Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) (0)

"S�ndmused muudavad inimeset " (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k� llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v� imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola - ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viimase aja probleem. Enamik rahvaid on mingil ajal selle kannatuse l�binud, kaasaarvatud eestlased. K�ige r�igematest n�idetest v�iks v�lja tuua Holodomori n�ljah�da. Pole vast m�tet kirjeldada, kuidas muutub ilma s��mata ning joomata olev inimene. L�pptulemuseks on igastahes surm. Kui toit, vesi ning peavari on olemas, on j�rgmiseks tundmuseks, mida inimene vajab, turvalisustunne. See t�hendab, et inimene saaks igap� evaselt oma t��d teha ning rahulikult elada, kartmata, et keegi kipub tema elu kallale v�i k� itub m�nda muud moodi ebainimlikult. Suurep� raselt kirjeldab turvatunde puudumist �ks hiljuti loetud artikkel, mis r��gib N� ukogude Liidu v� gede hirmutegudest Ida- Preisimaal 20. sajandi keskpaiku. Punaarmee saabudes oli kohalikel kaks valikut: kas lahkuda kodust ning �ritada p�geneda Saksamaale v�i j��da kodumaale ning taluda pommitamist, m�rvu, r��vimist ning v�gistamist. Meelde j�i �tlus �Kes on neitsi, saab naiseks .� Just selliste koleduste p�rast otsustas suur osa ida-preislastest j��davalt p�geneda. H�vines kultuur, ajalugu ning inimeste uhkus. See on vaid �ks n�ide. Enamik s�dasid m�jutavad inimesi sedasi. Ehk siis s�jad purustavad inimeste turvalisustunde, sunnivad neid kodust lahkuma ning l�bi elama kohutavaid elamusi, mis kindlasti j�tavad s�gava j�lje inimese ellu - muudavad inimest. Muutused ei pea tingimata olema seotud negatiivsega. Arengu m�ttes on positiivsed s�ndmused inimkonda palju rohkem edasi viinud. Sinna hulka kuuluksid n�iteks erinevad teaduslikud avastused. Inimeste arusaamale maailmast nende � mber on palju andnud n�iteks Kopernikuse, Galilei ja Kepleri avastused. Nende maailmapildi kujutamine ei olnud t�htis vaid kiriku n�rgestamiseks, vaid teaduse �le�ldise arengu seisukohast . Teiseks suursaavutuseks oleks n�iteks tr�kipressi leiutamine . Sellel oli kaks boonust. Esiteks, ta andis reformatsioonile suure t�uke, ning teiseks, raamatute tr�kkimine oli palju lihtsam ja seet�ttu hakkas � lemaailmne haridustase j�rk-j�rgult t�usma. Seega, igasugused teaduslikud, tehnilised ning kultuurilised saavutused arendavad inimeste intelligentsi, avardavad nende maailmatunnetust ning on alustalaks j�rgnevatele suurtegudele. Neljas p� hiline tundmus, mis muudab inimesi, on iseseisvusp ��dlus. See �hendab sarnase kultuuri ning keelega rahvaid �hisele eesm�rgile � olla vaba ning teha oma otsuseid ise. K�ige t�htsam ongi siin eneseteadvus ning �uhkus. Omariikluse saavutamisel saab inimene enese peremeheks ning sellega ka enesekindluse majandada oma maad ning riiki, t��tada enda nimel. Oma territooriumi omamine kindlustab ka kultuuri s�ilimise ning edasise arengu. V�ike rahvas saab v�rdseks teiste suurtega. Kokku v�ttes, oma riik annab inimestele v� imaluse oma erip�ra j�rgi areneda, oma t�� vilju ise nautida ning k�ik see m�jub ainult positiivselt. S�ndmused, mis m�jutavad inimesi, v�ivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad v�ivad olla s�jad, leiutised , �histegevused v�i mis iganes. Ka m�jud v�ivad olla v�gagi erinevad, varieerudes surmast kuni maailma muutvate leiutisteni. Isegi kui s�ndmused on negatiivsed, on neid vaja �hiskonna arengu seisukohast. Arengu terviseks .