Peter Paul Rubens Pieter Pauwel Rubens 28.juuni 1577 30.mai 1640 Elukäik Sündis 1577 1600. Itaalias Antwerpenis Vincenzo I Gonzaga Pere põgenes 1608. Tagasi Saksamaale Kölni kodumaale 1594. Otto Veniuse Hispaania käe all õppides sai Madalmaade õiguse astuda gildi asehaldurite õukonnakunstnik Kunstitööstus Juba alguses Varsti ei suutnud saavutas tunnustuse enam tellimusi täita Maalis vürstide Töökorraldus Ise tegi õukondades vaid skitseerinud Mantovas, Pariisis, 3000 maali Madridis, Londonis ja Alles elu lõpul hakkas eelkõige Antwerpenis loobuma abilistest Maria de' Medici Diplomaatia 162030 Rubens oli väga Vi...
1.3 Ajaloosündmuste mõju katedraalile Antwerpeni katedraal sai piiskopkonna katedraaliks 1559. aastal. Selle tiitli kaotas katedraal aga 1881. aastal ja sai selle tagasi alles 1961. aastal. Tiitli kaotus oli seotud Napoleoni ja Paavst Pius VII vahelise koostöölepinguga, mis sõlmiti 15 juulil, 1801. aastal . 20. augustil 1566. aastal toimus ikonoklasm, millega seoses hävitasid protestandid suure osa katedraali sisustusest. Kui Antwerpen hiljem taas protestantide võimu alla läks, hävitati , eemaldati ja müüdi suur osa kunstiaardeid, mida katedraalil pakkuda oli. Rooma katolik võim taastus Antwerpenis 1585. aastal. 1794. aastal suutsid prantsuse revolutsionäärid rüüstamise käigus tekitada suuri kahjusid. 1785. a plaanis prantsuse ametnikkond katedraali lammutada, seda õnneks neil siiski teha ei õnnestunud. 1816. a tagastas Prantsusmaa paljud kunstiteosed Antwerpeni katedraalile, sealhulgas ka kolm Rubensi
Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator. Van Dyck sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Tema talent lõi välja juba väga varases nooruses .1609a. alates õppis ta maalimist Hendrick van Baleni juures . 1615 aasataks oli ta aga juba iseseisev kunstnik ning avas oma maaliateljee koos endast veel noorema sõb...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud,
Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna teenindamiseks vajatakse paljude kohalike teeneid. Valloonia ehk prantsuse piirkond on majanduslikult vähemarenenud. See võib põhjustada mõningaid sotsiaalseid probleeme prantsuskeelse elanikkonna hulgas. Majanduslikult edukam on flaami piirkond. Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale. Belgia on kõrge arengutasemega tööstusmaa kuna rohkesti toorainet veetakse sisse ja enamik tööstustoodangut välja, järeldub sellest, et riigi majandus sõltub välisturust. Ajalooliste tööstusharude (söe ja tekstiilitööstus) osakaal on vähenenud. Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt
2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid
Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
ELi kogukulude osakaal (%) Belgia kogurahvatulust 1,67 % Belgia kogupanus ELi eelarvesse 3,692 miljardit EUR Belgia poolt ELi eelarvesse tehtava panuse osakaal (%) tema kogurahvatulust: 0,89 % 7 1.5 Haldusjaotus Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks Flandria,Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond ja need omakorda jagunevad 589 vallaks.Belgias on 10 provintsi Antwerpen (keskus Antwerpen) · Limburg (Hasselt) · Flaami Brabant (Leuven) · Ida-Flandria (Gent) · Lääne-Flandria (Brugge) · Hainaut (Mons) · Vallooni Brabant (Wavre) · Namur (Namur) · Liège (Liège) · Luxembourg (Arlon) Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks. Suuremad linnad on: Brüssel-elanike arv 1 019 022 Antwerpen- elanike arv 459 805 Gent -elanike arv 231 493 1.6 Rahvastik 2015 a
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument Manneken Pis (Pissiv Poiss).
