Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub?
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tuletisväärpaberid - sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks Börsil noteerimise tingimused põhinimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei
müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID
Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele. Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on
tutvuma kogu prospektiga. Registreerimine Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Seal kontrollitakse, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent Oluline teada Esimesel etapil toimub aktsiate märkimine, mis pole veel ostutehing Võib juhtuda ,et: osta soovijaid on rohkem kui väärtpabereid, mida pakutakse. Nii ei pruugi investor saada aktsiaid nii palju, kui ta soovis. märgitakse vähem aktsiaid ja emissioon ebaõnnestub Aitäh tähelepanu eest!
võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla. Ka fikseeritud tulususega väärtpaberi hind allub järelturu muutustele. Nt kui mingi võlakirja intresstulu langeb, siis tõuseb automaatselt selliste võlakirjade hind. Selline liikumine tekib põhjusel, et isikud on huvitatud rohkem kõrgemate intressidega võlakirjadest. Analoogselt aktsiaga langeb ka võlakirja turhind, kui nende emitent peab sattuma finantsprobleemidesse ehk tema maksevõime hakkab kahtlaseks muutuma. Emitent laseb välja väärtpabereid. Emiteerimine- väärtpaberite esmakordset turule laskmist. Investor väärtpaberite ostja. Vahendajad viivad kokku emitendid ja investorid, võtavad mõlema osapoole riske enda kanda. 4
kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites.
VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust.
aktiva oodatav tulumäär on kovariatsiooni mõõtev leitav riskivaba tulumäära ja suurus riskipreemia summana, kusjuures investorile 13.Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu tähtajad erinevad või iseloomustus korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus ajavahemike tagant
• 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine
samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük emitent väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus. Emitendid kapitaliturgudel on suured ja tuntud institutsioonid (suurettevõtted, pangad) ja keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti.
raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms.
Munitsipaalvõlakirjadelt Second level Third level tasutavad intressimäärad on Fourth level kõrgemad, kui valitsuse Fifth level võlakirjadelt makstavad Eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha Ettevõtte võlakirjad ( Corporate bonds) Ettevõtte poolt emiteeritud võlakirjad Võlakirja ostmisel annab investor laenu. Ettevõte kohustub maksma kindla laenusumma koos intressidega investorile tagasi. Kõrgema riskiga, tootlikus suurem. Võib jagada kaheks: Kommertspaber ja konverteeritav võlakiri. Kommertspaber ( Commercial paper) lühiajaline võlakiri maksimumkestvusega 270 päeva Konverteeritav võlakiri ( Convertible bond)
kasvasid ka Trumpi ambitsioonid. Finantsvõimendus Kahtlemata, selleks et krediidi saada on vajalikud käibevahendid, või õigemini kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi
Aktsiate splittimisel suureneb aktsiate arv, kuid aktsiakapital jääb samaks. Tuluaktsiad (income stock) - Aktsiad, mida ostetakse suurte dividendide, mitte ettevõtte tuleviku pärast. Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock) - Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable) - Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond) - Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emissiooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock) - Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2
reeglina kõrgema intressimääraga võrreldes lühemaajaliste võlakirjadega. c) emissiooni riskiaste ehk hinne investorid soovivad igasuguste täiendavate riskide eest lisatasu. Mida madalam on võlakirjaga seotud risk või mida kõrgem võlakirja hinne seda madalam on intressimäär. d) emissiooni piiravad tingimused mida enam kaitset ja õigusi nõuab võlakirja omanik (see kelle käes ta on), seda madalam on tulu mida ta teenib ja mida rohkem nõuab õigusi emitent (ennetähtaegne tagasiostmine) seda kõrgemat intressimäära peab ta pakkuma. e) jooksev riskivaba intressimäär sõltuvalt sellest, kuidas liigub turgudel riskivaba intressimäär liiguvad sellega paralleelselt kaasa ka võlakirjade intressimäärad. Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju
Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga (hüpoteegid) või väärtpaberitega (obligatsioon). Hüpoteekvõlakirjade omanikel on suurem kindlustunne, kui kindlustamata võlakirjade omanikel ka võlakirjad, mis on tagatud teiste võlakirjadega on suhteliselt kindlad. Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. [1; 171, 172] Kupongvõlakirjade puhul maksab emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi. Nimetus kupongvõlakiru tulebki sellest, et vanasti koosnes võlakiri kahest osast esimese osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et
aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. 1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid. Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele. Emitent (Issuer) on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest.
Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik värtpaberikonto Võlakirjad Väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaanda on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaanda ehk emitent peab võlakirja kustutus ehk lunastamistähtajal tagasi ostma. Võlakirja väljaandmine ja lunastamise vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostude eest Kaubakrediit Võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluaseme laen -pikajaline laen, et osta maja või korterit
247 insurance contract kindlustusleping 248 interest rate intressimäär 249 intermediary vahendaja 250 international debt välisvõlg 251 international monetary fund Rahvusvaheline Valuutafond 252 international trade rahvusvaheline kaubandus 253 investment fund investeerimisfond 254 invoice arve, krediitarve 255 issuer emitent 256 job holder riigiteenistuja 257 job security töökohaga kindlustatus 258 jobbing juhutöö 259 juristic person juriidiline isik 260 labour tööjõud 261 labour tööjõud 262 labour relations töösuhted 263 lag hilinemine
müügisüsteemid (nt panga automaadid, terminaalid kaubandusvõrgus, modem-, SWIFT- ja internetiside jne.). 4. Panga põhirollid on: laenusaaja laenuandja vahendaja deposiitor investor garant, käendaja korrespondent agent (klientide korralduse täitja) aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7
o Dokumendid makse vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult makse vastu o Dokumendid aksepti vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult käksveksli aksepti vastu o Ilma tasuta – ostjale võimaldatakse maksepikendust 30-90 päevaks ilma vekslita 30. Krediidiasutuste seos väärtpaberituruga ja väärtpaberiteenused. Seos (KA võib olla): Emitent Investor Vahendaja Nõustaja Turuanalüütik Fondivalitseja Kliendiportfelli valitseja Väärtpaberite hoidja Emissiooniagent või garant Börsi liige Turutegija muu Väärtpaberi teenused: Kliendi väärtpaberikonto avamine, sulgemine EVK väärtpaberikonto üleviimine teise kontohalduri juurde, väärtpaberikontode väljavõtted Investeerimis – ja kauplemistehingute vahendamine
nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid
pakkumise vahel on pikaajalise võlakohustuse intressi määr reeglina kõrgem, kui lühiajalisel; - Emissiooni riskiaste või riskihinne- Investorid soovivad täiendavate riskide eest saada lisakasumit, mida madalam on võlakirja risk või mida kõrgem on riskihinne, seda madalam on intressi määr; - Emissiooni piiravad tingimused- Mida enam kaitset nõuab võlakirja omanik, seda võiksem on teenitav tulu, mida kõrgemat kaitset nõuab emitent, seda suurem on intress. - Riskivaba jooksev intressimäär- sõltuvalt sellest, millises suunas liiguvad riskivabad määrad, liiguvad ka samas suunas korporatsiooni võlakirja määrad (riigi või keskpanga võlakirjad) Riskid Aeg 0 ( Kuigi intressimäär on riskivaba ja ei lisandu muid riske ei saa liini tõmmata aja teljele, sest
vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6 Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite tähtajast eristatakse: · rahaturgu. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg < aasta). · kapitaliturgu. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg > aasta).
Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal, lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile NEG reitinguväljaanne ja enne
ning inimesed eelistavad oma raha pangas hoida, et selle pealt intresse teenida. Järelikult mõjuvad kõrged intressimäärad lõppkokkuvõttes rahvuslikule valuutale positiivselt. Riiklike väärtpaberite tulu suurenemine mõjutab positiivselt riigi rahvuslikku valuutat ja vastupidi negatiivset mõju avaldab riiklike väärtpaberite intressimäärade langemine. 20.Kuidas maandada krediidiriske? Krediidirisk tähendab ohtu, et laenuvõtja (võlakirja emitent) ei suuda või ei taha võlausaldajale (võlakirja valdajale) laenu tagasi maksta. -Info ja laenuvõtja usaldusväärsus Saadava info kvaliteet on otseselt seotud laenuvõtja usaldusväärsusega, aus laenuvõtja esitab pangale alati tõese info. Üldiselt ei ole pangad üleliia kergeusklikud ning kasutavad laenuvõtja enda poolt esitatavate andmete kõrval ka muid allikaid. Näiteks krediidiinfo, sageli ka laenuametnike subjektiivseid arvamusi ehk n.ö. kõhutunnet.
vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. · emigrant -- isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki. emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
finantseerimiseks · Asendusvõlakiri · Optsioonivõlakiri · Valitsuse võlakiri (Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus · Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. 3. Aktsia - väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Raha võimalik tootlus on kõrge ent ka riskid on kõrged. Hinna kõikumine on suur. 4. Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p)
Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. - Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. -Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju -Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma -Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset -Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid
väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i. Optsioon • Optsioon on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. ii. Forward 7 • Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid
P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2. laenu lunastamis- ehk kustutustähtaeg (aastates) 3. investori nõutav tulunorm (protsentides). Võlakirjade tüüpe on ka 3: 1. Kupongideta võlakiri ehk diskontovõlakiri- lepingu põhjal toimub vaid üks makse võlakirjalunastamistähtajal. Kuna emitent(väärtpaberi väljaandja) maksab vaid nimiväärtuse, siis võlakirja väärtus=nimiväärtuse nüüdisväärtus. 2. Kupongidega võlakiri- kupongimaksed (kupongiintressimaksed) toimuvad võrdsete ajavahemike tagant, usually 1-2 korda aastas, võlakirja nimiväärtus makstakse lunastamistähtajal. Võlakirja väärtus=tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus=tulevaste kupongimaksete nüüdisväärtus+nimiväärtuse nüüdisväärtus
palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Olulisemate valikukriteeriumite hulgas on investori jaoks kindlasti risk ning aeg, laenaja jaoks aga eelkõige laenatava kapitali tegelikult kujunev hind ning muidugi erinevad tasumise viisid. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimaksete iseloom; 4. tagatis. Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks. Näitekseluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks või kiirlaen ootamatute kulutuste katmiseks. Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega. Laenulepingu mõiste
8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on
8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis
- kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid): · Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas
Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia
Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk).
*Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. *Amortiseerumine on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude töövahendite kulumine, mistõttu nende väärtus aja jooksul langeb. 12. Börs Börs on organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele. *emitent – väärtpaberi väljaandja *investor – väärtpaberi omandaja *Börsimaaklerid on professionaalsed väärtpaberivahendajad, kes viivad kokku klientide ostu- ja müügisoovid. Börsiindeksid näitavad indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumist. 13. Bilanss Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Oluline on rõhutada, et bilanss kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi
väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks palkavad emitent ja müüvad aktsionärid pakkumise peakorraldaja, kelle ülesanne on tagada, et ettevõtte aktsiakapitali laiendamine ja/või aktsiate müük õnnestuks. Mahukate pakkumiste korral on tõenäoline, et peakorraldaja kaasab tehingusse ka teisi korraldajaid ja moodustab sündikaadi. Sündikaadi moodustamise eesmärk on tutvustada ettevõtet enamatele investoritele eri turgudel või kaasata oskusteavet, et korraldada näiteks jaepakkumist. 4
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk).
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.
on väärtuslikum kui tulevane raha. Asjaolus, et olevikust tulevikku vaadates hindab turg tulevikus saadavat rahatähte odavamaks kui kohe saadavat sama rahatähte (nominaalis), väljendubki raha ajaväärtus. 31 Selleks, et seda n.ö. odavamat raha kompenseerida, peaks: · raha väljaandja (ehk säästja) küsima raha kasutamise eest tasu (intressitulu) ja · raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu). Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks. Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena. Summade erinevus (tasu raha kasutada andmise eest) väljendatakse intressina (I). Intress = Lõppsumma Algsumma ehk I = FV PV, kus
aasta jooksul üle 20%. Suhteliselt väheriskantseks peetud WorldComi võlakirja hind langes 25. juunil 2002. a 84%. Samas on võlakirjadest olnud võimalik saada suuri tulunorme. Näiteks USA kõrgekvaliteedilised ettevõtete võlakirjad pakkusid 1995. aastal kogutulusust peaaegu 21%. Võlakirjade riskist teadasaamiseks antakse ettevõtetele reitinguid juba 1900. aasta algusest. Suuremate ja eriti rahvusvaheliste võlakirjaemissioonide puhul võib emitent emissiooni edukamaks läbimüügiks tellida hinnangu emissiooniga kaasneva makseriski kohta konsultatsiooniettevõtetelt (reitinguagentuuridelt), millest tuntumad on Moody's, Standard&Poor's (vt tabel 3.1), Fitch Investors Service. Reitingud on vajalikud seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel (eriti pensionifondidel) on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. 3.2. Võlakirja väärtus 3.2.1. Kupongivõlakirja väärtus
annaabi.ee 
