Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kunst raekojas (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari - maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576 . aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum , Los Angeles , USA; Kunsthistorisches Museum, Viin , Austria; Mus�e du Louvre , Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland ; Museo Nacional del Prado , Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam , Holland; Mus�e des Beaux - Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k� idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni , kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos demonstreerib suurep� raselt Key virtuoosset oskust mitte maalida modelli kui iseloomult staatilist kuju, vaid kui isikup �rast personaa�i. Maal on avaldatud Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�. Portreel kujutatud mehe nimi on j��nud tundmatuks, kuid messingmedaljonidest kett kost��mil m��ratleb teda kui �llast isandat, gildi esinduslikku liiget ja Antwerpeni teenelist tegelast. Medaljonidel on monogramm HG ja Habsburgi kotkas, mis olid t�en�oliselt Antwerpeni markkrahvi vapi s�mbolid. ****** Aelbrecht Bouts oli Madalmaade tuntud kunstnike perekonna esindaja � kuulsa maalikunstniku Dieric Bouts vanema (u 1415 � 1475) poeg ja �pilane, Dieric Bouts noorema vend ja Jan Boutsi onu. P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio , samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee . Loomingulises tegevuses j�rgis Dieric Bouts noorem isa traditsioone, kuid Aelbrecht t��tas v�lja oma individuaalse stiili, mis paistis silma kunstiliste kujundite suurema ilmekuse ja koloriidi erksusega. Tema maalilaad on suuresti m�jutatud Hugo van der Goesi loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi , Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites . Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest. Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi, piinamisest paistes veene otsaesisel ja kaelal . Sellised, sageli v�ikesem��tmelised dramaatilised pildid olid loodud spetsiaalselt, et tollases vaatajas esile kutsuda kaastunde meditatiivset seisundit . Seistes Kristuse kuju ees, kes f��siliselt ja ps��hiliselt inimeste pattude lunastamiseks oli kannatanud, v�is inimene enam m�ista altruismi eksistentsiaalset olemust. Selle teema k�ige varasema n�ite leiab Berliini Nationalgalerie�s eksponeeritud altari tiiva p��rdel, mis on dateeritud aastasse 1520 . ****** Albrecht D�rer s�ndis kullassepa pojana , kelle esimesed kunsti�pingud m��dusid isa k�e all. Peagi avaldus tema geniaalne joonistajaanne, mis kulmineerus sellega, et D�rerist sai silmapaistvaim Saksa kunstnik ja suurim p�hjamaade renessansiajastu meister �ldse, keda tuntakse isikup�raste maaliliste grav��ride j�rgi. D�reri virtuoossed puul�iked t�id talle kuulsust �le terve Euroopa juba varases nooruses. P�rast �pinguid Itaalias naasis D�rer N�rnbergi, kus ta avas oma ateljee ja p�hendus kogu eluks s�venenult kunstile. Lisaks mainekale ja aktiivsele tegevusele kunstnikuna oli D�rer ka matemaatik ning teoreetik, k�sitledes muuhulgas p�hjalikult ka ideaalse ilu kaanoneid, teoretiseerides, et ilu on looduse looming, mille p�hialuseks on korrap�rased reeglid, kood, mis vormib ilu struktuuri. D�reri ellusuhtumise, filosoofia, ajastutundlikkuse ja fantaasia ning uuendusliku meele parimaks n�iteks on tema tehniliselt laitmatu ja sisult k�nekas looming. Albrecht D�reri t��d on eksponeeritud erinevates muuseumites �le maailma, sealhulgas Albrecht-D�rer- Haus , N�rnberg, Saksamaa; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Birmingham Museums & Art Gallery , Birmingham, Inglismaa; Riiklik Ermitaa �, Sankt - Peterburg , Venemaa; J. P. Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York , USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; ja paljudes teistes. 1513. ja 1514. aastal l�i D�rer oma parimad vasegrav��rid: �R��tel�, �P�ha Hieronymus � ja �Melanhoolia I�. Neid kolme teost on kirjanduses palju anal��situd, arvamused on olnud p�hjalikud, kohati ka keerukad ja vastuolulised, keskendudes t��de salap�rasusele ja ikonograafilistele detailidele. �R��tel, surm ja kurat�, signeeritud �S AD� 1513, millest t�ht S viitas teose sangviinilisusele, on D�reri �ks k�ige kuulsamaid t�id �ldse. D�rer ise nimetas seda lihtsalt �Der Reuther� v�i �Ratsanik�. Grav��ril on kujutatud lahinguvarustuses kristlikku r��tlit kitsas m�ekurus, keda saadavad seak�rsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks r��tlile meelde tema elu l�hidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult �ra kasutama r��tli iga eksimust. Ent �ilis ratsanik l�heb edasi, ignoreerides vapralt �mbritsevat ja n�idates �les t�ielikku p�lgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks s�mboliks, milles v�ljendub au ja mehelikkus. Kaugel tumeda metsa kohal k�rgub turvaline kindlus , mis ilmselt on r��tli teekonna sihtpunkt. R��tlit �hvardavad Surm ja Saatan, kuid teda kaitseb s�javarustus, mida v�ib �lekantud t�henduses vaadata kui usu soomusr ��d, nagu seda on kirjeldanud Hollandi humanist ja usu�petaja Erasmus Rotterdamist oma k�siraamatus �Kristliku s�duri k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani �), 1501. Grav��ri tuleb vaadata ka kui kristliku p��semise allegooriat psalmi 23:4 s�nade j�rgi: �Ka kui ma k�nniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need tr��stivad mind.� ******* Anthonie van Borssom oli maalikunstnik , graafik ja joonistaja; Amsterdami koolkonna 17. sajandi kolmanda veerandi �ks juhtivaid meistreid. Professionaalse ettevalmistuse sai kunstnik Rembrandti kuulsas ateljees Amsterdamis , mida ta k�lastas 1640. aastate teises pooles . Rembrandti k� rval on Borssomit m�jutanud ka Paulus Potteri animalistlikud maalid, Jacob van Ruisdaeli maastikud ja Aert van der Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas j�rgmistes muuseumites: Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland; Fitzwilliam Museum, Cambridge , Inglismaa. Van Borssomi �Kuuvalguse maastik � on m�jutatud just Hollandi nimekaima maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai professionaalse kunstihariduse tolleaegse kuulsa Haagi portretisti Jan Anthonis van Ravesteyni (u 1572 � 1657) ateljees, j�rgides tema laadi . T�nu oma suurep�rasele �petajale omandas Sarburgh patriitside ringkonnas austatud portretisti kuulsuse. Aastatel 1620 � 1623 t��tas Sarburgh Bernis; j�rgnevatel aastatel on dokumenteeritud tema viibimine Baselis ja K�lnis. 1632. aastast t��tas ta hinnatud kunstnikuna Haagis , kus maalis mitmeid valitsevate Iraani v�rstide esindajate portreid. Bartholom�us Sarburgh on saanud tuntuks L��ne-Euroopa tollases kunstis ka kui hiilgav meister, kes t�nu oma suurep�rastele oskustele tegi �ravahetamiseni sarnase koopia kuulsa Hans Holbein noorema maalist �B�rgermeister Meyeri Madonna�, mis m��di Prantsuse kuninganna Maria de� Medicile ja mida loeti tegelikuks originaaliks isegi kuni 1871. aastani. Teos on laialdaselt tuntud kui �Holbein-Streit� ja asub praegu Saksamaal Dresdenis maaligaleriis Gem�ldegalerie Alte Meister. K�esoleval ajal kohtab t�ielikult Bartholom�us Sarburghile omistatud teoseid v�ga harva ning need pakuvad kollektsion��ridele suurt huvi. Peale m�ne erakogu Euroopas leidub neid Amsterdami, Baseli ja Berni muuseumites ning Jegenstorfi ja Oberhofeni losside galeriides � veitsis . K�esolev mehe portree kujutab traditsioonilist poolfiguuri neutraalsel foonil , mille meister maalis 1620ndate aastate aktiivsel loominguperioodil Bernis ja Baselis. Modelli piduliku staatilisuse on Sarburgh ilmestanud tema iseloomujoonte oskusliku v�ljatoomisega. Autor loob veenva karakteri, kelle muhe isikup�ra ja vaatajale suunatud k�nekas pilk annavad edasi ajastu hoiakuid ning provotseerivad lugema selle t�paa�i tagamaid. Portree m�jub mitte �ksnes kui v��ras �ksikisik, kes j��b oma kunagistesse raamidesse, vaid kannab endas ka �ldistust tollasest inimesest, andes teosele ajaloolist lisav��rtust. T�helepanu v��rib ka kunstniku detailipeen r�ivakangaste k�sitlus, mis annab edasi materjali iseloomu, edevat kraed ja pidulikku n��birida kuuel. ****** Maalikunstnik ja arhitekt Bartholomeus van Bassen oli 17. sajandi hollandi maalikunsti arhitektuurilise �anri �ks peamisi esindajaid. Kirikute ja losside kujuteldavate interj ��ride maalija. Enamiku stafaa �idest tema maalidel on reeglina teinud teised kunstnikud , sagedamini Frans Francken II, Esayas vande Velde, Cornelis van Poelenburgh ja Anthonie Palamedesz. Aastal 1639 m��rati Bassen Haagi linna arhitektiks. Bartholomeus van Basseni teosed on esindatud Amsterdami, Pariisi, Haagi, Kopenhaageni, M�ncheni, Berliini, Budapesti, Londoni, Detroiti, Glasgow ja Sankt-Peterburgi muuseumites. �M�istujutt rikkast mehes ja Laatsarusest� kuulub Bartholomeus van Basseni k�pse perioodi t��piliste t��de hulka. Sellel maalil kujutatud muinasjutust p�rineva varaka mehe interj��r on detailideni viimistletud . Autor on keskendunud teose ruumis�gavuse loomisele ja selle rikkaliku sisustuse ning peente seinamustrite edasiandmisele. Lisaks interj��rile on suurep�raselt v�lja joonistatud ka tegelaskujud; kunstnik maalib ilmekalt nende poose ja moodsaid r�ivaid. V�lise muretuse k�rval ei puudu pildilt ka teatud k�lbelised seadusp �rasused. �ldreeglina tuleb maali lugeda vasakult paremale, seega algul r��mustavad silma v�rviderohkus ja lust ning j�ukuri residentsi pillav, uhke interj��r, kuni j�rsu kontrastini, milleks on Laatsaruse k��rus ja r�balais kuju. Laatsaruse vaataja poole p��ratud n�gu n�ib rahulikuna ja keskendununa, justkui hoiatades kergemeelse elu eest. See maal on �ks paljudest van Basseni fantaasiainterj��ridest, mille hulka kuulub ka samateemaline teos aastast 1624, mis asub Hannoveris Nieders�chsisches Landesmuseumis, maal G�ttingeni �likooli kunstiajaloo osakonnas ja kuup �evata renessansiinterj��ri maal pidus��gik�lalistest Amsterdamis Rijksmuseum�is. ****** Benjamin Gerritsz Cuyp, Dordrechti kunstnike d�nastia esindaja, spetsialiseerus �anrimaalile ja religioossetele s�eedele. Tema piltidele on omane dramaatiliste situatsioonide kujutamine, eraldiseisvate karakterite meisterlik teostus ning tugev ja t�pne emotsioonide tunnetus, milles on tunda Utrechti caravaggistide ja tollase suurnime Rembrandt van Rijni vahetut m�ju. T�nasel p�eval on Benjamin Cuypi t��d eksponeeritud muuseumites �le maailma, sealhulgas Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Liechtenstein Museum, Viin, Austria; Museum of Fine Arts, Houston, Texas , USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Muzeul Na?ional Brukenthal, Sibiu, Rumeenia ; Mus�e des Beaux-Arts de Bordeaux , Prantsusmaa; Kremer Collection , Haag, Holland. Sellel teosel, mis on kunstniku poolt signeeritud �Cuyp�, on kujutatud episoodi Matteuse evangeeliumist (Mt 28:1�7), kus Issanda ingel laskus taevast Kristuse kaljuhaua juurde ja veeretas kivi hauaukse eest. �Aga ta n�gu oli nagu v�lk ja ta r�ivad valged nagu lumi� (Mt 28:3). �Aga hirmust tema ees v�risesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud� (Mt 28:4). Cuyp on oma teosel suurep�raselt maalinud valgust, mis on omandanud jumalikud m��tmed. Autori julge ja oskuslik maalijak�ekiri teenib tollase ajastu kunsti eesm�rki, kus loojad p��dsid vastutustundlikult ja t�etruult edasi anda kristlikke teemasid, et nende dogmaatikat emotsionaalselt �igesti esile t�sta. Valgusest �mbritsetud ingel l�bistab �ise pimeduse ja hirmutab �ra roomlastest valvurid. Cuypi t�pselt valitud maalitehnika v�imendab stseeni palavikulist �hkkonda, kus Kristus ise on kohal vaid s�mboolselt. Seda v�ljendab poeetiliselt ebamaine valgus, mis kumab kaitsvalt �mber ingli ja valgustab koopasuu kaugusi, ent langeb valvuritele kui paljastav vihk, mille eest s��dlaslikult p�geneda. ******* Carl Andreas Rutharti teatakse eelk�ige kui loomade maalijat, kuna ta Antwerpenis olles (gildi registri andmete j�rgi 1663/64) puutus kokku Flaami maalikunstnikega, kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele. Carl Ruthart kuulub vaieldamatult 17. sajandi saksa kunsti anima �anri parimate meistrite hulka. Tema stiil kujunes kuulsate animalistide Frans Snydersi ja Paul de Vosi loomingu m�jul. Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma . 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant �Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze , Viini, N�rnbergi, Leipzigi , Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici, Austria ertshertsog Leopold Wilhelm ja Liechtensteini v�rst Karl Eusebius. Kunstnik dateeris oma t�id harva, kuid otsustades selle teose k�rge taseme ja kindlale perioodile omase maalitehnika j�rgi, on antud stseen �gedast v�itlusest kahe leopardi ja hirve vahel maalitud Rutharti poolt aastatel 1665 � 1667. T�� natuuritruudus ja stseeni ehedus m�juvad veenvalt kui loomade tegelik v�itlus, ent ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest v�itlusest paralleelina inimeste maailmas, kus kaks j�uliselt �lekaalukat tegelast on �he kallal, viidates kiskja loomuse paratamatule tegelikkusele, kuid samas ka liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn , kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford , Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade ja peegelduvate pindade kujutamine, millega kunstnik n�itas oma annet tegelikkuse illusioonide loomises. Clara Peetersi loomingu uurijad viitavad tema sihip�rasele religioosse s�mboolika kasutusele. N�iteks kala on siin p�sivalt Kristuse s�mbol, austrid aga k�lluspeo ja erootika m�rk. 17. sajandil oli kasutusel austrite t�lgendus, mille j�rgi nende avatud poolmed t�hendasid maisest kestast lahkuma valmistuvat hinge. V�hk t�hendas sageli maailma keerdk�ike, kuid ka tarkust. Kass, tegus ja osav loomake, kes on haaranud k��ntega suurest kalat�kist, tuletab j��valt meelde lihalikke naudinguid. ******* Cornelis Saftleven p�rineb kunstnike perekonnast � maalijatena on tuntud ka tema isa ja kaks venda. P�rast �pinguid Rotterdamis, t�en�oliselt oma isa k�e all, reisis Cornelis 1632. aasta paiku Antwerpenisse. Autori teemade valik oli mitmekesine . Tema varasemad t��d kujutavad portreid ja talupojainterj��re, mida on m�jutanud Adriaen Brouwer, aga kunstnik maalib ka rannastseene ning piibli- ja m�toloogiaainelisi t�id. 1634. aastal viibis Cornelis Utrechtis oma venna Herman Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami , kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan . Saftleveni k�ige isiklikum panus hollandi maalikunsti oli p�rguteemade kujutamine. Kunstniku satiirilised ja allegoorilised teosed olid ��rmiselt innovatiivsed. Eriti meisterlik oli Saftleven loomade maalimises. Ta kujutas neid tihti toimekate tegelastena, kellel oli varjatud allegooriline roll. H�sti tuntud on ka Saftleveni musta kriidiga tehtud joonistused �ksikute figuuridega, enamasti noorte meestega, v�i sket�id loomadest, kus ilmnevad Savery m�jutused. Temalt on kokku s�ilinud umbes kakssada �limaali ja viissada joonistust. Cornelis Saftleveni maale v�ib leida mitmetest muuseumitest ja erakollektsioonidest �le maailma. Tema parimad t��d on hoiul sellistes muuseumites nagu Dallas Museum of Art, Texas, USA; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum of Fine Arts, Boston , Massachusetts, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Royal Collection, London, Inglismaa; Akademie der Bildenden K�nst, Viin, Austria; Bowes Museum, County Durham, Inglismaa. Siin esitletud teos on lummav n�ide Saftleveni vaimustavast satiirist ja kummalistest stseenidest. Maalil v�ib n�ha noort meest ja last laudauksel; nad vaatavad , kuidas ahv juhatab kasside koori, mida ��kull ja harakas tooli pealt ergutavad. K�ik kassid kannavad kaelas peeneid paelu ja kraesid ning �hel neist on isegi peakaunistus. Lauda p�rand on kaetud m�ngukaartide, t�ringute ja alkoholipudelitega, mis viitavad patusele j�udeelule. 17. sajandil peeti kasse, ahve ja harakaid tujukateks ja ebausaldusv��rseteks loomadeks ning ��kulli, kes t�nap�eval on tarkuse v�rdkuju, asjatundmatuse ja m��dutundetuse s�mboliks. T�tt-�elda oli �zoo zot als een uyl� (�t�is nagu ��kull�) populaarne hollandi k�nek��nd, mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel, kes stseeni pealt n�evad, niisamuti nagu Saftleveni maali vaatajale, on �pris selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents . Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud , et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga, kuid hinnatud olid ka kunstniku vasegraveeringud. Arvatavasti oli Cornelius Bellekini isaks Jean Bellequin (u 1597/98 � 1636 ), kes tegeles samuti p�rlmutri t��tlemisega. Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja k�rtsistseene v�i linnapidustusi. Autori loomingu hulka kuuluvad aga ka suureformaadilised perekondade portreed maastike foonil. Muuseumite hulka, kus on eksponeeritud Cornelius van Bellekini maale, kuuluvad Bredius Museum, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa. Hollandi koolkonnale oli eriti selle kujunemise etapil iseloomulik maalitavate stseenide ja tegelaskujude teadlik vulgaarne ja robustne kujutamislaad ning eemaldumine peenest �anriesteetikast. Sellega p��ti vastanduda teistele Euroopa koolkondadele. V�rdselt Adriaen van Ostadega ja m�jutatuna David Teniers nooremast, esineb Bellekin eelk�ige kiretu vaatleja ja olustikumaalijana. Tema teosel �Kihelkondlik k�lapidu� tantsivad noored talupojad, m�ngib viiuldaja ja k�laelanikud on isekeskis millegi �le arutlemas. Filigraanselt ja realistlikult maalitud stafaa�id vaheldavad kunstniku h�sti komponeeritud �anrimaastikku. Bellekin jutustab talupoegade elulaadist �ksikasjalikult, s�venedes selle igasse detaili. Sarnaselt oma kaasaegsetele suurmeistritele kujutab Bellekin �lima t�psusega oma aja kombeid, inimeste v�limust, riietust ja elukorraldust, lubades endale rahvaelu idealiseerimist. ******* Antwerpenist p�rit ja seal tegutsenud Rijckaerti (v�i Ryckaerti) perekonnast v�rsus 16. sajandi l�pus ja 17. sajandil mitu suurep�rast flaami kunstnikku. Kuna hollandi keeles t�hendab �rijckaert� rikast inimest, siis v�ib nende nimest j�reldada, et perekond oli v�rdlemisi heal j�rjel v�i isegi v�ga rikas, kuid see j��b k�igest spekulatsiooniks. David Rijckaert I-st (v�i David vanemast) teatakse suhteliselt v�he, samuti nagu tema finantsolukorrast. On teada, et ta oli maalikunstnik, kuid t��tas ka pruulijana ning skulptuuride dekoraatorina. David Rijckaert II oli maastikumaalija Maerten Rijckaerti ( 1587 � 1633) vend. Aastatel 1607 � 1608 v�eti ta meistrina vastu maalikunstnike P�ha Luuka gildi Antwerpenis. Kuigi David Rijckaert II on tuntud eelk�ige kui kunstnik, olevat ta tegutsenud ka kunstikaupmehena. David Rijckaert II-l oli stuudio, kus ta peale oma poja David noorema koolitas teisigi �pilasi, kelle hulgas oli ka kuulus Flaami portreemaalija Gonzales Coques (1614 � 1684 ). David Rijckaert II nat��rmorte leiab j�rgmistes kollektsioonides: Mus�es Royaux des Beaux-Arts
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kunst raekojas #1 Kunst raekojas #2 Kunst raekojas #3 Kunst raekojas #4 Kunst raekojas #5 Kunst raekojas #6 Kunst raekojas #7 Kunst raekojas #8 Kunst raekojas #9 Kunst raekojas #10 Kunst raekojas #11 Kunst raekojas #12 Kunst raekojas #13 Kunst raekojas #14 Kunst raekojas #15 Kunst raekojas #16 Kunst raekojas #17 Kunst raekojas #18 Kunst raekojas #19 Kunst raekojas #20 Kunst raekojas #21 Kunst raekojas #22 Kunst raekojas #23 Kunst raekojas #24 Kunst raekojas #25 Kunst raekojas #26 Kunst raekojas #27 Kunst raekojas #28 Kunst raekojas #29 Kunst raekojas #30 Kunst raekojas #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stashthief Õppematerjali autor

Lisainfo

Keda huvitab arhitektuurne kunst vanalinnas
museum , rist , maalikunstnik , saftleven , stseen , muuseumites , kompositsioon , gild , Kunst raekojas

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
93
doc
Kunsti ajalugu
16
doc
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
39
doc
Kunstiajalugu 13-18 sajand
119
doc
20 SAJANDI KUNST
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun