Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel;
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kasirova FINANTSSTABIILSUSE ANALÜÜS AS TEHO NÄITEL TEO Ainetöö Juhendaja: O. Jelfimova Tallinn 2009 1.1 ........................................................................... 5 1.2 .............................................................................6 , . , , . , : , . , , , 2 . . , , . , , . , . , . - , : , .. , . Teho. A Teho 1990 . Teho ...
2)suureneb müüjate vaheline konkurents 3)alandab hindu tarbijate jaoks 4)maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote ja eratelevisioonide kulud. · Reklaamiga kaasneva ohud 1)reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda 2) reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste 3)meedia sõltub reklaamist · Millele mõelda, kui plaanid säästa 1)ohutus 2)tulumäär 3)likviidsus · Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. · Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid.
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt
mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu. Euroopa Keskpank jätkas likviidsuse pakkumist piiramatus mahus 1% intressimääraga. Juba varakevadel aga avaldasid Saksamaa tugevad majandusnäitajad ja inflatsioonitaseme tõus üle 2% mõningast tõususurvet rahaturu intressimääradele ning turgudel süvenes veendumus, et rahapoliitika hakkab muutuma. Euroalal tervikuna paranes likviidsus 2011. aasta esimestel kuudel, mida peegeldab keskpanga vahendite väiksem pakkumine. Riigiti on likviidsus siiski väga erinev. Kuivõrd võlakriisis rohkem kannatanud riikide pankadel oli turgudelt ressurssi kaasata jätkuvalt raske, oli keskpank nende jaoks endiselt väga oluline likviidsuse allikas. Kolmes suurema võlakoormusega riigis Kreeka, Iirimaa ja Portugal oli kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa omadega märtsi lõpus poole aasta tagusest
2. paljud ettevõtted tegelevad mitme tootmisharuga näiteks kaubandus ja tootmine, samas kui teised samalaadsed ettevõtted tegelevad näiteks ainult tootmisega, siis ei saa neid omavahel võrrelda; 3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid
tulusus. a. Kui pank investeerib küll pikaajalistesse laenudesse, kuid finantseerib ennast lühiajaliste instrumentidega, siis kaasneb sellega intressirisk ning lisaks võib tekkida likviidsusprobleeme, kui ta ei suuda lühiajaliste vahendite omanikele neid tähtaja saabumisel tagastada, kuna ressurss on väljaantud pikaajaliste laenudega. a. Pank emiteerib lisakapitali, sellega kindlustab ta oma likviidsus positsiooni, kuna kapital on pikaajaline finantseerimisallikas. Samas tuleb arvestada, et kapital on suheliselt kallis finantseerimisallikas, mistõttu selline likviidsusharu seab panga kasumlikkusele teatud piirangud. b. Pank, mis haldab väga riskantset laenu- või väärtpaberi portfelli, võib ootamatult kannatada suurte operatsioonikahjumite all, mis võivad loomulikult negatiivselt mõjutada nii likviidsust kui kasumlikkust
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust;
kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste - meedia sõltub reklaamist Millele mõelda, kui - ohutus plaanid säästa - tulumäär - likviidsus Ohutus Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada
finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses
Finantsanalüüs Majandusaasta aruannete põhjal likviidsuse analüüsimine 2018 Likviidsusnäitajate analüüs Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Likviidsus iseloomustab ettevõtte juhtkonna võimelisust tasuda jooksvalt tekkivaid kohustusi. Likviidsusanalüüs seisneb peamiselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata kui palju ettevõte suudab oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks.
Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est
250 mln € Question 9 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 250 mln Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb
Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust. Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded
Reklaamiga kaasnevad ohud. · Reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda. · Reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste. · Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada:
· arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest: kui kergesti seda saab osta või müüa; millised on ostmise või müümise tehingukulud, milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad;
rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega. VARA LIKVIIDSUS on ettevtte varade vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE
Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha rahana ringlev väärismetall, nt.kuld, hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1)Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus
Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelnevast tarbimisrahulolust. Esmatarbekauba ost (puudub eelnev info kogumine ) vaadatakse : Säilivust Hinda Kogust Koostist TARBIJA KUI SÄÄSTJA Sageli tarbijad ei tarbi kogu oma sissetulekute ulatuses ja säästavad selleks, et tulevikus rohkem tarbida. Mida peab arvestama säästukoha valikul? Ohutus, turvalisus Tulusus, tulumäär Likviidsus e. sularahasus, mis näitab kui kiiresti sa saad raha sularahaks vahetada. Mida väiksem on likviidsus, seda suurem on tulusus. Kus säästa? Hoius -nõudehoius e. arveldusarve, kuni 1% -tähtajaline hoius (min. 3 kuud). Suurem intress -kogumishoius saab raha koguaeg juurde lisada, välja saab võtta alles teatud tähtaja möödudes (min. 6 kuud) Väärtpaberid Kogumiskindlustus Pensionikindlustus
Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene.
