Kunst raekojas (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes

Ajalugu

2

txt

Sündmused muudavad inimest (A. Dumas)

"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�

Eesti keel

6

txt

Klassikirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemis

Eesti keel

8

txt

tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111

T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper

Alternatiivpedagoogika

3

txt

Kõrboja peremees

Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis

Eesti keel

8

txt

Põhikooli eesti keele lõpueksam 2017

P�hikooli eesti keele l�pueksam 2017 1.1 Loe tekst l�bi ja lahenda selle p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tab

Eesti keel

28

doc

Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid

Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kumu kunstimuuseum koosneb kahest osast: Püsiekspositsioonidest hoone 3. ja 4. korrusel ning kaasaegse kunsti galeriist, mis asub 5.korrusel. Lisaks on muuseumil nn. Suur näitustesaal kohalike ja rahvusvaheliste näituste jaoks, mis toimib oma iseseisva programmi alusel. Suvel, suurimal turismihooajal, on alati eksponeeritud eesti kunst. (allikas kumu.ee ja raamat „Kumu – kunst elab siin” (2006, Tallinn)) 2) Kadrioru Kunstimuuseum - Kadrioru lossis asuv kunstimuuseum, mis on pühendunud vanemale väliskunstile - Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunst. Avati 2000. aastal. Kadrioru kunstimuuseumi ja tema näitusetegevuse eesmärgiks on maailma kunstipärandi tutvustamine, siinsetele kogudele rahvusvahelise konteksti loomine ning vana kunsti vaatamis- ja

Kunst

387

pptx

Kunsti eksami esitlus

Impressionism  ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214\270, õli lõuendil  Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130\190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET  ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil  CLAUDE MONET Cl

Kunst

Kommentaarid (0)