Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Peainglid Gabriel ja Miikael Monika Tulit 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus ...
taevaste väehulkade juhataja, nähtamatu kaitse igat sorti kurjuse ning pimeduse vastu, kõigi Valgusolendite kaitsja ning abistaja Sinu nimi aitab mind hirmutavatel ning rasketel aegadel, Sa oled tugi kõikidele, kes on langenud ning nõrgad, Sa oled rahu keset tormi, Sa oled mu kaitsekilp kõigi raevukate vastaste vastu nii elus kui surmas. Peaingel Miikael oli Luciferi ülestõusu ja sõja ajal Taevas Jumala armee ülemjuhataja. Miikael sai enda nime oma sõjahüüu järgi: "MicaEl", mis tähendab, kes on nagu Jumal. Püha Miikael on nende inimeste kaitseingel, kes on sündinud pühapäevasel päeval. Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala
Maarja kuulutus Maarja kuulutus on ajast aega olnud ingleid kujutavate kunstnike lemmikteemasid. Vaevalt on keegi suutnud kokku lugeda, kui palju on sellest sündmusest pilte maalitud. Peaingel Gabriel kui kuulutaja hoiab tihti käes liiliat, mis on neitsi Maarja puhtuse sümbol. Enamasti põlvitab ta Maarja ees, et rõhutada naise vaimset täiuslikkust. Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus . Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus .Peale Gaabrieli ennustust oli Maarja mures kuidas see võimalik on ja kuidas ta seda oma mehele räägib ,et jäi pühast vaimust rasedaks ja kuidas teised sellest arvavad kuna nad polnud veel abielus ja on juba rase ja oli mures ka väga palju oma sündimata lapse pärast ja tema saatuse üle kuna ta ei olnud tavaline laps.
Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Toidud · valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. · Küpsetati naereid ja kaalikaid. · Joogiks oli õlu. Pärast Mihklipäeva · Elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. · Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Peaingel Miikael · Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. · Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. · Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja Kõikide Inglite Püha.
Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumise tõttu lahte
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
diakon Jevgeni Sokolov, diakon Dimitri Ogoltsov, diakon Aleksandr Usatsov (köster), diakon Jevgeni Startsev Jumalateenistused: Pühapäev: 8.30 - piht, 9.30 - tunniteenistus, 10.00 - Jumalik liturgia metropoliidi eesteenimisel. Argipäevad: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia. Laupäev: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia, 10.00 - piht enne eestikeelset liturgiat, 11.00 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia eesti keeles. htused teenistused peaingel Miikaeli päevast Issanda Ülestusmise pühani - 17.00, piht - 16.50. htused teenistused Issanda Ülestusmise pühast peaingel Miikaeli päevani - 18.00. Aleksander Nevski katedraali plaan Pilte KASUTATUD KIRANDUS 1. http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4940 2. http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kogudus/aleks_t 3. http://www.hot.ee/nsobor/index_dbl.htm 4. Ene 1 osa, lk. 136
Islam Keili Helekivi Rõuge põhikool 7.klass Enne islamit Kuival alal polnud ühtset riiki. Elati beduiinidena rännates. Usuti palju jumalaid. Muhamedi nägemus Peaingel Gabrieli teade Muhameedile. Muhamed tegi ilmutuse teatavaks. Ta rääkis islamist ja moslemitest. Muhamedist sai prohvet. Islami vastu võtmine Mekas oli palju islami vastaseid. Muhamed põgenes Mediinasse. Islam levis üle Araabia. Impeeriumi rajamine Loodi kalifaat. Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine.
õnnistagu teda ja andku talle rahu" Mohammadi elulugu Muhammed sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraisi hõimu Hasimi sugukonda Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa Ab Bakr oli üks esimestest islamiusku pöördunutest Valitses Rashiduni ("Õigesti juhitud") kalifaati Khadijah bint Khuwaylid Prohvet Mohammedi esimene naine Khadijah (Hadidza) oli esimene islamiusku pöördunu Ta veenis Mohammedi Allahi sõnumi tõelisuses, kui mees ise peale ilmutuse saamist oma vaimses tervises kahtles.
Mihklipäev Regina Jakobson Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha. Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril. Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid. Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klim...
Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus (ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus. Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eeva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesuslapse sünniga. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15
märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid
Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Püha Laurentsius läheb märtrisurma, Galla Placidia
mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal hõõguv kuldne ebamaine valgus) Keha põhimõtteliselt unustatud Alates 8.sajandist kasutati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise ainega segatud temperavärve Maalialuseks laudadest kokkuliimitud tahvel. Ikoon Peaingel Miikaeli kujutav ikoon Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid Mingit konkreetset sündmust pole püütud kujutada.
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehit...
Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust).
keda kutsutakse moslemiks, on selle saavutanud. · Maailmareligioonides noorim usk, kuid pooldajate arv on teisel kohal ristiusu järel. · Islami rajajaks on Muhammad, Allah(jumal) ehk Muhamed, kes sündis Mekas · Muhamedlaste põhikiri koraan (kes teab peast, on väga lugupeetud inimene. Araabia keeles.) Suurta-pt. Eitavad Jumala risti löömist. · Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel tekste, millest moodustati islami püha raamat. · Muhamedi siirdumine Medinasse kiusati taga, ei tahetud alluda koraani seadustele ja muhamed põgenes. Alustatakse ajaarvamist sellest sündmusest
on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus (ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus. Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eeva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesuslapse sünniga. Immaculata (lad ,,puhas, puutumatu") - Neitsi Maarja austav nimetus roomaktoliiklastel
Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Peaingel Mihhail. u. 1420. Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" Kirjastus "Kunst", Tallinn 2003 A.Remmel"Peatükke kunstiajaloost" Kirjastus " Valgus", Tallinn 1989 J. Kangilaski "Üldine Kunstiajalugu" Kirjastus "Kunst", Tallinna 1997 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/index.htm et.wikipedia.org/wiki/Andrei_Rubljov www.hot.ee/sethos/materjalid/Vanavene.rtf
Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas. O Noorena töötas ta kaameliajajana ja oma kaupmehest onu juures kaameliajajana. O Ta suri 632. aastal. Araablased võtavad vastu islami O Uue õpetuse pooldajaid oli, kuid leidus ka rohkesti vastaseid. O 622.aastal põgenes Muhamed oma kaaslastega Mediinasse, kuna nende elu Mekas muutus ohtlikuks. Seal
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon.
Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa eristada musta ja valget. See on liikuv kuu) ning palverännak Mekasse (hadz; jalgsi). Islamis ei ole vaimulikkonda kui Jumala ja inimeste vahendajaid. On valitavad koguduse vanemad. Muhamed sündis a. 570, elas umbes 90. aastaseks. Kuni 40 eluaastani oli kaupmees rikka naisega. Teekonnal Mekasse ilmutas talle peaingel Gabriel, teatades, et mehest saab Allahi saadik. Koraanist on suur osa tema värsistatud. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Araabia mehel võib olla 4 naist, keda ta peab võrdselt kohtlema ja kelle varale tal õigust pole. Loor kaitseb naist teise naise pilgu eest. Naisest lahutamiseks tuleb lahutus kõva häälega avalikus kohas kolm korda maha kuulutada. Umma on
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid
ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Ingli kuju loodi 18. sajandil flaami skulptori Werschaffeltofi poolt. ( http://www.rome-guide.it/english/monuments/monuments_santangelo.html ) 4. Lossi ülesehitus Loss on jagatud viieks korruseks
Hadidza suri kui Muhamed oli umbes 50. aastane ning kuni selle ajani ei olnud Muhamedil ühtegi teist naist. Kokku oli Muhamedil 12 naist ja 8 teadaolevat last. 3. ILMUTUSE SAAMINE Umbes neljakümne aastasena hakkas Muhamed kuulma mingisuguseid hääli ning nägema nägemusi. Üha enam mõtles ta jumala peale. Algul arvaski ta, et need ilmutused on tema praeguse jumala poolt, kuid siis ilmutas selle jumala peaingel Gabriel ning käskis hakata kuulutama uut usku jumalasse nimega Allah. Muhamed leidis, et talle on osaks saanud jumalik ülesanne Iqraa(´loe, kuuluta´). Selle hingelise katsumuse ajal seisis Hadidza truult oma mehe kõrval. Esimene koraan käskis kuulutada kõige parema, tema nimel, kes andis meile käsud ja palved. Viimane ilmutus oli: ´´Selle päevaga andsin ma sulle sinu usu ja olen sind islami jaos ära valinud´´. 4. MEKA VASTASSEIS
· Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus Caravaggio · Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel; ratsu seljast mahakukkunu Püha Peetrus Rubens · Kaheteistkümne apostli juht
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja räägiti laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumides, kuid ka koolides ning lasteaedades. Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev. Püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja
kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija.
tavast ja ajast lähtudes. Seda pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset täiskuud. Sellepärast ülestõusmispüha nihkub aastast aastasse erinevale pühapäevale ja kuupäevale ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide ülestõusmispühadega seotud teiste pühade liikumise. I Meie kalendris on hulga Piiblist tuntud tegelastega seotud päevi - Ristija Johannese sünnipäev ehk jaanipäev, peaingel Miikaeli päev ehk mihklipäev, apostlite mälestuspäevad (toomapäev, andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on
sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtu Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval
JOHANNESEPÄEV 27.-Johannes oli ainus jünger, kelle viibimist ristilöömise juures on nimetatud ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. SÜÜTALASTEPÄEV 28. detsember-Kirikukalendri tähtpäev, mis on pühendatud hukatud väikeste laste mälestuseks. Kuningas Heroodes lasi hukata Petlemmas kõik alla kaheaastased poisslapsed RUKKIMAARJAPÄEV 15. august-Jeesuse ema Maarja surmapäev. PAASTUMAARJAPÄEV 25. märts-Seotud kirikukalendri ja neitsi Maarja kultusega, kes oli alustanud paastu, kui peaingel Gabriel teatas talle lapseootusest PALMIPUUDEPÜHA (liikuv püha)-ehk urbepäev on, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Kiriklikult märgib päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega SUUR NELJAPÄEV-Suur ehk vaikne nädal on Kristuse kannatusnädal ja suur neljapäeval toimus püha õhtusöömaaega SUUR REEDE-Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma ja on kristlaste sügavaim leinapäev.
