemuste üldistamine
Soovituste väljatoomine

21. Kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamine
Arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindades, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitali WACC =wdKd+ wcKc
Kus wd – võõrkapitali osatähtsus varadest
Kd – võõrkapitali hind
wc – omakapitali osatähtsus varadest
Kc – omakapitali hind
Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= Wdkd(1-t)+ WcKc+WpKp
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides
Kd – laenu tulumaksueelne hind protsentides
Kc – eelisaktsia hind protsentides
Kp – eelisaktsiate hind protsentides
Wd, Wc, Wp – kapitali allikate osakaalud protsentides
t – tulumaksumäär
Wdkd(1-t) – tähistab laene
WcKc
- tähistab lihtaktsiaid
WpKp – tähistab eelisaktsiaid
22. Võõrkapitali hind
Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus :
Kd=I(1-t)/D kus I – aastane intressisumma
t – tulumaksumäär
D – võlakirjade turuväärtus või laenusumma
23. Omakapitali hind
Kc= dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind +dividendi aastane kasvutempo
Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa, suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Kujutab endast firma lihtaktsiatelt nõutavat kasumimäära
Ks=(EBIT-i)*(1-t)/S kus EBIT – kasum enne intresse ja makse. D lihtaktsiate turuväärtus
24. Optimaalne kapitali struktuur
Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti .
Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega .
25. Varade rentaablus ROA
Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad
26. Omakapitali rentaablus ROE
Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital.
27. Kapitali eelarvestamise rahavood
Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud , mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel.
Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid.
Diskonteerimata rahavoogude meetoditest kasutatakse tasuvusaja meetodit ja arvestuslikku rentaablust. Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR , NPV ja kasumiindeksi arvutamisel.
28. Maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine
Investeeringutega seotud rahavood jagunevad:

esialgsed kulud ehk puhasinvesteering - võidakse teha mitmel perioodil
juurdekasvulised rahavood, summa võib projekti eluea jooksul aastate lõikes muutuda (üldiselt per.lõpul)
lõpetav rahavoog (juurde likvideerimis- maksumus ja vabanev käibekapital; maha demontaaži ja müügikulud)

29. Äririsk ja finantsrisk
Äririsk- ettevõtte ärikasumi(EBIT) varieeruvus. Seda tüüpi risk on ettevõttele kehtivate regulatsioonide keskkonna, töösuhete, konkurentsipositsiooni jms funktsiooniks. Äririsk enamasti ei allu ettevõtte juhtkonna kontrollile.
Finantsrisk- ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris.
30. Riski hindamise meetodid
Riski mõõtmiseks kasutatakse :

standardhälvet

dispersiooni
31. DuPonti süsteem
DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss . Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks.
32. Kapitali hind ja investeeringu tulunorm
Tulumäär, mille ettevõte peab kapitalilt teenima , et tasustada oma investoreid, antud riskitaseme juures. See sõltub otseselt fondide/raha kasutamisest, mitte nende allikast. Investeeringuga seotud kapitali hind sõltub otseselt investeeringu riskitasemest.
Kapitali hind on rentaablustase, mis tuleb saada investeeringutelt, et rahuldada investeerija nõutav tulunorm. Kapitali hind peaks olema väiksem või äärmisel juhul võrdne vastuvõetava projekti sisemise tulukusega, sest vastasel juhul firma ei ole suuteline rahuldama investeerijate nõutavat tulunormi.
33. Kapitali hinda mõjutavad tegurid
Esiteks, üldised majanduslikud tingimused, millest sõltub riskivaba tulunorm; teiseks, firma väärtpaberite turustatavus, millest sõltub investeerija nõutav tulunorm, seega ka kapitali hind; kolmandaks, kui elluviidavatel investeerimisprojektidel on kõrge riskitase, siis on ka investeerijate nõutav tulunorm kõrge, mis tõstab ka kapitali hinda; neljandaks, liiga suur vajatava finantseerimise maht tõstab üksikute allikate hinda seega firma kapitali hinda tervikuna .
34. Kapitali individuaalhindade arvutamine
Võõrkapitali all mõistetakse eelkõige pikaajalisi laene ja võlakirju. Selle hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus (mis on mõeldud võlakirjade jaoks, küll võib kasutada ka laenude hinna arvutamisel):
Kd= I* (1-t) / D
I= aastane intressisumma;
t= tulumaksumäär;
D= võlakirjade turuväärtus või laenusumma
Eelisaktsia hind on tulumäär, mis tuleb teenida investeeringutelt, mida finantseeritakse eelisaktsiate emiteerimisel saadud kapitaliga , et maksta eelisaktsionäridele dividende fikseeritud määra järgi. Eelisaktsia hind sõltub fikseeritud dividendi tasemest ja emiteerimiskuludest. Seda arvutatakse valemi järgi:
Kp=dividend aktsia kohta aastas/aktsia turuhind – emiteerimiskulud
Lihtaktsiate hind on lihtaktsionäride poolt investeeringute kasutamise eest nõutav tulumäär. Lihtaktsiad jaotatakse hinna arvutamisel 2 rühma:

Sismised ehk varem emiteeritud lihtaktsiad ja jaotamata kasum

Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo

Uued lihtaktsiad

Knc=esimese aasta dividend/(aktsia turuhind-emit.kulud)+div.aastane kasvutempo
35. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks
Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust – see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu , põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed.
Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N: amortisatsioon , juhtkonna töötasu, kindlustus , rendikulu . Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv.
36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses
Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine:
(P*Q)-(V*C)-F=0
Q(P-V)-F=0
Q(P-V)=F
Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud.
QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud.
37. Kasumi-kahjumi piir
Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud – kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses.
Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine:
Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses:
Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0
S-(VC+F)=0 kus
S-müügikäive,
VC-summaarsed muutuvkulud,
F-summaarsed püsikulud
Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul .
Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid .
38. Kapitali struktuuri juhtimise ülesanded ja meetodid
Kapitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja optimaalne kapitali struktuur antud firma jaoks.
Kapitali struktuuri hindamiseks võib firma kasutada järgmisi meetodeid :

Kapitali hinna meetod – millisele kapitali struktuurile omane minimaalne kaalutud keskmine kapitali hind.

Kohandatud nüüdisväärtuse meetod – aluseks firma väärtus

Võrdlev analüüs võrdleb firma võlakordajat tootmisharu keskmise näitajaga või eesrindliku ja tugeva firma võlakordajaga või konkurendiga.

Omakapitali tootluse ja hinna muutumise võrdlus – võlakordaja suurenemine tõstab reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda

Finantsvõimenduse uurimine

Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs

Rahavoogude prognoosimine
39. EBIT-EPS analüüs (võimendusanalüüs)
Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali.
Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised:

Ainult omakapital
Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali

Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine:
(EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus:
Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0)
Id+e – intressid segafinantseerimisel
Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel
CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel
40. Kapitali struktuuri teooriad
Traditsiooniline teooria – kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama lähtudes individuaalsetest tingimustest oma kapitali optimaalse struktuuri.
Kaasaegne teooria – iga firma jaoks on oma optimaalne kapitali struktuur. Laenukapitali eeliseks on maksuefekt (suurendades laenukapitali võib firma laiendada oma kapitali madalamate kulutustega, kuna laenuintresse ei maksusta tulumaksuga). Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus.
Modiglian-Milleri (MM) teooria – maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad.
41. Risk ja tulu
Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Mida madalam risk seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda.
42. Finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine
Jooksev tulu – intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised.
Kasum kapitalilt – investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine)
Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne.
Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui :

Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja
Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest

43. Investeeringu eeldatav kasuminorm
Kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse jaotus võib olla kas diskreetne või pidev.
ri – võimalik tasuvus
pi – i-nda kasumi saamise tõenäosus
n – võimalike tulemuste arv
44. Portfelliteooria - Markowitzi kõver
Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurenedes soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. Investorid on riskikartlikud. Investorid ei soovi võtta täiendavat riski, kui ei ole võimalust seda kompenseerida täiendava tuluga.
Portfelliteooria üheks peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi , määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski.
Markowitzi kõver
Kui ühendada omavahel riski ja tulususe skaalal sellised punktid, kus etteantud tulususe juures on minimaalne risk, siis tekib nn.efektiivne tulukõver e.Markowitzi kõver.
Viimasel asuvad punktid on alati mingisuguste paigutuste kombinatsioonid, kuna iga üksiku investeeringu puhul puudub võimalus vähendada portfelliriski riski hajutamise teel.
45. CAPM
Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP ( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe.
46. Riskide liigid
Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk.
Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk .
47. Süsteemne risk ja CAPM
Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust.
CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. Ri= Rf++ Rm-Rf)
Ri – investeeringu i nõutav tulumäär
Rf – riskivaba tulumäär antud turul ( n: riigi võlakirjade tulusus)
Rm – turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus)
β – investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja
48. Beetakordaja
Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg . Kui siis investeeringu kasuminorm muutub paralleelselt turumuudatustega ja riskimäär on võrdne turu omaga. Investeeringu kasuminorm ei ole tundlik turumõjude suhtes ja tema riskimäär on 0. Kui  siis on investeeringu risk tururiskist väiksem. Kokkuvõttes leitakse portfelli oodatav tulusus, kui riskivabale tulule liidetakse selle portfelli beetaga korrutatud portfelli riskipreemia.
49. Diversifitseerimise võimalused
Diversifitseerimine ehk hajutamine.
Teades, et risk ei ole summeeritav sarnaselt tootlustele, on võimalik valida portfelli paigutused niiviisi, et riski vähendades kokkuvõttes tulusus sellest ei muutu. Sellist jaotust nimetatakse diversifitseerimiseks ehk riski hajutamiseks ja see annab kokkuvõttes tootluse väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski.
Riski hajutamiseks põllumajandus ettevõtetes kasutatakse tavaliselt erinevaid tootmisliike, ka mittepõllumajanduslikke (taime- ja loomakasvatus; puidutöökoda jms). Madala ja negatiivne korrelatsioon tuluallikate vahel stabiliseerib kogutulu pikemas perspektiivis.
Tootmise hajutamise probleem: võimalik efektiivsuse ja tulude kaotus spetsialiseeritud tootmiselt (mastaabidisökonoomika)
50. Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis

Funantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks.
Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses.
Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist.
Finantsanalüütik koostav rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme.
Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu.

51. Proforma finantsaruanded
Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. „Ülalt alla“ või „alt üles“ müügiprognoos.
Ülalt alla meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks.
Alt üles meetod prognoosib müüki klientide baasil.
52. Jätkukasvu mudel
Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust.
Mudeli eeldused:

Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid

Ettevõtte koguvarade käibekiiruse suhtarv (S/A) jääb konstantseks.

Ettevõte maksab igal aastal puhaskasumi arvelt välja konstantsed dividendid.

Ettevõtte võlakordaja (A/E) on konstantne.

Ettevõtte puhaskasumimarginaal m on konstantne.
Kasumimarginaali ja A/E suurenemine suurendab jätkukasvu määra. Koguvara käibekiiruse suhtarvu S/A suurenemisel on samuti jätkukasvu määrale positiivne mõju.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 368 allalaadimist

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #1

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #2

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #3

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #4

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #5

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #6

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #7

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #8

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #9

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #10

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

368 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

manzu101 Õppematerjali autor

1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad3. kapitali tüübid4. finantsjuhtimisprotsessi olemus5. tulunormi komponendid6. Ajas varieeruvad tulunormid7. efektiivne tulunorm8. nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon9. riski arvestavad diskontomäärad10. Bilansi skeem11. Varade (aktiva) struktuur12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur13. Kasumiaruande skeemid14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand15. Ettevõtte tasuvusanalüüs16. Võimendus17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid19. koguvõimendus ja selle hindamise meetodid20. Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs21. kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamine22. võõrkapitali hind23. omakapitali hind24. optimaalne kapitali struktuur25. Varade rentaablus ROA26. Omakapitali rentaablus ROE27. kapitali eelarvestamise rahavood28. maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine29. äririsk ja finantsrisk30. riski hindamise meetodid31. DuPonti süsteem32. Kapitali hind ja investeeringu tulunorm33. kapitali hinda mõjutavad tegurid34. kapitali individuaalhindade arvutamine35. kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks36. toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses37. kasumi-kahjumi piir38. kapitali struktuuri juhtimise ülesanded ja meetodid39. EBIT-EPS analüüs40. kapitali struktuuri teooriad41. risk ja tulu42. finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine43. investeeringu eeldatav kasuminorm44. portfelliteooria - Markowitzi kõver45. CAPM46. riskide liigid47. süsteemne risk ja CAPM

nominaalne reaalne tulunorm EBIT EPS kasumilävi finants investeering aktsia

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute

Finantsjuhtimise üldkursus

docx

Finantsjuhtimise vastused

Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 50) Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis Finantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. Finantsjuhtimise meetodid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist (rakendamist). Finantsanalüütik koostab rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme.

Finantsjuhtimine

doc

Rahanduse küsimuste vastused

Esineb kahte tüüpi asümmeetrilist informatsiooni vormi: 1) varjatud informatsioon, mis viib negatiivse valimini, 2) varjatud tegevus, mis viib moraalse riskini. 8. Moraalirisk: Moraalirisk hõlmab tihti situatsiooni, kus üks turupool ei saa teise poole käitumise kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine,

Rahvusvaheline rahandus

doc

Rahandus

eeldab, et projektist tulenevad rahavood reinvesteeritakse IRR-i endaga, 9) modifitseeritud, kohandatud sisemine tulumäär (modified, adjusted internal rate of return, MIRR) MIRR annab majandusnäitajaid juurde, sest meil peab olema näitajate süsteem. Erinevus IRR-ga seisneb selles, et projektist tulenevad tulevased inkrementaalsed rahavood tuleb viia lõpptähtaega, kui projekti eluiga lõpeb MIRR kapitali hind, projekt vastu võtta MIRR < kapitali hind, projekt tagasi lükata, 10) finantsjuhtimise tulumäär (financial management rate of return, FMRR), 11) korrigeeritud, kohandatud nüüdisväärtus (adjusted present value, APV) 12) ekvivalentne annuiteet (equivalent annuity, EA ehk risk absobtion capacity, RAC). Projekti tasuvuse hindamise protsess: 1. Määrame ära rahavood. 2. Määrame ära rahavoogude riskitaseme. 3. Leiame vastuvõetava diskontomäära. 4. Leiame nüüdisväärtuse (PV). 5. Otsustame, kas võtta projekt vastu või mitte. PV inflows > costs

Majandus

docx

Finantsjuhtimine kordamine

SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust.

Finantsjuhtimine

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

Rahanduse alused

doc

Finantsjuhtimise valemid

VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r i) - oodatav keskm. tulu

Majandusarvestus

docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine  Minevik  Suunatud tulevikku  Ei arvesta riske  Riskianalüüs  Kasum on primaarne  Rahavoog on tähtis

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid