Konspekt ettevõtte rahandus (2)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ETTEVÕTTE  RAHANDUS  
 
CORPORATE   FINANCE  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kristo   Krumm  
 
 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
1. SISSEJUHATUS 
Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: 
  Sisseost 
  Tootmine 
  Finantsid 
  Müük 
  Jne 
Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on 
erinevad  sihtgrupid  oma infovajadustega: 
   Raamatupidamine  
  Ettevõtte rahandus 
  Juhtimisarvestus 
  Kulude arvestus 
   controlling  
Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: 
Rahanduseks  nimetatakse  rahaasjade  korraldamist  ettevõttes.  Ettevõtte 
finantsjuht  peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: 
  Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? 
  Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? 
  Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? 
  Kuidas maksimeerida kasumit? 
  Kas investeerida või laenata? 
  Millise  riskiga  ja millises  mahus ? 
  Kas ettevõtte eesmärk on olemasolevate aktsiate turuväärtuse 
maksimeerimine  või olemasoleva omakapitali turuväärtuse 
maksimeerimine? 
Finantsjuhtimise põhimõtted: 
1.  Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu  oodatakse . 
 
2
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
2.  Raha  ajaldatud  väärtus – täna saadud kroon on väärt rohkem kui 
tulevikus saadav kroon. 
3.  Peamine on raha, mitte kasum. 
4.   Konkurents  – raske on leida eranditult tulusaid projekte. 
5.  Efektiivne  kapitaliturg  – kiirelt kohanev  turg  ja õiglased hinnad. 
6.  Esindamisprobleem – juhtide huvid ei lange kokku omanike  huvidega . 
7.   Maksud  mõjutavad äriotsuseid. 
8.  Kõik  riskid  pole võrdsed – mõned on hajutatavad, mõned mitte. 
9.  Eetiline käitumine on õige.  
Finantsjuhtimise funktsioonid: 
Kapitali  eelarvestamine  
Kapitali struktuuri  planeerimine  
Käibekapitali juhtimine 
1. Kapitali eelarvestamine: 
  Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; 
  Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; 
  Riskide hindamine. 
2. Kapitali struktuuri planeerimine 
  Millised on investeeringute allikad? 
  Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 
3. Käibekapitali juhtimine 
   Jooksva  käibekrediidi juhtimine; 
  Igapäevaste rahavoogude juhtimine; 
  Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. 
Põhilised otsustusvaldkonnad 
Investeerimisotsused (kas  finants - või reaalvaradesse?); 
Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising,  omakapital , muud?). 
Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: 
  Hankida ettevõttesse raha; 
 
3
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  Puhaskasumine maksimeerimine (NI); 
  Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse  suurendamine  
(EPS); 
   Prognoosimine  ja planeerimine; 
   Investeerimis - ja finantseerimisotsuste tegemine; 
  Koordineerimine ja kontroll; 
  Raha- ja kapitaliturgude  vahendamine ; 
  Konkurentide edestamine; 
  Müügi  kasvatamine  ja kulude vähendamine. 
Sünonüümid: 
   Finantsjuhtimine  
  Ettevõtte finantsjuhtimine 
  Ettevõtte rahandus 
Ettevõtte eesmärk: 
Ettevõtte  eesmärgiks  on  pikaajaliselt  omanike  rikkuse  suurendamine  (EPS). 
Sealjuures   tuleb  arvestada  riski,  mis  kõrgema  tulususe  juures  on  samuti 
kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida 
võimalikult  soodsatel  tingimustel  finantsvahendeid  ning  investeerida  need 
tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 
Ettevõtte finantsjuhtimise „tööriistad“:   bilanss , kasumiaruanne ja 
rahavoogude aruanne 
Bilansi skeem: 
 
Aktiva  
 
 
 
 
 
Passiva  
 
 
 
Käibevarad   
 
 
 
 
Kohustused 
Raha   
 
 
 
 
lühiajalised kohustused 
 
Debitoorne võlgnevus 
 
Varud 
 
muud 
Põhivarad 
 
 
 
 
 
pikaajalised kohustused 
 
Põhivara soetusmaksumuses 
 
4
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 
Põhivara  kulum  
 
 
 
 
 
 
 
Omakapital 
 
 
 
 
 
 
 
ktsiakapital 
 
 
 
 
 
 
 
kasum 
 
 
 
 
 
 
 
muu   
 
 
Varade väärtus 
 
 
 
 
ettevõtte väärtus 
Vahendite kasutus   
 
 
 
vahendite allikad 
 
Kasumiaruanne: 
 
Ettevõtte tulud 
 
 
 
 
 
income  
- muutuvkulud  
 
 
 
 
 
VC variable  cost  
-püsikulud   
 
 
 
 
 
FC  fixed  cost 
=tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse 
EBITDA earnings  before  
intrest , taxes, depreciation 
and amortization 
-amortisatsioon 
D depreciation, A 
amortization 
=tulu enne intresse ja makse 
 
 
 
EBIT 
- intressid  
 
 
 
 
 
 
I 
=tulu enne makse   
 
 
 
 
EBT 
-maksud 
 
 
 
 
 
 
T taxes 
= puhaskasum  
 
 
 
 
 
NI net income 
-eelisaktsiate  dividendid  
=kasum lihtaktsionäridele 
-lihtaktsionäride dividendid 
=reinvesteeritav kasum 
 
Rahavoogude aruanne: 
 
Raha algseis 
Põhitegevusest 
 
+ sissetulekud 
 
-väljaminekud 
Investeerimisest 
 
 
finantseerimisest 
 
5
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
= raha lõppseis 
 
Finantskeskkond: 
Finantsjuht  peab  tundma  keskkonda  ja  turgusid,  kus  ettevõte  tegutseb. 
Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja 
osapooltega,  kes  neil  turgudel,  kust  hangitakse  kapitali,  kaubeldakse 
väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. 
Finantsturud :  on   institutsioonid ,  mille  kaudu  raha  liigub   neilt ,  kelle  tulud  on 
suuremad  kui  kulud,  neile,  kelle  eelarve  on  puudujäägiga.  Laenu  võtmisel 
annab  ettevõte  väärtpaberi  välja  ja  saab  selle  eest  raha.  Ettevõtet  nimetatakse 
sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma 
võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi.  Investor  on sellisel juhul väärtpaberi 
ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga.  
Finantsvara omadused: 
  Rahaks tegemine 
  Jaotatavus ja nimetatavus 
  Maksumus 
  Tulu 
  Aegumistähtaeg 
   Likviidsus  
  Risk 
 
Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: 
Igal   hoonel ,  masinal  ja   seadmel   on  maksumus  ja  mõistlik   kasutusiga . 
Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust:  
1.  füüsiline  kulumine ;  
2.  aegumine ehk  moraalne  kulumine  
Seega väheneb hoonete, masinate ja seadmete kasutamise vältel nende väärtus, 
seda 
nimetatakse 
amortiseerumiseks. 
Üldiselt 
mõistekse 
termini 
amortisatsioon  all  arvestuslikku  kulumist.  Kui  hoone,  masina  või  seadme 
kasutusiga lõpeb, loetakse nad amortiseerunuteks ja soetatakse või ehitatakse 
 
6
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
nende  asemele  uued.  Kuna  hooned,   masinad   ja   seadmed   maksavad  tavaliselt 
üsna  palju,   tekkib   uute  soetamisel  probleeme  vajalike  rahaliste  vahendite 
leidmisega.  Selleks,  et  koguda  raha  uue  hoone  või  masina  soetamiseks, 
kantakse igal aastal mingi osa nende maksumusest toodete hinna sisse ja selle 
summa  võrra  vähendatakse  raamatupidamisbilansis  nende  väärtust  (nn. 
jääkväärtus).  Toodete  müügist  laekunud  rahast  kannab  raamatupidamine 
nimetatud summa eraldi kontole ja neid summasid ei jagata aktsionäride vahel 
välja  ega  kasutata  jooksvate  kulude  katteks.  Amortisatsiooni  arvutamise 
põhilisi   meetodeid   on  kaks:  lineaarne  (iga  aasta  vähendatakse  hoonete  ja 
masinate  maksumust  kindla  summa  võrra  -  kindel  protsent  algväärtusest)  ja 
vähenev  (esimesel  aastal  vähendatakse  väärtust  kõige  suurema  summa  võrra, 
järgmistel  aastatel  iga  aastaga  see  summa  väheneb  -  kindel  protsent 
jääkväärtusest).Hoonete  kasutuseaks  loetakse  raamatupidamises  tavaliselt 
25...50  aastat,  selle  aja  möödudes  on  neid  vaja  kas  kapitaalselt  remontid  või 
uued  ehitada,   masinatel   loetakse  kasutuseaks  10...12  aastat,  seadmetel  5...8 
aastat. 
  
Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: 
 
Soetusmaksumus  100 000.- 
Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.-  
Kasutusiga oli 5 aastat 
seega aastane amort on 100 000/5=20 000 
 
Amortisatsiooni  arvutamine  väheneval  meetodil  (tuntud  ka  kui  kahekordse 
alaneva jäägi meetod): 

1

MA =
∗ 2 ∗100


 kasutusaeg 
 
Soetusmaksumus 100 000.- 
Kasutusiga oli 5 aastat 
seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 
 
7
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 1 
MA =   ∗ 2 ∗100 = 4 %
0
 5 
 
aasta  algsumma  amortisatsiooninorm  amortisatsioonisumma  jääkmaksumus 
1 
100 000 
0,4 
40 000 
60 000 
2 
60 000 
0,4 
24 000 
36 000 
3 
36 000 
0,4 
14 400 
21 600 
4 
21 600 
0,4 
8640 
12 960 
5 
12 960 
0,4 
5184  
7776 
 
 
Ülesanded: 
1.  Firma  vajab  oma  tegevuse  jätkamiseks  uut   seadet   maksumusega  1 
miljon  krooni.  Selle  masina  käikuandmisega  suurenevad  ka  firma 
toorainevarud  summas  200 000  krooni  ja  valmistoodangu  varud 
summas  250 000  krooni.  Firma  omakapital  moodustab  500 000  krooni 
suurune   aktsiakapital ,  mis  on  juba  täielikult  investeeritud  ning 
jaotamata  kasum  summas  125 000  krooni  mida  võib  investeeringuteks 
kasutada. Käibevahendid finantseeritakse lühiajalise laenu arvelt. 
Koostada  ettevõtte  esialgne  bilanss  ja  seadmesse  tehtava  investeeringujärgne 
bilanss. 
2.  Ettevõttel  on  valida  kahe  erineva  toote  tootmise  vahel,  mille  mõlema 
tootmise  alustamiseks  vajatakse  alginvesteeringut  100 000  krooni. 
Järgnevate aastate  rahavood  on järgmised: 
Aasta 
Toode A 
Toode B 
1 
0 
40 000 
2 
0 
40 000 
3 
0 
40 000 
 
8
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
4 
200 000 
40 000 
Kokku: 
200 000 
160 000 
Kumba  toodet peaks ettevõte  tootma  hakkama? 
 
 
9
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
2. KAPITALI STRUKTUUR 
Kapital   on  ettevõtte  varade  kogum,  mille  soetamiseks  vajalikud  allikad  on 
laenuvahendid  ja  omavahendid.  Ettevõtte  kapitali  struktuur  kujutab  endast 
firma käsutuses olevate oma- ja  laenukapitali  suhet. 
Ettevõtte kapitali väärtus: 
V=D+S  
(OK+VK) 
D – firma võlakirjade turuväärtus 
S – firma omakapitali turuväärtus 
Ettevõttel on vaid kaks võimalust oma tegevuse finantseerimiseks: 
  Võõrkapital,  mis  tähendab  kindlaks  ajaperioodiks  ettevõtte  käsutusse 
antud ressurssi, kindla tagasimakse graafikuga ning ressursi kasutamise 
eest makstava tasuga 
  Omakapital,  millega  ei  kaasne  kindlatel  tähtaegadel  toimuvaid 
kohustuslikke 
makseid, 
kuid 
millega 
kaasneb 
selle 
kapitali 
omanikepoolne  juhtimisõigus  ning  võõrkapitaliga  võrreldes  kõrgem 
tuluootus 
Võõrkapital võib ettevõttesse laekuda eri  vormides : 
  Väikeettevõtete puhul on selleks peamiselt  pangalaen  
  Suurtel  ettevõtetel  on  täiendavaks  võimaluseks  ka  võlakirjade 
emiteerimine  
Omakapitali võib ettevõttesse investeerida järgnevalt: 
  Väikeettevõtetes  on  raha  sissepanijateks  sageli   omanikud   ning  allikaks 
nende omanike säästud 
  Keskmise  suurusega  ettevõtete  puhul  finantseeritakse  omakapital  läbi 
suunatud aktsiate müügi konkreetsetele investoritele 
 
10
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  Suurettevõtetes  toimub   finantseerimine   läbi  börsi  avaliku  kaubeldava 
aktsia  
Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: 
Sisemised 
Välised  finantseerimisallikad  
finantseerimisallikad 
Omakapital 
Võõrkapital 
Väljamaksmata kasum 
Fikseerimata 
Pikaajalised 
Amortisatsioon 
tootlusega 
võõrvahendid 
Fikseeritud tootlusega  Lühiajalised 
Hankijate  lühiajaline  krediit  
võõrvahendid 
 
Muud võõrvahendid 
Kapitali vabastamine 
Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: 
Üldiselt  on  ettevõtte  finantseerimise  allikaks  aktsiakapital.  Võõrkapitali 
kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi  aspekte : 
  Tulud: 
o  Odavam, võrreldes omakapitaliga 
o  Maksusääst  –  suurem  maksukoormus  suurendab  võõrkapitali 
kasulikkust teiste tingimuste samaks jäädes 
o  Juhtkonna suurem distsiplineeritus 
o  Täiendava 
kapitaliga  
ei 
kaasne 
täiendavat 
omaniku- 
ja 
juhtimisõigusega ringkonda 
  Kulud: 
o  Suurenevad pankrotikulud 
o  Suurenevad agentuurikulud 
o  Väiksem  tulevane   paindlikkus  
Võõrkapital finantsjuhi seisukohalt: 
 
11
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Võõrkapital  on  odavam,  kui  omakapital,  maksukilp  vähendab  veelgi 
võõrkapitali hinda. Seega võime öelda, et võõrkapitali kaasamine: 
  Vähendab ettevõtte kapitali kaalutud keskmist hinda 
  Suurendab ettevõtte finantseerimise baasi 
  Suurendab aktsionäride tulukust 
  Suurendab ettevõtte aktsia ehk ka kogu ettevõtte väärtust 
Ettevõtte  eesmärk  on  omakapitali  väärtuse  maksimeerimine.  See  tähendab 
leida selline oma- ja laenukapitali suhe, mille juures kapitali väärtus saavutaks 
maksimaalse  suuruse.  Kapitali  maksimaalse  väärtuse  juures  nimetatakse 
kapitali  struktuuri  optimaalseks.  Kapitali  struktuuri  käsitlevate  teooriate 
kohaselt  väheneb  laenukapitali  kasutamisega  firma  kapitali  keskmine  hind 
ning  suureneb  tema  turuväärtus,  kuna  laenukapitali  intressid  saab  tuludest 
maha arvata enne makse. 
Üksnes omakapitali kasutava ettevõtte väärtus: 
EBIT 1
( − T ) 1
( − T )
c
s
V =
U
ro
 
Tc – ettevõtte tulumaksu määr 
Ts – üksikisiku tulumaksumäär dividendidelt 
r0 – aktsionäride nõutav  tulunorm  
Miller -Modigliani mudel laenukapitali kasutava firma väärtuse leidmiseks: 
 

1
( − T ) 1
( − T ) 
V = V
c
s
+ 1−
B
L
U


1
( − T

B

B – võla suurus 
Tb – üksikisiku tulumaksumäär intressidelt 
 
 
12
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Ülesanded: 
1.  Firma  EBIT  on  100  000  krooni  ja  tulumaksumäär  on  ettevõttel  26%. 
Võlakirjade intressidelt on maksumäär 8%, dividenditulu maksumäär on 
15%  ja  aktsionäride  nõutav  tulunorm  on  peale  makse  10%.  Leida 
ettevõtte väärtus, kui: 
a.  Ta ei kasuta laenukapitali 
b.  Kasutab laenukapitali 200 000 krooni ulatuses 
c.  Kasutab laenukapitali 300 000 krooni ulatuses 
2.  Ettevõtte   intresside -  ja  maksudeeelne  tulu  on  pikemat  aega  olnud  7 
miljonit. 
Ettevõtte 
tulumaksumäär 
on 
26%. 
Üksikisikutele 
on 
maksumäär  intressidelt  18%  ja  omandi  jaotamiselt  10%.  Investeerijad 
kasutavad  maksujärgsete  rahavoogude  diskonteerimiseks  määra  20%. 
Ettevõte  kaalub  laenu  võtmist  summas  320 000  krooni.  Leida  ettevõtte 
väärtus enne ja pärast laenu võtmist. 
3.  Ettevõtte  intresside-  ja  maksudeeelne  tulu  on  500  krooni.  Ettevõtte 
tulumaksumäär  on  20%.  Üksikisikutele  on  maksumäär  intressidelt  8% 
ja  omandi  jaotamiselt  20%.  Investeerijad  kasutavad  maksudejärgsete 
rahavoogude  diskonteerimiseks  määra  20%.  Ettevõte  kaalub  laenu 
võtmist  summas  20 000  krooni.  Leida  ettevõtte  väärtus  enne  ja  pärast 
laenu võtmist. 
4.  Ettevõtte  EBIT  on  5000  krooni.  Ettevõtte  tulumaksumäär  on  20%. 
Üksikisikutel  intressidelt  26%  ja  dividendidelt  30%.  Omanike  nõutav 
tulunorm on 15%. Ettevõte kaalub laenu võtmist summas 15 000 krooni. 
Leida ettevõtte väärtus enne ja pärast laenu võtmist. 
EBIT-EPS analüüs kapitali struktuuri planeerimisel 
Finantseerimisotsuste mõju võib uurida ka EBIT-EPS meetodil. Sellise meetodi 
järgi  vaadatakse,  kuidas  muutub  aktsia   tulukus   (EPS)  olenevalt  maksude  ja 
intresside  eelsest  kasumist  (EBIT)  erineva  laenu-  ja  omakapitali  suhte  puhul. 
 
