Kunst raekojas (0)

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari - maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576 . aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum , Los Angeles , USA; Kunsthistorisches Museum, Viin , Austria; Mus�e du Louvre , Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland ; Museo Nacional del Prado , Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam , Holland; Mus�e des Beaux - Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k� idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni , kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos demonstreerib suurep� raselt Key virtuoosset oskust mitte maalida modelli kui iseloomult staatilist kuju, vaid kui isikup �rast personaa�i. Maal on avaldatud Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�. Portreel kujutatud mehe nimi on j��nud tundmatuks, kuid messingmedaljonidest kett kost��mil m��ratleb teda kui �llast isandat, gildi esinduslikku liiget ja Antwerpeni teenelist tegelast. Medaljonidel on monogramm HG ja Habsburgi kotkas, mis olid t�en�oliselt Antwerpeni markkrahvi vapi s�mbolid. ****** Aelbrecht Bouts oli Madalmaade tuntud kunstnike perekonna esindaja � kuulsa maalikunstniku Dieric Bouts vanema (u 1415 � 1475) poeg ja �pilane, Dieric Bouts noorema vend ja Jan Boutsi onu. P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio , samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee . Loomingulises tegevuses j�rgis Dieric Bouts noorem isa traditsioone, kuid Aelbrecht t��tas v�lja oma individuaalse stiili, mis paistis silma kunstiliste kujundite suurema ilmekuse ja koloriidi erksusega. Tema maalilaad on suuresti m�jutatud Hugo van der Goesi loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi , Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites . Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest. Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi, piinamisest paistes veene otsaesisel ja kaelal . Sellised, sageli v�ikesem��tmelised dramaatilised pildid olid loodud spetsiaalselt, et tollases vaatajas esile kutsuda kaastunde meditatiivset seisundit . Seistes Kristuse kuju ees, kes f��siliselt ja ps��hiliselt inimeste pattude lunastamiseks oli kannatanud, v�is inimene enam m�ista altruismi eksistentsiaalset olemust. Selle teema k�ige varasema n�ite leiab Berliini Nationalgalerie�s eksponeeritud altari tiiva p��rdel, mis on dateeritud aastasse 1520 . ****** Albrecht D�rer s�ndis kullassepa pojana , kelle esimesed kunsti�pingud m��dusid isa k�e all. Peagi avaldus tema geniaalne joonistajaanne, mis kulmineerus sellega, et D�rerist sai silmapaistvaim Saksa kunstnik ja suurim p�hjamaade renessansiajastu meister �ldse, keda tuntakse isikup�raste maaliliste grav��ride j�rgi. D�reri virtuoossed puul�iked t�id talle kuulsust �le terve Euroopa juba varases nooruses. P�rast �pinguid Itaalias naasis D�rer N�rnbergi, kus ta avas oma ateljee ja p�hendus kogu eluks s�venenult kunstile. Lisaks mainekale ja aktiivsele tegevusele kunstnikuna oli D�rer ka matemaatik ning teoreetik, k�sitledes muuhulgas p�hjalikult ka ideaalse ilu kaanoneid, teoretiseerides, et ilu on looduse looming, mille p�hialuseks on korrap�rased reeglid, kood, mis vormib ilu struktuuri. D�reri ellusuhtumise, filosoofia, ajastutundlikkuse ja fantaasia ning uuendusliku meele parimaks n�iteks on tema tehniliselt laitmatu ja sisult k�nekas looming. Albrecht D�reri t��d on eksponeeritud erinevates muuseumites �le maailma, sealhulgas Albrecht-D�rer- Haus , N�rnberg, Saksamaa; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Birmingham Museums & Art Gallery , Birmingham, Inglismaa; Riiklik Ermitaa �, Sankt - Peterburg , Venemaa; J. P. Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York , USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; ja paljudes teistes. 1513. ja 1514. aastal l�i D�rer oma parimad vasegrav��rid: �R��tel�, �P�ha Hieronymus � ja �Melanhoolia I�. Neid kolme teost on kirjanduses palju anal��situd, arvamused on olnud p�hjalikud, kohati ka keerukad ja vastuolulised, keskendudes t��de salap�rasusele ja ikonograafilistele detailidele. �R��tel, surm ja kurat�, signeeritud �S AD� 1513, millest t�ht S viitas teose sangviinilisusele, on D�reri �ks k�ige kuulsamaid t�id �ldse. D�rer ise nimetas seda lihtsalt �Der Reuther� v�i �Ratsanik�. Grav��ril on kujutatud lahinguvarustuses kristlikku r��tlit kitsas m�ekurus, keda saadavad seak�rsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks r��tlile meelde tema elu l�hidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult �ra kasutama r��tli iga eksimust. Ent �ilis ratsanik l�heb edasi, ignoreerides vapralt �mbritsevat ja n�idates �les t�ielikku p�lgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks s�mboliks, milles v�ljendub au ja mehelikkus. Kaugel tumeda metsa kohal k�rgub turvaline kindlus , mis ilmselt on r��tli teekonna sihtpunkt. R��tlit �hvardavad Surm ja Saatan, kuid teda kaitseb s�javarustus, mida v�ib �lekantud t�henduses vaadata kui usu soomusr ��d, nagu seda on kirjeldanud Hollandi humanist ja usu�petaja Erasmus Rotterdamist oma k�siraamatus �Kristliku s�duri k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani �), 1501. Grav��ri tuleb vaadata ka kui kristliku p��semise allegooriat psalmi 23:4 s�nade j�rgi: �Ka kui ma k�nniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need tr��stivad mind.� ******* Anthonie van Borssom oli maalikunstnik , graafik ja joonistaja; Amsterdami koolkonna 17. sajandi kolmanda veerandi �ks juhtivaid meistreid. Professionaalse ettevalmistuse sai kunstnik Rembrandti kuulsas ateljees Amsterdamis , mida ta k�lastas 1640. aastate teises pooles . Rembrandti k� rval on Borssomit m�jutanud ka Paulus Potteri animalistlikud maalid, Jacob van Ruisdaeli maastikud ja Aert van der Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas j�rgmistes muuseumites: Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland; Fitzwilliam Museum, Cambridge , Inglismaa. Van Borssomi �Kuuvalguse maastik � on m�jutatud just Hollandi nimekaima maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai professionaalse kunstihariduse tolleaegse kuulsa Haagi portretisti Jan Anthonis van Ravesteyni (u 1572 � 1657) ateljees, j�rgides tema laadi . T�nu oma suurep�rasele �petajale omandas Sarburgh patriitside ringkonnas austatud portretisti kuulsuse. Aastatel 1620 � 1623 t��tas Sarburgh Bernis; j�rgnevatel aastatel on dokumenteeritud tema viibimine Baselis ja K�lnis. 1632. aastast t��tas ta hinnatud kunstnikuna Haagis , kus maalis mitmeid valitsevate Iraani v�rstide esindajate portreid. Bartholom�us Sarburgh on saanud tuntuks L��ne-Euroopa tollases kunstis ka kui hiilgav meister, kes t�nu oma suurep�rastele oskustele tegi �ravahetamiseni sarnase koopia kuulsa Hans Holbein noorema maalist �B�rgermeister Meyeri Madonna�, mis m��di Prantsuse kuninganna Maria de� Medicile ja mida loeti tegelikuks originaaliks isegi kuni 1871. aastani. Teos on laialdaselt tuntud kui �Holbein-Streit� ja asub praegu Saksamaal Dresdenis maaligaleriis Gem�ldegalerie Alte Meister. K�esoleval ajal kohtab t�ielikult Bartholom�us Sarburghile omistatud teoseid v�ga harva ning need pakuvad kollektsion��ridele suurt huvi. Peale m�ne erakogu Euroopas leidub neid Amsterdami, Baseli ja Berni muuseumites ning Jegenstorfi ja Oberhofeni losside galeriides � veitsis . K�esolev mehe portree kujutab traditsioonilist poolfiguuri neutraalsel foonil , mille meister maalis 1620ndate aastate aktiivsel loominguperioodil Bernis ja Baselis. Modelli piduliku staatilisuse on Sarburgh ilmestanud tema iseloomujoonte oskusliku v�ljatoomisega. Autor loob veenva karakteri, kelle muhe isikup�ra ja vaatajale suunatud k�nekas pilk annavad edasi ajastu hoiakuid ning provotseerivad lugema selle t�paa�i tagamaid. Portree m�jub mitte �ksnes kui v��ras �ksikisik, kes j��b oma kunagistesse raamidesse, vaid kannab endas ka �ldistust tollasest inimesest, andes teosele ajaloolist lisav��rtust. T�helepanu v��rib ka kunstniku detailipeen r�ivakangaste k�sitlus, mis annab edasi materjali iseloomu, edevat kraed ja pidulikku n��birida kuuel. ****** Maalikunstnik ja arhitekt Bartholomeus van Bassen oli 17. sajandi hollandi maalikunsti arhitektuurilise �anri �ks peamisi esindajaid. Kirikute ja losside kujuteldavate interj ��ride maalija. Enamiku stafaa �idest tema maalidel on reeglina teinud teised kunstnikud , sagedamini Frans Francken II, Esayas vande Velde, Cornelis van Poelenburgh ja Anthonie Palamedesz. Aastal 1639 m��rati Bassen Haagi linna arhitektiks. Bartholomeus van Basseni teosed on esindatud Amsterdami, Pariisi, Haagi, Kopenhaageni, M�ncheni, Berliini, Budapesti, Londoni, Detroiti, Glasgow ja Sankt-Peterburgi muuseumites. �M�istujutt rikkast mehes ja Laatsarusest� kuulub Bartholomeus van Basseni k�pse perioodi t��piliste t��de hulka. Sellel maalil kujutatud muinasjutust p�rineva varaka mehe interj��r on detailideni viimistletud . Autor on keskendunud teose ruumis�gavuse loomisele ja selle rikkaliku sisustuse ning peente seinamustrite edasiandmisele. Lisaks interj��rile on suurep�raselt v�lja joonistatud ka tegelaskujud; kunstnik maalib ilmekalt nende poose ja moodsaid r�ivaid. V�lise muretuse k�rval ei puudu pildilt ka teatud k�lbelised seadusp �rasused. �ldreeglina tuleb maali lugeda vasakult paremale, seega algul r��mustavad silma v�rviderohkus ja lust ning j�ukuri residentsi pillav, uhke interj��r, kuni j�rsu kontrastini, milleks on Laatsaruse k��rus ja r�balais kuju. Laatsaruse vaataja poole p��ratud n�gu n�ib rahulikuna ja keskendununa, justkui hoiatades kergemeelse elu eest. See maal on �ks paljudest van Basseni fantaasiainterj��ridest, mille hulka kuulub ka samateemaline teos aastast 1624, mis asub Hannoveris Nieders�chsisches Landesmuseumis, maal G�ttingeni �likooli kunstiajaloo osakonnas ja kuup �evata renessansiinterj��ri maal pidus��gik�lalistest Amsterdamis Rijksmuseum�is. ****** Benjamin Gerritsz Cuyp, Dordrechti kunstnike d�nastia esindaja, spetsialiseerus �anrimaalile ja religioossetele s�eedele. Tema piltidele on omane dramaatiliste situatsioonide kujutamine, eraldiseisvate karakterite meisterlik teostus ning tugev ja t�pne emotsioonide tunnetus, milles on tunda Utrechti caravaggistide ja tollase suurnime Rembrandt van Rijni vahetut m�ju. T�nasel p�eval on Benjamin Cuypi t��d eksponeeritud muuseumites �le maailma, sealhulgas Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Liechtenstein Museum, Viin, Austria; Museum of Fine Arts, Houston, Texas , USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Muzeul Na?ional Brukenthal, Sibiu, Rumeenia ; Mus�e des Beaux-Arts de Bordeaux , Prantsusmaa; Kremer Collection , Haag, Holland. Sellel teosel, mis on kunstniku poolt signeeritud �Cuyp�, on kujutatud episoodi Matteuse evangeeliumist (Mt 28:1�7), kus Issanda ingel laskus taevast Kristuse kaljuhaua juurde ja veeretas kivi hauaukse eest. �Aga ta n�gu oli nagu v�lk ja ta r�ivad valged nagu lumi� (Mt 28:3). �Aga hirmust tema ees v�risesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud� (Mt 28:4). Cuyp on oma teosel suurep�raselt maalinud valgust, mis on omandanud jumalikud m��tmed. Autori julge ja oskuslik maalijak�ekiri teenib tollase ajastu kunsti eesm�rki, kus loojad p��dsid vastutustundlikult ja t�etruult edasi anda kristlikke teemasid, et nende dogmaatikat emotsionaalselt �igesti esile t�sta. Valgusest �mbritsetud ingel l�bistab �ise pimeduse ja hirmutab �ra roomlastest valvurid. Cuypi t�pselt valitud maalitehnika v�imendab stseeni palavikulist �hkkonda, kus Kristus ise on kohal vaid s�mboolselt. Seda v�ljendab poeetiliselt ebamaine valgus, mis kumab kaitsvalt �mber ingli ja valgustab koopasuu kaugusi, ent langeb valvuritele kui paljastav vihk, mille eest s��dlaslikult p�geneda. ******* Carl Andreas Rutharti teatakse eelk�ige kui loomade maalijat, kuna ta Antwerpenis olles (gildi registri andmete j�rgi 1663/64) puutus kokku Flaami maalikunstnikega, kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele. Carl Ruthart kuulub vaieldamatult 17. sajandi saksa kunsti anima �anri parimate meistrite hulka. Tema stiil kujunes kuulsate animalistide Frans Snydersi ja Paul de Vosi loomingu m�jul. Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma . 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant �Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze , Viini, N�rnbergi, Leipzigi , Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici, Austria ertshertsog Leopold Wilhelm ja Liechtensteini v�rst Karl Eusebius. Kunstnik dateeris oma t�id harva, kuid otsustades selle teose k�rge taseme ja kindlale perioodile omase maalitehnika j�rgi, on antud stseen �gedast v�itlusest kahe leopardi ja hirve vahel maalitud Rutharti poolt aastatel 1665 � 1667. T�� natuuritruudus ja stseeni ehedus m�juvad veenvalt kui loomade tegelik v�itlus, ent ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest v�itlusest paralleelina inimeste maailmas, kus kaks j�uliselt �lekaalukat tegelast on �he kallal, viidates kiskja loomuse paratamatule tegelikkusele, kuid samas ka liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn , kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford , Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade ja peegelduvate pindade kujutamine, millega kunstnik n�itas oma annet tegelikkuse illusioonide loomises. Clara Peetersi loomingu uurijad viitavad tema sihip�rasele religioosse s�mboolika kasutusele. N�iteks kala on siin p�sivalt Kristuse s�mbol, austrid aga k�lluspeo ja erootika m�rk. 17. sajandil oli kasutusel austrite t�lgendus, mille j�rgi nende avatud poolmed t�hendasid maisest kestast lahkuma valmistuvat hinge. V�hk t�hendas sageli maailma keerdk�ike, kuid ka tarkust. Kass, tegus ja osav loomake, kes on haaranud k��ntega suurest kalat�kist, tuletab j��valt meelde lihalikke naudinguid. ******* Cornelis Saftleven p�rineb kunstnike perekonnast � maalijatena on tuntud ka tema isa ja kaks venda. P�rast �pinguid Rotterdamis, t�en�oliselt oma isa k�e all, reisis Cornelis 1632. aasta paiku Antwerpenisse. Autori teemade valik oli mitmekesine . Tema varasemad t��d kujutavad portreid ja talupojainterj��re, mida on m�jutanud Adriaen Brouwer, aga kunstnik maalib ka rannastseene ning piibli- ja m�toloogiaainelisi t�id. 1634. aastal viibis Cornelis Utrechtis oma venna Herman Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami , kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan . Saftleveni k�ige isiklikum panus hollandi maalikunsti oli p�rguteemade kujutamine. Kunstniku satiirilised ja allegoorilised teosed olid ��rmiselt innovatiivsed. Eriti meisterlik oli Saftleven loomade maalimises. Ta kujutas neid tihti toimekate tegelastena, kellel oli varjatud allegooriline roll. H�sti tuntud on ka Saftleveni musta kriidiga tehtud joonistused �ksikute figuuridega, enamasti noorte meestega, v�i sket�id loomadest, kus ilmnevad Savery m�jutused. Temalt on kokku s�ilinud umbes kakssada �limaali ja viissada joonistust. Cornelis Saftleveni maale v�ib leida mitmetest muuseumitest ja erakollektsioonidest �le maailma. Tema parimad t��d on hoiul sellistes muuseumites nagu Dallas Museum of Art, Texas, USA; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum of Fine Arts, Boston , Massachusetts, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Royal Collection, London, Inglismaa; Akademie der Bildenden K�nst, Viin, Austria; Bowes Museum, County Durham, Inglismaa. Siin esitletud teos on lummav n�ide Saftleveni vaimustavast satiirist ja kummalistest stseenidest. Maalil v�ib n�ha noort meest ja last laudauksel; nad vaatavad , kuidas ahv juhatab kasside koori, mida ��kull ja harakas tooli pealt ergutavad. K�ik kassid kannavad kaelas peeneid paelu ja kraesid ning �hel neist on isegi peakaunistus. Lauda p�rand on kaetud m�ngukaartide, t�ringute ja alkoholipudelitega, mis viitavad patusele j�udeelule. 17. sajandil peeti kasse, ahve ja harakaid tujukateks ja ebausaldusv��rseteks loomadeks ning ��kulli, kes t�nap�eval on tarkuse v�rdkuju, asjatundmatuse ja m��dutundetuse s�mboliks. T�tt-�elda oli �zoo zot als een uyl� (�t�is nagu ��kull�) populaarne hollandi k�nek��nd, mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel, kes stseeni pealt n�evad, niisamuti nagu Saftleveni maali vaatajale, on �pris selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents . Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud , et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga, kuid hinnatud olid ka kunstniku vasegraveeringud. Arvatavasti oli Cornelius Bellekini isaks Jean Bellequin (u 1597/98 � 1636 ), kes tegeles samuti p�rlmutri t��tlemisega. Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja k�rtsistseene v�i linnapidustusi. Autori loomingu hulka kuuluvad aga ka suureformaadilised perekondade portreed maastike foonil. Muuseumite hulka, kus on eksponeeritud Cornelius van Bellekini maale, kuuluvad Bredius Museum, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa. Hollandi koolkonnale oli eriti selle kujunemise etapil iseloomulik maalitavate stseenide ja tegelaskujude teadlik vulgaarne ja robustne kujutamislaad ning eemaldumine peenest �anriesteetikast. Sellega p��ti vastanduda teistele Euroopa koolkondadele. V�rdselt Adriaen van Ostadega ja m�jutatuna David Teniers nooremast, esineb Bellekin eelk�ige kiretu vaatleja ja olustikumaalijana. Tema teosel �Kihelkondlik k�lapidu� tantsivad noored talupojad, m�ngib viiuldaja ja k�laelanikud on isekeskis millegi �le arutlemas. Filigraanselt ja realistlikult maalitud stafaa�id vaheldavad kunstniku h�sti komponeeritud �anrimaastikku. Bellekin jutustab talupoegade elulaadist �ksikasjalikult, s�venedes selle igasse detaili. Sarnaselt oma kaasaegsetele suurmeistritele kujutab Bellekin �lima t�psusega oma aja kombeid, inimeste v�limust, riietust ja elukorraldust, lubades endale rahvaelu idealiseerimist. ******* Antwerpenist p�rit ja seal tegutsenud Rijckaerti (v�i Ryckaerti) perekonnast v�rsus 16. sajandi l�pus ja 17. sajandil mitu suurep�rast flaami kunstnikku. Kuna hollandi keeles t�hendab �rijckaert� rikast inimest, siis v�ib nende nimest j�reldada, et perekond oli v�rdlemisi heal j�rjel v�i isegi v�ga rikas, kuid see j��b k�igest spekulatsiooniks. David Rijckaert I-st (v�i David vanemast) teatakse suhteliselt v�he, samuti nagu tema finantsolukorrast. On teada, et ta oli maalikunstnik, kuid t��tas ka pruulijana ning skulptuuride dekoraatorina. David Rijckaert II oli maastikumaalija Maerten Rijckaerti ( 1587 � 1633) vend. Aastatel 1607 � 1608 v�eti ta meistrina vastu maalikunstnike P�ha Luuka gildi Antwerpenis. Kuigi David Rijckaert II on tuntud eelk�ige kui kunstnik, olevat ta tegutsenud ka kunstikaupmehena. David Rijckaert II-l oli stuudio, kus ta peale oma poja David noorema koolitas teisigi �pilasi, kelle hulgas oli ka kuulus Flaami portreemaalija Gonzales Coques (1614 � 1684 ). David Rijckaert II nat��rmorte leiab j�rgmistes kollektsioonides: Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; Museum voor Schone Kunsten, Gent, Belgia; Muzeum Narodowe we Wroclawiu, Wroclaw, Poola ja Rijksmuseum Twenthe, Enschede, Holland. 17. sajandi maalikunstnikud p��dsid edasi anda k�lluslikku ja kaunist maailma, luues rikkalikke nat��rmorte kaetud laudadega , mis pidid vaataja meeli ergutama. David Rijckaert II on selle �anri �ks rafineeritumaid maalikunstnikke. Iga element tema teostel , olgu toit v�i anum oli hoolikalt paigas; objektide realistliku tekstuuri ja detailide kujutamises demonstreeris autor �limat meisterlikkust. Neid t�id v�ib pidada �itsva flaami kultuuri k�lluse p�hitsemiseks. Esitletud nat��rmort koosneb luksuslikest toitudest ning kallitest kunstiobjektidest. Valguse ja varju elav koosm �ju v��rtustab igat delikatessi pildil, t�stes selle otsekui erilisse staatusesse nii, et isegi avatud mahlased austrid n�evad v�lja nagu kalliskivid. Sarnaselt mitmetele teistele selle ajastu maalikunstnikele r�hutas Rijckaert II iga objekti t�htsust eraldi, v�ltides nende �ksteisega kattumist maalil, komponeerides stseene k�rgemalt ja justkui pealtvaates . See v�te lubas kunstnikul j�lgida iga �ksiku elemendi individuaalseid omadusi ning kasutada v�rve nende t�ies ulatuses. Kompositsioon austritega on loodud tunnetuslikult peenelt, �hendades esemed pildil laitmatult ja parimas dekoratiivses koosk�las. Kujutatava realistlikkus on viidud siin praktiliselt optilise illusioonini. V�rreldes sarnaste dateeritud t��dega v�ib selle maali valmimise ajaks pidada ajavahemikku 1615 � 1620. Sel varajasel perioodil k�tkes iga nat��rmort endas s�mboleid ja t�hendusi, ilma milleta ei loetud teost t�ielikuks. ******* Hollandis valminud t��dele kirjutas autor alla �Edwaert Colyer�, muutes nime hiljem inglaslikumaks: Edward Collieriks. 1673. aastal astus ta Leideni P�ha Luuka gildi ning oli samal ajal ka Haarlemis gildi liige. Edwaert Collieri m�rkimisv��rne looming koosneb kolme t��pi nat��rmortidest, m�nest �anrimaalist, portreest ja ajaloolistest maalidest. Kunstniku nat��rmordid viitavad enamasti surma ja kaduvuse paratamatusele. Harvem kohtab tema �traditsioonilisi� vaikelusid suitsetamisatribuutika v�i toiduga. Kolmandaks p�hendus Collier kompositsioonidele kirjaalustega ja puitplaatidel eksponeeritud tr�kistega, kasutades kolmem��tmelisuse illusiooni loovat tehnikat (trompe l�oeil). Paljud Collieri surmateemalised v�i trompe l�oeil maalid sisaldavad inglise tekste ja objekte ning olid arvatavasti maalitud inglise turu jaoks. Galeriid , kus leiab Edwaert Collieri maalide kollektsioone, on kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Indianapolis Museum of Art, Indiana , USA; National Museum of Western Art, Tokyo , Jaapan; Tate Gallery, London, Inglismaa ja Suomen Kansallisgalleria, Helsinki , Soome. Vaikelude maalimine oli Hollandis v�ga laialdane ja mitmek�lgne. Armastuse rikkalike detailide vastu p�risid Hollandi meistrid Madalmaade vanalt koolkonnalt, nagu ka meisterlikkuse anda edasi esemete t�pseid materiaalseid omadusi, mille nad viisid t�elise virtuoossuseni. � Vaikelu karika , sidruni ja metsp �hklitega laual� (signeeritud ja dateeritud 1663) on tonaalse maalikunsti ja niinimetatud Collieri ontbijt ehk hommikueinete oivaline n�ide, mis j�rgib suurep�raste Haarlemi vaikelumeistrite Pieter Claeszi ja Willem Heda stiili. Pildi k�ik �tegelased� � klaaskarikas, sidrun ja metsp�hklid � moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni, olles l�biimbunud geselligheit kontseptsioonist, mis k�tkeb endas omadusi nagu �rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata. Selle vaikelu lihtsakoelisus ei t�henda ometi, et teosesse ei oleks peidetud filosoofilis-allegoorilist s�gavust, mis on seotud pahede ja vooruste s�mboolikaga ning hollandi kunstis eriti populaarse kaduviku teemaga . Karikas veiniga s�mboliseerib traditsiooniliselt Kristust ja tema lunastusohvrit ristil , purustatud kreeka ja sarapuup�hklid r��givad lunastaja kahetisest olemusest: jumalikust ja inimlikust. Sidrun kui v�ltslik s�ber ehk amicus fictus t�hendas aga v�lise ilu petlikkust, mille taha varjata kibedust ja m�rudust. ****** Frans Snyders oli kuulus Flaami maalikunstnik, �ks suurtest meistritest, kes on avaldanud m�rkimisv��rset m�ju vaikelu �anri kujunemisele Euroopa kunstis. Aastail 1592 � 1593 �ppis ta Antwerpenis Pieter Brueghel noorema k�e all ning van Dycki �petaja Hendrik van Baleni juures. 1602. aastal astus Snyders P�ha Luuka gildi. P�rast 1609. aasta reisi Itaaliasse hakkas ta t��le Pieter Paul Rubensi ateljees. Tol ajal levinud traditsioonide kohaselt, kus iga kunstnik oli kindlalt spetsialiseerunud teatud �anrile v�i motiividele, peeti tavaliseks erinevate autorite koost ��d maalide loomisel. Snyders oli eelk�ige tuntud kui erakordne animalist ja vaikelude meister, ning maalis seega puuviljade, lillede ja loomade kujutisi n�iteks Rubensi t��dele, samal ajal kui Snydersi t��dele maalisid omakorda elemente tema tollased kolleegid. Kunstnikul oli Antwerpenis ka oma heal j�rjel olev ateljee mitmete abilistega. Meistri loomingulise p�randi hulgas omavad erilist kohta suurejoonelised dekoratiivmaalid, mis said nimetuse �Panipaigad� ja �Poed� ning olid loodud mastaapsetesse esindusruumidesse. K�esoleval ajal on Frans Snydersi omaaegsed edukad t��d esindatud Amiensi , Amsterdami, Antwerpeni, Baseli, Besan?oni, Braunschweigi, Br�sseli, Budapesti, Kopenhaageni, Dresdeni, Genti, Karlsruhe, Kasseli, Madridi, M�ncheni, Oxfordi, Pariisi, Philadelphia, Stockholmi, Viini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maailma kunstiloos on Madalmaad saanud vaikelu �anri etaloniks, kus kunstnikud k�sitlesid igat maalitavat elementi ��rmise t�psuse ja terasuse, aga ka poeesia ja s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem ��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu , on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud , panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel ( Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both , kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega stiili, hoolikalt seadistatud kompositsioonivalemi ja meeldej ��va kuldse l�unamaise valguse kasutamise. Herman Saftleveni t�id on eksponeeritud paljudes t�htsamates muuseumites, sealhulgas Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland. Seda Saftleveni itaaliap�rast maastikku peeti t�kk aega Jan Bothi t��ks, kuna stiil seda kunstnikku v�gagi meenutab. Umbes 1950. aastal lahkus teos Sir Francis Cooki (1817 � 1901) kollektsioonist, mis asus Doughty House�is Richmondis. Kui t�� oli 1953. aastal m�nda aega Bothi nime all n�itustel v�ljas olnud, maal puhastati ning leiti Saftleveni signatuur ja dateering 1646 aastast. 1965. aastal avaldas J. Nieuwstraten selle esmakordselt �ige autori nime all, juhtides t�helepanu Bothi ja Saftleveni l�bik�imisele 1640-ndate aastate keskpaigas. Teos on maalitud m�rkimisv��rse vabaduse ja hooga. Bothi m�ju Saftlevenile peeti siiski l�hiajaliseks; temalt on teada ainult veel �ks v�rreldav t��, mis valmis samuti 1646. aastal. Hiljem arendas Saftleven Reini j�e ��rsete maastike panoraamse kujutamise stiili, mille poolest ta ka eelk�ige tuntud on ja mida ta viljeles kogu oma �lej��nud karj��ri jooksul. ****** Jacob van Hulsdoncki elust on teada, et ta oli p�rit Antwerpenist ning et temast sai Ambrosius Bosschaert vanema (1573 � 1621) �pipoiss Middelburgis. P�rast Antwerpenisse tagasip��rdumist registreerus ta seal 1608. aastal P�ha Luuka gildi meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647. aastal. Kuigi Hulsdonckil oli viis �pilast, ei teata nende t�id, v�lja arvatud tema poja Gillise omi. Bosschaerti pere eeskujul maalis Jacob van Hulsdonck peamiselt puuviljadega nat��rmorte ning lilli v�i kombinatsioone neist kahest. Teada on ka m�ningad nat��rmordid kaetud laudade teemal. Autor kasutas erksaid v�rve talle iseloomuliku kuiva pintslit �mbega. Lillepiltide osas v�is Van Hulsdonck saada m�jutusi Osias Beertilt ja Jan Brueghelilt. Tema lille �ied on �ldjuhul maalitud teravate piirjoontega, samas kui lehtede kontuurid on tehtud k�llaltki paksu halliga. Kunstnik ei dateerinud oma teoseid pea kunagi. T�nap�eval leidub Jacob van Hulsdoncki t�id peaaegu k�igis maailma t�htsamates muuseumites, sealhulgas J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Bredius, Haag, Holland. Van Hulsdonck nautis eelk�ige viinamarjade, ploomide, aprikooside, kirsside ja sidrunite ning vahel ka granaat�unte kujutamist neid erinevalt kombineerides. Vaid v�hesed kunstnikud suudavad �letada tema meisterlikkust puuviljade pinna pehmuse ja tundlikkuse ning nende lehtede v�rvi ja tekstuuri edasiandmisel. �hes oma tekstis ristis kunstiajaloolane Laurens J. Bol Ambrosius Bosschaert noorema K�rbeste Meistriks, kuna enamikul kunstniku nat��rmortidel on kujutatud porik�rbseid. Ka van Hulsdonckile v�ib omistada sama epiteedi. Porik�rbsed on tema nat��rmortidel sageli pilgup��djateks. Niisamuti nagu kunstniku laudadel on tihti k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid . Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi meie �mber � katkine Berkemeyeri pokaal siinsel nat��rmordil, mis on maalitud umbes 1615. aastal, r��gib elu purunemisest ning leib ja vein viitavad armulauale. Samal ajal k�nelevad p�rnikas ja k�rbes surelikkusest kogu maise k�lluse nautimise k�rval, mida kannab endas van Hulsdoncki kaetud laud ahvatleva juustukera, mahlase heeringa ja isu�ratava singiga. ******* Hollandi maalikunstnikku Jan Abrahamsz van Beerstratenit peetakse Flaami traditsioonilise meremaalija Claes Claesz Wou (Amsterdam, 1592 � 1665) �pilaseks, kelle m�jutused on tuntavad Beerstrateni merelahingute-teemalistes teostes. Kunstniku teoseid, kus on kujutatud l�unapoolseid sadamaid ja merekaldaid, on m�jutanud sellised itaaliap�rased Hollandi maalikunstnikud nagu Nicolaes Berchem ja Jan Baptist Weenix. Erinevalt Beerstrateni linnamaastikest olid tema sadamad l�binisti v�ljam�eldised ning tihti leidis neilt kallastelt ka m�ne P�hja-Euroopa ehitise. Beerstraten kujutab oma maalidel veenvalt l�unamaist valgust, nagu n�iteks teosel �Kujuteldav vaade sadamast Rooma Santa Maggiore fassaadiga� (endise nimega � Genova sadam�, 1662 , Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa), kuigi pole teada, kas ta ise Itaaliat k�lastas. Itaalia teemasid k�sitledes v�is kunstnik kopeerida ka seal viibinud maalikunstniku Johannes Lingelbachi k�est saadud joonistusi ; tema poolt maalitud figuuregi v�ib Beerstrateni kompositsioonides kohata. Jan Abrahamsz van Beerstrateni maale leiab j�rgmistest kollektsioonidest: Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Mus�e du Louvre, Pariis Prantsusmaa; Museum of Fine Arts, Boston, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; National Maritime Museum, Greenwich, Inglismaa jpt. Maalil kujutab Jan Abrahamsz van Beerstraten esimese Inglise-Hollandi s�ja viimast merelahingut, mis toimus aastal 1653 laevastike vahel Scheveningeni linna all. 1654. aastal valminud teose kompositsiooni keskmes on heitlus vastaste lipulaevade Brederode ja Resolution vahel. Brederode oli s�jalaev, mis oli admiral Maerten Trompi lipulaevaks ning mille rootslased 1658. aastal uputasid. Meremaal annab �litundliku meisterlikkusega edasi s�gava k�lma valguse poolt l�hestatud taevalaotuse, �hendades selle j�uliselt veega ning s�jalaevade halastamatu lahingu d�naamilise kompositsiooniga. Kajastades s�jateemat, j��dvustas kunstnik tollases poliitikas olulist s�ndmust, millega tunnustati ajaloolist v�imsat v�itlusstseeni, �listati konkreetseid kangelaslikke v�ejuhte ja nende saavutusi. Lahingud nii maal kui merel on l�bi kunstiajaloo huvi pakkunud, viidates �hteaegu nii �ilsatele printsiipidele, mille eest v�idetavalt lahingusse mindi , kui ka s�ja hukutavale m�ttetusele, mida kannavad nende stseenide tagamaad . Beerstrateni merelahing on k�ll idealiseeriv, kujutades t�ispurjedes v�imsaid lahinglaevu otsekui paraadportreed , kuid seda enam v� imendub siin kogu s�ndmuse inimlik alatoon, mis meenutab ka selles lahingus hukkunuid. ****** Flaami kunstiajaloolase Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetel s�ndis Jan Cornelisz Vermeyen 1500. aastal Beverwijkis. Teda teatakse ka nimedega Jan Mayo ja Barbalonga, millest viimane viitab tema pikale habemele. Vermeyen oli maalikunstnik ja gobel��nidisainer, t�en�oliselt Jan Gossaerti �pilane. 1525 . aasta paiku sai temast Austria Margareti �uekunstnik, kes oli Madalmaade valitseja ja Mechelenis asuva P�ha Rooma keisri Charles V �de. 1535. aasta Tuneesia vallutamisel liitus Vermeyen keiser Charles V-ga. Siiamaani on s�ilinud teos Tuneesia Hafsidi kuningast Moulay Hassanist, keda maaliti selle retke ajal. Reisilt ammutas Vermeyen ainest ka mitmete j�rgnevate t��de, sealhulgas gobel��nide tarbeks, mille ta kujundas aastail 1545 � 1548 Ungari valitsejanna Mary jaoks. T�nap�eval leiab Jan Cornelisz Vermeyeni t�id paljudest muuseumitest, sealhulgas Mus�e du Louvre Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland, ja erakollektsioonidest �le maailma. See suurep�rane portree on dateeritud 1534 aastasse. Teose �leval paremas nurgas oleva vapi p�hjal tehtud ekspertiisi andmetel on Vermeyen siin maalinud tollast tuntud anabaptistide juhti Madalmaades enne 1540, David Jorist (1501 � 1556 ) alias Johann von Br�gget. Teose alumisel serval on kiri: �VIVITVR INGENIO CETERA MORTIS ERVNT� (�Geniaalsus elab edasi, k�ik muu on surelik�). T�� esitleb Vermeyenile omast erilist maalimislaadi , kuid kannab ka itaalia maneristlike kunstnike portreestiili m�jutusi. Autor n�itab �les s�gavat huvi portreteeritava natuuri vastu. Veenvalt annab ta edasi maalitava pinges n�oilme ja silmade pehme helgi. Kunstniku peamine t�helepanu on aga suunatud tiheda habeme tekstuuri t��tlemisele valgusvarjude kaudu, j�ttes koloriidi teisej�rguliseks. Vaikivat figuuri elustab k�te �estikulatsioon: kui mehe �ks k�si toetub rahulikult kolbale, on teine suunatud salap�rase, kuid k�skiva �estiga otse vaatajale. Sellised t��d on tuntud kui vanitas, kus vihjatakse maise elu edevusele ja t�hisusele. Kolp kui inimelu kaduvuse k�ige selgem s�mbol ja portreteeritava k�iketeadev �est panevad vaataja j�rele m�tlema elu kiire m��dumise �le: nii nagu iga portree on vaid peegeldus kunagi elanud inimesest, on ka kolp �ksnes vorm kunagi elus olnud peast . ******* Jan Massys oli �he esimese ja olulisima Antwerpeni koolkonna kunstniku Quentin Massyse poeg. Antwerpeni maalikunstnike gildi �pipoiste nimekirjas ta puudub, kuna teda ilmselt �petas isa, kes gildi liikmena ei pidanud omaenda last registreerima. P�rast isa surma 1531. aastal Antwerpenis sai Janist s�ltumatu meister. 1538. aastal abiellus ta Anna van Tuyltiga. 1544. aastal kahtlustati teda ketserluses ning kunstnik saadeti pagendusse. Jan ei naasnud Antwerpenisse enne 1555. aastat, kusjuures tema arvatavaid asukohti eksiili ajal on p��tud tulutult oletada. Kunstniku v�ljasaatmise eelsest ajast ei ole s�ilinud �htki dateeritud ega dokumenteeritud t��d. V�imatu on luua kindlat pilti tema varajasest stiilist ning m�judest, mis teda eksiilis saatsid , kui v�lja arvata tema isa laadi loogiline m�ju kunstnikule. On pakutud, et kodumaalt eemal olles viibis Jan Itaalias ning ka Prantsusmaal ? tema k�psetes t��des on kindlalt n�ha Fontainebleau koolkonna m�jusid. Kunstniku ainus dateeritud t�� eksiiliajast on 1552. aastal maalitud �limalt itaaliap�rane �Madonna ja laps� Palazzo Biancos Genovas. Autori �teisest Antwerpeni perioodist� p�rit hilisemad maalid on juba dateeritud, h�lbustades Jan Massyse loomingu arengusuundade ja positsiooni m�istmist Antwerpeni kunstnike hulgas. Jan Massyse t��d on eksponeeritud paljudes muuseumites �le maailma, sealhulgas Dallas Museum of Art, Texas, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; Norton Simon Museum, Pasadena, California , USA; Palazzo Bianco, Genova, Itaalia; Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. Jan Massysel oli eriline huvi naiseliku vormi edasiandmise vastu. Teda teatakse eelk�ige kui suurte ja rohkete ehetega kaetud poolaktide maalijat, kelle tegelased kehastusid Susannaks, Juuditiks, Veenuseks, Loti t�tardeks v�i Helduse v�rdkujuks. Kunstniku kangelased on paigutatud istuma v�i seisma stiliseeritud paleede, balustraadide ja eksootiliste luksuslike paikade foonile, nagu siinne Helduse figuur palmipuu ees. Helduse teema lubas Massysel k�sitleda maneristlikku vormide d�naamilise l�bip�imumise reeglit, olgugi et ta ei saanud kunagi �le eelmise p�lvkonna figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks. Massyse Helduse v�rdkuju on n�htud inspireerituna Itaalia klassikalistest vormidest nagu n�iteks Andrea Solario �Madonna lapsega�, mille koopia asub Londonis National Gallerys v�i pisut v�iksem, aga v�ga sarnane Palazzo Biancos Genovas asuv Helduse v�rdkuju, mida on seostatud Raphaeli �Madonna dell�Impannataga� Palazzo Pittis Firenzes. Kristlik Helduse v�rdkuju on osa kristlikust ikonograafiast, v�hemalt alates renessansiajast. Selle allegooria keskmes on inimliku ja jumaliku armastuse vastandlikud aspektid. Esimene neist illustreerib maise inimliku armastuse haprust ning teine jumaliku armastuse surematut heldust. Vastureformatsiooni ajal peeti kauni naise imetavat kuju kahtlemata Helduse v�i Armastuse s�mboliks. Naine v�is aga personifitseeritult s�mboliseerida ka roomakatoliku kirikut ning tema laps inimhinge ihalemas spirituaalse toidu j�rele, mida suutsid pakkuda vaid kiriku sakramendid. See oli vaieldamatult k�nekas katoliiklik doktriin, mille enamik protestantlikke usulahke tagasi l�kkas. ****** Jan van Kessel on imetlusv��rne ja hiilgav nat��rmortide maalija, keda on sageli segi aetud tema paremini tuntud nimekaimu ja eakaaslasega Antwerpeni maalikunstnike d�nastiast, Jan van Kessel vanemaga (1626 � 1679). Sellele viitavad t�psemalt ka A. van der Willingen ja F. Meijer, �A Dictionary of Dutch and Flemish Still-Life Painters Working in Oils, 1525 � 1725.� Leiden, 2003. Peale ilmselgete stiilierinevuste oli neil kunstnikel ka �ksteisest selgesti eristuv signatuur. Lisaks nimede kokkusattumusele on m�lemad kunstnikud olnud enam-v�hem �hel ajal ka Antwerpeni P�ha Luuka gildi liikmed. Kunstiteadlane Klaus Ertz on need maalijad p��dnud hilisemas kontekstis eraldada, nimetades k�esolevat Jan van Kesselit �Teiseks�, kuna segadust v�ib veel tekitada fakt, et Jan van Kessel �Esimesel� v�i vanemal, kes p�rineb hoopis Brueghelite perekonnast, oli veel samanimeline poeg, samuti kunstnik Jan van Kessel noorem (1654 � 1708). V�rreldes kuulsast Brueghelite seltskonnast p�rit Kesselitega on siinset nat��rmortide maalijat Jan van Kesselit peetud nii m�negi t�� puhul tehniliselt isegi virtuoossemaks kui tema v��rikaid nimekaime, eriti silmas pidades Fitzwilliami muuseumis Cambridge�is asuvat meistriteost �Puuviljavanik kakaduuga�. Siin esitletud teos, mille autor on signeerinud ja dateerinud �J. v. kesseL / 1655�, kuulub kunstniku umbes kolmek �mne tuvastatud t�� hulka. Tegemist on ��rmiselt lopsaka kompositsiooniga, mis laotub �le terve maalipinna, j�tmata �hku ei millelegi muule kui �ksnes tohutule �ksteise otsa seatud marjade, p�hklite ja puuviljade kogumile, mis n�ib oma rikkalikkuses otsekui l�hkevat. Samas ei puudu maalilt ka tollasele nat��rmordile iseloomulikud putukad, kelle kohalolu m�rgib osalemist kauni k�psuse ajalikkuses. Niipea, kui miski on loodud, hakkab see liikuma kaduvuse poole ja iga hetk ilust on kui ��rike hinges��m, kaalumaks k�simust elatud elust ja sellest, millele ja kuidas see kulutatakse. Kunstnik n�itab selle t��ga �limalt meisterlikku materjalitunnetust. V�rvide intelligentne vastandamine ja koosm�ju, kus puuviljad on vaadeldavad nii eraldi kui ka �hte tervikusse sulanduvatena, on lummav. Iga puuvili ja mari n�ib eheda ja koheselt nopitavana; autor oleks nagu tabanud viljade viimase magusaima hetke, mis k�sib neid s��a kohe, kuni k�ik veel v�rske on ja mitte hiljem, sest miski maine ei ole igavene . ****** Jan Wellens de Cock oli Flaami maalikunstnik ja oluline p�hjamaade renessansiaja meister, keda peetakse � heks varaseimaks maastikumaali viljelejaks sealse 16. sajandi alguse kunstis. 1506 . aastast on teada, et ta kuulus Antwerpeni P�ha Luuka gildi ning oli 1520. aastal selle juhataja koos Joos van Clevega. Tema karj��ri kohta ei ole palju andmeid, ent kunstniku elulooliste faktide hulka loetakse ka tema tegevus nime all Jan de Cock. Niisuguse nimega meister t��tas Onze-Lieve-Vrouw Lof gildi teenistuses ning t�itis mitmeid sellega seotud tellimusi. 1507 . aastal olla talle makstud Antwerpeni katerdaali altari t��de eest, kus ta maalis ingleid ja restaureeris P�ha Vaimu kujutist, mis on hiljem h�vinud. Samuti on Cockile atribueeritud mitmeid grav��re, mida t�endab fakt, et 1511. aastal oli gild talle maksnud puul�ike tahvlite eest. Jan Wellens de Cock oli kahe nimeka kunstniku isa: Matthys Cock ( 1505 � 1548), kes sai tuntuks eelk�ige oma maastike poolest, ning Hieronymus Cock (1510 � 1570 ), kes oli produktiivne kirjastaja ja tr�kkal. Jan Wellens de Cocki loetakse Antwerpeni maneristide hulka, keda on enim m�jutanud Hieronymus Bosch . Tema t�id leidub erinevates muuseumites, sealhulgas Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Fine Arts Museums of San Francisco , USA; Metropolitan Museum of Art, New York, USA. �Kristus Galilea merel� kujutab Jeesuse imetegu, mis kirjeldab lugu piibli Uue Testamendi Markuse evangeeliumist, kus Kristus t�estas oma j�ngritele, et tal on v�im loodusj�udude �le, rahustades tormi Galilea merel. Kunstnik kujutab maalil hetke, kui kurnatud Jeesus veel magab ning ta kaaslased p��avad teda �ratada, olles hirmul ja kaotanud usu p��semisse. Kuigi taamal kumab kallas, on meelte �le v�tnud v�imust vee stiihia . Jan Wellens de Cocki figuurid on v�ljendusrikkad ja hoolikalt komponeeritud, veenmaks tollast vaatajat olukor- ra t�etruuduses. Magava Jeesuse lapselikult rahulikule uinunud poosile vastandub j�ngrite meeleheide ja surmahirm , mida annavad edasi nende lihtsate meeste oskuslikult tabatud usutavad karakterid. Sellised stseenid k�itsid ja haarasid oma t�elisuse ja vaatem�nguli- susega, pannes tollast inimest tunnetama jumalikku imet kui t�endust k�igev�gevama ole- masolust tema poja l�bi. ****** Laurens Craenile on iseloomulikud hoolega seadistatud kompositsioonid � nat��rmordid, kus esemed, luksuslikud toidud ja vein olid lauale paigutatud v�ga kunstip�raselt. Craen tegutses Antwerpenis, Haagis ja Middelburgis (Zeeland) aastatel 1638 � 1664 . 1654. aastal �hines Craen Middelburgi P�ha Luuka gildiga. Tema varasemates t��des 1640ndate keskpaigast ilmnevad Jan Davidsz de Heemi (1606 � 1684) tugevad m�jutused, mis viitab, et ta v�is olla seotud Heemi stuudioga. Olgugi et v�hesel m��ral, kuid Craeni t��des on p�sinud teatud l�biv tehniline laad , n�iteks impasto -tehnika kasutamine v�ikeste k�hmukeste kujutamiseks sidrunikoore pinnal. Tema t��des on sidrunikoorte teraline k�hmudega tekstuur f��siliselt tuntav, nagu oleks vili pildile nopitud otse loodusest, luues niiviisi t�etruu illusiooni, mida t�histati maalitehnikas terminiga trompe l�oeil. Craeni maalid on v�rdlemisi haruldased ning teada on vaid umbes kaksk�mmend t��d. Tema kauneid nat��rmorte saab n�ha Austraalias Sydneys, Art Gallery of New South Wales (AGNSW) galerii p�sikollektsioonis ning ka erafondides ja �kollektsioonides �le maailma. See t��, mille autor on signeerinud �Laurens Craen Fecit 63�, on iseloomulik n�ide tema vaikeludest. V�ikeseformaadiline maal kujutab lauaservale asetatud puuvilju ja mitmesuguseid h�rgutisi nagu p�hklid ja mereannid , ning lauan �usid nagu h�bekandik ja klaaspokaalid. Sageli s�mboliseerisid sellised objektid rikkust ja k�llust, luues maalile t�elise pidus��gi meeleolu. Teosel on j�lgitav meistri isikup�rane stiil. Tema vaikelude t��pilisteks erisusteks on pehme diagonaalvalgus, kujutatava selgelt esitatud plastilised vormid kivini�i taustal ja pleekinud kuid ergavad v�rvid. Viinamarjav��te, mis kroonina kompositsiooni �mbritsevad, v�ib pidada autori signatuurmotiiviks. Vaikelud hommikueinete (v�i suupistete) teemal annavad kunstiloolastele inspireerivat ainest nende s�gavamal lahtim�testamisel. M�neti on need nagu s�natud lood, mille s�mboolika ajendas tollast inimest vaikuses m�tisklema ja oma v��rtustes korda looma. Laurens Craeni nat��rmordi mitmed motiivid on t�lgendatavad kristliku �petuse ideoloogia valguses. Vein ja leib on osaduseks armulaua sakramendist, viidates alandlikule t�nulikkusele. Heeringas s�mboliseerib paastu, ploomid aga kristlase hinge p��semist p�rast maist surma. P�hkel m�rgib Lunastaja Jeesuse kahetist olemust � jumalikku ja inimlikku, samas austrid ja krevetid meenutavad inimlikke patte, viinamarjakobar aga Kristuse verd ja tema lunastusohvrit. ******* Marcellus Coffermans oli Madalmaade kunstnik, kes maalis peamiselt v�ikesi kabinetmaale ja religioosse s�eega teoseid. Ta elas ja t��tas Antwerpenis 16. sajandi keskel; aastal 1554 sai temast P�ha Luuka gildi meister. Coffermansilt p�rinevad dateeritud t��d kuuluvad 1560 � 1570 aastatesse. Kunstnik omas suurt, �itsval j�rjel ateljeed. K�rvuti oma kompositsioonidega valmistas ta ka v�ikesem��dulisi koopiaid Madalmaade varasemate kunstnike, sealhulgas Hugo van der Goesi, Hans Memlingi, Rogier van der Weydeni ja Martin Schongaueri t��dest. Paljud sellised t��d olid populaarsed Hispaanias, kus neid v�ib senini leida riiklikes asutustes ja erakollekt- sioonides. Kaasajal on Marcellus Coffermansi teosed esindatud New Yorgi , Madridi, Br�sseli, Antwerp- eni, Liverpooli, Philadelphia, Sevilla, Barcelona, Baseli, Dublini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maal p�ha perekonna ja ingliga on �pris kindlalt �ks neist Coffermansi t��dest, mille ta tegi Hispaania kliendi tellimusel. Pildil kujutatud viinamarjad on piiblistseenide ikonograafias sagedased. Keskaegses s�mbolismis t�histasid viinamarjad vihjet Jeesuse eelseisvatele kannatustele, mis l�htus Armulauaveini sakramendist � Jeesuse verest, millest r��giti p�hal �htus��maajal. Teose puhul ei saa selle sisuliste ja inimv��rtusi kandvate teemade k�rval m�rkimata j�tta ka autori tehnilist virtuoossust, looduse kaunilt maalitud perspektiive, mis on kantud sujuvatest joontest ja toonide �leminekutest, luues tundlikke panoraamseid kaugusi. See kompositsioon p�lvis suure t�en�osusega Hispaanias suurt menu, kuna kunstnik on loonud t��st mitmeid versioone, mis erinevad vaid tausta ja tegelaste riiete v�rvi poolest ning milliseid v�ib muuhulgas leida Las Descalzas Reales kloostris, Carmelitas de Salamancas, Hospital de Medina del Campos, Elgueta koguduse kirikus ja Mart?nez Coloni kollektsioonis Puerto de Santa Mar?a de Cadizis. Ekspertide s�nul on just siinolev versioon sellest teosest �ks parimaid, mille autor on kunagi loonud. ****** Marten van Valckenborch kuulus Hollandi maastiku- ja �anrikunstnike perre , kus just temast ja tema vennast Lucasest (u 1535 � 1597) said tuntuimad meistrid. Kunstiloolase Karel van Manderi s�nul �ppis Marten maalimist Mechelenis, mis sai tuntuks kui tollane keskus, kus viljeleti �li- ja vesiv�rvidega loodud maastikke. M�lemad vennad alustasid oma karj��ri Malinesis ja l�petasid Frankfurdis, kus nad juhtisid koos viljakat stuudiot, olgugi et vahepeal l�ksid nende teed s�ja ja usulise tagakiusamise t�ttu lahku. Nii Marten kui ka Lucas j�rgisid oma t��s Pieter Bruegheli traditsioone ning sellest l�htuvalt olid nende t��pilised teemad talvemaastikud ja Paabeli torn. Praegu saab Marten van Valckenborchi loomingut n�ha mitmetes muuseumites �le maailma, sealhulgas Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Rijksmuseum Twenthe, Enschede, Holland. Teosesse �Paabeli torn� k�tketud allegooria viitab inimlikule �lbusele, mis kutsus esile Jumala viha. Teema p�rineb Moosese raamatust (11:1�9), mis r��gib loo inimestest p�rast veeuputust; nad k�nelesid �hte keelt ja otsustasid enda auks ehitada uhkeldava torni, mille tipp v�iks ulatuda taevasse. Jumal ei pidanud seda tegu v��rikaks ja otsustas neid takistada, segades �ra inimeste keele. Lugu andis ainest mitmetele hilise 16. ja varajase 17. sajandi Flaami maalikunstnikele. Peamised sellel teemal loodud versioonid said inspiratsiooni Pieter Bruegheli kahest samanimelisest ikoonilisest t��st 1563 . aastast (Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria ja Museum Boijmans-Van Beuningen, Rotterdam , Holland). V�ib �elda, et kantuna l�bi ajaloo, kirjanduse ja kunsti, kus lugu Paabeli tornist on leidnud k�sitlust paljude motiiviarendustena, on see muutunud krestomaatiliseks, manitsedes inimkonda tagasihoidlikkusele ja v��rikusele, et s�ilitada v�ime m�istvalt suhelda. ****** Paulus Bor on �ks p�nevamaid 17. sajandi maalikunstnikke. Ta p�rines j�ukast aadliperekonnast ega pidanud ilmselt maalimisega raha teenima . See selgitab kunstniku julget ebaharilike motiivide valikut, mida teised meistrid �ldjuhul ei kasutanud, nagu n�iteks teoses �Ovidiuse lugu Cydippe�ist�, mis on v�lja pandud Amsterdamis Rijksmuseumis (�Cydippe met de appel van Acontius�, 1645 � 1655, 151 � 113,5 cm, nr SK- A-4666). Bor signeeris ja dateeris oma t�id harva, ent eksperdid suudavad tuvastada tema teoste autentsust kunstniku unikaalse maalimislaadi j�rgi. Ekstravagantse natuurina maalis Bor isep �iselt, moodsalt ja stiilselt. Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism . Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Narodowe, Poznan, Poola; Mus�e des Beaux-Arts, Rouen , Prantsusmaa; Walker Art Gallery, Liverpool, Inglismaa; National Gallery of Canada, Ottawa , Kanada; Central Museum of Utrecht, Holland, ning olulistes erakollektsioonides Euroopas. Paulus Borile imponeerisid m�toloogilised ja allegoorilised teemad, mida ta ekspressiivse edasiarendusega k�sitles. Maal sarvepuhujast, kes sugestiivselt ja j�uliselt on pilgu vaatajale p��ranud, m�jub �htaegu tegeliku ja muinasjutulisena, tekitades k�simusi nii persooni enda kui tema loo kohta. Milline iganes on sarvepuhuja saladus , mille Bor on m�stilisena j��dvustanud, muudavad tema punnis p�sed ning hindav pilk teose elavaks ja kaasakutsuvaks, talletades selle pikaks m�llu. Justkui tahaks pildil olev tegelane manifesteerida s�ltumatust, mis on maiste positsioonide �lene ja taevaste soositud. Selles teoses on m�neti revolutsioonilisust, mis tekitab tahtmise Bori kujutatud mehe vabameelsele sarvehelile j�rgneda, astudes vastu �ldistele kaanonitele, nii nagu seda tegi kunstnikuna ka Bor ise. Seda portreed peetakse eriti v��rtuslikuks, kuna teos kuulub v�heste Borile omistatud t��de hulka, millest t�naseks on teada vaid kolmk�mmend. ****** Pieter de Bloot oli Hollandi maastiku- ja �anrimaalija, kes t��tas kodulinnas Rotterdamis. Pole teada, kelle k�e all de Bloot �ppis, kuid ta l�i arvukalt teoseid enamasti siivutute talupojastseenidega, kus avalduvad Adriaen Brouweri ja David Teniers II m�jud. Maaelu talupoegadega oli teema, millele kunstnik kirglikult spetsialiseerus, nagu on n�ha ka maalidelt �Purjus talupojad kaklevad� (Muzeum Narodowe, Poznan, Poola) ja �K�rtsis tantsimas� (Sz�pm�v�szeti M?zeum, Budapest, Ungari). Pieter de Blooti maastikke m�jutas enim Jan van Goveni laad, kuigi viimase teostel oli rohkem figuure ning rikkalikumalt jutustavaid detaile. �ks Blooti humoorikamaid teoseid on tema varane interj��rimaal �Advokaadi kontoris� (1628, Rijksmuseum, Amsterdam, Holland). Pildil on p�nevalt kujutatud 17. sajandi Hollandi olustikku, kirjeldades ametniku juures j�rjekorras olevaid kliente, kes on sinna kaasa v�tnud nii lapsed kui loomad. Blooti loomingu hulgast leiab aga ka religioosseid teemasid (�P�ha Martin ja kerjus�, Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa). Seda maali k�rtsistseeniga v�ib pidada �heks Pieter de Blooti s�ravamatest t��dest t�nu just rikkalikele jutustavatele detailidele, mis avavad ilmekalt omaaegset talupojaelu. K�rtsi �uel on l�butsevad mehed, naised ja lapsed, kes on kogunenud pika laua �mber. Inimesi n�eb ka teose keskplaanil oleva pool-laguneva k�rtsi ukseavas ja akendel. Paremal avaneb vaade tasasele Hollandi maastikule, mille kauguses on rahulik vaade k�lale tuuleveskiga, samas kui k�rtsinurga taga kaklevad mehed. Ennastunustavalt pidutsevate talupoegade r�hmale on kontrastiks esiplaanil olev koduselt perekondlik toimekas seltskond naiste ja lastega. See pisut drastiline, k�ike k�tkev stseen omab moraalset ja �petlikku tagam �tet, kus purjutamine viib vulgaarsuse ja v�givallani. Sellega j�rgis de Bloot oma otseste eelk�ijate Adriaen Brouweri ja Adriaen van Ostade�i eeskuju. Siiski ei n�i tema kavatsus olevat mitte oma tahumatute tegelaste pilkamine v�i hukkam�ist, vaid pigem maaelu nauditav ja l�bupakkuv kujutamine. ******* Pieter Huys oli flaami renessansiaja maalikunstnik. Ta kuulus kunstnike perekonda, kus nii tema kui ta vend Frans Huys (u 1522 � u 1562 ) t��tasid m�lemad graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547 , Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1577 , Museum Mayer van den Bergh , Antwerpen , Belgia. Selles Pieter Huysi t��s avaldub selgelt Hieronymus Boschi maailm, mis oli s�mbioos reaalsusest ja hullumeelsest fantaasiast tulvil veidrat s�mboolikat, keerukaid erilisi efekte loovaid valguslahendusi ning kummalisi deemonolendeid. Seda Huysi t��d peetakse �heks parimaks antud kompositsiooni teemal. Teos kujutab m�stifitseeritult stseeni Kristuse p�rgusse laskumisest. Maalil on Lunastaja tervenisti �mbritsetud p�hast aupaistest, mis s�mboliseerib tema hiilgust ja jumalikkust. Tal on �ll punane keep kui kirgede s�mbol ja k�es rist kui m�rk v�idust surma �le. Apostel Peetruse evangeeliumi kohaselt laskus Kristus p�rgusse oma surma p�eva � Suure Reede ja �lest�usmisp�ha vahelisel ajal. Lunastajat p�rgus vastu v�tnud hingede hulgas olid ka Aadam ja Eeva . Jumala poeg tegi teoks vana testamendi ettekuulutuse ja lunastas oma surma l�bi patust esimese inimese ning t�i vagad p�rgust v�lja. P�rgu ise on kujutatud kui s�nge tulel��m, kihav inimsipelgapesa, kus elavad need, kes on m�istetud piinadele jumalavallatu k�itumise eest ja mitmepalgelised deemonid , kelle hulgas on ka patuseid hingi neelav Leviaatan . Teos oma �uduste kontsentratsioonis suunab �helt poolt inimest j�rele m�tlema maise elu vooruslikkuse �le, teisalt aga viitab jumala k�ikeh�lmavale suurusele ja armule. ****** Pieter Paul Rubens oli geniaalne maalikunstnik ja joonistaja, 17. sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks . Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17. sajandi kultuuriloo k�ige s�ravamate kujude hulka. Alates 1600. aastast elas Rubens Itaalias, kus ta t��tas Mantua hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli aastaid tegev ka diplomaatias ning seoses sellega reisis palju. Hiljem hakkas ta Antwerpenis juhtima suurt ateljeed, millest sai pikaks ajaks Flandria kunstielu peamine keskus. Arvukaid tellimusi t�itis Rubens koos oma abilistega, kellest paljud olid iseseisvad ja v�ljapaistvad kunstnikud nagu Van Dyck, Jordaens, Snyders. Pieter Paul Rubensi maale leiab t�nap�eval mitmete olulisemate muuseumite kollektsioonidest, nagu n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania, ja erakollektsioonidest �le maailma. See otsekohese pilguga, ps�hholoogiliselt k�itev ja suhtlema kutsuv portree on oluline taasavastus Rubensi Mantua perioodist. Tolleaegsed t��d on eriti haruldased. Dateeritud u 1600 � 1602, kuulub teos kunstniku varaseimate portreede hulka. Ekspertide arvates v�is portreele p�rlikeed maalida keegi Rubensi kaast��tajatest v�i on need lisatud hilisemate ajastute k�igus. 17. sajandi esimesel dekaadil oli Rubensi maalimisstiil hoogsas arengus. Tema varajaste portreede kompositsioone m�jutas Frans Pourbus II, kelle stiil j�rgis Mantua �ukonna konservatiivset vaoshoitud laadi, kus portreteeritavad olid esitletud oma staatilises korrektses hiilguses, nagu oleksid nii kunstnik kui modell j�rginud etteantud heakskiidetud etiketti. Rubensi maneer oli maalilisem ja vabam; kuigi temagi pealtn�ha j�rgis kaanoneid, oli kunstnik siiski v�hem kammitsetud ja julgem, mis ilmselgelt v�ljendas v�imsat loojanatuuri. Rubensi portreed olid tundlikud ning tema maalitud tegelastes voolab veel t�nagi veri nagu Marie de� Medicis, kes oli Prantsuse kuninga Henry IV teine naine ja tolle aja �ks m�rkimisv��rsemaid ajaloolisi naisfiguure. ******* Willem Cornelisz Duyster oli Hollandi maalikunstnik, kes on loonud peamiselt �anristseene ja portreid. Selle andeka , kuid varalahkunud kunstniku elust ja loomingust on s�ilinud ��rmiselt v�he andmeid. Willem Duysterit peetakse tollase tuntud poeedi ja k�rge maalitehnika poolest hinnatud kunstniku Pieter Codde �pilaseks. Enamik Duysteri maale kujutavad s�dureid v�itlemas, r��vimas, pummeldamas, hasartm�nge m�ngimas, flirtimas. Tema tundlik maalimisoskus, v�ime portreteerida erinevaid personaa�e ja v�ljendada nendevahelisi peeni ps�hholoogilisi suhteid n�itab, et kui ta poleks noorelt katku surnud, oleks ta pakkunud konkurentsi Hollandi nimekale meistrile Gerard Terborchile, kes kujutas ��rmise tehnilise peenusega 17. sajandi keskklassi elu. Willem Duysteri t��d on esindatud j�rgmistes olulistes riiklikes kogudes ja erakollektsioonides: Staatliche Museen zu Berlin , Berliin, Saksamaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Mus�e de la Chartreuse, Douai, Prantsusmaa ja National Gallery, London, Inglismaa. K�ik Willem Duysteri tuntud teosed paistavad silma oma k�rge kunstilise taseme poolest. Tema t��de mahlakas, ajastu olustikku kandev v�rvigamma, meisterlikult edasi antud r�ivaste kangafaktuurid ja ilmekad kompositsioonir�tmid muudavad selle kunstniku hollandi vara�anri eredaks n�iteks. Antud kompositsioon, mis on �les ehitatud t�hja ruumi keskele koondunud figuuridele, meenutab teatri misanstseeni. Maal kuulub meistri k�psesse loominguperioodi, mida iseloomustab t�� �htne tonaalsus , lihtne ruumik �sitlus ning Duysterile omane huvi valguse k�sitlemise vastu. Varjud sellel pildil on otsekui t�iendavad tegelased loomas soovitud meeleolu ja atmosf��ri. Teos ei ole liialt koormatud esemetega; kogu t�helepanu on viidud sellel olevatele persoonidele, pannes m�istatama nende maailma, olemust ja kokkusaamise p�hjusi. Salap�rane k��nlavalgus loob romantilise tundevirvenduse, avab tollase elu intiimsema poole, kus toa h�maruses loetakse kellegi kirja ja musitseeritakse. ****** William Scrotsi elu ja karj��ri kohta on s�ilinud v�he dokumenteeritud t�endeid. 1537 . aastal sai temast kunstnik Madalmaade regendi, Ungari Mary juures. 1544. aastal viibis ta Antwerpenis ja on teada, et sel perioodil maalis ta keisrinna Isabellast kaks portreed ning �he ka keiser Charles V-st. 1545. aastal suundus ta Inglismaale, et asuda t��le Henry VIII �ukonnas, olles seal tolle aja k�ige k�rgemapalgalisem kunstnik. Scrotsile omistatud t��dest on m�rkimisv��rseim moonutatud perspektiivis maalitud portree Edward VI-st. Sedasorti �anamorfne� portree, mis pidi vaatajat h�mmastama ning kunstniku meistrioskusi demonstreerima, oli Habsburgide d�nastias populaarne 16. sajandi esimesel poolel. Esmapilgul on moonutatud kujutis m�istmatu, aga �ige nurga alt l�henedes v�i vaatamisel teatud omaaegset abivahendit kasutades liigub teose perspektiiv paika. William Scrotsi portreid leiab j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: National Portrait Gallery, London, Inglismaa; The Royal Collection, London, Inglismaa; Arundeli loss, Inglismaa; Windsori loss, Inglismaa ja Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa. See v�ikeseformaadiline rariteetne mehe portree William Scrotsilt v�ljendab ilmekalt oskusi, mille poolest autor tunnustatud on. Scrots saavutas oma erakordse novaatorist portretisti kuulsuse t�nu geomeetrilise perspektiivi ja optilise illusiooni probleemide uurimisele maalis. Lisaks oli kunstnik kiindunud moodsa r�ivastuse ja ehete peendetailsesse kujutamisse. Antud t��d iseloomustavad range ovaalne kompositsioon, mahtude t�pne ruumiline tajumine ja valguse oskuslik kasutamine. Peenelt on v�lja m�ngitud tumerohelise fooni ja musta �likonna koloriitne vastandamine. Nii kunstis kui kirjanduses olid pistrikud sotsiaalse staatuse indikaatoriteks, aga ka k�rgemate teadmiste poole p��dlemise metafooriks. Seega, pildiloleva h�rrasmehe vasakul k�el istuv pistrik v�ib viidata sellele, et portreteeritav kuulus aristokraatide hulka, v�i lihtsalt sellele, et tema t��ks oli pistrike taltsutamine. ******* Adriaen van Overbeke elas �Schylt van Engelanti� majas Keizerstraatil Antwerpenis. 1508 . aastal pandi ta Liggerenis, Antwerpeni P�ha Luuka gildi registris, kirja maalikunstnikuna. Lisaks sellele, et Adriaen van Overbeke juhtis isiklikku stuudiot, tegi ta koost��d ka mitmete teiste kunstnikega Antwerpenis. Aktiivsest t��s osalemisest taandus ta j�rk-j�rgult ning 1520. aasta paiku oli tal juba palju assistente, mist�ttu on stiilikriteeriumite j�rgi t��de omistamine meistrile keeruline. Adriaen van Overbeke ja tema stuudio t�id leiab j�rgmistest kollektsioonidest: Muzeum Narodowe w Warszawie, Varssav , Poola; Bonnefantenmuseum, Maastricht, Holland; Maagdenhuismuseum, Antwerpen, Belgia; Mus�e des Arts D�coratifs, Pariis, Prantsusmaa, ja mitmetest kirikukollektsioonidest: K�lni katedraal, Saksamaa; Propsteikirche St.Maria, Kempen, Saksamaa; P�ha Peetruse kirik , Dortmund, Saksamaa ning P�ha Viktori kirik , Schwerte, Saksamaa. Teos �Ecce Homo� kuulub Antwerpeni maneristide t��de hulka, mille pealkiri t�hendab t�lgituna �enn�e inimest�. T�� keskmine paneel kujutab stseeni, kus Pontius Pilatus esitleb rahvahulgale Jeesust, kes kannab okaskrooni. 15. sajandil oli see v�ga hinnatud motiiv, milles n�hti ideaalse printsi kehastust ja tema vastuseisu uskmatute barbaarsele kohtlemisele. Keskmise paneeli figuurid on kontrastiks k�lgpaneelide donaatoritele, keda kujutatakse 15. sajandi flaami traditsioonile omases v�ljapeetud stiilis. Donaatorid on tuvastatavad t�nu vappidele. Need on John Vowell ja Alice Hooker, 15. ja 16. sajandi kuulsast Inglise perekonnast, kelle tuntuim j�rglane oli Richard Hooker (1554 �1600), anglikaani teoloogilise m�tteviisi rajaja. Donaatoreid kujutatakse nende kaitsep�hakute, Ristija Johannese ja Alice�i kaitse all. Kaitsep�hak Alice on Alice de Schaerbeck (u 1225 � u 1250 ), tsisterlaste nunn , kes j�i pidalit �ppe (sellest ka �ral�igatud k�ed). Kroon v�ib vihjata kuninganna Alice�ile, Otto I teisele naisele, kes elas 10. sajandil ja valitses p�rast oma abikaasa surma Saksamaa �le. K�esolevat t��d v�ib pidada keskseimaks Adriaen van Overbeke loomingus. Kolmikmaali suletud tiibade kummalegi esik �ljele on maalitud pealuu ja lisatud t�hendusrikas memento mori: Kuis olen mina saad olema ka sina / Kuis oled sina olin kunagi ka mina. ****** Peale Antwerpeni langemist hispaanlaste k�tte 1585. aastal asus protestant Stalbemti pere elama Middelburgi. Hiljem naasis Adriaen van Stalbemt Antwerpeni ning umbes 1609. aastal sai temast P�ha Luuka gildi meister. Stalbemti kohta on teada, et ta veetis peaaegu terve aasta Inglismaal (1633�34), kus ta maalis kaks Greenwichi vaadet, mille taustal kujutas kuningas Charles I ja kuninganna Henrietta Mariat. Maalid asuvad ka praegu Inglismaal kuninglikus kollektsioonis. Kunstniku eklektilises stiilis on tunda Jan Brueghel I, Hendrick van Baleni, Paul Brili ja Adam Elsheimeri m�jutusi. Adriaen van Stalbemti t��d on eksponeeritud muuseumites mitmetes linnades, kus ta t��tas, nagu London, Antwerpen, Middelburg, ja ka Berliin, Dresden , Frankfurt am Main, Kassel ja Schwerin , ning muuseumis Museo Nacional del Prado Madridis Hispaanias. Kuigi teose autoriks on m�rgitud esmajoones Adriaen van Stalbemt, oli tollel ajal tavap �rane, et kunstnikud tegid �ksteise maalidele kaast��d. Nii on ekspertide, eelk�ige K. Ertzi hinnangul selles kompositsioonis m�rkimisv��rne osa Jan Brueghel vanemal, kes on maalinud siia lilled ja puuviljad, mis �igustab k�esoleva t�� m��ratlemist kahe autori nime all. On tunnustatud fakt, et Brueghel tegi aktiivset koost��d teiste Antwerpeni kunstnikega, maalides nende t��desse just maastikke ja/v�i vaikelu elemente, milles ta oli eriti meisterlik, sealhulgas ka Pieter Paul Rubensi kompositsioonidesse. Interj��ri kujutamine, antud maali n�itel, on �anr, mis saavutas oma �itsengu 17. sajandil hollandi ja flaami maalikunstis. Sel ajal tekkis monarhide , aristokraatide ja rikaste linnakodanike hulgas huvi kunstiteoste kollektsioneerimise vastu, muutudes prioriteetsemaks siiani peamise t�helepanu all olnud loodusteaduslikest rariteetidest ja kurioosumitest. Kunstihuvid �hiskonnas hoogustusid kuni tollaste pildigaleriide tekkeni kaasaegses m�istes. Kaks tegelast teose esiplaanil on allegooriad � Maalikunst , keda esindab tiibadega figuur, kes hoiab pintslit ja maalrikeppi, olles uinunud leegitseva krooniga vana mehe s�les, kes esindab Tarkust ja Intelligentsi. T�helepanu v��rib kujutise �ks v�ike detail � korv puuviljadega, mis on j�uliselt �mber l�katud ja kus maiustab ahvike. See on allegooriline viide , mida tollased kunstnikud h�sti m�istsid. Antiikse kirjanduse s�mboolikas loeti ahvi maiste pahede v�rdkujuks, mis j�litab inimest tema igap�evaelus. Maalil olev demonstratiivne �est t�ukab eemale ahvatlevad puuviljad, j�ttes need ahvile, viidates vastavalt neist pahedest loobumisele. ****** Selle kunstniku kohta ei ole oluliselt enamat teada, kui et ta t��tas Jan Bruegheli ateljees ja on saanud tuntuks eelk�ige oma �petaja t��de kopeerijana. Tema nimi esineb kirjapildis ka Boets, Booets v�i Booetz, m�rkides tema osalust tollases kunstiprotsessis, kus assistentidel oli meistrite k�rval suur roll. Meister l�i esmase kompositsiooni, t�psustas teose idee ja moraali ning �pilased olid hiljem abiks selle kordamisel. Ateljees tegutses iga�ks meistri juhatusel ja oma parimaid oskusi rakendades � see oli protsess, kus peen k�sit�� sai tuge loomup�rasest andest. Boets on siinkohal huvitav n�ide just tollase aja stuudiokunstnikust, kes aitas kaasa meistri loomingu levikule. �Harulduste kabinettide� v�i kunstikambrite kujutamist koos maalikogu , mitmesuguste kunstiesemete ja muude kurioossete asjadega v�ib pidada omaette �anriks, mille rajajaks oli t�en�oliselt Frans Francken II. Taolised pildid ei olnud mitte ainult L�una-Madalmaade �itsenguaja tunnistajateks ertshertsog Alberti ja tema abikaasa Isabella valitsemise ajal, kes omasid olulist rolli kultuuri ja kunsti arendamisel, vaid need rikkalikud kompositsioonid n�itasid ka kunstituru edukust ja kollektsioneerimise sotsiaalset t�htsust 17. sajandi alguse Antwerpenis. �N�gemise ja Haistmise allegooria� on �ks ambitsioonikamaid kompositsioone, mida Boets on kopeerinud. Sellel pildil kujutatud kabinet muutub muljetavaldavaks teatriks, hiigelgaleriiks, kus Allegooriad on esitatud kahe naise kujul, kes istuvad laua taga �mbritsetuna atribuutidest, mis v�imaldavad neid samastada Haistmisega, mida m�rgivad �rnal�hnalised lilled, ja N�gemisega, mille vahenditeks on peegel ja suurendusklaas. Galeriis on rohkelt tuntuimate Antwerpeni meistrite maale, antiikseid skulptuure, rariteetseid v��risesemeid, raamatuid ja astroloogilisi instrumente . Kaunistavat toredust lisavad pildile Putod vasakul ja kaks v�ikest ahvikest maali paremal nurgas. Teos k�idab kompositsiooni tihedusega, kus vaataja silm libiseb figuurilt figuurile ja m�rkab �ha uusi detaile, mida ta algul ehk t�helegi ei pannud , p��des samas �ra tunda galeriiseintele �lesriputatud t��de autoreid v�i taamal seisvaid skulptuure. ****** Egbert van Heemskerck vanem oli hollandi kuldajastu kunstnik Haarlemis; �anrimaalija, kelle teemaks olid koomilised stseenid alamklassi elust sarnaselt Adriaen Brouwerile. Heemskerck j�tkas hollandi talupojamaalide traditsiooni, kuid kaldus talle omaselt humoorikamate sotsiaalsete stseenide poole. Meister t��tas Hispaania kuninga Charles II �ukonnas. Arvatakse, et tema patrooniks v�is olla ekstravagantne �ukondlane John Wilmot, Rochesteri teine krahv ja Adderbury parun Inglismaal. Kunstniku teosed on esindatud j�rgmistes kollektsioonides: Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Mus�e des Beaux-Arts, Tournai, Belgia; Bowes Museum, Barnardi loss, Inglismaa; National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia ja Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa. Egbert van Heemskercki kunstis on selgelt j�lgitav suurima olme�anri meistri Adriaen Brouweri m�ju. Autori teosed on tihti m��tmetelt miniatuursed, kujutades lihtsustatult talurahva eluning keskendudes grotesksetele figuuridele ja n�oilmetele. Antud kaks v�ikest stseeni on t��piliseks n�iteks Heemskercki maalilaadist. Pruunikasse �ldkoloriiti on delikaatselt lisatud punased, tumesinised ja valged aktsendid. Lihtsameelsed kehvikud, kes ahnelt suitsetavad ja irvitavad omaenese maailma ja naljade �le k�igis neis Hollandi armetutes poolpimedates v�ikestes k�rtsides, on tollase ilustamata olustiku realistlikud edasiandjad. Vaatamata maali et��dlikkusele on need rohmakate ja inetutena kujutatud talumehed heaks n�iteks flaami ekspressiivsusest tollases kunstis. ******* Frans Francken noorem oli Flaami maalikunstnike perekonna tuntuim liige ning ��rmiselt populaarne juba oma eluajal. 1605. aastal astus ta Antwerpeni P�ha Luuka gildi. Francken l�i altarimaale, kuid tema p�randi hulka kuuluvad ka maalitud m��blipaneelid. Enim tunnustatakse Franckenit v�ikeste, peenelt l�bit��tatud kabinetmaalide poolest, mis olid populaarsed tolle aja interj��rides ning millel Frans Francken kujutas ajaloolisi, m�toloogilisi v�i allegoorilisi stseene. Ta oli ka �ks esimesi kunstnikke, kes maalis teemana kunstigaleriide interj��re, pikkides sinna reaalsete piltide ainetel tehtud t�etruusid miniatuurseid omaaegseid teoseid. Tema kaaskunstnikud Antwerpenist palkasid Fransi tihti selleks, et ta maaliks nende maastikele ja interj��ridesse inimesi, nagu see tol ajal tavaks oli, et iga�ks j�i oma parimate oskuste juurde ja t��tas teose loomisel koos teiste autoritega. T�nap�eval on kunstniku t��d eksponeeritud enamikus olulisemates muuseumites Euroopas ja mujal, sealhulgas Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania. Seitse vaba kunsti (lad Septem Artes Liberales ) olid tuntud juba antiikajast. Selle hariduskompleksi hulka loeti retoorikat, grammatikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. Francken arvab siia juurde ka maalikunsti kui �teaduse� maailma tunnetamisest ja selle kajastamisest. Sarve puhuv ingel teosel kuulutab nende ��ilsate� kunstide v�iduk�iku ja igavest kuulsust. Vabu kunste kehastavad maalil erinevate asjadega tegelevad persoonid ja nende juurde kuuluv atribuutika: raamatud, astronoomilised instrumendid, sirkel , kolmnurk jne. Vasakul oleval sambal k�rgub jumalanna Minerva kuldne kuju, kes on teaduste ja kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku. Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja �pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud. Geomeetria ja aritmeetika atribuutideks on gloobus , joonlaud ja sirkel. M�ttetark klaaskolvi, armillaarsf��ri ning sekstandiga jalge ees kehastab astronoomiat. Muusikat aga m�rgib, vastavalt ikonograafilisele traditsioonile, naine, kes musitseerib klavessiinil. Pildi vasakus osas n�eme kunstnikku t��tamas; v� imalik , et see on Franckeni enda autoportree. Lisades vabade kunstide hulka maalikunsti, kuulutab ta end sellega loojaks ja �petlaseks, aga mitte k�sit��liseks � hoiak, mida soosis 17. sajandi vaimsus. Pildi maalimise ajaks oli Frans Francken noorem juba P�ha Luuka gildi liige ja edukas kunstnik. Maalikunsti kui vaba kunsti s�ltumatuse ja t�htsuse ideed arendab ta edasi ka oma hilisemates t��des, k�neldes l�bi oma teoste talle nii olulisel sotsiaalsel teemal nagu kunsti positsioon �hiskonnas. ****** Hendrik van Steenwyck noorem oli Flaami maalija ja joonistaja, kes l�i peamiselt arhitektuurseid interj��re. Inspiratsiooni sai ta lossidest ja kirikutest, k�ige sagedamini Antwerpeni Jumalaema kirikust . Ta oli 17. sajandi flaami maalikunstis arhitektuuri�anri �he alusepanija, Hendrik van Steenwyck vanema poeg ja �pilane. Sarnaselt isale maalis ka Hendrik noorem oskuslikult t�iusliku perspektiivilahendusega kompositsioone. Londonis elades t�itis Hendrik noorem kuningas Karl I tellimusi, aga maalis ka arhitektuurseid taustu portretist Dani?l Mijtensi teostele. P�rast seda, kui Inglise kuningas 1642. aastal hukati, asus ta elama Hollandisse, t��tas Leidenis ja oli alates aastast 1645 Haagis sealse maavalitseja Frederik Hendriku �uekunstnik. Hendrik van Steenwyck noorema teosed on t�nap�eval esindatud maailma paljudes suurtes kunstikogudes, sealhulgas Londoni, Haagi, Rooma, Leipzigi, Frankfurdi, Stockholmi, Viini, Dresdeni, Kasseli, Braunschweigi, Pariisi ja Sankt-Peterburgi muuseumites. Mitu Steenwycki teost asub Riiklikus Ermitaa�is, neist �ks on �P�ha Hieronymus t��toas�. Just selle s�ee juurde on kunstnik korduvalt tagasi p��rdunud, innustudes Albrecht D�reri samanimelisest 1514. aasta grav��rist (�Hieronymus im Geh�us�). Van Steenwycki maal kujutab stseeni piiblist � p�ha apostli Peetruse v�ljatoomist vangikongist. Piiblitekstide kohaselt hakkas Herodes Suure pojapoeg, Herodes Agrippa I, 42 AD kristlasi taga kiusama . Ta tappis apostel Jaakobuse, Sebedeuse poja, ja heitis jumalas�na levitamise eest vangi Peetruse. Kristlased , n�hes ette Peetruse hukkamist, palvetasid tema eest tuliselt. ��sel juhtus ime: Peetruse juurde vangikongi laskus Issanda ingel, ahelad langesid ja Peetrus lahkus takistamatult ning kellelegi m�rkamatult vangist. Teose teemavalik v�imendab piibli doktriini, olles kantud jumaliku maailma veenvast eksistentsist ning toetades inimeste usku. Peamine r�huasetus sellel maalil on kunstnikule omaselt ruumi arhitektuuril. Van Steenwyck kasutab pildil meisterlikult valgust, mis aitab kaasa s�gava v�ljendusrikkuse loomisele. V�lvkeldri keerukas perspektiiv, mis on valgustatud lakke riputatud �lilambi kumast, ja selle all evangeeliumi tegelaste k�nekad, ilmekad kehahoiakud annavad tunnistust Hendrik van Steenwycki talendist. Suurep�rase professionaalina kuulus ta hollandi 17. sajandi maalikunsti arhitektuuri�anri juhtivate meistrite hulka. ****** Jacob Saveryt teatakse kui suurep�rast nat��rmortide, animalistlike stseenide, maastiku- ja �anrimaalide loojat. Tema madalama klassi elu kujutavad teosed on suuresti v�rreldavad Bruegheliga. Tuginedes omaaegse kunstiteoreetiku Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetele 1604. aastast, oli Jacob Savery tuntud Flaami maastiku- ja �anrimaalija Hans Boli parim �pilane ning oma venna Roelant Savery, aga ka kunstnike Joos Goemare�i, Frans de Grebberi ja Willem van Nieulandt II �petaja. 1584. aasta paiku asus Jacob Savery elama Haarlemisse, kus ta 1587. aastal �hines P�ha Luuka gildiga, liikudes sealt hiljem edasi Amsterdami. Jacob Savery maale ja joonistusi v�ib leida v��rikates muuseumites ja erakollektsioonides �le maailma, parimad neist on esindatud j�rgmistes: Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Broel Museum, Kortrijk, Belgia; Ashmolean Museum, Oxford, Inglismaa; Boijmans Van Beuningen Museum, Rotterdam, Holland; Pierpont Morgan Library, New York, USA; Staatliche Kunstsammlungen Dresden, Saksamaa; Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa. Jacob Savery oli tuntud eelk�ige piltide poolest, mis kujutavad suures plaanis maalitud loomi. Tema kunstnikun�gemus ja m�te avaldus alltekstides, mida pakkus tollane mitmekesine loomariigi s�mbolk�sitlus. Juba kunstniku eluajal olid tema t��d hinnas ja Euroopa suurimad tellijad ihaldasid neid oma kollektsioonidesse. Savery paistis silma fantaasiarikkuse poolest � ta oskas l�pmatuseni varieerida piltidel olevate loomade paigutust ja poose. Eeskujudeks olid talle Hans Verhageni animalistlikud joonistused ning eriti Hans Boli raamat �Icones animalium�, mis koosneb kolmest aastatel 1572 � 1575 koostatud albumist. Boli kogumikud sattusid Jacob Savery valdusse ja sealt edasi tema venna Roelandti k�tte, kes p�randas need keiser Rudolf II-le. Ajavahemikus 1575 � 1582 maalis Boli �pilane Joris Hoefnagel ( 1542 � 1601) keisrile �Animalia�, kus ta �hendas loomariigi nelja looduse stiihiaga. Sellist �elementide� j�rgi jaotamist tsiteerib oma piltidel ka Savery, kus maad esindavad neljajalgsed, tuld roomajad , keda peeti veel uue ajani tules h�vimatuteks olendeiks, �hk oli seostatud nendega, kes lendavad, ning vesi j�etud neile, kes ujuvad . ****** Jan Brueghel, keda tunti ka nime all Samet -Brueghel tema peenetundelise pintslit�� t�ttu, oli ��rmiselt mitmek�lgne meister. Kunstnik on saavutanud �iglase kuulsuse t�nu oma meeleolukatele �hustikumaalidele ja j�emaastikele, ent v��rikad on ka Jan Brueghel vanema lillebuketid, millest paljudel on lisaks kujutatud v��risesemeid v�i m�toloogilisi, allegoorilisi ja ajaloolisi subjekte. Bruegheli rafineeritud, peamiselt vasele maalitud teosed olid k�rges hinnas kuningate ja printside juures �le terve Euroopa. Jan Brueghel vanem kuulus Flaami maalikunstnike d�nastia teise p�lvkonda. Ta s�ndis Br�sselis, �ppis peamiselt oma vanaema k�e all ning sai v�gagi tunnustatud kunstnikuks juba oma eluajal. 1602. aastal m��rati ta Antwerpeni maalikunstnike gildi juhiks. Jan Brueghel vanem reisis palju �le terve Euroopa. Oma kolmeaastase reisi ajal Itaaliasse 1590ndate aastate keskpaigas sai ta endale patrooniks kardinal Federigo Borromeo, keda vaimustasid Bruegheli maalide ebareaalsed avarused ja ootamatud vaatenurgad , mis kombineerusid lillede ja loomadega . 1606. aastal sai Brueghelist Madalmaade l�unaosas valitsenud ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella �uekunstnik. Selle auv��rse positsiooni s�ilitas ta elu l�puni. Jan Brueghel vanema tuntuim kaast��line oli tema s�ber Pieter Paul Rubens. Jan Samet-Bruegheli maalid kuuluvad paljude t�htsamate muuseumite kollektsioonidesse, n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; neid leidub ka erinevates erakollektsioonides. �Nat��rmort tulpide, rooside ja iiristega savivaasis� on dateeritav aastasse 1607 v�i 1608 vastavalt stiilisarnasuselt v�rreldavatele lillemaalidele erakogudest Viinis , Prahas, Cambridge�is ja �veitsis. Bruegheli lillemaalid on kollektsion��ride ja kriitikute poolt olnud hinnatud juba aegade algusest, ilma et nende menu oleks v�henenud. Paremaks eristamiseks on neid k�ekirjalt sarnaseid kompositsoone liigitatud teostel esinevate anumate p�hjal v�i pildil kujutatud lillede suuruse, arvu ja liikide j�rgi. T�helepanuv��rne on aga Bruegheli erakordne leidlikkus, millega ta suutis nende v�rdlemisi v�heste elementidega luua ��rmiselt mitmekesiseid ja loominguliselt lopsakaid t�id. Bruegheli t��delt v�is leida nii v�ga haruldasi lilli kui ka k�ige levinumaid liike nagu roosid , tulbid ja iirised, mis olid abiks seade l�plikul viimistlemisel. Vaatamata motiivide kordamisele s�ilitasid tema t��d alati silmapaistva v�rskuse. P�hjamaises maalikunstis kandsid lillemaalid elu m��duvuse s�numit, olles tulvil peidetud t�hendusi. Samas v�is neid pidada ka r��msaks looduse kirjelduseks, olemata kaugeltki mitte vaid looduse lihtlabased koopiad, vaid hoolikalt valitud ja seatud kompositsioonid elementidest, millesse kunstnik suure t�helepanuga suhtus. ****** Jan Brueghel noorem oli Hollandi kunstnike Brueghelite d�nastia esindaja, Talupoeg- Bruegheli pojapoeg, kes oli oma eelk�ijate stiilis looja. Koos venna Ambrosiusega maalis Jan maastikke, vaikelusid, allegoorilisi ja teisi kompositsioone �lima detailirohkusega. Isa surma j�rel asus Jan juhtima tema ateljeed Antwerpenis. Peagi omandas ta kunstnikuna silmapaistva positsiooni, astudes 1625. aastal Antwerpeni kunstnike P�ha Luuka gildi liikmeks. Aastal 1630 sai temast Antwerpeni retoorikakoja �De Violieren� ja P�ha Luuka gildi dekaan. Jan Brueghel nooremast sai k�rgelt austatud ja lugupeetud �hiskonnategelane. Tema h�mmastavast mitmek�lgsusest pajatab kunstniku p�evik, mille avaldasid J. Denuce ja M. Vaes, ja mida Jan Brueghel oli kohatise regulaarsusega pidanud. Muuhulgas t�itis kunstnik ka Prantsuse �ukonna tellimusi, maalides 1630 � 1631 pildits�kli Aadama loo teemal. Samuti on teada, et 1651 . aastal t�itis ta Austria �ukonna tellimusi. Jan Brueghel noorema parimateks t��deks tema v�rvikas loomingus peetakse suureformaadilisi maastikumaale. Meistri t��d on esindatud mahukates riiklikes kollektsioonides, sealhulgas Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Muuseum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum Databank, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Brooklyn Museum, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Palazzo Ruspoli, Rooma, Itaalia ja mujal. Jan Brueghel noorem oli ��rmiselt andekas maastikumotiivide komponeerija. Maal Noa laevaga annab sellest veenvat tunnistust, kus metsa lopsakas rohelus eraldab ja lahutab loomade gruppe ning seob kompositsiooni �htseks tervikuks. Maali vasakul poolel voogavad �leujutusveed, mis kulgevad j�ena taamal ootava laevani sinises kauguses, mille toonidegamma sulandub meisterlikult teose perspektiiviga. Linnud t�idavad nii pildil oleva taevalaotuse kui istuvad kuulekatena raagus puu okstel ja selle all, oodates k�sklusi ning olles h�iritud vaid paarist haukuvast koerast sealsamas. Kompositsioon on saanud ainest Jan Brueghel vanema, tuntud ka kui Samet-Brueghel, maalist, mis asub J. Paul Getty muuseumis Los Angeleses ja on maalitud 1613 . aastal. Eksootilised loomad teose paremas servas viitavad Jan Brueghel vanema ajale Austria ertshertsogi Albert VII �ukonnas, kus ta viibis alates 1608. aastast kuni surmani. Ertshertsogil oli loomaaed , mis andis Brueghelile realistlikku materjali ja hulganisti t�pseid teadmisi pildilolevate loomade t�etruul maalimisel. Jan noorema kindel pintslil��k ja bravuurikas palett muutsid loomad omakorda m�nguliseks ja elavaks. Noa ja tema perekond, kes on peitunud selle mastaapse stseeni lopsakusse, valmistuvad reisiks taamal keskel muruga kaetud tasandikul. Karistuseks inimeste pahelisuse eest otsustas jumal saata Maale suure veeuputuse ning h�vitada inimsoo maa pealt. Vaid Noa, ainus �iglane mees, ja tema perekond p��sesid hukust. Jumal k�skis Noal ehitada suure laeva, kuhu mahuksid lisaks ta perele ka k�ik loomad ja linnud, kes maa peal elavad � �ks paar igast liigist. ******* Jan den Uyl on tuntud kui oluline ja k�rgelt hinnatud meister, kelle looming on suurep�rane n�ide varajasest flaami nat��rmordist. Kuigi kunstnik maalis ka maastikke ja stseene loomadega, olid tema teostes peamiseks siiski toidulauad (banketjes). Neid peenetundelisi, pea monokroomseid t�id hindasid k�rgelt ka Uyli kaasaegsed, sealhulgas kunstnik Pieter Paul Rubens. Uyl kuulus suurep�raste nat��rmordimaalijate Willem Cz. Heda (s�ndinud u 1596 ) ja Pieter Claeszi (s�ndinud u 1597) plejaadi, lisades selle perioodi loomingusse oma v��rika panuse. T�nap�eval leidub Jan den Uyli maale mitmetes muuseumites �le maailma, sealhulgas Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA ning ka eksklusiivsetes Euroopa erakollektsioonides. Banketje-stiilis nat��rmortide maalijad armastasid oma teostes salap�ra. Kunstnikud l�id atmosf��re, mis provotseerisid iga pisimatki detaili kompositsioonis lahti m�testama ja otsima nende, tihti keerukatesse seostesse p�imitud toidupalade ja esemete omavahelisi t�hendusi. Jan den Uyl seevastu aga nautis �anri lihtsust , justkui vabastades nat��rmordi k�igest ebaolulisest ja j�ttes alles vaid p�hilise. Ka k�esolev kompositsioon on �limalt minimalistlik , kus p�hir�hk tundub olevat kunstniku soovil s�veneda maalitud materjalide tekstuuridesse ja peegeldustesse kui p�hjalikku uurimist ��sse. Olgugi et objektide l�hestikku ja otsakuti paiknemine pildil n�ib esmapilgul loomulik ja juhuslik, on see siiski taotluslikult loodud ning hoolikalt struktureeritud geomeetria. Teose paremalt poolt algab t�usev diagonaalne joon, mis liigub m��da objekte, et kohtuda teise diagonaaliga, mis algab alt vasakult laudlina ��rest. Kompositsioon tipneb k�rge Veneetsia pokaaliga, mille dekoratiivne luigepea kroonib t�� l�plikult. Tehniliselt hiilgavana kannab see realistlik nat��rmort 17. sajandi hollandi maalikunsti tunnusm �rke, mida iseloomustasid r�hutatud m�ngud valguse ja varjuga, esemete omavahelised m��detud perspektiivid ning lummavad peegeldused, mis k��ndisid tegelikkuse illusioonini. ****** Lucas Cranach vanem kehastab renessansiaja inimese ideaali. Ta oli ��rmiselt tegus nii maalikunstniku ja graafikuna kui ka ettev�tja ja poliitikuna . Cranachit peetakse �heks juhtivamaks kunstnikuks ning olulisemaks ja m�jukamaks loojaks 16. sajandi Saksa kunstis �ldse. Tema arvukate m�rkimisv��rsete maalide ja puul�igete seas on altarimaalid , portreed �ukondlastest ja protestantlikest reformaatoritest ning mitmed motiivid nii piiblist kui m�toloogiast tuntud naistest, olles enamasti kujutatud v�ljavenitatud aktimaalidena v�i moekalt riietatud daamidena. Lucas Cranachil oli aktiivne ateljee �pilaste ja kaast��tajatega, mis kandis edukalt autori loomingusuundi ka p�rast tema surma, mil ateljeed juhatas tema poeg Lucas Cranach noorem, kes l�i mitmeid hilisemaid versioone isa tuntud t��dest. Selle suurep�rase saksa meistri teosed on esindatud muuseumites nagu Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; A. Pu�kini nim. Riiklik Kujutava Kunsti muuseum, Moskva, Venemaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Gem�ldegalerie Alte Meister, Dresden, Saksamaa; Koninklijke Musea voor Schone Kunsten van Belgi ?, Br�ssel, Belgia; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Museum der Bildenden K�nste, Leipzig , Saksamaa jt. Teos veinijumalaga �Bacchuse m�steeriumid� on dateeritud 1530 ning signeeritud kunstnikule omase v�ljasirutatud tiibadega draakoniga. Maal on loodud Cranachi k�ige viljakamal perioodil, mil kunstnik oli keskendunud eelk�ige antiikajast ja m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus , mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulenevale ebas�ndsale k�itumisele ja moraalsele allak�igule. Sel teosel on Cranach kasutanud ka �hte oma meelismotiividest, milleks on n�mf maastikul . T��d v�ib pidada Cranachi puhul unikaalseks ebatavalise fakti t�ttu, et kompositsiooni ei ole kunagi korratud, kuigi kunstnikul oli kombeks oma hoolega seadistatud t��dest hiljem �pilaste abil variante luua. ******* Lucas Cranach noorem oli kuulsa Saksa maalikunstniku Lucas Cranach vanema poeg ja �pilane. 1553 . aastal juhtis ta mainekat Cranachi ateljeed, kus �heaegselt t��tas v�hemalt 10 assistenti. Enamik kunstniku teostest on loodud just ateljee aktiivse tegutsemise ajal ja on t�histatud omap �rase �kaubam�rgiga� � tiivulise draakoni kujutisega. Selline kunstnike � hine koost��tamine oli tollele ajale tavap�rane nagu perekonnas edasikanduv amet, kus poeg j�tkas isa poolt alustatut. Nii oli see ka Lucas Cranach noorema puhul, kes p�rast isa surma v�ttis �le tema t�� ja kohustused. Tihti aetakse tema t�id segi isa t��dega, kuna motiivide ja k�ekirja sarnasus on ilmne, kuid traditsioone arvestades ka loogiline. K�esoleval ajal on Lucas Cranach noorema t��d esindatud maailma paljudes suurtes kunstimuuseumites, n�iteks Berliinis, M�nchenis, Dresdenis, Leipzigis, Viinis, New Yorgis , Pariisis, Budapestis ja Sankt-Peterburgis. See tundlik motiiv neitsi Maarjast ja Jeesuslapsest koos magava imiku Ristija Johannesega kuulub Lucas Cranach noorema k�ige m�jukamate erakollektsioonides olevate teoste hulka. Liigutav stseen, mis heidab pilgu armulaua m�steeriumile, on otsekui perekondliku armastuse p�hitsus, kandes endas aga ka dramaatilist alatooni eesm�rgiga kutsuda vaatajas esile religioosset p�hendumist. Pildi vahetut hoolimise, helluse ja armastuse emotsiooni saadab t�siasi, et Jeesuslaps ulatab vaataja poole viinamarjakobara, olles ise v�tnud �he marja, et see suhu pista. Puuvilja s��ma asudes on lapse pilk otsekui l�bin�gev ja k�iketeadev ning m�neti paluv, viidates Kristuse s�nadele: �See on minu veri�, mis ta lausus p�hal �htus��maajal (Matteuse 26:28). Kompositsiooni �lesehitus on paljuski inspireeritud Raffaeli ja teiste itaalia meistrite k�rgrenessansiaegsest innovatiivsusest, mis avaldub eelk�ige figuuride paigutamises kolmnurka ning viisis, kuidas Jeesuslaps seisab oma ema embuses, selle asemel et lamada tema s�les v�i padjal, mis oleks ootusp�rasem. Tume taust, kus puuduvad perspektiivi loovad maastikuelemendid, toob figuurid vaatajale l�hemale; need m�juvad otsekui olevat siinsamas, k�egakatsutavas maailmas, tekitades kaastundliku intiimsuse, mis suurendab maali sisulist m�ju. Kunstnik on osanud muuta teose sugestiivseks, kasutades kujutatava olemust suurep�raselt toetavaid tehnilisi lahendusi. Kompositsioon sai sellisena edukaks ning p�rast 1537. aastat maaliti temast mitmeid siiani s�ilinud variatsioone. ****** Marten de Vos s�ndis Antwerpenis ning oli maalikunstnik Pieter de Vosi poeg. Arvatakse, et teda v�is �petada ta isa ja v�ib-olla ka Frans Floris, kes oli sajandi keskpaigas Antwerpenis �ks juhtivaid ajalooaineste maalijaid. 1552. aastal reisis de Vos koos s�bra ja kaaskunstniku Pieter Brueghel vanemaga Itaaliasse. Kunstiloolane van Mander kirjeldab tema visiiti Rooma ja Veneetsiasse, kus ta Ridolfi s�nul Tintoretto stuudios maastikke maalis. Tema maalilaad oli suuresti m�jutatud Itaalia kunstist. 1556. aastal l�ks de Vos tagasi Antwerpeni ning liitus kaks aastat hiljem P�ha Luuka gildiga. P�rast 1558. ja 1566 . aasta revolutsioonilisi �lest�use sai temast Antwerpeni k�ige n�utum maalikunstnik ning ta palgati taastama linna katedraali ja v�iksemate kirikute h�vinenud maale. Ta maalis palju ka erakollektsioonide tarbeks. Marten de Vosi t��d on eksponeeritud mitmetes t�htsamates muuseumites �le maailma, n�iteks Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo de Bellas Artes de Sevilla, Seville , Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa, ja olulisemates erakollektsioonides. Piiblis r��gitakse korduvalt kohtust, mida Jumal inimsoo �le m�istab, kui ta oma hiilguses ilmub, et vagased patustest eraldada ja esimesi paradiisi v�tta ning teisi p�rgusse saata. L��ne kunstis m�jutasid Viimsep�evakohtu kontseptsiooni k�sitlust piibelliku ainese k�rval ka mittepiibellikud allikad nagu hilisem Dante �Jumalik kom��dia�. Marten de Vos kujutab seda j�ulist episoodi suure fantaasiaga, keskendudes tunglevale inimhulgale, andes meisterlikult edasi figuuride liikumise r�tmi, vastandades oskuslikult �patuse� ja ��iglase� koloriidi, tuues v�lja nende tegelaste erisuse. Teose ��rmiselt d�naamiline kompositsioon ja erinevatest vaatepunktidest maalitud perspektiivid loovad illusiooni maailmade segunemisest keskse jumaliku taeva avanemisel, kohtup�eval, mille eest kellelgi pole p��su. Teos veenab selle vaatajat j�lgima oma tegusid ja nende vooruslikkust. V�rreldes teiste Marten de Vosi tuntud samateemaliste t��dega, n�iteks Hispaanias Museo de Bellas Artes de Sevilla muuseumis asuva teosega , mis on dateeritud aastaga 1570, v�ib sellelt pildilt leida samu inglite , deemonite ja inimeste figuure. Viimsep�evakohtu teemat on kunstnik k�sitlenud korduvalt, kuna see sobis katoliiklastest tellijatele, kandes vastureformatsiooni vaimsust p�rast Hollandi 1566. aasta revolutsiooni. ****** Selle Br�sselist p�rit andeka meistri elust on v�he teada. Ta kuulus n�ndanimetatud Tikitud Lehestiku Meistri (Master of the Embroidered Foliage) l�hikonda, kelle nime uusimad uurijad �igustatult Aert van den Bossche�iga samastavad. Kunstniku suurep�rased religioossed maalid on t�nap�eval hoiul sellistes paikades nagu Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa; Jumalaema kirik, Brugge, Belgia; Catedral de Burgos, Burgos, Hispaania; Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland. Kujutatav motiiv ja teose formaat eeldavad, et k�esolev kolmikmaal oli loodud privaatseks palvetamiseks p�hakoja perekabelis v�i kodukirikus. Teos on omistatud 15. sajandi l�pus elanud kunstnikule, keda teaduslikus kirjanduses on tinglikult nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse, harmoonilise koloriidi, s�gava vaimulikkuse ja l��rilisuse p�hjal, mis tollele autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus. Madonna on paigutatud k�tkestavalt maalitud maastikupanoraami taustale, mis avab meistri talendi veel �he tahu. Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator. Teosed neitsi Maarjaga on kogu kristlikus kunstis k�ige s�gavama armastuse ja kaastunde v�ljendajad, kus neitsi inimlik kuju oma hoolivas emalikus ja ennastohverdavas lihtsuses omandas jumaliku m��tme. Last toitva Jumalaema kultus oli eriti levinud Itaalias. 14. sajandi esimesel poolel v�is Jeesuslast rinnaga toitva neitsi kujutisi n�ha Toscana ja Firenze p�hakodades. Maailma kuulsaim Jeesuslast toitev neitsi Maarja on aga suure kunstniku ja teadlase Leonardo da Vinci (1452 � 1519) maalil �Madonna Litta�. ******* Monogrammist AG kuulus nimeka Saksa maalikunstniku ja graveerija Martin Schongaueri l�hikonda; v�imalik, et oli tema �pilane v�i assistent . Oma tingnime sai ta monogrammi j�rgi, mis oli m�rgitud tema peamistel teostel nagu n�iteks dominiiklaste suurel altaril Unterlindeni muuseumis Colmaris. Peale nimetatud t�� on t�en�oliselt sama meistri poolt maalitud ka kolm fragmenti n��dseks kadunud tiibaltarist 1489 . aastast. Altari fragmendid on hoiul A. Pu�kini nim. Kujutava Kunsti muuseumis Moskvas, Venemaal. Oletati, et nime Monogrammist AG taga v�is olla Anton Gerber , kes tegutses Pforzheimis u 1480 � 1515. T�nap�eval leiab Monogrammist AG t�id mitmetest muuseumitest �le maailma, sealhulgas Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa; Muzeum Narodowe w Warszawie, Varssav, Poola; British Museum, London, Inglismaa; National Museum of Western Art, Tokyo, Jaapan. �Paastumaarjap�ev� on fragment altarimaalist, mis oli p�hendatud neitsi Maarja elule, p�rinedes umbes 1475 � 1499 aastatest , maalitud piibli ainetel: Luuka 1:26 � 38; Vana testament , Ruti raamat 4:17; Jesaja 11:1. See on haruldane omalaadne teos paastumaarjap�evast, mil peaingel Gaabriel kuulutas neitsi Maarjale ette Jeesuse s�ndi ning peale mida Maarja alustas paastu. Pildil on kujutatud stseeni �kssarviku m�stilisest kinnip��dmisest, kus peaingel Gaabrieli n�idatakse jahimehena, kes puhub sarve, samal ajal kui tema koerad ajavad taga �kssarvikut, kes otsib neitsi Maarja juurest kaitset. �Physiologuse� (Kreeka, 2.�3. sajand pKr) j�rgi saavad jahimehed �kssarviku k�tte vaid siis, kui neitsi ta �ra taltsutab ning too oma v�imed kaotab. Teos on suurep�rane n�ide jutustavast kristlikust kunstist, mis kandis edasi tollaseid religioosseid ja m�toloogilisi teemasid. S�ilitades v�imalikult arhailised jooned, annab meister s�eele siin uue, l��riliselt intiimse interpretatsiooni. Pear�hk on asetatud eluliste inimlike tunnete v�ljendamisele. P�hakute figuuridki on omandanud selle aja inimeste v�ljan�gemise, kusjuures v�imalik, et need on portreteeritud lihtrahva hulgast. Maarja ja taevase saadiku Gaabrieli kujud ei ole teosel idealiseeritud, vastupidi, toonitatakse nende v�list tavalisust, mis on hingestatud sisemise ilu ja p�hadusega. ****** Fakte selle kunstniku varajasest elust on v�he teada. Arvatakse, et ta s�ndis 1580. aasta paiku Antwerpenis ning �ppis v�hetuntud Andries van Baesrode�i (v�i: van Baseroo) k�e all. 1602. aastal �hines ta linnas asuva P�ha Luuka gildiga. Beert �petas v�lja mitmeid kunstnikke, kellest arvatavasti vaid �hest, Frans Ykensist, sai nat��rmortide maalija. Osias Beert olevat maalinud ainult lilli ja puuvilju. Oma t��dele lisas ta signatuure v�i monogramme harva ning kuup�evi mitte kunagi. Kuna teadmised flaami nat��rmortide varajasest perioodist on v�ga l�nklikud ja ebat�ielikud, siis omistatakse v�ga paljud selle aja t��d Osias Beertile. Kunstnik maalis enamasti tammepaneelidele ja kasutas seejuures glasuurimistehnikat, kus mitu �lestikust kihti vedelat �liv�rvi suutsid pildi l�ppviimistluses j�tta mulje mitmetoonilisest kumast ja otsekui teose l�bipaistvusest. Korduva motiivina kohtab Beerti nat��rmortidel k�ige sagedamini �rna valget liblikat. T�nap�eval leiab Osias Beert vanema teoseid mitmetest muuseumitest, sealhulgas Liechtenstein Museum, Viin, Austria; National Gallery of Art, Washington, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Armeenia Rahvusgalerii , Jerevan, Armeenia, ja erakollektsioonidest �le maailma. 17. sajandi maalikunstnikud armastasid kujutada k�lluslikku ja kaunist maailma, luues vaataja meelte rahuldamiseks luksuslikke nat��rmorte rikkalikult kaetud laudadest. Osias Beert oli �ks esimesi kunstnikke, kes spetsialiseerus nat��rmortide maalimisele ajal, mil selles �anris veel eriti ei t��tatud ja need v�hesed teosed mis loodi, olid tagasihoidlikult anon��msed. Beerti stiili esindasid tema meisterlik illusionism ning hoolikalt loodud kompositsioonid. Tema maalid hommikus��kidest, millele tavaliselt viidatakse nende hollandikeelse v�ljendiga �ontbijtjes� (�v�ikesed hommikus��gid�), kujutavad seadet laual k�rgvaates ja m�rgatava perspektiiviga. Beerti tehnika on �ldjuhul ja eelk�ige iseloomulik just varajastele flaami nat��rmortidele. Tema lilled, mis sageli on esitatud stseenina vaasist kitsas ni�is, meenutavad Ambrosius Bosschaerti t�id. Arvatakse, et ta tegi koost��d ka Pieter Paul Rubensiga. K�esolevale t��le l�hima stiiliga analoogi leiab Washingtonist , muuseumist National Gallery of Art. Teose nimi on �N�ud austrite, puuviljade ja veiniga�, dateeritud u 1620/1625. ****** Pieter Brueghel noorem oli Flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema poeg, kelle karj��r m��dus Antwerpenis, kus ta sai 1584/5. aastal maalikunstnike gildi juhiks. Pieter Brueghel noorem maalis peamiselt maastikke, religioosseid ja vanas�nade- ainelisi lugusid ning k�laolustikke. Tema �anrimaalid talupoegadest keskenduvad eelk�ige maalilisusele; on avaldatud arvamust, et neis puudub tema isa t��dele omane peenus ja humanism. Nii Pieter Brueghel noorem kui tema j�rgijad olid Pieter Brueghel vanema kuulsaimate kompositsioonide viljakad kopeerijad. Kunstniku teiseks p�hiteemaks olid tulekahjustseenid, millest ka h��dnimi P�rgu-Brueghel. Pieter Brueghel noorema k�ige t�helepanuv��rsem �pilane oli Frans Snyders. T�nap�eval on Pieter P�rgu-Bruegheli t��d eksponeeritud paljudes olulisemates muuseumites �le maailma, sealhulgas: Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Carnegie Museum of Art, Pittsburgh, Pennsylvania, USA; National Brukenthal Museum, Sibiu, Rumeenia; Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; ning samuti erinevates erakollektsioonides. �Talvemaastik linnup��nisega� on �ks paljudest koopiatest, mille Pieter Brueghel noorema ateljee maalis Pieter Brueghel vanema maali j�rgi �Maastik linnup��nise ja uisutajatega� (1565, Musees Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, nr 8724). Imekaunis talver��mude k�llane maastik Brabanti k�laga ja uisutajatega j��l on filosoofiliselt s�mboolne stseen, mille juhtmotiiviks on elu l�hiajalisus. �petlaste s�nul s�mboliseerib linnup��nis lindude l�ksulangemist ja kadu ning uisutajad �rnal j��l ja j��auk viitavad m�tlematule ettevaatamatusele. Samuti on arvatud, et kaks musta varest taevas v�ivad ennustada surma, mis luurab hooletuid uisutajaid niisama nagu p��nis, kuhu langevad �nnetud linnud. Filosoofiline on ka Pieter Brueghel vanema originaali j�rgi valmistatud kuulus grav��r �Uisutamine P�ha J�ri v�rava ees�, mille alaservas on elutark lause ladina, prantsuse ja hollandi keeles, mis �tleb: �Liueldes inimelu j��l�. Teose varasematel koopiatel on tekst, mis lisaks vihjab tarkusele ja lollusele, millele inimesed loodavad, kui nad �liuglevad l�bi elu, mis on isegi v�hemkestev ja �rnem kui j��. ******* Pieter Brueghel noorem oli Flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema poeg, kelle karj��r m��dus Antwerpenis, kus ta sai 1584/5. aastal maalikunstnike gildi juhiks. Pieter Brueghel noorem maalis peamiselt maastikke, religioosseid ja vanas�nade-ainelisi lugusid ning k�laolustikke. Tema �anrimaalid talupoegadest keskenduvad eelk�ige maalilisusele, erinevalt tema isast, kes s�venes viimistletud detailipeenusesse. Pieter Brueghel noorem ja tema j�rgijad olid Pieter Brueghel vanema kuulsaimate kompositsioonide viljakad kopeerijad. Kunstniku teiseks p�hiteemaks olid tulekahjustseenid, millest ka h��dnimi P�rgu-Brueghel. Pieter Brueghel noorema k�ige t�helepanuv��rsem �pilane oli Frans Snyders. T�nap�eval on Pieter P�rgu-Bruegheli t��d eksponeeritud paljudes olulisemates muuseumites �le maailma, sealhulgas: Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Carnegie Museum of Art, Pittsburgh, Pennsylvania, USA; National Brukenthal Museum, Sibiu, Rumeenia; Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, ning samuti erakollektsioonides �le maailma. Autori poolt signeeritud ja dateeritud teos �K�mnise maksmine� on Pieter Bruegheli �ks k�ige populaarsemaid kompositsioone, millest nii kunstnik ise kui ka tema j�rgijad on loonud mitmeid versioone. V�ga v�hestel neist maalidest on signatuurid ja kuup�evad. T�nap�eval on selliseid s�ilinud vaid �heksateist t��d, mis on valminud vahemikus 1615 � 1630. Brueghel ei idealiseeri talupoegade igap�evaelu, ta annab lihtrahvast edasi t�ielikult realistliku n�gemuse; tema stiil on t�nu piinlikult t�pseks lihvitud tehnikale ja majesteetlikele v�rvidele kergesti �ratuntav. Stseen kujutab maksuametniku kontorit, kuhu rahvas on alandlikult kogunenud, et t�ita oma kohust valitseva v�imu ees, olles sunnitud andma �ra v�hima, mis neil on. Teos oli tolles ajas julgelt �hiskonnakriitiline. K�esolev maal kuulus mitu sajandit Veil -Picardi perekonnale ning h�mmastab vaatajat oma suurep�rase seisukorraga. Selle perekonna liige Arthur -Georges Veil-Picard (1854 � 1944), kes oli suur vanade meistrite joonistuste ja maalide austaja, annetas oma elu jooksul arvukalt teoseid mitmetele Prantsuse muuseumitele ja kollektsioonidele. ******* Esimesena mainis seda autorinime � 1518 . aasta meister� Madalmaade kunstiekspert M. J. Friedl�nder, inspireerituna kuup�evast, mis oli graveeritud neitsi Maarja elust jutustavale puitnikerdustega altarimaalile Marienkirches L�beckis. Selle nime alla on aegade jooksul r�hmitatud palju t�id, kuigi on selgunud, et antud m��ratlust ei saa k�sitleda �heainsa meistrina. See h�lmab tervet kunstnike gruppi, mis oli tegev Antwerpenis 16. sajandi esimesel poolel ja mida arvatavasti juhtis Jan Mertens van Dornicke (Antwerpen, u 1470 � 1527), olgugi et seda fakti on vaidlustatud. 1518. aasta meistri religioosseid maale saab n�ha j�rgmistes muuseumites: Harvard University Art Museums, Cambridge, USA; Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa; Honolulu Museum of Art, Honolulu, USA; Bonnefantenmuseum, Maastricht, Holland; Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia. See kolmikmaal, mis on signeeritud monogrammiga �AD� teose keskmisel paneelil, on suurep�rane ja h�sti s�ilinud n�ide �hest tolle aja paljukorratud piibliainelisest kompositsioonist. Matteuse evangeeliumis r��gitakse kolmest Hommikumaa targast, kes n�gid Messiase s�ndi ette ennustanud t�hte. Nad peatusid Jeruusalemmas, et k�sida teed Petlemma poole, kuhu m�rgid neid suunasid. Viide tarkadele kui kuningatele sisaldub Laulude salmides 72:10 � 11: �(10) Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu! (11) Ja teda kummardavad k�ik kuningad�. Tarkade kui kuningate kummardamise kontseptsiooni tekkimist m�jutas teistest enam varakristlik kirjamees Tertullianus (u 155 � 230). Mitte ainult igas vanuses inimesed � raugad, k�psed mehed v�i poisikesed ei tulnud Kristust kummardama, vaid ka kogu maailma kuningad. Selline l� henemine Kristuse s�nnile oli Euroopa kirikukunstis populaarne, kuna kinnitas taevaliku v�imu ehk kiriku �leolekut maisest monarhiast. Antud maali keskne kompositsioon, kus esiplaanil on majesteetlikud, rahulikule maalir�tmile allutatud figuurid, r�hutab kujutatud s�ndmuse s�gavat vaimset t�hendust. ******* Anon��mne Brugge maalikunstnik, kes oli tegev 16. sajandi esimesel poolel, on saanud tingnime �marp�sksete Madonnade Meister. Stiili poolest meenutavad tema maalid Gerard Davidi ja Ambrosius Bensoni k�pseid t�id, kuid eristuvad siiski inimeste �maralt maalitud n�gude poolest, millest on tulnud ka autorim��ratlus. Siin esitletud v�ljapeetud ja pea jumalikku rahu kandvat altarimaali ning veel seitset teost on kunstiloolane Didier Martens 2000. aastal nimetanud �marp�sksete Madonnade Meistrile omistatud teostest parimaiks. See teos on nn. sacra conversazione (p�ha vestlus ) � formaat, mis p�rineb itaalia renessansi perioodist ja kus �hel pildil hakati kujutama koos erinevate ajastute p�hakuid. Neitsi Maarja ja Jeesuslaps on esilet�stetutena teose keskmes, fooniks haljendav maastik. Maarja ja lapsukese eest kannavad hoolt kaks meessoost ja kaks naissoost p�hakut, kes omasid ilmselt erilist t�hendust t�� tellijate jaoks. Teosel olevatest p�hakutest P�ha Dominicus (1170 � 1221), dominiiklaste ordu looja, seisab t�� vasakus ��res ning on riietatud musta ja valgega r��sse. Tema ees lamab koer, kellel on suus s��datud t�rvik, dominiiklaste traditsiooniline s�mbol. Dominiiklasi kutsuti t�nu nende tohutule usutruudusele ka jumala koerteks (domini canes), mis tulenes Dominicuse nimega seonduvast s�nam�ngust. P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret , kelle jalge all on draakon , m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu lihaliku maailma �le. Barbara selja taha on maalitud torn, kuhu tema paganlikku usku isa oma salaja kristlaseks hakanud t�tre vangistas. Peenelt maalitud taimestik teose esiplaanil meenutab gobel��ne. Taimed ja �rdid on �ratuntavad ning kannavad samuti s�mboolset t�hendust. Kunstnik on meisterlikult detailselt ja tundlikult sidunud sellel teosel maise kauniduse spirituaalse maailma teenistusse, mis r�hutab siinkohal usuveendumuste �igsust. ******* Willem van Herp oli oluline flaami narratiivide maalija, kes spetsialiseerus religioossetele ja �anristseenidele. Tema rustikaalsete interj��ride kompositsioonid j�rgivad Adriaen Broweri ja David Teniersi stiili. Aastail 1625/26 oli ta P�ha Luuka gildi liige Antwerpenis, olles Damiaen Wortelmansi ning Hans Biermansi �pilane. Ta tegi seal hiilgavat karj��ri ning oli aastatel 1636 � 1637 ja 1644 � 1654 gildi meistriks, kellel oli arvukalt �pilasi. 1651. aasta paiku seostati Herpi flaami kunstikaubitseja M. Mussoniga, kelle jaoks ta viimistles m�ningaid Pieter Paul Rubensi maalide koopiaid. Herpil oli kaks last, Norbertus ja Willem, kellest said samuti maalikunstnikud. Herpi t��d olid Hispaanias ja Inglismaal v�ga edukad. Tema laialdane tuntus sai suuresti alguse t�nu arvukatele grav��ridele, mida tegid tema teostest inglise meistrid. T�nap�eval leidub Willem van Herpi t�id olulisemates muuseumites �le maailma, sealhulgas: Mus�e Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; National Museum of Fine Arts, Dublin, Iirimaa ; National Gallery, Dunkerque, Prantsusmaa; National Gallery of Scotland, Edinburgh , �otimaa; Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi; Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Dulwich Picture Gallery, London, Inglismaa; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; New York Historical Society, New York, USA; North Carolina Museum of Art, Raleigh , USA; M. H. de Young Memorial Museum, San Francisco, USA; Harrach Gallery, Viin, Austria. See meeleolukas stseen kaardim �ngust on loodud meisterlikult, kaasates v�ga mitmekesise karakterite koosluse, mis muudab pildi d�naamiliseks ja elavaks suhtluskeskkonnaks. Teos on veenev kirjeldus ajastu elulaadist, mis l�hemal vaatlusel dokumenteerib nii m�negi inimlikult koomilise momendi. Vaatamata seltskondlikule m�ngulisele seotusele on igal selle teose tegelasel olukorras oma s�ltumatu roll, osa Herpi antud narratiivis � kes seisab akna all, kes siseneb uksest, kes kiikab selja tagant m�ngijate kaarte. Teose puhul paelub selle �ksikliikmete isikup�rane individuaalsus , kus iga figuur ometi teisega ideaalselt kombineerub, luues paeluva terviku. Kunstniku kompositsioonidele on tunnuslikud teatud elemendid, t�nu millele on van Herpi t��d kergesti �ratuntavad: hea n�ide sellest on koerte ja kasside kujutamine, tavaliselt stseeni alumistes nurkades , mida paljud eksperdid peavad kunstniku signatuuriks. Ka antud pildil on n�ha valge kass all paremal nurgas.