Autoriseerimine •Alginvesteerimine • Rakendamine • Järelvalve • Investeeringu järgne audit 8.Raha paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise eesmärgil nimetatakse • Mahutamiseks 9.Kapitaalremonti/rekonstrueerimist võib defineerida kui • Reaalinvesteering 10.Kui kasumiindeks e. tulude-kulude suhe (PI, profitability index) on PI > 1, siis projekt tuleb • vastu võtta 11.Kes andis hinnangu järgnevale dividendipoliitika küsimusele: dividendidel ei ole mitte mingisugust tähtsust, sest nad ei mõjuta ettevõtte väärtust. • Damodaran 12.Kui sularahadividendi maksmine on määratud kindla suhtena (protsendina) puhaskasumist siis me saame rääkida… • Konstantsest dividendide väljamaksekordajast 13.INVESTEERIMINE e. mahutamine tähendab: • raha paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise eesmärgil; 14.Inflatsioon mõjutab investeeringuid järgmiselt:
Lisandunud rahavood 16. Projekti tasuvusaeg on 1. Periood, mille jooksul toimub projekti eest tasumine 2. Aeg, mis kulub projekti juurutamiseks 3. Ajavahemik, mille jooksul projekti tulu katab selle investeeringu kulu 4. On arvutatav valemiga: esialgsed kulud/esialgsed tulud 5. On arvutatav valemiga: esialgsed kulud/lisandunud rahavoog aastas 17. Dividendide sõltuvuse kontseptsioon 1. Ei arvesta reaalse turu tingimusi 2. On kleindiefekti teooria 3. Väidab, et dividendipoliitika kajastub turuväärtuses 4. Väidab, et kapitalilt saadav tulu pole stabiilne 5. Väidab, et dividendipoliitika ei mõjuta firma väärtust 18. Firma ( aktsiakapital 5000 aktsiat) korraldab aasta lõpul fondiesmissiooni 20%. Aktsionäril N on 40 aktsiat. Õiged lahendid on: 1. N esialgne osalus firmas on 0,5% 2. Peale emissiooni on firmal 6000 aktsiat 3. Peale emissiooni on N-i osalus 0,8% 4. N-i osaluse määr ei muutu emissiooniga 5
eristab? Finantsjuhtimise olulised tegevused: ● Finantsanalüüs – ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised ehk strateegilised - dividendipoliitika, investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised. ○ Lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed - finantseerimine, rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu
ÜLESANNE 170. Ettevõte võtab 01.05.2015 kolmeaastase annuiteetlaenu intressimääraga 7% aa Tagasimakseid sooritatakse igakuisel. Laenusumma on 100 000 eurot ja lepingutasu laenu sõlmimisel hankimisega seotud muud kulutused ulatuvad 1200 euroni. Koostage laenu amortisatsioonigraafik ja vaadeldava laenu krediidikulukuse määr. Milline on 2015. aasta lõpuks laenujääk ja kui suur on intr 2015. aastal? Laenusumma 100000 Lepingu tasu 1000 Lepingu tasu 1% Laenu jääk 97800 Võla algus 5/1/2015 krediidikulukuse 4.52% Kesvus (36 kuud) 36 määr Laenuga seotud kulutuse...
tasuvuspunkti erinevate müügihindade juures. 3. Eeldatakse, et tootmise ja müügi struktuur on muutumatud. 4. Tasuvuspunkti analüüs on oma olemuselt staatiline ja lühiajaline. Seepärast sobib ta paremini kasutamiseks stabiilses ettevõttes ja tööstusharus. Dividendipoliitika: M&M dividendide irrelevantsuse teooria, Gordon-Lintneri teooria, maksueelistuse teooria, dividenditulu maksustamine. Dividende võib pidada ettevõtte üheks suurimaks rahaliseks väljaminekuks, mistõttu dividendipoliitika kujundamine on ettevõtte jaoks vägagi olulise tähtsusega. Korporatsioonide rahanduses võib eristada kolme erinevat koolkonda lähenemisel dividendipoliitika küsimusele (Damodaran 1997, p. 544): 1) dividendidel ei ole mingisugust tähtsust, sest nad ei mõjuta ettevõtte väärtust; 2) keskmise aktsionäri seisukohast on dividendidel halb mõju, sest nende poolt loodav ebasoodne mõju seoses maksustamisega, vähendab väärtust;
informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe
Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 28 Loetle finantsplaneerimise ülesanded; • müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine; • üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine; • finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine; • investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine; • efektiivse dividendipoliitika formuleerimine; • finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine; • käibekapitali ja likviidsuse juhtimine; • majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine. 29 Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist? Perspektiivse finantsplaani puhul lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest. Finantsprognoosi periood ulatub 2-10 aastani. Lühiajalised plaanid koostatakse majandussubjekti
· Ettevõtte nõukogu, juhatuse ja teiste oluliste organite koosseis ning kohustused · Juhtkonna, juhatuse ja nõukogu tasustamispoliitika ning neile väljastatud garantiide ja võimalike kohustuste avalikustamine · Juhtkonna osalus ettevõttes (aktsiad , optsioonid jne) · Auditi komitee olemasolu ja roll ettevõttes · Töötajate keskmine arv ja töötasu üldsumma · Ettevõtte dividendipoliitika · Eesmärgid järgmiseks aastaks ja tulevikuks · Ülevaade olulisest finantsinfost viimase viie või kümne aasta kohta. Raamatupidamise aastaaruanne Majandusaasta aruande tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb tegevjuhtkonna deklaratsioonist, bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutmise aruandest ja aastaaruande lisadest. Raamatupidamise seadus näeb ette , et raamatupidamise aastaaruandega tuleb esitada
Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg
metoodika. Tasuvuspunkti analüüsi miinused: 1. Eeldatakse, et kulud ja tulud on vahetus sõltuvuses (reaalsuses alati ei ole) 2. Müügikäive tõuseb sirgjooneliselt toodangumahuga. 3. Eeldatakse, et tootmise ja müügi struktuurid ei muutu 4. Sobib kasutamiseks ainult stabiilsetes ettevõtetes ja tootmisharudes, sest metoodika olemus on staatiline ja lühiajaline. 28 6) DIVIDENDIPOLIITIKA. RISK JA TULU Enne dividendide jaotamist kaaluda järgmisi asjaolusi: - omanike rahavajadust, - ettevõtte tulevikuplaane, - finantseerimisvõimalusi, - makse ja tehingukulusid, - dividendipoliitikaga väärtpaberiturule antavaid signaale, - seadustes sätestatud piiranguid ja kohustusi. Ratsionaalselt käituvate investorite puhul ei oma dividendipoliitika mõju ettevõtte väärtusele. Dividendipoliitikad:
finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 30. Loetle finantsplaneerimise ülesanded; Finantsplaneerimise ülesanded: _ müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine; _ üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine; _ finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine; _ investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine; _ efektiivse dividendipoliitika formuleerimine; _ finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine; _ käibekapitali ja likviidsuse juhtimine; _ majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine. 31. Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist? Finantsplaneerimise kolm põhilist etappi: 1)majandussubjekti pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramine perspektiivis 10-15 aastat · uute turgude hõivamine; · uute toodete väljalaskmine; · ühinemised, jagunemised, ülesostmised
Kuid antud juhul aktsiakapital väheneb. Aktsiate arv jääb samaks aga aktsiakapital väheneb poole võrra. Aktsiahinda mõjutavad tegurid: Kasumi ja dividendi poliitika, potensiaalsete investorite huvi on tavaliselt suunatud ettepoole ehk tulevikku ja nad püüavad seda prognoosida, tuleviku prognoosimisel tuleb paratamatult aluseks võtta ettevõtte antud hetke ja minevikulised näitajad, mis võivad anda infot firma tulevasest käitumisest. Mõju võivad avaldada ettevõtte varasem dividendipoliitika, tehnoloogia või toodangu uuendamine, tegevuse laiendamine (suurendab tegevust, liidab kedagi endaga) jne. Rahva rahaline sissetulek. Kui suurenevad inimeste tulud, siis soovitakse seda kas hoiustada või investeerida. Ning see loob eelduse, et osa vabast rahast paigutatakse aktsiatesse, eriti tingimuses , kus inflatsioonitase ületab deposiitide intressidemäärasid. Maksud. Ettevõtetelt võetavad maksud vähendavad nende kasumit ning maksumaksjate puhast tulu
kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4 Tallinna Tehnikagümnaasium Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on
samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4 Tehnikagümnaasium Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on
kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4 Tehnikagümnaasium Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on
kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4 Tehnikagümnaasium Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on
D P0 = ks P0 aktsia hind täna D igaastane dividend Aktsia väärtus, kui dividendid kasvavad konstantselt: D1 D (1 + g ) P0 = = 0 ks - g ks - g valemi miinused: Diskontomäär on muutumatu Firma kasv on muutumatu Pole makse Dividendipoliitika on muutumatu Ettevõte tegutseb igavesti 34 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Aktsia väärtus, kui dividendid kasvavad konstantselt: Dt D 1 n P0 = + n +1 ( ) (1 + k s ) t
15 Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
