Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 (0)

Q: Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad ?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Q: Kui PE on kõrge mida see väljendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Rahanduse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus?
Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahandusesettevõttes oluline?
Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad ?
Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet?
Mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab?
Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust?
Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?
Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske?
Kui PE on kõrge mida see väljendab?
Milj laenud 12 milj Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot Mis on PB?
Mida näitab efektiivsuspiir?
Mis on lisanduvad inkrementaalsed rahavood?
Mis on maksukilp?
Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
Miks pole finantseerimiskulud intressid lisanduvad rahavood?
Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse?
Milleks kasutatakse?
Mis on faktooring selle eelised ja puudused?
Kui laenukapitali hind?
Miks on ettevõtte reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid?
Mis neid eristab?
Mida näitab intresside pariteedi seos Miks see seos peab kehtima?
Mida kujutab endast ettevõtte fundamentaalne analüüs?
Mida see näitaja iseloomustab?

Kordamisküsimused “Rahanduse alused”

Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele?
Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon , rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi.

Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused ? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“
Raamatupidamisarvestus
Finantsjuhtimine

Minevik
Ei arvesta riske
Kasum on primaarne
Bilansiline väärtus
Kindlad reeglid ja seadused

Suunatud tulevikku
Riskianalüüs
Rahavoog on tähtis
Turuväärtus
Väärtuse loomine

„Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €.

Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega
Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit , kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil määral informatsioon mõjutab aktsiahinda. Kuidas finantsturg väljendab varade tegelikku väärtust.
Efektiivsuse vormid:

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).

Põhiidee seisneb selles, et iga järgmine efektiivsuse vorm on eelmise täiendus .

Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus? Näited rahandusest.
Turuosaliste kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega.

Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage.
Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele . Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks.

Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress , liitintress , efektiivne (tegelik) intressimäär , intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress , mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse.
Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile.
EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.

Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Annuiteet kujutab endast rida perioodilisi võrdsete osasuurustega makseid.
Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus .
– kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on
Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus.
kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi , millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks

Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet) ja nende kasutusvaldkonnad
Perpetuiteet ehk igavesti kasvav annuiteet. Perpetuiteedi puhul eeldatakse igavesti kestvaid ühesuuruseid perioodilisi makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti.
Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.

Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk).
Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma .
Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi:

Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul)
Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri.

Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest.
Nimiväärtus/nominaalväärtus ( nominal , principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
Väljalaskeväärtus ( issue price) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid
Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks)

Võlakirjadega seotud riskid
Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering , samas tulu on siiski piiritletud ) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul.

Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile)
Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast:
Tururisk (ka hinnarisk ) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus , mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi.
Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga

Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid
Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto /intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia . Kupongvõlakirja väärtust saab leida järgmiselt: V0 = PVA + PV. Ehk siis võlakirja tänane väärtus on kupongmaksete annuiteedi nüüdisväärtus ning nimiväärtuse nüüdisväärtus. Võlakirja väärtust mõjutab kõige rohkem nõutav tulusus ehk diskontomäär ehk lihtsalt intressimäär, lisaks intressile mõjutab ka võlakirja periood ja tema liik.

Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
YTM ( Yield to Maturity) on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0

Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad ?
Investeerijad ( aktsionärid ) - peamiselt ettevõtte tulevikuperspektiivid, kasum, käive ning seega ka aktsiate hinna võimalikud liikumised, aktsiate tootlus , võimalikud riskid.
Laenuandjad, võlakirjade omanikud - võimalikud riskid ning võlakirjade tootlus, ettevõtte rahavood, maksevõimelisus
Riigiorganid (MTA) - ettevõtte maksukohustuste täitmine, käive, kasum, dividendid
Avalikkus , analüütikud, ajakirjanikud.
Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid ühte mingit osa finantsaruandest. Kõigile on mingil määral see kasulik või ära kasutatav.

Bilansi ja kasumiaruande struktuuri loogika. Olulised kirjed ja sisu
Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne ( bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek.
Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil.
Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum
Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
EBITDA - kulum = EBIT ( ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
EBIT - I ( intressid ) = EBT (kasum enne maksustamist)
EBT - T ( maksud ) = Puhaskasum ( netokasum )
Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum

Mis informatsiooni pakub

ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt?
Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad), mis peavad olema võrdsed.
Varad = kohustused + omakapital . Varad on esitatud likviidsuse kahanemise suunas.
Bilansi puhul võib leida puhta käibekapitali = lühiajalised varad - lühiajalised kohustised

ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt?
Informatsioon, kus kajastatakse ettevõtte majandusaasta tulud ja kulud ning tulemus, kas siis kasum või kahjum .

ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt?
Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest.
Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid .

Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet?
Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne .
Kuidas hinnata?

Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab?
Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus . Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta.
Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde.

Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused.

Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.

Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne

Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust?

Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ?
Võib eristada käibevälteid ja kordajaid.
Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud ). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud).
Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg ) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).

Varude käibevälde

Varude käibevälde (ehk kuluvälde) =
Varude käibekordaja =
Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu.

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde

Kreditoorse võlgnevuse käibevälde =
Kreditoorse võla käibekordaja =
Näitab, millal arved tuleb ära maksta.

Debitoorse võlgnevuse käibevälde

Debitoorse võla välde =
Debitoorse võla käibekordaja =
Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine.
***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit.

Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske ?

Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu?
Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla
kontrollimatut kasvu.
Olulisemad mõisted:
Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.)
Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad – lühiajalised kohustused
Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne.
Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte
1,1

Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine

Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)

Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud).
Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i)

Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)

Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on.
Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B?
Lahendus:
Koguvarad – laenud = omakapital 800 000
P/B =
= 1,5

Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve , tulumäärade vaheline korrelatsioon jms
Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. Aktsiate hoidmisega portfellis on võimalik hajutada peaaegu pool nende riskantsusest, kusjuures efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral.
Hajutamine – oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides.
Spetsiifiline risk - ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk. See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada.
Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika , kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi.
Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
Tulumäärade vaheline korrelatioon – statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad väärtpaberite hinnad kõiguvad. Väike korrelatsioonikoefitsent vähendab portfelli riskantsust ja suure arvväärtusega korrelatsioonikoefitsent suurendab seda.
Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]
• Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
• Väärtus +1 viiitab perfektsele pos seosele
• Väärtus 0 seevastu näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
• Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.

Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine
Kui on tegemist üksiku väärtpaberiga, siis vaatame standardhälvet, kui portfelliga, siis vaatame beetat. Beeta näitab, kui palju muutub väärtpaberi hind turu suhtes. Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga, spetsiifiline risk on beetakordaja puhul elimineeritud või väga väike. Standardhälbe puhul on tegemist veel hajutamata portfelliga või üksiku väärtpaberiga.

Mida näitab efektiivsuspiir ? Efektiivne portfell ?
Efektiivsuspiir on kujutatav kõverana ning selle järgi on võimalik leida kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir. Näiteks: me võime vähendada investeeringu riske, ilma et me kaotaksime tulususes. Efektiivse porftelli puhul, portfell sisaldab piisavat arvu aktsiaid , et spetsiifiline risk oleks hajutatud .
Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.

CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia)
CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes.
Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada.
Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära investorid ootavad , kui võetakse turu keskmine risk.
CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus.
Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus)
RF – riskivaba investeeringu tootlus
Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
(Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat
Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset.
Ri = Rf + β (Rm-Rf)

Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? (näited)
Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud .
Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse.
Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule

Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja.
Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t)
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t)

Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud , kõrvalnähud , käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid

Pöördumatud kulud (sunk costs ) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis - ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Alternatiivkulud ( opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
- Müügikaotus – tullakse turule uue tootega , aga see võib kahju teha varasematele toodetele , kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul.

Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata.
Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel.

Miks pole finantseerimiskulud (intressid) lisanduvad rahavood?
Intressid ei ole projektide puhul lisanduvad rahavood, sest finantseerimiskuludega arvestatakse projekti rahavoogude diskonteerimisega, mis on sisse arvestatud kapitali hinda.

Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused)
Tasuvusaeg on periood, mille jooksul oodatavate iga- aastaste rahavoogude summa ületab alginvesteeringu kulud. Firma määrab ise endale nõutava tasuvusaja. Kõik investeerimisprojektid, mis selle aja jooksul ära ei tasu, lükatakse tagasi.
Plussid
Miinused
1 .Lihtne mõista
2. Arvestab seda, et hilisemad rahavood on riskantsemad rahavood
3. Rõhutab likviidsuse tähtsust
1. Ignoreerib raha ajaväärtust
2. Vajab meelevaldset kriteeriumi (ajaperioodi, millega võrreldakse)
3. Ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu
4. Eelistab lühiajalisi projekte, järelikult uurimis ja arenguprojektide puhul raskem kasutada

NPV meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused)
NPV ehk Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value, NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. NPV'd rakendatakse ettevõtte projektide hindamisel. Kui NPV on >= 0, siis on mõistlik projekt vastu võtta, sest kõik, mis on suurem nullist suurendab juba ettevõtte väärtust ning projekt on tasuv .

IRR meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused)
Sisemine tulusus ( Internal Rate of Return, IRR) on diskontomäär, mille kasutamine diskonteerimisel võrdsustab investeeringu puhta nüüdisväärtuse (NPV) nulliga. Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tulusus (IRR) ületab nõutavat tulusust ( WACC )
IRR vastab diskontomäärale (k), mil projekti NPV = 0.
Plussid
Miinused
1. Tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt viib samale järeldusele
2. Lihtne mõista ja teistele mõistetavaks teha
1. Ebatavaliste rahavoogude puhul võib saada mitu tulemust või üldse mitte toimida
2. Võib viia valedele järeldustele üksteist
välistavate projektide hindamisel

Ekvivalentne annuiteet ja selle rakendamise vajadus
Ekvivalentne annuiteet on meetod, mida kasutatakse ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks.
Kapitali hind võtab intresse arvesse. Kõigepealt peab rahavoog olema piisav, siis vaatleme kuidas seda finantseerida.

Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse?
Kapitali hind - cost of capital. Lihtsustatult on WACC ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt. Firma vaatenurgast, ettevõtte soov teenida tulu, et rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures. Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks, kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna.
Kasutatakse:
Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs):

Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana)

Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel)

Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt , et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini

Ettevõtte vää rtuse hindamisel

Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks.

Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne)

Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas. Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind.

Mis on faktooring , selle eelised ja puudused?
Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus
Eelised:

Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega;
vabastab ettevõtte käibevahendid;
lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist;
suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi;
võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele.
Võ imalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring)

Puudused:

Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; 􏰀
Kui müügiarve keskmine vää rtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks;
Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võimalus tasumiseks siis kui “raha on”.
Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam.

Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage.
Jah, sest omakapital on alati seotud kõrgema riskiga. Kui mõelda pankrotile, siis ettevõtete omanike nõuded rahuldatakse viimases järjekorras.
Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga. Omanike nõuded rahuldatakse viimasena.

Miks on ettevõtte reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
Kuna omakapitali hind on reeglina kõrgem võõrkapitali hinnast . Võõrkapitali hind toob kapitali hinda (WACC) allapoole, seega projekti tasuvus muutub. Kui kogu projekt rahastada kõrge nõutava omakapitali hinnaga, siis projekt muutub oluliselt kallimaks.

Kuidas kasutatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul
Kapitali hind on diskontomääraks NPV puhul. IRRi puhul minimaalne nõutav tulumäär.

Mida iseloomustab finants - ja tegevusvõimendus
Finantsvõimendus on firma kapitali struktuuris laenu kasutamise tase - laenu kasutamine suurendab nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes.
Tegevusvõimendus ( operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid.

Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid?
Investorid saavad ise tekitada endale sobiva võimenduse. Kui puuduvad maksud ja turud on efektiivsed, siis ettevõtte väärtus on sõltumatu kapitali struktuurist.
Järeldus 1: väärtust ei saa tekitada millestki .
Järeldus 2: otsused kapitali struktuuri kohta ei tohiks mõjutada iseseisvalt ettevõtte väärtust. Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised – ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta.

Kompromissi ning finantshierarhia teooriad (välise finantseerimise preemia) kapitali struktuuri kujunemisel
Kompromissiteooria:
Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud

D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus
Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud
Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel.
Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema , kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab

Otsesed pankrotikulud – kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms
Kaudsed pankrotikulud – näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele – mitte keskendumine põhitegevusele jpm
Kompromissiteooria jõuab järelduseni, et ettevõttel eksisteerib optimaalne kapitali sihtstruktuur!!!!!!
1. Mingil määral on laenamine kindlasti kasulik
2. Liiga palju laenamist on kulukas (intressitõus ja pankrotikulud)
3. On olemas optimaalne kogus laenu.

mille puhul WACC on minimaalne,
ettevõtte vää rtus maksimaalne

Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga , mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest.
Finantshierarhia teooria
Põ hineb informatsiooni asümmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid
Investoritel võib olla põ hjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda.
Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks.
Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõ tete kapitalistruktuuriotsuseid.

Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit , aktsiate tagasiost ja rahaline dividend .
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra.

Lintner ettevõtete dividendipoliitikast, jääkdividendide teooria
• Ettevõte maksab välja vaid selle osa mis jääb üle peale kasumi reinvesteerimist
• Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja.
• Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest.

Finantstasuvuse hindamine
Investeerimisprojektis peab NPV = 0

Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid , mille väärtus sõltub alusvara liikumisest . See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest.
Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks.

Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted

Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing
Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Put – ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tehinguhind – ehk täitmishind ehk rakendushind .
Optsiooni kirjutaja ( müüja ) - tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.
Rahas ja rahast väljas optsioon - Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi.
Optsiooni preemia – ehk optsiooni hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel.
Euroopa tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval.
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul.
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse.
Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel.
Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus

Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva.

Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab?
Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles:

Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal

Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal.
Forwardleping

Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed.
Ei kaubelda börsil (on over-the- counter market (OTC), ehk letiturg)
Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis.

Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted (sh futuuri alustamise tagatisnõue, igapäevane ümberarvestus turuhindadesse jms)
Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad , iga-päevane kasumi/ kahjumi arvestus (marking to market) jne

Futuuri hind (futures price) – hind, millega tehing tulevikus toimub
Väärtuspäev (settlement date) – päev, millal kokku lepitud tehing toimub
Arveldus (settlement type) – lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis – cash settlement (enamasti), physical settlement (harva)
Alusvara (underlying) – vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse
Pikk positsioon (long position ) – võtab futuuri ostja
Lühike positsioon (short position) – võtab futuuri müüja
- Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb.
- Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Futuuri tagatis (margin) – lepinguga kauplemiseks deponeeritav tagatissumma. Investeerima kohe ei pea, aga lepingu sõlmimisel on tagatis vaja kindlalt maksta.
Tehingu garanteerimine ( clearing house) – tehing garanteerib arvelduskoda

Valuuta spot ja forwardkurss
Spot kurss – hetkel noteeritud hind kohe täitmiseks (reaalselt toimub arveldamine kuni 2 päeva jooksul, ingl settlement)
Forward kurss – tulevikutehingu täna kokku lepitud kurss. Näiteks lepitakse kokku osta dollareid kursiga EUR/USD=1,4457 kahe kuu pärast. Kui tänane kurss on 1,4256 siis on oodata euro kursi tõusu …… punkti võrra. Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga ( sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga.

Mida näitab intresside pariteedi seos. Miks see seos peab kehtima?
On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi.

Forwardite ning optsioonide kasutamine valuutariskide maandamisel.
Valuutaforward – kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast.
Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus)
Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas, siis sõlmitakse forwardleping valuuta müüügiks tulevikuks tänase forwardkursi alusel (Lühike positsioon forwardlepingus)
Optsioonide kasutamine:
näit aktsiapositsiooni kindlustamine müügioptsiooniga, valuutaoptsioonide ostmine valuutariski maandamiseks jpt)

Mida kujutab endast ettevõtte fundamentaalne analüüs?
Fundamentaalne analüüs ( Fundamental Analysis ) - On investeerimise filosoofia, mille kohaselt püütakse investeerida erinevate analüüsimeetodite teel tuvastatud alahinnatud aktsiatesse ning müüa fundamentaalselt ülehinnatud aktsiaid lootuses et turuhinnad liiguvad fundamentaalse, ehk õiglase väärtuse suunas.
Tulude fundamentaalne analüüs ei tööta , ajalooline info ei oma prognoosivõimalusi tulevikuks. Pikaajaliselt reaalselt häid tulemusi eriti ei saavutata.

Vabad rahavood ettevõttele (FCFF)? Mida see näitaja iseloomustab?
Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm , FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid.

Ettevõtte kontrollväärtuse preemia

Osaluse väärtus millega kaasneb efektiivne kontroll ettevõtte tegevuse üle.
Võib määrata juhtkonna ja selle tasustamise. Kujundada ettevõtte eesmärke ning strateegiaid
Osta ja müüa e/v varasid (restruktureerida)
Osta ja müüa teisi ettevõtteid
Ettevõtte likvideerida
Kujundada dividendipoliitikat
Võtta vastu otsuseid börsile mineku kohta jne jne

Üldiselt on see preemia positiivne – eeldusel et omanik teab mida ta teeb ja teeb seda õigesti!
12

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 386 allalaadimist

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #1

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #2

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #3

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #4

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #5

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #6

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #7

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #8

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #9

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #10

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #11

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015 #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

386 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

niisamasiin Õppematerjali autor

Rahanduse aluste 2015. aasta eksami kordamisküsimused (teooria). Mõni üksik on jäänud ka vastamata

Sarnased õppematerjalid

docx

Raha ja pangandus

EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub ku

Rahandus ja pangandus

docx

Rahanduse alused

1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab

Rahanduse alused

docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e

Rahanduse alused

docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Majandus

doc

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · Indiviidid eelistava

Rahanduse alused

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

Rahanduse alused

doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus

docx

Finantsjuhtimine kordamine

SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssi

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid