FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
Lähtume oma teenuse pakkumisel EV Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud teenusekirjelduse „Turvakoduteenus vägivalla ohvrile“ soovituslikust vormist, Euroopa Nõukogu konventsioonist „Naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“ ja andmekaitseseadusest. Projekti raames saab nõustamiste kaudu tasakaalustada sugudevahelisi pingeid, väheneb sugupooltevaheline ebavõrdsus, mis on vastavuses soolise võrdõiguslikkuse printsiibiga. II Teenuse finantsplaan (Teenuse detailne finantsplaan esitatatakse etteantud Äriplaani lisana. Eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata äriplaani teostatavust. Finantsplaan peab sisaldama nii teenuse omahinna arvutust, organisatsiooni kulusid, tööjõuplaani, müügiprognoosi ning laekumiste plaani jmt. Kasumiaruande, bilansi ja kassavoo prognoosid koostada neljaks aastaks. Soovi korral võib finantsplaani esitada äriplaani juurde eraldi Lisana.)
.....................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs...........................................................................................................14 2.3 Finantsplaan ja finantsprognoosid.........................................................................16 Lisad................................................................................................................................17 .........................................................................................................................................17 ............................................................................................................................
mõjutada. Tahetakse panna kaupadele, millel on üsna jäik nõudlus. ( nt alkohol, tubakas, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, kütuseaktsiis) TOLLIMAKS- Kehtestatud kaupadele, mis ületavad riigipiiri. · Meil on väärtuseline tollimaks. · Seda võib võtta ka ühiku pealt. · Esmalt võetakse tollimaks ära kohe tollis ning seal võetakse ka aktsiisimaks. · Eestis võeti tollimaks kasutusele 1.mail 2004.aastal. Riigieelarve- On finantsplaan, mille alusel valitsus kasutab riigiraha. Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt. · Eelarve peab hiljemalt olema vastu võetud 1.märtsiks. Riigieelarve koostamisel on aluseks võetud teatud dokumendid: 1) Põhiseadus 2) Riigieelarveseadus ( 2003.aasta ) 3) Riigieelarvestrateegia, valitsemisalade arengukava. Maksukoormus- näitab, kui suure osa moodustavad maksud SKT's protsentides. TULUD
universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimese on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. finantsplaan ehk eelarve finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. krediit võlasüsteem, mis võimaldab inimestel kasutada kaupu ja teenuseid enne, kui nad on nende eest täielikult tasunud. töö inimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest.
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad
Inspiratsiooni-head kujutlusvõimet, unistamise oskust Taipamist- tuleb olla kreatiivne ja hulljulge otsusi valmis võtma olema Eneseusku- tuleb liikuda ainult edasi ja olla otsusekindel oma ettevõtte tulevikus Distsipliini ja analüüsi võimet- olema pädev ja tunnistama oma süü, et ennast parandada Head kuulamise, suhtlemise oskust- kui sa ei ole ainuke inimene rühmas, siis tuleb võtta kuulda iga inimese arvamust 3. Finantsplaan Igal eteevõttel peab olema ülesehitatud kindel plaan kuhu ja killele suunatakse raha. Sellest oleneb väga plaju, kui turvaline või kui kreatiivne on toode või teenus. Raha planeering on tähtis küsimus, sest see tõstab ettevõtjate motivatsiooni, nende tööd ning ka lõpp tulemuse, milleks on kontakti loomine tarbijaga. Kokkuvtõkes võib öelda, et minu jaoks on ettevõtlus kõik tegevused, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki
lisandus kolmas, võrdsustav strateegia. 2. Finantseelarved on mõeldud kulutuste piiramiseks. Finantseelarved olid algselt mõeldud kulutuste piiramiseks, kuid tänapäeval on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt. 3. Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade tulu jagada varudega. Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade kulu jagada varudega. 4. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav skeem, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 5. Bilansis kajastatakse varad passiva poolel. Bilansis kajastatakse varad aktiva poolel. 6. Finantsplaan on minevikus kavandatud tegevuse aruanne, mille analüüsmine annab
Kes on tarbija ? -Tarbija on inimene , kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Millest sõltub säästmine ?- tulude suurusest-mida suuremad on tulud, seda rohkem on võimalik säästa / ootustest,headel aegadel säästetakse rohkem, halbadel vähem/pankade intressimääradest-säästetakse rohkem kui need on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib
Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid.
EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof
kes pakuvad neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. Ettevõtja peabki selle ära tabama. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: tarbija, säästud, eelarve, eelarve tasakaal, aktsia, intressimäär, liising, krediit, kindlustuspreemia Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist puhul, kui tulud on suuremad kui kulud. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest.
saavutamisele; teave puudutab kindlat organisatsioonilist üksust või tegevusvaldkonda; esiletoodu on tagatud vajalike meetmetega (täitjad/vastutajad, ainelised ja rahalised vahendid jne). Plaanide liigid Planeerimistähtaegade järgi jagatakse plaane -lühiajalised (jooksvad) -keskajalised -pikaajalised (perspektiivsed) Planeerimisobjektide järgi -allüksuste ja ettevõtte kui terviku plaanid Tegevussuundade järgi -tootmisplaan -finantsplaan -turundusplaan -varustuse plaan -tööjõuplaan Planeerimise põhimõtted Efektiivse planeerimise printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. 1. Planeerimise primaarsus 2. Planeerimise süsteemsus (täielikkus) 3. Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. 4. Planeerimise paindlikkus Planeerimise põhimõtted 5. Planeerimise tasakaalustatus 6. Planeerimise ökonoomsus 7
2.1 Toode/ teenused........................................................................................... 25 6.2.2 Hinnakujundus.............................................................................................25 6.2.3 Turustuskanalid............................................................................................26 6.3 Müügitoetus......................................................................................................26 7. FINANTSPLAAN......................................................................................................28 7.1 Finantseerimine............................................................................................... 28 7.2 Rahakäibeprognoos ........................................................................................28 7.3 Kulude arvestused........................................................................................... 29 7
rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtpaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalne väärtus
....................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.........................................................................................................13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17 2 KOKKUVÕTE Antud projekti raames korraldab organisatsioon MTÜ Euroopa Noored seminari noortele vanuses 18-25, kes on Eesti kooli või ülikooli nimekirjas, tutvustamaks õppimis-ja töötamisvõimalusi väljaspool Eestit. Tegemist on väikeprojektiga, mille eesmärk on anda ülevaade erinevate organisatsioonide toetusvõimalustest,
Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4. Klient, turg ja konkurents 5. Turundus ja müük 6. Finantsplaneerimine 7. Tegevuskava ja riskianalüüs Tõnis Mets (TÜ) Tiitelleht: Ettevõtja või ettevõtte nimi, juhi/juhtide nimed, aadress(id), sidevahendite
põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist. 6.peatükk Tarbijad ja säästjad Inimesed teenivad enamiku oma sissetulekutest tööl. Samuti võivad nad teenima panna oma vara. Rikkus on raha ja vara, mida inimesed omavad ja mille väärtust nutika investeerimise ja säästmise abil suurendavad. Säästmise võimalusega tasub olla kursis ning otsida finantstooteid, mille ohutus, tulumäär ja likviidsus vastavad sinu eesmärkidele. Finantsplaan ehk eelarve annab sissetulekutest ja väljaminekutest hea ülevaate ning aitab kulusid kontrolli all hoida ja otstarbekalt planeerida. Turg on juba oma olemuselt elujõuline tarbijakaitsja. Konkurents ja teadlikud tarbijad sunnivad tootjaid ja teenusepakkujaid jälgima soove ja vajadusi, muutes turu efektiivsemaks ning tingimused tarbija jaoks läbipaistvamaks. Ka riiklik Tarbijakaitseamet ja tema allasutused aitavad tarbijaid tema õiguste kaitsmisel.
Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele. Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks. Eelarvestamise perioodid võivad olla: · lühiajalised eelarved lähemaks 12 kuuks, kuu täpsusega; ·keskpikad eelarved 2-3 aastaks; ·pikaajalised eelarved 4-5 aastaks. Mida lühem on eelarveperiood, seda detailsem eelarve tavaliselt on.
Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel Turu tasakaal olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed Defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse Tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest
.........................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.....................................................................11 4.1.1.1Teede hooldamine.......................................................................11 4.1.1.2 Kruusateede säilitusremont.......................................................13 4.1.1.3 Kattega teede säilitusremont.....................................................13 4.1
4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMISED PLAANI TEOSTUSE ETAPID 7.0 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 7.1 JUHTKOND 7.2 PERSONALIPLAAN 8.0 FINANTSPLAAN 8.1 OLULISED EELDUSED JA FINANTSPROGNOOSIDE ANALÜÜS 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK OÜ Merilin Designs (edaspidi MD) asub Tallinnas, kus ettevõte müüb 2007.a. juulist rõivaid ning aksessuaare. Vaatamata sellele, et ettevõte tegutseb alles 2007.a. juulikuust on seniajani suudetud leida stabiilne kliendibaas ning on sellel perioodil täheldatav oluline tellimuste ja müügikäibe kasv.
vananemisele 12.Börs- kindlate kauplemisreeglitega osa väärtpaberiturust 13.Bilanss- finantsaruanne, mis koondab firma varad,võlad ja omakapitali teatud ajahetkel 14.Inflatsioon- rahaväärtuse langus 15.Deflatsioon- rahaväärtuse tõus 16.Dividend- Ettevõtte kasumiosa 17.Defitsiit- ehk väliskaubanduse puudujääk on summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületab ekspordi oma. 18.Eelarve- finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodil kulud ja tulud 19.Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki 20.Import- on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist 21.Elatusmiinimum - on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. 22.Ettevõte - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb 23.Ettevõtja - isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud investeeringute kaotamise finantsilist riski 24
kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25
IRY= 32 000 7. M=CA-IRY-AR M= 60 000 32 000 20 000= 8000 Kasumiaruanne: 1. I=0,1*45 000= 4500, sest I oli 10% pikaajalised kohustused (LD) 2. TIE= EBIT/I => 7=EBIT/4500 => EBIT= 7*4500= 31 500 TIE=7 3. EBT= EBIT I EBT= 31 500 4500 = 27 000 4. T = 0 (tulumaks ainult dividendidelt) NI = EBT T NI= 27 000 5. VC = S EBIT (NB! Edgari valem!) VC = 270 000 31 500 = 238 500 2. Finantsplaan Ettevõtte varad perioodi lõpus 340. Müüdud kaupade maksumus on 300. Varud perioodi alguses on 211. Hankijatele maksmata arvete algsaldo 50. Ostetud laovaru kokku 429. Hankijate lõppsaldo 66. Leida maksed hankijatele rahavoo eelarvesse. LAHENDUS: (konspekt lk.61) CFP = - (VC + MOC + IRY AP) IRYt (varud perioodi lõpus) 340 VC (müüdud kaupade maksumus) 300 IRYt 1 (varud perioodi alguses) 211 APt 1 (hankijatele maksmata arvete algsaldo) 50
eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Kartell üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi, mille eesmärgiks on kahjustada konkurentsi ostu- või müügihindade kindlaksmääramise, tootmise või müügikoduste piiramise või kaubaturgude jagamise kaudu. Inimene kui tarbija Isiklik ja pere eelarve finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. Eelarve piirangud Säästmine osa sissetuleku hoidmine, mitte koheselt kulutamine toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud.
807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajanduses maasikaistanduse rajamiseks. Projekti algideeks on maasikaistanduse rajamine, et toodang oleks võimalikult sihttarbijale lähedal
5. Koolituskursused 3x3 ** ** ** Otepääl, Vihtis ja päeva Kumlas 6. Projekti vahe- ja ** ** lõpp-raport 38 Marju Medar Projekti Tegevustemeeskond ja ressursside planeerimine Eelarve • Eelarve on projekti finantsplaan, milles kajastatakse tegevuste läbiviimiseks vajalikke ressursside rahalist väärtust ja aega, millal finantse vajatakse. 39 Marju Medar Projekti Tegevustemeeskond ja ressursside planeerimine Miks me vajame eelarvet? • Võimaldab optimeerida finantsressursside kasutamist; • Võimaldab tagada tegevuste sooritamise eelarve ja ajaraamide sees; • Kui tegevus muutub, annab see võimaluse
• Tulude ümberjaotumine • Välismõjude korvamine • Kindlustusteenuste pakkumine Avaliku sektori kulud: • Tarbimiskulutused (G) • Investeeringud (I) • Turusiirded (TR) • Võlaintressid (rD) Avaliku sektori tulud: • Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud • Määrab avalike hüviste pakkumise Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad) • Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral
on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul. 8. Riskianalüüs Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi. 9. Finantsplaan ja Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. finantsprognoosid Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta. Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja
13. Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon - üldise hinnataseme langus, millega kaasneb raha väärtuse kasvamine. 16. Dividend - ettevõtte osanikele makstav omanikutulu ühe aktsia või osaku kohta. 17. Defitsiit - vajak, puudujääk, nappus. 18. Eelarve - Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus. 19. Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki. 20. Import - kaupade ja teenuste ostmine välisriigilt. 21. Elatusmiinimum - ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. 2017. aastal on tunnitasu alammäär 2,78 eurot bruto ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot bruto. 22. Ettevõte -majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 23. Ettevõtja - isik, kes
ning see on otseselt kohaldatav. 8. EUROOPA LIIDU EELARVE Vasta küsimustele: 1. Mis on ELis raha ümberjagamise peamine eesmärk? Elutaseme tõstmine vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamine. 2. Millised valdkonnad on need, mida EL rahaliselt toetab? Tegevused alates maaelu arengust ja keskkonnakaitsest kuni välispiiride kaitse ja inimõiguste edendamiseni. 3. Mitme aasta peale koostatakse ELis finantsplaan? 7 aastaks. 4. Loetle, millistest osadest koosneb ühe liikmesriigi panus ELi eelarvesse? Põllumajandusmaksud ja tollid- põllumajandusmaksud kehtestatakse ELi mittekuuluvate riikide põllumajandustoodangu importimisele. Ka tollimaksud kogutakse kaubavahetusest kolmandate riikidega. Maksustataval käibel põhinevad omavahendid- liikmesriigid kannavad maksustatavalt käibelt ELi eelarvesse kindla protsendi ühtlustatud käibemaksubaasist.
.............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................................................................................11 7 RISKIANALÜÜS.......................................................................................................................14 8 FINANTSPLAAN JA FINANTSPROGNOOSID.....................................................................16 2 1 KOKKUVÕTE Video CV on tarbijatele vajalik ja uudne võimalus tööturul silma paista. Klient maksab hüve eest ehk lõpptulem on tööle saamine. Video CV säästab kliendi aega tööle kandideerimisel ning muudab enda esitlemise tööandjale silmapaistavamaks ja arusaadavamaks. Video CV teenus on mugav, lihtne ja huvitav
toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele. Avalike suhete juht Tiina Eier saatis ajakirjanudsele pressiteate. Lugu avaldatigi Meditsiiniuudistes, (Vt. Lisa 7). Üritust oli palutud ülesse võtma ka Kanal 2 filmimees, Üllar Luup. Kutsutud oli Eesti Ekspress´i fotograaf Annika Haas. Igaks elujuhtumiks oli fotograaf ka palgatud. Kogu info toimunud ürituse kohta kodulehel www.puukeskus.ee. 7. EELARVE/FINANTSPLAAN Eelnavalt juba mainutuna, olid üritusega kaasnevad tegelikud kulutused enam-vähem kogu ettevõtmise organiseerimisaja küsimärgi all. Reaalsed kulud olid sõltuvuses otseselt sponsorite kaasamisest ning nende panustest. Eesmärgiks oli hankida võimalikult palju teenuseid, tooteid ja muud õnnestumiseks vaja minevat sponsorluskorras. Ürituse eelarve oli antud 70 000,- Eesti krooni. 9 Reaalsed kulud:
, ress. kättesaadavus eesm. saavutam. Plaanide muutm. Tulemuste hindam. ja Tegutsem. eesm. saavut. läht. saadud infost võrdlem. püstit. eesm. nimel Plan. on pidev protsess ja selle aluseks peab olema e/v äriplaan, mis paneb paika eesm. Maailmas tehakse strat. plaan 5-10 aastaks, meil vähemalt 3 aastaks. Firmasisese plan. põhimõtted. Firmasisese plan. tulemus on finantsplaan (eelarve) - firma kvantit. teg.plaan konkr. tingimustes firmale tervikuna ja allüksuste jaoks. Finantsplaan võtab arvesse: · firma üldisi strat. suundumusi ja eesm., · maj.keskkonda ja selle muutusi. Finantsplaan kajast. loodetavat: · tulude, kulude ja kasumi mahtu, · finantsseisu varade ja kapitali lõikes, · rahavoogusid Plan.meetodid jagun.: 1) Traditsioonilised meetodid - lähtuvad hetkeseisust ja teatud kasvutempodest, vaadeldes iga uut per. kui eelmise teatud korrektsiooni
7. Tootearendusplaan (teenuste arendusplaan). 8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja
7. Tootearendusplaan (teenuste arendusplaan). 8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja
Planeerimine on etapp, mis annab vastuse küsimusele, kas äriplaanis püstitatud eesmärgid on jõukohased ja nende teostamine majanduslikult kasulik. Planeerimine hõlmab ressursside (aeg, inimesed, raha) kavandamist ja kalku- leerimist. Tegevuskava kirjeldab projekti tegevuste ajalist järjestust ja kestust, tegevuste hierarhiat ja koordineeri- mist, tegevuste katmist ressurssidega. Finantsplaan sisaldab projekti investeeringute ja finantseerimise allikaid, kulude-tulude eelarvet ja finantsseisundi prognoosi. Investeeringute ja finantseerimise eelarve koosneb kahest poolest, ühelt poolt projektiga seotud investeeringutest ja väljaminekutest, teisalt nende ressursside allikatest. Tu- lude-kulude eelarve võtab arvesse kavandatava müügimahu (tulud) ja muutuv- ning püsikulud vastavalt nende tekkimise momendile
•uute turgude hõivamine; •uute toodete väljalaskmine; •ühinemised, jagunemised, ülesostmised. -perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine •lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; •finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani; -lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat •konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; •võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. 31 Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: • rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist; • määratakse kindlaks eksperthinnangute teel;
13. Aktsiakapital 2500 2500 2500 2500 2500 14. Eelmiste periood.jaot.kas. 699,0 1957,1 3887,8 6413,6 15.Aruandeaasta kasum(kahj) 699,0 1258,1 1930,6 2525,8 3226,8 Omakapital kokku 3199,0 4457,1 6387,8 8913,6 12140,4 PASSIVA KOKKU 5656,1 6344,2 7676,2 9573 12140,4 18 19 20 5.5.4 INVESTEERIMISE VAJADUS (PROJEKTI FINANTSPLAAN) RAHALISED 1 2 3 4 5 VAHENDID/AASTA aasta aasta aasta aasta aasta LAENUD 1. Pikaajaline laen 3000 Laenud kokku 3000 Laen perioodi lõpuks 2457,07 1887,00 1288,43 659,928 000,0 6 5 1 Omakapital 1
........................................................................14 1.9. Tegevuste hierarhia...........................................................................................15 2. PROJEKTI JA ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA RESSURSID................17 3. PROJEKTI TEGEVUSTE AJAKAVA....................................................................18 3.1. Kommunikatsiooni plaan..................................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll..................................................................................
