Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub?
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tuletisväärpaberid - sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks Börsil noteerimise tingimused põhinimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei
erakordsetest raskustest väljatuleku pikaajaliseks spekulatsiooniks, kuid mitte kauplemiseks. 4. VÕLAKIRJAD ,,Võlakirju nimetatakse ka fikseeritud tuluga väärtpaberiks, sest erinevalt näiteks aktsiatest pakuvad võlakirjad investoritele kokkulepitud tulumäära. Võlakirja võib võrrelda ka laenuga, mis on viidud väärtpaberi kujule. Võlakirja ostja ehk investor on laenuandja rollis ja võlakirja välja lasknud pool ehk emitent on laenuvõtja rollis." (Zirnask, Kamenik, Jõepera, 2008:41) Lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskmiste ja pikaajaliste võlakirjade maksetähtaeg on pikem kui üks aasta, sealjuures keskmised tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul ning pikaajalistel on tagasimaksmise aeg üle kümne aasta. Võlakirjadel on olemas nimiväärtus, mis makstakse võlakirja omanikule tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist
Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele. Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on
tutvuma kogu prospektiga. Registreerimine Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Seal kontrollitakse, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent Oluline teada Esimesel etapil toimub aktsiate märkimine, mis pole veel ostutehing Võib juhtuda ,et: osta soovijaid on rohkem kui väärtpabereid, mida pakutakse. Nii ei pruugi investor saada aktsiaid nii palju, kui ta soovis. märgitakse vähem aktsiaid ja emissioon ebaõnnestub Aitäh tähelepanu eest!
võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla. Ka fikseeritud tulususega väärtpaberi hind allub järelturu muutustele. Nt kui mingi võlakirja intresstulu langeb, siis tõuseb automaatselt selliste võlakirjade hind. Selline liikumine tekib põhjusel, et isikud on huvitatud rohkem kõrgemate intressidega võlakirjadest. Analoogselt aktsiaga langeb ka võlakirja turhind, kui nende emitent peab sattuma finantsprobleemidesse ehk tema maksevõime hakkab kahtlaseks muutuma. Emitent laseb välja väärtpabereid. Emiteerimine- väärtpaberite esmakordset turule laskmist. Investor väärtpaberite ostja. Vahendajad viivad kokku emitendid ja investorid, võtavad mõlema osapoole riske enda kanda. 4 Ühiskondlikud struktuurid- kes kontrollivad turgu, sätestavad ühtseid turureegleid ning arendavad
kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites.
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
aktiva oodatav tulumäär on kovariatsiooni mõõtev leitav riskivaba tulumäära ja suurus riskipreemia summana, kusjuures investorile 13.Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu tähtajad erinevad või iseloomustus korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus ajavahemike tagant
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga...
kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud kumulatiivne tulude jaotus iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale kupongvõlakiri võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käskveksel - kirjalik leping, millega võlaandja kohustab võlgnikku tasuma võla kolmandale isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht
raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms.
Munitsipaalvõlakirjadelt Second level Third level tasutavad intressimäärad on Fourth level kõrgemad, kui valitsuse Fifth level võlakirjadelt makstavad Eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha Ettevõtte võlakirjad ( Corporate bonds) Ettevõtte poolt emiteeritud võlakirjad Võlakirja ostmisel annab investor laenu. Ettevõte kohustub maksma kindla laenusumma koos intressidega investorile tagasi. Kõrgema riskiga, tootlikus suurem. Võib jagada kaheks: Kommertspaber ja konverteeritav võlakiri. Kommertspaber ( Commercial paper) lühiajaline võlakiri maksimumkestvusega 270 päeva Konverteeritav võlakiri ( Convertible bond)
kasvasid ka Trumpi ambitsioonid. Finantsvõimendus Kahtlemata, selleks et krediidi saada on vajalikud käibevahendid, või õigemini kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud
Aktsiate splittimisel suureneb aktsiate arv, kuid aktsiakapital jääb samaks. Tuluaktsiad (income stock) - Aktsiad, mida ostetakse suurte dividendide, mitte ettevõtte tuleviku pärast. Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock) - Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable) - Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond) - Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emissiooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock) - Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida sääst...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 1.MÕISTED...................................................................................................................... 3 1.1Aktsia mõiste.......................................................................................................... 3 1.2Investeerimise mõiste............................................................................................. 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused.............................................
Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik värtpaberikonto Võlakirjad Väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaanda on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaanda ehk emitent peab võlakirja kustutus ehk lunastamistähtajal tagasi ostma. Võlakirja väljaandmine ja lunastamise vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostude eest Kaubakrediit Võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluaseme laen -pikajaline laen, et osta maja või korterit
247 insurance contract kindlustusleping 248 interest rate intressimäär 249 intermediary vahendaja 250 international debt välisvõlg 251 international monetary fund Rahvusvaheline Valuutafond 252 international trade rahvusvaheline kaubandus 253 investment fund investeerimisfond 254 invoice arve, krediitarve 255 issuer emitent 256 job holder riigiteenistuja 257 job security töökohaga kindlustatus 258 jobbing juhutöö 259 juristic person juriidiline isik 260 labour tööjõud 261 labour tööjõud 262 labour relations töösuhted 263 lag hilinemine
müügisüsteemid (nt panga automaadid, terminaalid kaubandusvõrgus, modem-, SWIFT- ja internetiside jne.). 4. Panga põhirollid on: laenusaaja laenuandja vahendaja deposiitor investor garant, käendaja korrespondent agent (klientide korralduse täitja) aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7
o Dokumendid makse vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult makse vastu o Dokumendid aksepti vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult käksveksli aksepti vastu o Ilma tasuta – ostjale võimaldatakse maksepikendust 30-90 päevaks ilma vekslita 30. Krediidiasutuste seos väärtpaberituruga ja väärtpaberiteenused. Seos (KA võib olla): Emitent Investor Vahendaja Nõustaja Turuanalüütik Fondivalitseja Kliendiportfelli valitseja Väärtpaberite hoidja Emissiooniagent või garant Börsi liige Turutegija muu Väärtpaberi teenused: Kliendi väärtpaberikonto avamine, sulgemine EVK väärtpaberikonto üleviimine teise kontohalduri juurde, väärtpaberikontode väljavõtted Investeerimis – ja kauplemistehingute vahendamine
nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid
pakkumise vahel on pikaajalise võlakohustuse intressi määr reeglina kõrgem, kui lühiajalisel; - Emissiooni riskiaste või riskihinne- Investorid soovivad täiendavate riskide eest saada lisakasumit, mida madalam on võlakirja risk või mida kõrgem on riskihinne, seda madalam on intressi määr; - Emissiooni piiravad tingimused- Mida enam kaitset nõuab võlakirja omanik, seda võiksem on teenitav tulu, mida kõrgemat kaitset nõuab emitent, seda suurem on intress. - Riskivaba jooksev intressimäär- sõltuvalt sellest, millises suunas liiguvad riskivabad määrad, liiguvad ka samas suunas korporatsiooni võlakirja määrad (riigi või keskpanga võlakirjad) Riskid Aeg 0 ( Kuigi intressimäär on riskivaba ja ei lisandu muid riske ei saa liini tõmmata aja teljele, sest
vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6 Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite tähtajast eristatakse: · rahaturgu. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg < aasta). · kapitaliturgu. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg > aasta).
Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal, lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile NEG reitinguväljaanne ja enne
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. · emigrant -- isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki. emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
finantseerimiseks · Asendusvõlakiri · Optsioonivõlakiri · Valitsuse võlakiri (Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus · Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. 3. Aktsia - väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Raha võimalik tootlus on kõrge ent ka riskid on kõrged. Hinna kõikumine on suur. 4. Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p)
Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. - Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. -Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju -Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma -Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset -Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
Tuluaktsiad (income stock). Aktsiad, mida ostetakse suurte dividendide, mitte ettevõtte 14 tuleviku pärast. Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock). Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable). Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond). Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emis- siooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock). Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2 kohaselt võib aktsiaseltsi käes olevate
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on
8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis
VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taot...
Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia
Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk).
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks palkavad emitent ja müüvad aktsionärid pakkumise peakorraldaja, kelle ülesanne on tagada, et ettevõtte aktsiakapitali laiendamine ja/või aktsiate müük õnnestuks. Mahukate pakkumiste korral on tõenäoline, et peakorraldaja kaasab tehingusse ka teisi korraldajaid ja moodustab sündikaadi. Sündikaadi moodustamise eesmärk on tutvustada ettevõtet enamatele investoritele eri turgudel või kaasata oskusteavet, et korraldada näiteks jaepakkumist. 4
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk).
intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus.
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
aasta jooksul üle 20%. Suhteliselt väheriskantseks peetud WorldComi võlakirja hind langes 25. juunil 2002. a 84%. Samas on võlakirjadest olnud võimalik saada suuri tulunorme. Näiteks USA kõrgekvaliteedilised ettevõtete võlakirjad pakkusid 1995. aastal kogutulusust peaaegu 21%. Võlakirjade riskist teadasaamiseks antakse ettevõtetele reitinguid juba 1900. aasta algusest. Suuremate ja eriti rahvusvaheliste võlakirjaemissioonide puhul võib emitent emissiooni edukamaks läbimüügiks tellida hinnangu emissiooniga kaasneva makseriski kohta konsultatsiooniettevõtetelt (reitinguagentuuridelt), millest tuntumad on Moody's, Standard&Poor's (vt tabel 3.1), Fitch Investors Service. Reitingud on vajalikud seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel (eriti pensionifondidel) on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. 3.2. Võlakirja väärtus 3.2.1. Kupongivõlakirja väärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
