• Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel • Ettevõtte arendamine – asetada toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjalik analüüs, planeerimine ja rakendamine • Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine • Riik teavitab avalikkust pakutavatest toetusmeetmetest, muudab andmebaasid paremini kättesaadavaks ning soodustab informatsiooni levikut • Euroinfo Keskuste funktsioon- Toetada ettevõtjat Euroopa turule minekul ning abistada koostööpartnerite leidmisel • Euroinfo keskused on ühendavaks lüliks Euroopa
Mida kujutab endast MiFID? MiFID - Markets in Financial Instruments Directive (Finantsinstrumentide turgude direktiiv). MiFID on ühtlustatud investeerimisteenuste osutamist puudutav reeglistik Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (27 ELi liikmesriiki ning 3 EFTA ehk Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid: Suurendada investorkaitset Selle eesmärgi saavutamiseks on...
liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimalused. Ehkki majandusarengut mõjutavaid protsesse on rohkem, on hästi toimiv kapitaliturg ometi üks olulisemaid katalüsaatoreid. (Liigub raha..: 2000) Finantsturu funktsioonideks on: · Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine · Likviidsuse tagamine instrumentidele · Tehingukulude - (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine · Kapitali kaasamise funktsioon Tugevas vormis efektiivne turuna, defineeritakse turgu, kus hind kohandub koheselt ka avalikkusele mitteteadaoleva informatsiooniga. Ehk siis turuhindades kohandub koheselt ka konfidentsiaalne informatsioon. Tugevas vormis efektiivsel turul ei ole
ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg: 1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene;
omandiõigust tõendavad väärtpaberid võlakohustust tõendavad väärtpaberid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid: 1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 2.2. Rakendusala Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. Juhendit RTJ 4 ei rakendata bioloogiliste varade kajastamisel (vt juhend RTJ 7 ,,Bioloogilised varad"), müügiks hoitavate finantsinstrumentide kajastamisel (vt juhend RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") ega pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel (vt juhend RTJ 10 ,,Tulu kajastamine"). 4 2.3. Mõisted Varud on varad: mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul. Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja
SISUKORD Sissejuhatus Rahandusasutuste hulka kuulub üle kogu maailma väga mitmesuguseid erinevaid organisatsioone, alates võimsatest rahvusvahelistest pangandusgruppidest kuni väikeste provintsifirmadeni, mis pakuvad üksnes finantskonsultatsioone või agenditeenuseid. Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal...
Finatsturud on institutsioon, kus toimub raha liikumine nendelt kellel on ülejääk neile kelle tulud ei kata ajutiselt kulusid turgudel kehtivate protseduuri reeglite järgi. Rahajuhtimise teoorias on raha hankimise probleemid üheks keskseks, kuna finatsturgude areng liigub globaliseerumise suunas siis muutuvad raha tehingud mitmekesisemaks ja väga dünaamiliseks (kiiremaks). Finantsturud jagunevad kaheks: Rahaturg Kapitaliturg Peamine erisus nende vahel on kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaeg. Rahaturgudel toimub kauplemine lühiajaliste instrumentidega, mille kasutamise peamine eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine. Kapitaliturgudel toimivad pikaajalised väärtpaberid ja neid kasutatakse ettevõtte pikaajaliste rahastamisprobleemide lahendamiseks. Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega. Raha võib liikuda säästjalt selle vajajale otse finantseerimise teel, sageli
Võrreldes tegelikult kasutatavate instrumentidega. Eelnimetatu on seotud panga varade kasutamisega. Panga kohustuste seisukohalt hinnatakse raha alternatiivväärtust arvestusliku kokkuhoiuga, mis tekib kõige soodsama kättesaadava instrumendi kasutamisel enda finantseerimiseks võrreldes tegelikult kasutatavate instrumentidega. Sellise strateegia kujundamiseks tuleb põhjalikult teada ja aru saada: a. Kõikide panga poolt kasutatavate finantsinstrumentide olemusest a. Panga enda bilansist ja selle struktuurist a. Nimetatud instrumentide mõjust bilansi üldstruktuurile ja selle võimalikele muutustele. Iga sellise finantsinstrumendi kohta peaks teadma kolme põhilist aspekti: a. Kui kiiresti on võimalik seda rahaks muuta b. Millise hinna eest on võimalik seda teha (arvestus nii hea kui halva turusituatsiooni kohta) c
Nende peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi:
ettevõtetega, aidates ühtlasi kaasa viimaste rahvusvahelistumisele. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevussuuna osas on oluliseks teetähiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja jõustumine, mis täiustab ka senist mõjude hindamise süsteemi. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) 2012 aasta tegevuste rahastamiseks on kavandatud otseste toetustena 42 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtete toetamine läbi finantsinstrumentide summas 4,78 miljonit eurot. Tagatiste ja käenduste abil ettevõtetele kättesaadavaks muutuva laenu ja tagatud ekspordimahuks on kavandatud 693,6 miljonit eurot. Rakendusplaani eelarvele on lisandunud KredExi poolsed laenud ning laenukäenduste ja eksporditagatiste maht, kuna need panustavad samuti ettevõtluspoliitika tegevustesse ja eesmärkide saavutamisesse. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) Disainivaldkonna tegevusplaani otseseks eelarveks 2012. aastal on 948 000 eurot, mis
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
Tulemuseks on, et rahapakkumise kasv põhjustab hindade kasvu ja avaldab survet valuutakursile. Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes. Kui rahapakkumise kasv ületab tootmise kasvu, siis inflatsioon on raha ülepakkumise funktsiooniks. %P = f(%M %Y) 1.3. Fisheri efekt (seos 2) Kaasajal rahvusvahelistel finantsturgudel on tunduvalt vähemaks jäänud piiranguid, mis reguleerivad kapitali liikumist riikide vahel. Eeldades, et riikide finantsinstrumentide riskid ja likviidsus on võrdsed, võib järeldada, et kapital liikub kiiresti riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad. Finantsmaailmas tihti öeldakse, et rahvusliku valuuta tervis paraneb, kui intressimäärad tõusevad. Kuid tuleb selgitada, millistest intressidest on jutt ja mis on intressimäära tõusu põhjuseks. Intressimäärad noteeritakse alati nominaalsete määradena. Näiteks, laenu nominaalne
1.2. Rahaturg 4 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid.
omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega).
1. Strateegiline kliendihaldus tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel 2. Ettevõtte arendamine asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise 3. Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente üleminek turupõhisele 14 toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes. Kasvustrateegia koostamise strateegiline aluseks on EL-tasandil sõlmitud kokkulepped. Kõige kõrgemal tasandil lähtub strateegia EL 2020 üldeesmärgist tõsta liidu konkurentsivõimet ning järgib seejuures selle lipulaeva Innovaatilise Liidu47 põhimõtteid. Seejuures on kasvustrateegia otseselt seotud EL tööstuspoliitika algatusega ja Ettevõtlus 2020 teatisega (sh Euroopa väikeettevõtluse algatusega)
Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene e...
rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi:
tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 11. Finantssüsteemi olemus ja tähtsus Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna
euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 11. Finantssüsteemi olemus ja tähtsus Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas.Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
volatiilsuse analuusil, kusjuures analuutilised andmed peavad olema kattesaadavad vahemalt uhe aasta ulatuses. Usaldusnivooks on tavaliselt 95%, 97,5%, 99% voi 99,9%. Baseli Komitee poolt soovitavaks usaldusnivooks on 99%. Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra. Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR- meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti
Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes. Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide valuutad hakata vabamalt kõikuma, vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Vahetuskursid kõikusid igapäevaselt, nii et mahud, kiirus ja volatiilsus kasvasid läbi terve 1970ndate, millega kaasnes muuhulgas ka uute finantsinstrumentide tekkimine. 1980ndatel kiirenes tänu arvutite ja tehnoloogia arengule ülemaailmne kapitali liikumine, ühendades sisuliselt erinevad ajavööndid üheks suureks turuks. Välisvaluutas arveldamine kasvas plahvatuslikult 70 miljardi USD pealt päevas 1980ndatel rohkem kui 1,5 triljoni USDni paar aastakümmet hiljem. Kuni 1990ndate lõpuni said valuutaturgudel kaubelda ainult „suured tegijad“, sest esialgsete nõuete kohaselt algas miinimumkapitalimäär 5 miljonist USDst
Uue informatsiooni või sündmuse tagajärjel Tülgastus tegutsevad esimesed turult lahkujad, ootused ei vasta (Revulsion) tegelikule turuarengule 13 Etapp Kirjeldus Hindade kokkuvarisemine, paanika, kõik üritavad Kriis (Crisis) kiiresti ja kallilt müüa Ülekandumine Mitmete finantsinstrumentide tõttu muutub kriis väga (Contagion) laiaulatuslikuks, ülemaailmseks Allikas: Kindleberger ja Aliber 2011: 27-33, autori koostatud. Kinnisvarahindade languse korral on esimeseks kannatajagrupiks laenuvõtjad, kandes otseselt hinnalangusest põhjustatud kahjusid. Kui laenuvõtja suudab laenu edasi teenindada, ei tekita see probleeme, kuid kui tekivad maksehäired, kandub laenuvõtjate risk üle ka laenuandjatele, mis võib põhjustada laiaulatuslikke probleeme nii riigisiseselt
finantseerimisi. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimisi. 7 39. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 40. Finantsinstrumentide elutsükli järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Või: Finantsinstrumendi elutsükli järgi jaotatakse finantsturud esmasturgudeks ja järelturgudeks. 41
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine
viibimiskoht; f) | turustusleping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja harilik viibimiskoht; g) | kauba oksjonimüügil sõlmitud leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on oksjoni toimumise koht, kui seda on võimalik kindlaks määrata; h) | leping, mis on sõlmitud sellise mitmepoolse süsteemi raames, milles viiakse kokku mitmete kolmandate isikute ostu- ja müügihuvid direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud finantsinstrumentide suhtes või hõlbustatakse nende kokkuviimist kooskõlas mittediskretsionaarsete eeskirjadega, ja mis on reguleeritud üheainsa õigusega, on reguleeritud kõnealuse õigusega. 2. Juhul kui leping ei ole hõlmatud lõikega 1 või kui lepingu elemendid on hõlmatud rohkem kui ühe lõike 1 punktiga a kuni h, reguleeritakse lepingut selle riigi õigusega, kus on lepingule iseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