hoonestusõigus, operatiivne kinnisvara juhtimine, servituudid, pantimine. 4. Kinnisvaraturu iseäärasused. Nende mõju majandusele. - hinnakujundamise iseärasused - müüjate ja ostjate piiratud arv, - turgude lokaalsus, - regionaalmajanduse seis, - nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul, - kõrge tehingute korraldamise hind, - kinnisvara esmase ja korduvkinnisvara turg, - kinnisvara madal likviidsus, - kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb:
rahasumma selgitamiseks. 6. Põhivaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. Käibevaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. 7. Käibekapital on põhivara ja pikaajaliste kohustuste vahe ehk Käibekapital = põhivara – pikaajalised kohustused. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe ehk Käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused 8. Likviidsus on funktsioon ettevõtte põhivara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest. 9. FIFO meetodi kasutamisel müüakse esimene ost viimasena ära ehk varud hinnatakse esimese sissetuleku hinnas. FIFO meetodi kasutamisel müüakse esimene ost esimesena ära ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 10
Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus.
Investeerimisfond · parim viis investeerimiseks. · investorite vara kogum · juhib fondivalitseja · vara investeeritakse väärtpaberitesse · osalust fondis tõendab väärtpaber ehk fondi osak · mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3
- Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto
2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus. sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11
pikaajalistel või peaaegu võrdne...ja puudused: lühiajaline laen toob kaasa suurema likviidsusriski (sagedasem tagasimaksmine või pikendamine); intressikulude ebapüsivus aastati. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. ABC mudeli korral jagatakse varud kulude alusel kolme gruppi. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.. Likviidsuse aspektid: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme ostud, tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi.
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid
ee) - uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. · Kutsetasemed (Tarkinvestor.ee) eesti kutsesüsteemis on viis kutsetaset, mille määratlemisel võetakse aluseks töökeerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus. · Kvantitatiivne käitumisfinants (Tarkinvestor.ee)(Quantitative behavioral finance) on uus teadusharu, mis kasutab matemaatika ja statistika meetodeid, et mõista inimkäitumist seoses finantsturgudel toimuvaga. · Likviidsus (Kuura 2008) - (Liquidity). Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Investeerimisfondi likviidsus tähendab, et investor saab oma osakud kiirelt raha vastu välja vahetada. · Likviidsusreserv (Kuura 2008) (Liquid Reserve) - Isiklik või ettevõtte poolt loodud kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma.
odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist. Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile paigutan, kuhu, kuidas, kui palju paigutada.) Makse risk kas suudetakse õigeks ajaks tagasi maksta, eelkõige puudutab võlakirja Turu risk inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul Likviidsus risk eelkõige tähtaegade sobivus/sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa Hajutamisrisk kui palju on turul erinevaid teenusepakkujaid, võimalused ja vajadused, olenevalt toodetest. Kui säästjad laenuvõtjad otse saavad turul kokku nim. seda otseseks finantsseerimiseks. Enamus juhul tulevad mängu finantsvahendajad ehk raha asutused, seda tegevust nim. kaudseks finantsseerimiseks. Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle
Varade efektiivsus AT 1,53 1,50 1,40 FAT 2,7 3 2,8 DSO 37 48 51 DIH 85 96 100 DAPO 62 62 62 CCC 61 82 89 Likviidsus ja maksevõime NWC 59 000 100 000 108 000 CR 1,63 2,00 1,76 QR 0,77 1,00 0,88 CAR 0,17 0,20 0,18 TIE 6,71 6,00 5,29 DR 0,47 0,50 0,56 SO 0,53 0,50 0,44 Rentaablus PM 4,44% 5,00% 5,14% ROA 6,82% 7,50% 7,20%
vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on
I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu).
vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on
· Taksonoomia- riiklikult kehtestatud aastaaruande koostamise vorm. · aktiva- on bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad. · Passiva- on pilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. · bilanss- on aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. · Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele.
2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine: · Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF European Financial Stability Facility) loomine
teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük varutegur e kohustusliku reservi määr on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. fondsäästmine regulaarne säästude paigutamine fondidesse, kiirem teenimisvõimalus kui hoiustamine sündikaatlaeng mitme laenuandjaga laen, summad on nii suured, et üks pank ei riski laenata kogu summat
PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega
TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2
LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav. SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA = 2008
Varud: 6 369 300 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta likviidsuse tase: Käibevara: 8 363 221 kr Varud: 7 992 392 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr Kui eelmises alapeatükis on arvutatud üldinemaksevõime tase, mille kohaselt ettevõtte maksevõime oli normis, siis selle valemi järgi arvutades on näitaja, mis jääb alla 0,3, nõrk. Siin võib teha järelduse, et ettevõtte likviidsus on väga madal, mis peaks tähendama seda, et ettevõte pole võimeline kiiresti oma varusid rahaks muutma, et tasuda oma lühiajalisi laenusid, võlgasid tarnijatele jne. 10 5.3 Rahaliste vahendite tase Rahaliste vahendite tase annab ülevaate, kas ettevõte oskab oma vaba raha kasutada või mitte ning peaks näitama momentaalset maksevõimet.
teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele stabiilsus peab vastama raha? kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto
Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv. Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Limiitorder - Order, mis määrab ära piirhinna
aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus. Informatsioon finantsstruktuurist võimaldab hinnata tuleviku laenuvajadusi ning kasumi ja rahavoogude jaotumist tulevikus ettevõtte huvipoolte vahel. Informatsioon likviidsusest ja
· Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu · Intressimäärade tõus suurendab raha hoidmise kulusid ja tingib rahanõudluse vähenemise · Risk Raha hoidmine on riskantne · Ootamatu kaupade ja teenuste hinna tõus võib alandada raha väärtust mõõdetuna kaupades, mida soovitakse tarbida
Kaudselt võib öelda, et turuhinnad põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist. 6.peatükk Tarbijad ja säästjad Inimesed teenivad enamiku oma sissetulekutest tööl. Samuti võivad nad teenima panna oma vara. Rikkus on raha ja vara, mida inimesed omavad ja mille väärtust nutika investeerimise ja säästmise abil suurendavad. Säästmise võimalusega tasub olla kursis ning otsida finantstooteid, mille ohutus, tulumäär ja likviidsus vastavad sinu eesmärkidele. Finantsplaan ehk eelarve annab sissetulekutest ja väljaminekutest hea ülevaate ning aitab kulusid kontrolli all hoida ja otstarbekalt planeerida. Turg on juba oma olemuselt elujõuline tarbijakaitsja. Konkurents ja teadlikud tarbijad sunnivad tootjaid ja teenusepakkujaid jälgima soove ja vajadusi, muutes turu efektiivsemaks ning tingimused tarbija jaoks läbipaistvamaks. Ka riiklik Tarbijakaitseamet ja tema allasutused aitavad tarbijaid tema õiguste kaitsmisel
müügimaht töötaja kohta, pakendikulu toote ühiku kohta jm) turustamine (turuosa, tehingukulud, jm) toimingutele kuluv aeg (lao rotatsioon, toote kohaletoimetamise aeg jm) kvaliteet (defektsete toodete hulk, protsessi stabiilsus) tarbija rahulolu (klientide arvu muutus, kaebuste arv) paindlikkus (logistika muutused) keskkonnajuhtimine (energia, vee kulu vähenemine tooteühiku kohta, toote elutsükli kestvus) majandusnäitajad (kulud kokku, likviidsus jm) kulud (arendus, tootmine, müük, hankekulud, mittevastavuse kulud jm) Protsessijuhtimine ja kvaliteedisüsteem Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi esitus kvaliteedijuhtimise käsiraamatus ISO 9000 järgi on teineteist toetavad: tegutsemisjuhiste asemel (metoodilised juhendid) on struktureeritud protsessikirjeldused, millest ISO-normi mõttes on selgelt näha: mis ja kus toimub - protsessikulg kes on vastutav - protsessiomanik
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes
Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk 6
annaabi.ee 