41. Riigirahanduse funktsioonid: · Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. · Jaotusfgunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. · Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks. 42. Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid: · TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. · SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
104. Palgaerinevuste peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub: ** a) Inimese kaasasündinud füüsilistest võimetest b) Inimese vaimsetest võimetest c) Inimese kasvatusest d) Inimese haridusest e) Inimese kogemusest f) Ka paljudest muudest teguritest --- seda vastuse valikut töösse ei tule 105. Riigieelarve on valitsuse teatud ajaperioodi tulude ja kulude finantsplaan a) Õige b) vale 106. Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad valitsussektori planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad a) Õige b) vale 107. Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus),
varasid, mida saab kiiresti muuta maksevahenditeks, näiteks väärtpaberid. Likviidsusreserviks võib lugeda panga nõusolekut krediidiandmiseks vajaduse korral. 37) Lühiajaline finantseerimine. Lühiajaline finantseerimine tähendab praktikas mõnda päeva. Ettevõte peab võrdlema sisse- ja väljamakseid, jälgima kassaseisu, hindama kapitalivajadust ja likviidsusreserve. Lühiajaliste finantsprobleemide lahendamiseks koostatakse finantsprognoos ja lühiajaline finantsplaan, mis tuleneb prognoosist. 38) Struktuurne likviidsus kuldne finantseerimisreegel (kuldne bilansireegel) ja vertikaalne finantseerimisreegel. Kuldne finantseerimisreegel võõrkapital võib ainult nii kaua olla seotud ettevõttevahenditega, kui kaua on ettevõttes kasutatavad selle kapitaliga muretsetud varad Kuldne bilansireegel pikaajalise kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajalise laenuga (kapitaliga).
Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see komponent või pooltoode jõuaks õigeks ajaks Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks. Peamine tootmisplaan (MPS) Määratleb, mida ja millal valmistatakse Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga Sisenditeks on finantsplaan, kliendi nõudlus, tehnoloogia, tarnijate töökvaliteet Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP) MRP süsteemi edasiarendus, millisesse on kaasatud kliendid ja tarnijad Võimaldab paljude äriprotsesside automatiseerimist ja integreerimist
peaeesmärki. Plaanide liigid: · Planeerimistähtaegade järgi: 1. Lühiajalised (jooksvad) alla 1a 2. Keskajalised 1-5a (operatiiv) 3. Pikaajalised (perspektiivsed) üle 5a · Planeerimisobjektide järgi: 1. Allüksuste ja ettevõtte kui terviku plaanid. · Tegevussuundade järgi: 1. Tootmisplaan 2. Turundusplaan 3. Finantsplaan 4. Materiaal-tehnilise varustuse plaan 5. Tööjõuplaan · Lahendavate ülesannete järgi: 1. Strateegiline (teeb ettevõtte tippjuhtkond) 2. Taktikaline (milliste vahenditega plaane ellu viiakse) 3. Operatiivne (lühiajalised plaanid, nt mida töötajad just tänasel päeval teevad) Planeerimise põhimõtted: · Efektiivse pl-se printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani
d) püüavad täpselt kajastada reaalset maailma 11. Mida alljärgnevast tootmisvõimaluste kõver ei kajasta? a) nappust b) alternatiivkulu c) efektiivsust d) kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses 12. Põhivara ehk püsivkapitali moodustavad: a) materjalid, tooraine, küte, energia b) tootmishooned, masinad, seadmed c) töötajate palgad d) kõik vastused on õiged 13. Ettevõtte bilanss on a) teatud ajahetke seisu kajastav finantsaruanne b) finantsplaan c) aktsiate arvestus d) tulude ja kulude aruanne 14. Usaldusühing on ettevõte, a) kus kõik liikmed vastutavad solidaarselt b) kus kõik liikmed vastutavad osaliselt c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat b) on nõukogu aktsiaseltsi omanik c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16
turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg 51. Lihtmaksed ja dokumendimaksed mõiste ja liigid Lihtmakse- maksed põhinevad tsekkidel ja maksekorraldusel, põhinevad vastastikusel usaldusel ja ei saa kontrollida dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal. 52. Avalikud kaubad kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 53. Eelarve on finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 54. Eelarvedefitsiit- on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad eelarve tulusid. 55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? Eelarve menetlus hõlmab järmisi etappe: 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2
plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud William Edwards. Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kahte taset (1)
erinevate maksude ja varade jaotuse tekkimist, mis vastab riigi kodanike enamuse kehtestamine arusaamadele oiglaselt o Stabiliseerimine o Noudluse mojutamine, hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamine 25. Riigieelarvega seotud moistete selgitused. o Riigieelarve olemus- eesmärgiks hoida majandus kasvavas joones o Riigi finantsplaan- kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada o Riigieelarve koostamise prinsiibid- täielikkus, selgus, ühtsus, täpsus, eelnevus, avalikkus o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud
annaabi.ee 