13
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Nimetatud 
analüüsi 
tulemusi 
graafiliselt 
esitades, 
on 
võimalik 
otsustussituatsiooni ka visualiseerida. 
EBIT-EPS sõltumatuse punkti leidmine: 
(EBIT − I ) 1
( − t) − P
(EBIT − I ) 1
( − t) − P
S
S
a
b
 
Sa – aktsiate arv aktsiaplaani korral 
Sb – aktsiate arv võlakirjaplaani korral 
t – ettevõtte tulumaksumäär 
I – intressikulu 
P – eelisaktsiate dividendid 
Arvutuseks võib valemit teisendada: 
EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)(1-T)+Sb*Pa-Sa*Pb/(Sb-Sa)(1-T) 
Juhul, kui ettevõttel  eelisaktsia  dividende ja tulumaksu ei ole, siis saab valemit 
lihtsustada: 
EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)/(Sb-Sa) 
Kui ettevõttel ei ole ka muid intressikohustusi, siis langeb ka Ia välja: 
EBIT=-Ib*Sa/(Sb-Sa) 
   EPS  
 
 
oma-ja võõrkapitaliga finantseerimine 
 
Omakapitaliga finantseerimine 
tasakaalupunkt  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EBIT 
 
 
 
14
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Ülesanded: 
1.  Ettevõte  analüüsib  10-miljonilise  projekti  finantseerimist  kas  täielikult 
omakapitalist  100  krooniste  lihtaktsiate  emissiooniga  või  25%  ulatuses 
10%-lise  intressimääraga  võlakirjade  ja  75%  ulatuses  uute  lihtaktsiate 
emissiooniga.  Projekti  intresside  ja  maksude  eelseks  kasumiks 
loodetakse saada 1,6 miljonit, maksumäär on 30%. Lahendada ülesanne 
tingimustega, kui ettevõttel pole tulumaksukohustust. 
2.  Firma  uurib  täiendavaid  kapitalimahutusi  500 000  krooni  ulatuses  et 
suurendada  EBIT  200 000   kroonilt   300 000  kroonini.  Vajaliku  500 000 
võib  saada,  kui  müüa  500  lihtaktsiat  hinnaga  1000  krooni  või  müüa 
500 000  krooni  eest  võlakirju  intressimääraga  8,5%.  Ettevõtte 
maksumäär on 50% ja käigus on 1500 lihtaktsiat. 
a.  Leida  EPS-id  kõikidele  finantseerimiskavadele,  teades,  et 
momendil   kasutab  firma  8%-list  pikaajalist  võlga  500 000 
ulatuses. 
b.  Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis 
c.  Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 
3.  Ettevõtte rahavajadus on 5 miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 
20%.  Selle  raha  saaks  börsilt  uute  aktsiate  emissioonist  hinnaga  10 
krooni/aktsia või 35% ulatuses  pangast  laenates intressiga 8% ning 65% 
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. 
a.  Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis 
b.  Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 
4.  Ettevõtte  EBIT  on  50 000  krooni.  Ettevõtte  tulumaksumäär  on  20%. 
Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: 
a.  Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste  aktsiatega  või 
b.  Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja  laen  
summas  5  000  krooni  intressiga  12%  aastas.  Ettevõttel  on  ka 
eelisaktsiad  teiste  projektide  jaoks,  millelt  makstakse  dividende 
 
15
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
1000  krooni  aastas.  Leida  EBIT-EPS  sõltumatuse  punkti  EBIT  ja 
EPS. 
Kontrolltöö kordamisülesanne  
Firma soovib ellu viia uut äriprojekti summas 400 000 EUROt. Planeeritav EBIT 
sellest äriprojektist on 300 000 EUROt. Ettevõttesse on omanikud sisse pannud 
omakapitali  suuruses  300 000  EUROt,  mis  koosneb  10  EURO- stest   aktsiatest 
ja  lisaks  on  võetud  laen  intressiga  10%  summas  800 000  EUROt.  Ettevõte 
planeerib uut äriprojekti rahastada kas täielikult uute aktsiate emissiooniga või 
50%  ulatuses  võlakirjade  väljaandmisega,  intressiga  samuti  10%  ja  50% 
ulatuses  aktsiate  emissiooniga.  Ettevõttel  eelisaktsiaid  ei  ole.  Ettevõttel 
tulumaksukohustust ei ole. Laenu makstakse tagasi alles pärast projekti lõppu. 
Ettevõtte omanike nõutav tulunorm on 12%. 
Leida: 
3.  Teha  EBIT-EPS  analüüs  ja  leida  tasakaalu  EBIT  ja  tasakaalu  EPS, 
selgita saadud tulemusi 
4.  Leida   kasutatava   kapitali  hind   wacc   pärast  investeerimisotsuse 
elluviimist  mõlemal  juhul,  vaid  omakapitaliga  ja  võõrkapitaliga 
finantseerides 
5.  Milline  oleks  ettevõtte  õiglane  tänane  väärtus  puhaskasumi  alusel 
pärast kavandatava  äriprojekti elluviimist, kui  äriprojekti kestvuseks 
on kavandatud 5 aastat? Teha arvutus mõlema finantseerimisskeemi 
puhul  ja  kasutades  diskonteerimismäärana  ettevõtte  omanike 
nõutavat tulunormi 
 
16
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
3. RAHA AJAVÄÄRTUSE  KONTSEPTSIOON  
Raha  ajaväärtuse  kontseptsioon  –  iga   rahasumma   on  praegu  rohkem  väärt 
kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe  teenima  panna, kui raha 
laekub hiljem jääb osa tulust saamata.  
Rahale  omase  teenimisvõimaluse  tõttu  eelistab  majandussubjekt  saada  raha 
kohe,  mitte  aga  kunagi  tulevikus.  Nüüdisväärtuse  arvutamise  rakenduslikkus 
ilmneb eelkõige: 
  Varade väärtuse määramisel; 
  Väärtpaberi  teoreetilise  hinna koostamisel; 
  Laenuamortisatsiooni graafikute koostamisel. 
Raha tänane väärtus on suurem tulevikuväärtusest, kuna: 
  Täna raha eest saadav heaolu ületab kunagi tulevikus saadava võimaliku 
heaolu,  seega  peab  tänasest  tarbimisest  loobumiseks  pakkuma 
rahaomanikule  lisapreemiat,  mille  võrra  ta  saab  tulevikus  rohkem 
tarbida. 
   Inflatsioon   vähendab  raha  väärtust  ja  tulevikus  ostetavad   kaubad  
kallinevad. 
  Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. 
Raha  tänase  väärtuse  leidmist  nimetatakse  diskonteerimiseks,  kus  tulevasi 
rahavoogusid  vähendatakse  diskonteerimismäära  ehk  kapitali  alternatiivkulu 
abil.  Mida  suurem  on  raha  hind  ehk   intress ,  millega  tulevikus  saadavat  raha 
tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see  rahavoog  täna.  
Raha tulevikuväärtus  
Raha  tulevikuväärtus  (FV-  future   value )  näitab,  kui  suur  on  praegu 
olemasoleva raha väärtus tulevikus. 
 
 
17
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele 
paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast.  
 
 
Intress   Summa  Arvutuskäik   
I aasta  3 000 
103000   100000 *1,03= 103000 
II aasta  3 090 
106090  103000*1,0,3= 106090 
IIIaasta  3 183 
109273   
IVaasta  3 278 
112551   
 
V aasta  3 377 
115927   
 
 
FV = 100 000 x (1 + 0,03)5 = 100 000 x 1,15927 = 115 927 
Arvutusvalem: 
FV = PV 1
( + i)n = PV (FVIF )
i,n
 
Kus, 
n – perioodide arv; 
i – perioodi intressimäär; 
PV -  algsumma (investeeringu tänane väärtus); 
FV – tulevikuväärtus 
Intressimäära tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit r ( rate ) 
 
Meie näites: 
C = 100 000 
n =5 
i = 0,03 (3%/100)  
 
Raha nüüdisväärtus  
 
Raha  nüüdisväärtus  (PV  –   present   value)  –  näitab,  kui  suur  on  tulevikus 
saadava rahasumma väärtus praegu. 
 
Näide:  Viie  aasta  pärast  laekub  meile  100  000  krooni.  On  teada,  et  praegu 
saaks  raha  panka   aastasele   hoiusele  paigutades  teenida  3%  aastas.  Leiame 
 
18
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
selle summa praeguse väärtuse (st summa, mis tuleks praegu hoiustada, et viie 
aasta pärast oleks see kasvanud 100 000 kroonini). 
 