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07
"PÜHA ANTONIUSE KIUSAMINE", "LÕBUDE AED", "NARRILAEV", "KADUNUD POEG" · BRÜGGE Madalmaade maalikunsti keskus saatuslikuks sai, et sadam jäi kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H. MEMLING - oma aja kuulsaimaid portretiste o altarimaalid Poolas Gdanski toomkirikus ,,VIIMNE KOHTUPÄEV" gootilik pikaksvenitatud figuur O ,,MEES MEDALIGA" · Uus keskus Antwerpen (sadamalinn) · 16.saj kolm põhilist teemat: inimesed e. olustikumaal, loodus e. maastikumaal ja esemed e. natüürmort · PATINIR maastikumaalija. Kujutas fantastilisi kaljusid ja võimsaid metsi. "PÜHA HIERONYMUS MAASTIKUS" · PIETER BRUEGHEL VANEM olustikumaalija. Kujutas inimeste armetust ja tühisust, kuid ometi tunneb neile kaasa ja muretseb nende pärast. "MAASTIK IKAROSE KUKKUMISEGA" kangelane kukub vette, aga keegi ei pane seda tähele
riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922 · Göteborgi mängude võitja tõstmises 1923 · Püstitas 12 maailmarekordit · Võitis esikoha 1914. aasta Venemaa olümpial · Baltimaade meister 1914 · Venemaa meister 1915 ja 1916 · 1917 Venemaa meister köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga · Viiekordne Eesti meister (1918 -- 1924) Neulandile püstitatud mälestussammas Valgas. Kasutadud kirjandus http://www.artiklid.com/articles.php?
Deutsche kunst Deutsche kunst beschreibt die Geschichte der Sichtkünste in Deutschland. Die Kunstgeschichte der deutschen Kunst untersucht den Ursprung und die Entwicklung kultureller Kontinuitäten des Kunstschaffens, die territorial begrenzt sind.Die Donau Schule ist der Name eines Kreises der Maler des ersten Third vom 16. Jahrhundert in Bayern und in Österreich. Die deutsche Renaissance war ein Resultat der deutschen Künstler, die nach Italien gereist waren, um zu erlernen, daß mehr und zu werden durch die Renaissancebewegung anspornte. Die Düsseldorf Schule war eine Gruppe Künstler, die meistens Landschaften malten und dem an studierte oder von der Düsseldorf Akademie beeinflußt wurden. Museen In Deutschland existieren mehr als 6.000 Museen, wozu auch private und öffentliche Sammlungen, Schlösser und Gärten gehören. Zu den größten und bekanntesten musealen Einrichtungen gehören das Germanische Nationalmuseum in Nürnberg m...
Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma)
Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Esimesed olümpiamängud toimusid 1896. aastal Ateenas. 1920. Antwerpen 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprill 12. september 1920 Belgias Antwerpenis. VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919
1 Belgia rahvastiku iseloomustus Belgia Kuningriik Belgia Kuningriigi iseloomustus Joonis 1. Belgia Kuningriik Belgia täielik nimetus on Belgia Kuningriik, mis tuleneb sellest, et seal on kuningas/kuninganna. Kuna Belgias ei ole oma kindlat keelt, siis on tal mitu nimetust: 2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik...
Peter Paul Rubens(Pieter Pauwel Rubens) Elukäik 28. juuni 1577 Siegen 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku
hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi – briljant. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk ja temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada sünteetilisi teemante ning nende aastatoodang ületab oluliselt looduslike teemantide toodangut. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva
Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-
suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt) Kuldmedalite võitjad: Märkuse Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus d 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg)
Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-
3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kergejõustik (kettaheide) 68,82 m 5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit. 1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus
20. mail 1498 Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fakti, et on avastatud uus manner, käis esimesena välja Amerigo Vespucci, tema järgi nimi Ameerika. 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães. Maadeavastused laiendasid eurooplaste silmaringi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kehtestati kaubandusmonopolid. 16. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Lissabon ja Sevilla. 17. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Amsterdam ja Antwerpen. Lääne-Euroopas intensiivne põllumajanduse areng. Reformatsioon ehk usupuhastus Suurim vapustus kristluse ajaloos. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Usklike paheline elu ja suured kulutused. Katoliku kiriku vaba voli valitseda. Martin Luther (1483-1546) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule Teati 4/5 maakera pindalast Merd tunti 90%, maismaad 60% Õpiti tundma taimi ja loomi Kartul söögiks Tubakas arstiroht, ravim kopsuhaiguste vastu Uute haiguste kaasatoomine - süüfilis Uuendused majandusele Muutused kaubanduses, töönduses ning põllumajanduses Uuteks kaubanduskeskusteks Madalmaad Amsterdam ja Antwerpen Käsitöölised muutusid väiketootjatest suurettevõtjate palgatöölisteks Väärismetallide sisseveo kasv Kulla ja hõbeda hinnaväärtuse kahanemine Toiduhindade tõus Rahvaarvu kasv Intensiivne põllumajanduse areng Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt
Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid, lennuväljad ????? Transport jaguneb kaubaveoks(logistika, laomajandus) ja inimeste veoks. Meretransport, siseveetransport(kanalid), raudteetransport, autotransport, lennutransport, torutransport. Tähtsamad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angeles, Shanghai, Hongkong, Singapur Kanalid: Panama, Suessi Lennuväljad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angeles, Dallas, Tokyo, Chicago 4. Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod- autotransport kaugveod- raudteetransport mandritevahelised veod- õhu- ja meretransport 5. Mõisted mugavuslipp, merevoorimees, too näiteid?
12. Guangzhou 2 761 000 000 000 000 200 000 8 355 8 469 7 484 7 321 6 105 13. Los Angeles 7 178 940 039 853 624 433 857 8 175 7 018 6 488 6 063 4 777 14. Antwerpen 5 445 437 951 799 029 746 151 7 312 7 290 6 709 5 779 4 526 15. Long Beach 4 658 124 465 365 818 852 365 7 120 6 320 5 543 5 243 4 533 16. Port Klang 4 841 235
üle 90 miljoni inimese. · Suuremad linnad London, Amsterdam, Rotterdam, Brüssel, Antwerpen, Ruhr, Düsseldorf, Köln, Frankfurt, Stuttgart, Strasbourg, Zürich, Torino, Milano, Genova http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_density_Europe.p ng USA kirdemegalopolis - Boston BosWash
11. Mis oli kaugkaubandus? Nimeta kaugkaubanduse peamine sündmus? Nimeta 1 rahvusvaheline kaubanduse keskus. Kaugkaubandus ehk eri piirkondade vaheline kaubandus: peamiselt olid need aastalaadad, kus müüdi igalt poolt kokku tulnud kaupmeeste kaupu Flandriast toodud kangaid, Venemaalt toodud karusnahku, kaugetest idamaadest toodud vürtse jne. Kaugkaubanduse üks tähtsamaid keskusi 15. sajandil oli Antwerpen. 12. Mis oli Hansa Liit? Kes rajasid selle organisatsiooni ja miks? Hansa Liit oli kaupmeeste ühendus (organisatsioon). Selle rajasid Läänemere ääres elavad ja kauplevad kaupmehed. Hansa Liit eksisteeris 13. sajandi lõpust kuni 17. sajandi lõpuni. Hansa Liit rajati kaupmeeste kaitseks. Ühel kaubalaeval oli merel ohtlik liikuda alati võis keegi merel sinu kaubalaeva rünnata ja sinu kauba ära röövida (mereröövlid). Kui kaupmehed ühendasid aga oma jõu ja
2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angelas, Chicago, Dallas, Tokyo Suurimad kanalid: Panama kanal, Suessi kanal 4.Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised.
· pindala 30 518 km2 · elanike arv 10 392 226 · pealinn Brüssel (holl Brussel, pr Bruxelles) · Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre
Loendist on ka näha, et kui toimusid sõjad või olid muidu keerulised ajad, jäid olümpiamängud ära. Suveolümpiamängud o 1896 Ateena o 1932 Los Angeles o 1900 Pariis o 1936 Berliin o 1904 Saint Louis o 1948 London o 1908 London o 1952 Helsingi o 1912 Stockholm o 1956 Melbourne o 1920 Antwerpen o 1960 Rooma o 1924 Pariis o 1964 Tokyo o 1928 Amsterdam o 1968 Mexico 6 o 1972 München o 1996 Atlanta o 1976 Montreal o 2000 Sydney o 1980 Moskva o 2004 Ateena o 1984 Los Angeles o 2008 Peking
· 17. saj. algul hollandlased Austraalias. · 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. 6. Maadeavastuste tulemused a) Avastatud maade koloniseerimine: · Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). b) Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. · Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. · Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. c) Uued majandusnähtused: · Kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. d) Mõju Euroopa arengule: · Avardus maailmapilt. · Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. · Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon 1. Reformatsioonide olemus ja eeldused a) Reformatsioon:
kehtestamiseks. Kaupmehed Fuggerid koondasid enda kätte Sm vürtsikaubanduse + ainuõigus kaubelda elavhõbedaga. Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades + õigus maarjajääga kaubelda. Pürenee ps konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. 14.saj olid tähtsaimad kaubasadamad Lissabon ja Sevilla, 17.saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas.
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
tuntuim töö ja õppimismaterjal järeltulevatele põlvedele oli „Portinari altar“ (1475). Teisi kunstnikke veel: Albert Outwater, Geerten tot Sint Jans, Dirk Bouts, Hans Memling, Gerard David. (Vaga 2004: 459) Umbes 1500. aastal toimub Madalmaade kunstis murrang. Seni suurima majandus- ja kultuurikeskusena toiminud Brugge kaotas oma tähtsuse kaubasadamana, kuna peamine merega ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus. Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden (1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch
Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547, Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1577, Museum Mayer van den Bergh, Antwerpen, Belgia. Selles Pieter Huysi t��s avaldub selgelt Hieronymus Boschi maailm, mis oli s�mbioos reaalsusest ja hullumeelsest fantaasiast tulvil veidrat s�mboolikat, keerukaid erilisi efekte loovaid valguslahendusi ning kummalisi deemonolendeid. Seda Huysi t��d peetakse �heks parimaks antud kompositsiooni teemal. Teos kujutab m�stifitseeritult stseeni Kristuse p�rgusse laskumisest. Maalil on Lunastaja
suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Suveolümpiamängud · 1896 Ateena · 1900 Pariis · 1904 Saint Louis · 1908 London · 1912 Stockholm · 1920 Antwerpen · 1924 Pariis · 1928 Amsterdam · 1932 Los Angeles · 1936 Berliin · 1948 London · 1952 Helsingi · 1956 Melbourne · 1960 Rooma 19 · 1964 Tky · 1968 México · 1972 München · 1976 Montréal · 1980 Moskva · 1984 Los Angeles · 1988 Seoul · 1992 Barcelona · 1996 Atlanta · 2000 Sydney · 2004 Ateena
Uued avastused: 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. 17. saj. algul hollandlased Austraalias. 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. Maadeavastuste tulemused Avastatud maade koloniseerimine: Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused:
Uued avastused: 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. 17. saj. algul hollandlased Austraalias. 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. Maadeavastuste tulemused Avastatud maade koloniseerimine: Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused:
Uued avastused: 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. 17. saj. algul hollandlased Austraalias. 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. Maadeavastuste tulemused Avastatud maade koloniseerimine: Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres – Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon – väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid – kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused:
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k
Mitusada jõesadamat teevad võimalikuks kaubavoogude suuna- mise siseveekogudelt raudtee-, maantee- ja meretranspordile ning vastupidi. Tiheda siseveeteede võrgustiku paiknemine Euroopa kaubateede südames võimaldab arendada multi- ja intermodaalset transporti. Euroopas on suured jõesadamad Belgias Antwerpen, Liege ja Gent, Saksamaal Duis- burg, Hannover, Mannheim ja Regensburg. Suure jõesadama kaide kogupikkus võib olla mitukümmend kilomeetrit. Kaidel ja sadama territooriumil on tavaliselt erinevad terminalid, laod ning tootmisettevõtted. Enamikus sadamates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