 
Summa  Intress  Arvutuskäik 
 
V aasta  97 087  2 913 
100000/1,03=97087,38 
IVaasta  94 260  2 828 
97087,38/1,03=94259,59 
IIIaasta  91 514  2 745 
 
II aasta  88 849  2 665 
 
 
I aasta  86 261  2 588 
Jne 
 
Arvutusvalem: 

1

PV = FV
= FV (PVIF )


n
i,n
 1
( + i) 
 
Kus, 
n – perioodide arv; 
i – perioodi intressimäär; 
FV – tulevikus saadav rahasumma; 
PV - nüüdisväärtus 
 
Meie näites: 
 
Ct = 100 000 
n =5 
i = 0,03 (3%/100) 
Näide:. 
 
100 000 
100 000 
 
PV = 
= 
= 86 261  
(1 + 0,03)5 
1,15927 
 
 
Kui  tulevikus  laekuvad   summad   erinevatel   aegadel ,  tuleb  iga  laekumise 
nüüdisväärtus arvutada eraldi ja tulemused summeerida. 
 
Arvutusvalem: 
 
19
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 
 
C1 
C2 
Cn 
PV = 
+ 
+ …… +    
(1 + i) 
(1 + i )2 
(1 + i)n 
 
   ehk 
= ∑ FV
PV
1
( +
n
i)
 
Pidev juurdearvestus 
 
FV = PV ( in
e
E – 2,71828 
 
Annuiteet  ja perpetuiteet 
 
Annuiteet  (annuity)  on  rida  võrdsetes  summades  laekuvaid  või  tasumisele 
kuuluvaid makseid teatud arvu aastate jooksul st  annuiteedi  põhitunnus on, et 
igaaastased  maksed  on  ühesuurused.  Praktikas  võib   selliseks   rahavooks  olla 
näiteks võlakirjadelt  saadavad  või makstavad intressid.  
 
Perpetuiteet (perpetuity) on annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab 
igavesti   kestvat  rahavoogu.  Praktikas  võib  selliseks  rahavooks  olla  näiteks 
eelisaktsiatelt makstav või saadav  dividend .  
Pangalaenude  ja   liisingu   puhul  on  väga  tavaline  perioodiliste  ühesuuruste 
maksete  tasumine  pangale.  Nende  maksete  suuruse  arvutamiseks  antud 
intressimäära,   laenusumma ,  tagasimaksete  kordade  ja  laenutähtaja  juures 
kasutatakse annuiteedi nüüdisväärtuse valemit: 
1
1−
n

1

1
( + i n
PVA = A ∑
= A× (PVIFA ) = A×


 
t
 =
1
1
t
i
i n

i
kus: 
PVA annuiteedi nüüdisväärtus, 
 
20
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
PVIFAi,n  -  annuiteetsete  maksete  nüüdisväärtuse  leidmiseks  kasutatav 
intressitegur ; 
A 
- annuiteetne makse ehk igas  perioodis  tehtava makse suurus; 
 
Tegelik intressimäär: 
 
Valdav  enamus  ajaväärtuse  valemeid  kasutab  intressimäära,  mis  lisandub 
investeeringule  üks  kord  aastas.  Teatud  juhtudel  makstakse  aga  intresse 
tihedamalt,  kui  üks  kord  aastas.  Kuna  tegemist  on  liitintressiga,  kujuneb 
lõpptulemuseks aastast lühema intressiperioodi jooksul suurem summa.  
 
Tegelik  aasta  intressimäär  (EAR  –  effective  annual  presentage  rate)  avaldub 
seosest: 
i
EAR
1
( + nom ) m − 1 
m
i – intressimäär; 
m – intressi juurdearvestuse kordade arv aastas; 
 
Tegelik intressimäär pideva juurdearvestuse korral 
EAR = i
e −1 
 
e –  eksponentfunktsioon  (2,71828) 
 
 
Intressiarvestus  
Effective Annual 
Intress  m 
Valem 
meetod 
Rate 
Aastas kord 
10% 
1 
1.10-1 
10% 
Poolaastas kord 
10% 
2 
(1+0.10/2)2-1  10.25% 
(1+0.10/12)12-
Igakuiselt 
10% 
12 
10.47% 
1 
(1.10/365)365-
Igapäevaselt 
10% 
365 
10.5156% 
1 
Pidevalt 
10% 
 
2,71282(0.10)-1  10.5171% 
 
 
 
 
21
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Näide: 
Oletame,  et   soovite   võtta   eluaseme   laenu  summas   400000   aastase 
intressimääraga 6,5%, 20 aastaks. Kui suur oleks teie igakuine makse pangale 
omafinantseeringu puudumisel? 
 
Kuine intress oleks siis i=6,5/12=0,54166% 
N oleks 12 ×20=240 
 
400000× 0
0 054166
A=
= 2982,25 
1
1−
240
1
( + ,
0 005416 )
6
 
Pank   laenab  kliendile  (eraisikule  või  ettevõttele)  tingimusel,  et  laen  teatud 
perioodi 
jooksul 
tagastatakse. 
Laenumakse  
koosneb 
laenu 
põhiosa 
tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid: 
  Annuiteet 
  Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen 
  Ühekordne tagasimakse 
   Kombineeritud  maksed 
Annuiteetmaksete  puhul  saab  koostada   annuiteetgraafiku ,  selle  saab   klient  
pangalt  koos  laenuga  kaasa  ja  seal  on  kirjas  palju  mingil  perioodil  makstakse 
tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba  mainitud  on annuiteetmaksete puhul 
tegemist  perioodiliste  (igakuine,  kvartaalne,  harvem  poolaastane)  ühesuuruste 
summade maksmisega. 
Oletame,  et  laenusumma  on  100000  krooni,  tähtaeg  on  kolm  aastat  ning 
intressimäär  12%  aastas.  Leida  annuiteetmakse  suurus  ja  tuua  ära 
annuiteetmaksegraafik. 
A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 
 
Periood 
Laenu 
Laenumakse 
Intressimakse  Põhiosa 
Laenu 
algjääk 
tagasimakse 
lõppjääk 
1. aasta 
100000 
41635 
12000 
29635 
70365 
2. aasta 
70365 
41635 
8444 
33191 
37174 
3. aasta 
37174 
41635 
4461 
37174 
0 
Kokku 
 
124905 
24905 
100000 
 
 
 
22
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Nagu tabelist näha, makstakse annuiteedi puhul laenuperioodi alguses rohkem 
intresse, laenuperioodi lõpus põhiosa osakaal suureneb. 
Amortiseeruva  laenu  puhul  on  põhiosa  tagasimakse  igal  perioodil  ühesugune, 
kui  perioodiline  laenumakse  väheneb  pidevalt.  Kuna  selle  meetodi  puhul 
laenujääk väheneb kiiremini, siis makstakse nii ka vähem intresse. 
 
Periood 
Laenu 
Laenumakse 
Intressimakse 
Põhiosa 
Laenu 
algjääk 
tagasimakse 
lõppjääk 
1. aasta 
100000 
45333 
12000 
33333 
66667 
2. aasta 
66667 
41333 
8000 
33333 
33334 
3. aasta 
33334 
37334 
4000 
33334 
0 
Kokku 
 
124000 
24000 
100000 
 
Ühekordse  tagasimaksega  laenu  puhul   tagastab   klient  laenu  ühes  osas 
laenutähtaja lõpus, kuid intressimaksed toimuvad tavaliselt iga perioodi (aasta 
lõpus) 
 
Periood 
Laenu 
Laenumakse 
Intressimakse 
Põhiosa 
Laenu 
algjääk 
tagasimakse 
lõppjääk 
1. aasta 
100000 
12000 
12000 
0 
100000 
2. aasta 
100000 
12000 
12000 
0 
100000 
3. aasta 
100000 
112000 
12000 
100000 
0 
Kokku 
100000 
136000 
 
100000 
 
 
Nagu  näha  maksab  klient  sellise  meetodi  puhul  kõige  rohkem  intresse,  kuna 
laenupõhiosa makstakse tagasi alles laenuperioodi lõpus. 
 
Annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine: 
1
1 −
n

1

1
( + i n
PVA = A ∑
= A× (PVIFA ) = A×


 
t
i,n
 =
t 1
1
i)
i

 
Kus A – igaaastane makse, rahavoog 
 
Annuiteedi tulevane väärtus: 
n
1
( + ) − 1
FVA =
[A∑ 1(+i t)]
i
= A(FVIFA ) = A×
i,n
i
 
23
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 
Kasvava perpetuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine: 
C
PV = i − g
Kus g – kasvumäär 
Ülesanded: 
1.   Ehitatav   vaateplatvorm  toob  piletite  müügist  iga-aastaselt  kasumit 
100 000  krooni  kaheksa  aasta  vältel.  Platvormi  ehitamiseks  kasutatav 
kapital   on  hinnaga  12%  aastas.  Milline  on  kõrgeim  hind,  millega  võiks 
platvormi ehitamise eest maksta? 
2.  Kui  palju  peab   panema   7%-lisele  hoiuarvele  igal  aastal,  et  10  aasta 
pärast oleks seal intressidega koos 150 000 krooni? 
3.  Toetusprogrammi  raames  kantakse  omavalitsuse  eriarvele  500 000 
krooni.  Kui  suur  on  iga-aastaselt  kontolt  välja  võetav  maksimaalne 
summa, kui raha peab jätkuma  neljaks  aastaks?  Pank  maksab hoiuselt 
intresse 9% aastas ning igal aastal võetakse arvelt välja võrdne summa. 
4.  Ettevõte  soovib  võtta  laenu  neljaks  aastaks  summas  10 000  krooni. 
Intress on 6% aastas ning laen tuleb tagastada nelja võrdse osamaksena. 
Koostada laenu amortisatsiooni  graafik . 
5.  Te  soovite  annetada  10  aasta  pärast  õppejõudude   pensionifondi   50 000 
krooni.  Selleks  hoiustate  kümne  aasta  vältel  iga  aasta  lõpus  võrdse 
summa  panka.  Pank  maksab  intresse  11%  aastas.  Kui  suure  summa 
peate iga aasta lõpus hoiustama? 
6.  Te soovite oma lapse pulmapidustuste kindlustamiseks panna temale iga 
aasta  hoiuarvele  3000  krooni.  20  aasta  pärast  ta  abiellubki  ning  võtab 
kulutuste  katteks  kogunenud  raha  kontolt  välja.  Kui  suur  on  see 
väljavõetav summa? Hoiuse intress on 8%. 
 
24
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Kui ettevõte maksab laenu tagasi iga kuu ja intress on 1% kuus, siis kui suur 
on aastane tegelik intressimäär. 
7.  Klient soovib pangast võtta laenu üheks aastaks summas 100000 krooni, 
aastase intressimääraga 12%. Klient on nõus laenu tagastama  igakuiste  
annuiteetmaksetena.  Koostada  laenu  tagasimaksmisgraafik,  kus  oleks 
näidatud  igakuiselt:  laenumakse,  intressimakse,  laenu  põhiosa  makse, 
laenu jääk perioodi alguses, laenu jääk perioodi lõpus. 
 
Periood 
Laenu 
Laenumak
Intressimak
Põhiosa 
Laenu 
algjääk 
se 
se 
tagasimak
lõppjääk 
se 
1. kuu 
100000,00 
8884,86 
1000,00 
7884,86 
92115,14 
2. kuu 
92115,14 
8884,86 
921,15 
7963,71 
84151,43 
3. kuu 
84151,43 
8884,86 
841,51 
8043,35 
76108,08 
4. kuu 
76108,08 
8884,86 
761,08 
8123,78 
67984,30 
5. kuu 
67984,30 
8884,86 
679,84 
8205,02 
59779,28 
6. kuu 
59779,28 
8884,86 
597,79 
8287,06 
51492,22 
7. kuu 
51492,22 
8884,86 
514,92 
8369,93 
43122,28 
8. kuu 
43122,28 
8884,86 
431,22 
8453,63 
34668,64 
9. kuu 
34668,64 
8884,86 
346,68 
8538,17 
26130,46 
10. kuu 
26130,46 
8884,86 
261,30 
8623,55 
17506,90 
11. kuu 
17506,90 
8884,86 
175,06 
8709,79 
8884,86 
12. kuu 
8797,10 
8884,86 
88,84 
8796,02 
0 
Kokku 
 
106618,32  6618,32 
100000 
 
 
Leida  kvartaalne  makse  laenule  summas  150000  krooni,  10  aastaks,  8%ga 
aastas. 
 
A=150000/PVIFA2,40=150000 / 27,3555 =5483,36 
 
8.  Leida tegelik intressimäär, kui aasta intress on 13%-i aga juurdearvutusi 
tehakse: 
  üks kord aastas; 
  kaks korda aastas; 
  iga nädal; 
  iga tund 
  pidevalt 
 
25
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
i
EAR
1
( + nom ) m − 1 
m
 
a) EAR= 1+0,13 –1= 
13% 
b) EAR= (1+0,13/2)2 –1=  13,42% 
c) EAR = (1+0,13/52)52 -1=  
13,86% 
d) EAR = (1+0,13/8760)8760= 
13,88% 
e) EAR = 2,718280,13 –1=   13,88 
 
9.  Leida  reaalne  intressimäär,  kui   nominaalne   intressimäär  on  15%  ja 
aastane inflatsioonitempo on 17% 
 
r= ((1+0,15) / (1+0,17)) –1 = -1,7% 
 
10. Soovite  paigutada  panka  10  000  krooni  kolmeks  aastaks.  Intress  on 
kõikjal pankades 10%. Pank A maksab intresse üks kord aastas, pank B 
maksab  intresse  iga   kvartali   järel  ning  pank  C  maksab  intresse  pideva 
juurdearvestusega. Kui palju te teeniksite erinevate paigutustega, millist 
varianti eelistaksite? 
 
A: FV = 10000 (1+0,1)3=13310 
B: FV = 10000 (1+0,1/4)12=13448,8 
C: FV = 10000 e0,1x3= 13498,5, ikka seda eelistaks  
 
 
 
 
26
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
4. KAPITALI HIND 
Kapitali 
hind 
on 
ettevõttes 
ühenduslüliks 
investeerimisotsuste 
ja 
finantseerimisotsuste  vahel.  On  kindel  seos  selle  vahel,  kuidas  ettevõte 
finantseerib  oma vahendeid ja milliseid investeerimisprojekte on võimalik nende 
vahenditega  ellu  viia.   Teisalt   mõjutab  investeerimisprojektide  valik  ettevõtte 
riskantsust ning seega finantseeringu ehk sellesama kapitali hinda. 
Kapitali  hinda  võib  käsitleda  kui  tulunormi,  mille  ettevõte  peab  teenima,  et 
rahuldada  firma  investeerijate  tulusoovi  antud  riskitaseme  juures.  Sellest 
tuleneb  ka  kapitali  hinna  käsitlus  investorite  poolt  nõutava  tulunormina.  Kui 
ettevõtte tegevusest tekkiva tulu määr on võrdne ettevõte kapitali hinnaga, siis 
rahuldab   see  omanike  tingimusi  ning  ettevõtte  aktsia  hind  ei  muutu.  Kui 
tekkiva  tulu  määr  ületab  aktsionäride  ootusi,  siis  suurendab  see  ettevõtte 
aktsia hinda, kui tulumäär jääb väiksemaks nõutavast tulunormist, väheneb ka 
aktsia hind selle tulemusena. 
Seetõttu peab ettevõtte eesmärgiks olema vaid selliste projektide vastuvõtmine, 
mille tulumäär (IRR) ületab või on vähemalt võrdne ettevõtte kapitali hinnaga. 
Kapitali hinda mõjutavad tegurid: 
  Majanduslikud tingimused, milledest sõltub  riskivaba  tulunorm 
  Erinevate finantseerimisvõimaluste olemasolu 
  Investeerimisprojektide riskitase 
  Finantseerimise mahu suurus 
Majanduskeskkonna tingimused määravad ära kapitali nõudmise ja pakkumise 
ning  vastavalt  sellele  ka  inflatsioonimäära.  Mida  madalam  on  kapitali  hind, 
seda rohkem on võimalik üha madalama tulumääraga erinevaid projekte vastu 
võtta. Näiteks, kui turu intressimäär on 7% ja projektide tulusused on: A – 5%, 
B  –  8%,  C  –  9%,  siis  saame  vastu  võtta  vaid  projektid  B  ja  C.   Nendest  
projektidest  saadavad  tulumäärad  ületavad  kapitali  hinna.  Kui  kapitali  hind 
langeks  viiele protsendile, oleks võimalik ka projekt A vastu võtta. 
 
27
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Kui  nõudmine  raha  järgi  suureneb,  aga  pakkumine  mitte,  viib  see  omakorda 
intressimäärade  tõusuni.  Kui  aga   majanduskeskkonnas   puuduvad võimalused 
ja  tingimused  investeerimiseks,  siis  tuleb  ka  intressimäärasid  langetada,  et 
üldse keegi  hakkaks  kaalutlema nendes tingimustes investeerimist. 
Kapitali  optimaalne  struktuur  on  võla,  eelisaktsiate  ja  lihtaktsiate  koosseis, 
mis: 
  Minimeerib kapitali üldistava hinna; 
  Maksimeerib  lihtaktsia  hinna aga ka firma väärtuse 
Ettevõtte  kapitali  hinna  arvutamisel  kasutatakse  sageli  kapitali  kaalutud 
keskmist hinda. Selle meetodi kohaselt leitakse ettevõtte kapitali hind erinevate 
kapitali  allikate  hindade  kaalutud  keskmisena,   kusjuures   kaaludeks  on 
erinevate  kapitaliallikate  osakaalud  ettevõtte  finantseerimisallikate  hulgas. 
Kuna intressid vähendavad ettevõtte tulumaksukoormust, sest nad on võimalik 
enne tulumaksustamist ettevõtte  kasumiaruandest  maha arvata, vähendatakse 
intressimäära tulumaksu võtta. 
 
Kapitali  kaalutud  keskmist  hinda  (WACC  –  weighted   average   cost  of 
capital) arvutatakse valemiga: 
WACC = w k 1
( − t) + w k + w k
d
d
p
p
s
s
 
kus: 
Wd, Wp, Ws  - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate osatähtsus 
kd, kp, ks  - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate hinnad 
t - tulumaksumäär 
Omakapitali hind  
Tuleb  eristada  omakapitali  hinna  prognoosimist  ja  tegeliku  omakapitali  hinna 
arvutamist. 
Prognoositud 
omakapitali 
hinda 
kasutatakse 
investeerimisprojektide  hindamisel,  tegelik  omakapitali  hind  näitab,  milline  on 
tegelik  omakapitali  hind    ja  seda  saab  kasutada  näiteks  prognooside  täitmise 
kontrollimiseks.  
 
28
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  
Omakapitali hinna prognoosimise võimalused: 
1)  Võtta  aluseks  ajaloolised  andmed  –  kui  palju  on  investorid  selles 
piirkonnas  oma  investeeringutelt  keskmiselt  tulu  saanud.  Sobib 
väljakujunenud  majandusharus  tegutsevate  väljakujunenud  ettevõtete 
puhul. Ei arvesta muutusi. Omakapitali  nõutavat  tulusust võib hinnata 
läbi  börsil  kaubeldavate  aktsiate  tulususe.  Isegi  kui  tegemist  ei  ole 
börsiettevõttega, 
peaks 
ta 
pakkuma 
samasugust 
tulusust 
kui 
börsiettevõtted. 
2)  Tuletada  omakapitali  nõutav  tulumäär  riskivabadelt  investeeringutelt 
(reeglina  loetakse  selleks  valitsuse  võlakirjade  tulumäära)  nõutavast 
tulumäärast  ja  planeeritava  projekti  riskipreemiast.   Riskipreemia  
hindamiseks kasutatakse enamasti ajaloolisi andmeid. 
Omakapitali hinna prognoosimine riskivaba intressimäära ja 
riskipreemia alusel 
Arvutamisel võib kasutada CAPM (capital asset pricing model)  mudelit.  
 
Nõutav tulumäär = 
       =  riskivaba  tulumäär  +  β  x  (turu  keskmine  tulumäär  –  riskivaba 
tulumäär) 
 
kus  β  näitab  investeeringu  riski  e  tema  tulususe  kõikumist  turu  keskmise 
näitaja suhtes  
 
Praktikas kasutatakse selle mudeli lihtsustatud varianti: 
 
Nõutav  tulumäär  (kapitali  hind)  =  riskivaba  intressimäär  +  turu 
riskipreemia 
 
Riskivaba intressimäär: 
  tavaliselt kasutatakse valitsuse võlakirjade intressimäära; 
 
29
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  esimesel  aastal  valitsuse  lühiajalise  võlakirja  intressimäär,  järgmistel 
perioodidel   forward  intressimäär  –  praktikas  kasutatakse  harva.  Eestis 
praktiliselt  andmed  puuduvad,  Ameerikas  kaubeldakse  aktiivselt  vaid  
järgmise aasta forwardiga; 
  praktikas  levinum  valitsuse  pikaajalise  (tavaliselt  10  aasta)  võlakirja 
intressimäär. 
  riskivaba  intressimäär  muutub  ajas.  See  sõltub  olukorrast 
rahvusvahelistel rahaturgudel   
 
Riskipreemia määramisel võetakse arvesse: 
  majanduskeskkonda; 
  tegevusala; 
  talitusvõimendust 
  finantsvõimendust 
  juhtimisriski  
  jne 
 
Võõrkapitali hind 
Kõige  käepärasem  võimalus  võõrkapitali  hinna  määramiseks  on  võtta  hinnaks 
intressimäär, millega ettevõte viimati laenu sai.  Paraku sobib see ainult juhul, 
kui  viimasest  laenusaamisest  on  möödunud  mõni  kuu  ja   vahepeal   pole 
tingimused oluliselt muutunud.  
 
Hind, mida võlakirjaturg ettevõttelt laenu eest küsib sõltub: 
  intressimäära üldisest tasemest majanduses; 
  ettevõtte ebaõnnestumise riskist. 
 
Intressimäärade üldine tase  
 
Intressimäära üldine tase majanduses  sõltub sellest, millises majandustsüklis 
riik   parajasti   (majandusliku  aktiivsuse  kasvades   laenuintressid   suurenevad  ja 
 
30
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
vastupidi) on ning seda mõjutavad valitsus ja  keskpank  (Eestis pigem Euroopa 
Keskpank): 
  maksude tõstmine – SKP väheneb, intressitase langeb; 
  maksude  alandamine  – SKP kasvab, intressitase tõuseb; 
  valitsuskulude suurendamine – SKP kasvab, intressitase tõuseb; 
  valitsuskulude vähendamine – SKP väheneb, intressitase langeb; 
  raha pakkumise kasv – SKP kasvab, intressitase langeb; 
  raha pakkumise vähenemine – SKP väheneb, intressitase tõuseb.  
 
Ettevõtte ebaõnnestumise risk 
 
Mida suurem  on ettevõtte ebaõnnestumise (default)  risk, seda suuremat  hinda 
küsib   laenuandja   laenu  eest.  Teatud  tasemest  alates  aga  keeldub  üldse 
laenuandmisest.  Suurettevõtete  riske   hindavad   reitinguagentuurid    (tuntumad 
Moody’s,  Standard & Poors,  Fitch  Ratings).  Reitinguagentuuris  kasutavad 
erinevaid  reitingu  märgistusi.  Tavaliselt  on  kõrgemad  reitingud  AAA  (Aaa), 
madalamad 
D 
või 
C. 
Teatud 
tasemeni 
nimetatakse 
võlakirju 
investeerimiskõlblikeks  (investment   grade ),    alla  selle  piiri  võlakohustused  on 
spekulatiivsed ehk rämpsvõlakirjad (speculative grade). Eestis on reitingud vaid 
mõnel ettevõttel (Eesti Energia,  Hansapank , Ühispank). 
Kapitaliallikate individuaalsed hinnad: 
 
Võõr- ehk laenukapital (võlakirjad): 
 
Laenukapitali tulumaksujärgne hind = [Tulumaksueelne hind*(1-Maksumäär)] 
K = k 1
( − T )
d
d
 
T — firmale  rakendatav  maksumäär 
Kd — võlakirja tulu tähtajani (YTM) 
Võlakirja ligikaudse tulu tähtajani leidmise meetod: 
 
31
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
I + (M − P) / n
I + (M − P) / n
YTM =
(M + P) / 2
0 4M +
6
0 P
 
C — võlakirja kupongiintressimäär 
M — võlakirja nominaalväärtus 
P0 — võlakirja  turuhind  
 
Eelisaktsiad: 
 
D
Eelisaktsiatehind = P0
D — dividendid aktsia kohta aastal 1 
P0 — aktsia turuhind (neto) 
 
Lihtaktsiad : 
 
D
Lihtaktsiatehind =
+ g
P0
 
g — dividendide aastane kasvutempo 
Ülesanded: 
1.  Firma  kaalub  kolme   investeerimisprojekti   elluviimist.  Nende  projektide 
kohta on teada järgmist: 
Projekt 
Sisemine tulunorm% 
Investeeringu  maksmus  
A 
16 
165 000 
B 
13 
200 000 
C 
12 
125 000 
 
Ettevõte soovib finantseerida neid projekte võlakordajaga 40%. Laenu intress on 
10%  esimese  120 000  krooni  jaoks  ja  peale  seda  15,7%.  Momendil  on 
omakapitali  suuruseks  180 000  krooni  ja  lihtaktsionäride  nõutav  tulunorm 
19%.  Kui  aga  emiteeritakse  juurde  uusi  lihtaktsiaid,  siis  on  omanike  nõutav 
tulunorm 22%. Tulumaksumäär on 30%. Koostada kapitali üldistava piirhinna 
graafik. Milliseid projekte saab vastu võtta? 
 
32
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
5. AKTSIATE JA VÕLAKIRJADE VÄÄRTUS 
Investeeringu 
väärtust 
hinnatakse 
üldjuhul 
tulevikus 
investeeringult 
oodatavate  rahavoogude  nüüdisväärtuse  järgi,  diskonteerituna  investeerija 
nõutava  tulunormi  järgi.  Võlakirjade  puhul  on  tegemist  intressimaksete 
ajaldatud  väärtusega  kogu  laenuperioodi  jooksul  ning  sellele  lisandub 
võlasumma nominaalne ajaldatud väärtus võla tagastamise tähtajal. Probleemi 
keerukus seisneb tulevikuootuste õiges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis 
väljendub  nõutavas  tulunormis.  Investeerija  nõutav  tulunorm  on  minimaalne 
tulunorm, mis on vajalik, et meelitada investeerijat väärtpaberit ostma. 
Nõutav tulunorm koosneb: 
  Riskivabast  tulunormist  –  tulunorm,  et  eelistada  üldse  investeerimist 
tarbimimisele; 
  Lisandub inflatsioonipreemia 
  Lisandub riskilisa ehk riskipreemia 
Võlakirjade puhul on tegemist lõpliku rahavooga, kus eristatakse: 
  Tulu tähtajani YTM; 
  Tulu  tagasiostuni  –  tagasiostu  puhul  saab  madalate  intressimäärade 
korral  võlakirjad  odavamate  vastu  vahetada,  sealjuures  ostes  kallid 
võlakirjad varem kokkulepitud odavama hinnaga tagasi. 
Võlakirja väärtus: 
I
M
V = ∑
= I • PVIFA + M • PVIF
1
( + k
t
1
( + k
n
d
d
I – intressimakse 
M – võlakirja nimiväärtus 
kd – võlakirjaomaniku nõutav tulunorm või intress 
n – võlakirja kestvus 
Võlakirja väärtus, kui intresse makstakse 2 korda aastas: 
 
33
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
2n
I / 2
M
V = ∑
t
2n
t 1
1
k / 2)
1
k / 2)
d
d
Lihtaktsia väärtuse leidmisel eristatakse kolme situatsiooni: 
1.  Dividendid ei kasva 
2.  Dividendikasv on  konstantne  
3.  Dividendikasv on muutuv 
Tähtajatu võlakirja väärtus: 
I
V = kd
Diskontovõlakirja väärtus: 
M
V =
n
1
( + k )
d
Aktsia väärtus, kui dividendid on konstantsed: 
D
P =
0
ks
P0 – aktsia hind täna 
D – igaastane dividend 
Aktsia väärtus, kui dividendid kasvavad konstantselt: 
D
D 1
( + g)
P =
1
= 0
0
k − g
k − g
s
s
valemi miinused: 
  Diskontomäär on muutumatu 
  Firma kasv on muutumatu 
  Pole makse 
   Dividendipoliitika  on muutumatu 
  Ettevõte tegutseb igavesti 
 
34
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Aktsia väärtus, kui dividendid kasvavad konstantselt: 
D
D +
1
t
n 1
n
P = ∑
0
t
1
( + k )
k − g 1 + k
s
s
s
n – ebaühtlase kasvu aastate arv 
Dt – iga aasta dividendid ebaühtlase kasvu faasis 
g – konstantne kasvumäär peale ebaühtlast kasvu 
ks – nõutav tulunorm 
Dn+1 – esimene loodetav dividend konstantse kasvu faasis 
Uue aktsiakapitali hind: 
D
k =
1
+ g
P 1
( − F )
0
P0 – lihtaktsia hind 
D1 – dividend esimesel aastal 
F – emissiooni ja levitamiskulud 
Väärtpaberi tulu tähtajani: 
I + (M − P) / n
I + (M − P) / n
YTM =
(M + P) / 2
0 4M +
6
0 P
M – võlakirja nimiväärtus 
P – võlakirja turuhind 
 
ETTEVÕTTE VÄÄRTUS ja EVA 
Ettevõtte  väärtuse  hindamisel  tuleb  vaadata  ettevõtte  näitajaid  vastavalt 
huviaspektidele  kas  siis  ettevõtte  juhtkonna,  omanike  või  investorite 
seisukohalt.  Hulk  investeerijaid  kujundab  oma  ootused  aktsia  hinna 
käitumisest vastavalt sellele, milline on ettevõtte hetkekasum ja milline oodatav 
kasum.  Paraku  ei  näita  kasuminumbrid  firma   tegelikku   väärtust.  Ettevõtte 
väärtusena saab käsitleda järgmisi erinevaid lähenemisi: 
 
35
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  Õiglane  turuväärtus  –  kui  ettevõte  on  noteeritud  börsil,  võib  väärtust 
hinnata just nimelt läbi börsi kapitalisatsiooni. Turuväärtust mõjutavad 
likviidsus, potentsiaalsete ostjate-müüjate olemasolu, erihuvid 
  Investeerimisväärtus  –  kasutatakse  ettevõtete  ühendamisel  ning 
ülevõtmisel. Aluseks tulevikus saada loodetav kasu.  
  Kasutus- ja  vahetusväärtus  – kasutatakse ettevõtte pidevas kasutuses 
olevaid varasid ehk vahetusväärtuse alusel ettevõtte varade väärtust, kui 
need oleksid  vahetatud   sobivate  varade vastu. 
  Firmaväärtus  –  kasutatakse   situatsioonides ,  kus  firma  eest  makstud 
summa ületab tema materiaalsete ja immateriaalsete varade väärtust 
  Töötava  ettevõtte  väärtus  –  toimiv  ettevõte  omab  kliendisuhteid  ning 
turujõudu,  mida  on  võimalik  eraldi  väärtuskontseptsiooni   osana   välja 
tuua 
  Raamatupidamisväärtus  –  saadakse  bilansist  varade  jääkväärtuse 
leidmisel.  Omakapitali  väärtus  leitakse  aktsiate  nimiväärtuse  ja  koguse 
korrutisena. 
  Likvideerimisväärtus  –  hinnatakse  varade  eest  saadava  raha  hulka. 
Eristatakse  kiirrealiseerimist,  mil  tuleb  väga  lühikese  aja  jooksul 
varadele  ostja  leida.  Puhasväärtus  jääb  järele  likvideerimisväärtusest 
komisjoni-ja administratiivkulude mahaarvamisel 
  Asendusväärtus  –   kulutus ,  mis  tehakse  uue  samaväärse  vara 
soetamiseks ja vara kasutuselevõtuks. 
  Jääkväärtus  –  hinnatakse  väärtust,  mis  tekib  kas  raamatupidamisliku 
amortiseerimise või füüsilise kulumise tulemusena. 
EVA 
EVA  on  USA-s  välja  töötatud  metoodika,  mis  võimaldab  lihtsalt  hinnata 
ettevõtte  väärtust,  seda  just  omanike  ja  kreeditoride  vaatest  lähtuvalt.  EVA 
 
36
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
(economic  value  added)  on  absoluutne  ehk  rahaline  näitaja,  mis  peegeldab 
ettevõtte  tõelist,  kapitalistlikku  kasumit.  Majanduslik  lisaväärtus  (EVA)  on 
ettevõtte  tegevuse  finantsilise  tõhususe  mõõt,  mis  aitab  hinnata  ettevõtte 
tegelikku  majanduskasumit.  Mudeli   autorite   väitel  on  ka  statistiline  analüüs 
kinnitanud,  et  EVA  on  otsesemal  viisil  seotud  aktsionäri  vara  kasvuga  ajas. 
EVA  on  ettevõtte  tegevuskasum,  millest  on  lahutatud  kogu  ettevõttesse 
investeeritud kapitali kulu ehk investorite alternatiivkulu. See on EVA tegeliku 
majandusliku  kasumi  hinnanguks  ehk  siis  selle  väärtuse  hinnanguks,  mille 
võrra  tulud  ületavad  minimaalset  tootlusmäära,  mida  võiksid  teenida 
aktsionärid  ja  laenuandjad,  kui  nad  investeeriksid  muudesse  samaväärse 
riskitasemega väärtpaberitesse. 
EVA = NOPAT – Cost of Capital 
NOPAT = net  operating  profit after taxes 
NOPAT = ettevõtte tulud – tegevuskulud – maksud 
EVA = ärikasum (neto) – (kapital kokku * kapitali hind) 
  Kui  kapitaliga  seotud  kulud  on  väiksemad  sellega  teenitud  kasumist  = 
EVA on positiivne 
  Kui  kapitaliga  seotud  kulud  on  suuremad  sellega  teenitud  kasumist  = 
EVA on negatiivne 
  Kui kapitaliga seotud kulud on võrdsed sellega teenitud kasumist = EVA 
on null 
Näide: 
Kirje 
Summa 
Netomüük 
550 
Toodete omahind 
275 
 
37
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Üldkulud 
75 
Maksudeeelne kasum 
200 
Maksud 
70 
Puhaskasum 
130 
Kapitali hind WACC 
12% 
Puhaskäibekapital 
80 
Põhivara 
1170 
Kulum 
360 
Puhasinvesteering  
890 
Muud varad 
110 
Kapital kokku 
1000 
EVA = 130 – (0,12*1000) = 10 000 krooni 
 
 
38
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
6. KAPITALI EELARVESTAMINE 
Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide 
koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: 
  Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? 
  Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja  modifitseeritud  
tasuvuslävi  MIRR ? 
  Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. 
Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 
1.  Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 
2.  Projekti NPV on positiivne ja  
3.   Kasumiindeks  on üle 1.0,  
Siis võib selle projekti vastu võtta.  
Pikaajalised  investeeringud  ja nende finantseerimine 
Pikaajaliste  investeeringute  planeerimine  on  kasumi  saamise  eesmärgil 
tehtavate  pikaajaliste  (kasumit  ei  saada  tavaliselt  varem  kui  aasta  pärast) 
investeerimisotsuste vastuvõtmine. 
Pikaajalised investeeringud on: 
  põhivarade soetamine (maa ost,  tootmishoone  ehitus, seadme ost  …); 
  pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste võlakirjade ost, 
tütarettevõtte asutamine …..); 
  uute  toodete  arendamine ja  juurutamine ; 
  uute äriprojektide arendamine; 
  uue firma ost. 
  Investeerimisotsuste vastuvõtmine sõltub: 
  ettevõtte strateegiast  tervikuna ; 
  olemasolevast informatsioonist  
Investeerimisprojektide hindamine 
 
39
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 
Kõige  usaldusväärsema  tulemuse  annab  investeerimisprojektide  hindamine 
rahavoogude alusel.  
 
Rahavoogude prognoosimine 
 
Rahavoogude 
prognoosimisel 
võetakse 
arvesse 
kõik 
antud 
investeerimisprojektiga  seotud  inkrementaalsed  rahavood.  Näiteks,  kui  firma 
planeerib 
uue 
kaubanduskeskuse 
rajamist , 
peab 
ta 
rahavoogude 
prognoosimisel  arvestama  ka  oma  teiste,  uuele  kaubanduskeskusele  lähedal 
asuvate, kaupluste käibe vähenemist. 
 
Projekti  puhas  rahavoog  –  projektist  laekunud  ja  väljamakstud  rahasummade 
vahe, mille võib  tinglikult  jaotada kolmeks: 
  projekti käivitamisega seotud rahavood 
  projekti  eluea  jooksul laekuvad rahavood; 
  projekti likvideerimisega seotud rahavood (juhul kui on tegemist piiratud  
elueaga projektiga).  
Projekti  eluea  jooksul  laekuvad  ja   likvideerimise   rahavood  moodustavad 
tulevased rahavood.  
 
Projekti käivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud: 
  Enamus projekte nõuavad suuri kulutusi projekti alguses. 
  Arvutamiseks summeeritakse projekti käivitamisega seotud rahavood. 
  Arvutuste lihtsustamiseks eeldatakse, et rahavoog toimub ühes perioodis 
(0 periood). 
 
Projekti käivitamisega seotud rahavood on: 
  soetatava  vara  hind,  rajatava  ehituse  maksumus,  uue  toote 
väljatöötamise kulud jne. 
  soetamisega kaasneva kulud (nt transpordi- ja paigaldamiskulud vara 
soetamisel) 
  Projekti käivitamisega seotud rahavood 
 
40
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Investeeringu efektiivsuse hindamine 
Rahavoogudel põhinevad  hindamiskriteeriumid  jagunevad kahte rühma: 
•  Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid; 
•  Diskonteeritud  rahavoogudel  põhinevad  hindamiskriteeriumid  (võetakse 
arvesse raha aegväärtus).   
 
Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid  
 
Diskonteerimata 
rahavoogude 
alusel 
hinnatakse 
investeerimisprojekti 
tasuvusaega.  
 
Tasuvusaeg   -   ajavahemik ,  mille  jooksul  projekti  realiseerimisest  saadud  tulu 
katab esialgsed kulutused 
 
Tasuvusaja arvutamine 
 
Tasuvusaeg=aastad enne täielikku tasuvust+täieliku tasuvuse aastaks  puuduv  
rahavoog/täitva aasta rahavoog 
 
Kui tasuvusaeg jääb alla etteantud tasuvusaja, siis võib projekti vastu võtta. 
 
Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid 
 
Diskonteerimine  – finantseerimise hinna mahaarvestamine 
 
Diskonteeritud  rahavoogudel  põhinevad  peamised  investeerimisprojektide 
hindamiskriteeriumid arvestavad raha aegväärtust ja need on: 
•  rahavoogude praegune puhasväärtus (NPV); 
•  kasumiindeks (PI) 
•  sisemine  rentaablus  e sisemine tulumäär (IRR) 
 
Investeeringu puhasnüüdisväärtus 
 
41
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
 
Investeeringu puhasnüüdisväärtus e praegune puhasväärtus – investeeringu 
puhta rahavoo praegune väärtus.  
 
Piiramatu  elueaga  projektide  puhul  prognoositakse  esimeste  aastate (nt  kolme 
kuni  viie  aasta  rahavood)  ja  siis  eeldatakse,  et  järgnevatel  aastatel  hakkavad 
rahavood  ühtlaselt  kasvama.  Järgnevate  aastate  rahavood  diskonteeritakse 
igavikku  (kasutades  kasvava  perpetuiteedi  nüüdisväärtuse  valemit)  ning 
saadud diskonteeritud väärtus diskonteeritakse omakorda tänapäeva (vastavalt 
sellele,  mitmenda  perioodi  rahavood  loetakse  püsivaks  kasvavaks  rahavooks). 
Piiramatu  elueaga  projektiks  on  näiteks  ettevõtte  soetamine  ning  sel  juhul  
tähendab  investeeringu  hindamine  ettevõtte  väärtuse  hindamist.  Täpsem 
kirjeldus on toodud ettevõtte hindamise osa juures. 
 
Arvutamisel  diskonteeritakse  prognoositavaid  rahavooge  vastavalt  kapitali 
hinnale, 
mis 
kujutab 
endast 
minimaalset 
nõutavat 
kasuminormi 
investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures.  
 
Üldjuhul  ei  kaasata  prognoositavatesse  rahavoogudesse  investeerimisprojekti 
finantseerimisega 
kaasnevat 
kulu 
(näiteks 
laenuintressi). 
Kui 
aga 
finantseerimisallikas  ja  sellega  seotud  kulu  on  täpselt  teada  (näiteks 
kapitalirendi  puhul).    Sel  juhul  tuleb  kasutada  madalamat  diskontomäära,  nii 
et see sisaldaks ainult omakapitali hinda. 
 
Ajaldatud puhasmaksumus ehk puhasnüüdisväärtus: 
CF
NPV
t
= ∑
− IO = CF • PVIFA − IO
t
t
n,i
1
( + k )
 
 
kus: 
CF- tulevikus laekuvad rahavood; 
IO – alginvesteering; 
n – perioodide arv; 
 
42
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
k – diskonteerimismäär; 
Valiku kriteeriumid: 
  NPV  0 – investeerida 
 
Puhasnüüdisväärtust 
kasutatakse 
laialdaselt 
ka 
kinnisvara 
väärtuse 
hindamisel. 
 
Kasumiindeks: 
 
Kasumiindeks  näitab,  iga  investeeritud  ühiku  (näiteks  krooni)  kohta  saadud 
tulu.  
n
CFt
∑
t
•
t 1
1
k )
CF
PVIFA
PI
t
n,i
IO
IO
 
Kui kasumiindeks on > 1, võiks investeerida.  
 
Kui  ühte  ja  sama  projekti  hinnatakse  puhasnüüdisväärtuse  ja  kasumiindeksi 
järgi, on järeldus üks, sest kui NPV > 0 on ka PI>1. Kasumiindeksit on mõistlik 
kasutada  kui  hinnatakse  mitut  alternatiivset  investeerimisprojekti,  mille 
puhasnüüdisväärtused  on  positiivsed.  Kasulikum  on  see  projekt,  mille 
kasumiindeks on kõrgem.  
 
Sisemine tulumäär 
 
Puhasnüüdisväärtuse 
ja 
kasumiindeksi 
arvutamisel 
kasutatakse 
diskontomäärana nõutavat tulumäära, mis annab meile võimaluse hinnata, kas 
investeerimisprojektist  saadav  tulu  katab  selle  finantseerimise  kulu,  kuid  ei 
näita  projekti  tegelikku  tulusust.  Tulusust  saab  hinnata  sisemise  tulumäära 
abil.  
  
 
43
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Sisemine tulumäär e tasuvus (IRR –  internal  rate of  return ) – intressimäär, mis 
võrdsustab  investeerimisprojekti  puhasnüüdisväärtuse  0-ga  st  sisemine 
tulumäär  võrdsustab  investeerimisprojekti  esialgsed  kulud  tulevaste  ja 
likvideerimise rahavoogude  summaga .  
n
CFt
IO = ∑
= CF • PVIFA
t
t
n,IRR
t 1
1
IRR)
Sisemine tulumäär, kui tegemist on annuiteetsete rahavoogudega: 
IO = CF • PVIFA
t
n,IRR
1) Leitakse annuiteedi diskontotegur  
Annuiteedi  diskontotegur  =  esialgsed  kulud/aasta  keskmine  lisandunud 
rahavoog   
2)  Leitakse  tabelist  (või   exceli   funktsioone  kasutades)  annuiteeditegurile  ja 
kestvusele n vastav intressi väärtus, mis ongi projekti sisemine tulumäär. 
 
Näide: Investeerimisprojekti kestvus on 10 aastat, esialgsed kulud 12 950 ning 
projekti  jooksul  lisanduvad  rahavood  30 000  krooni.  Projekti  nõutav  tulumäär 
on 12%.  
1) Aasta keskmine lisandunud rahavoog    30 000/10 = 3 000 
2) Annuiteedi diskontotegur        12 950/3 000 = 4,317 
3)  Tabelist  (või  kasutades  exceli  funktsioone)  leiame,  et  10  aastase  perioodi 
puhul  on    annuiteedi  diskontotegurile 4,317  lähedased  intressimäärad  19%  ja 
20% st selle projekti sisemine intressimäär on 19-20%. 
 
Kui  projekti  rahavood  ei  ole  ühtlased,  tuleb  sisemine  tulumäär  leida  katse  – 
eksituse meetodil kasutades erinevaid intressimäärasid.  
 
Valiku kriteeriumid: 
  IRR > r - investeerida; 
  IRR = r - investeerida või teha täiendav analüüs; 
  IRR