[ Julius Bassuse sarkofaag. ] Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid. Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias. Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks
Püha Vassili. u. Detail. 1405. Andrei Rubljov. u. 1360/70-1430. Venemaa. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. Vladimiri Jumalaema. Meie Päästja. u. 1410. pärast 1410. 1420. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Apostel Pavel. u. Peaingel Mihhail. u. Detail 1420. 1420.
poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Eepos on kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (nt ilmutab Cidile ennast peaingel Gabriel unes). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu
Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat on Pala d'Oro ja pronkshobused. Esimese kultse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju 3 täiendatud ja uuendatud. Suur kuldne retaabel sisaldav värvilisest emailist pilte ja on vääriskividega üle kuhjatud. Kuus suurt pilti selle ülaservas kujutavad jeesuse kannatuste lugu ja Neitsi Maaria surma, ning keskel on peaingel Miikael. Teistel paneelidel on kujutatud Kristuse ja teisi pühakuid. 4 pronkshobust toodi Konstantinoopoli hipodroomilt selle rüüstamisel 1204. aastal IV ristisõjas. Kuid Napoleon viis kujud 1797. aastal Pariisi ja need toodi 1815. aastal tagasi Veneetsiasse. Nüüd need seisavad uhkelt lääneportikuse kohal. Hetkel seal seisvad hobused on orginaalide koopiad. Siiani ei ole kindlaks tehtud nende täpne vanus ja päritolu.
Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või
ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik, mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber. Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal. 2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell. Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega
Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED) Muhammad (täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et
tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See kujundas maailmast arusaamise viise ja kogu maailmapilti. Keskajal kirik määras kindlaks töö- ja puhkepäevad. Puhkepäevad olid pühapäevad ja kirikupühad, mida oli aastas ligi 90. Kirikupühade kalender sobis hästi põllutööde rütmiga. Suured pühad olid Kristuse sünnipäev, ülestõusmispüha, Ristija Johannese päev, peaingel Miikaeli päev. Kloostrid 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse
kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja
mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) 11.Caesar- Vana-Rooma väejuht 12.Octavianus Augustus- Esimene Rooma keiser KESKAEG (5.-15 saj.) 13.Clodovech- Saali frankide kuningas aastast 481, hiljem kogu Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal” UUSAEG (16-18 saj.) 17. Dante Alighieri- Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 18. Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23
edasi, võtab ta üha enam oma ,,tõelise" kuju. Enam ei püüa saatan oma tegelikku välimust varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina. Sageli on ta kujutatud ebatavalist kasvu: kas siis liiga väikese või hoopiski hiiglasena. Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi
Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. Hadrianuse mausoleum - hoone valmis aastal 139. See on nelinurksel alusehitisel paiknev 50 m kõrgune monumentaalne ümarehitis. Sinna on maetud Rooma keisrid. Vanasti oli see sõdade ajal kindlus. Veel on see olnud varakamber ja ketserite vangla. Alates aastast 1911 on see muuseum. Oma praeguse nime Castel Sant´Angelo on ehitis saanud peaingel Miikaeli järgi, kes ilmutas suure katku aegu (6. saj. pKr.) paavst Gregorius I Suurele. Tõlkes tähendab see Püha Ingli kindlust. Caracalla termid - (211-217) antiikaja kümblusasutus. Ehitatud on need 3. saj. alguses. Termid olid avaliku elu keskuseks. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal
Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema.Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas ning tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uueõitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud teiste õigeusumaade kunsti.Näiteks: Bulgaarias,
rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan
Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Orvuna onu juures kasvanud Mahamedist sai rikas abielumees ja lugupeetud kaupmees. Umbes 40 aastaselt hakkas ta kuulma igasuguseid huvitavaid hääli ja nägema nägemusi. Selgusele jõudmiseks elas ta mõnda aega erakuna kaljukoopas. Seal jõudis ta järeldusele, et Jumal on ta oma saadikuks valinud. Nimelt ilmunud ühel ööl peaingel Gaabriel ja käskinud hakata kuulutama usku Allahisse. Sellest päevast peale pühendas Muhamed oma elu uue usu levitamiseks. Uue usu nimeks sai Islam, mis tähendab kuulutamist. See usk sarnanes Juutide ja kiristlaste usuga, et on olemas ainult üks juma. Juudi preestrid naersid Muhamedi harituse üle, et ta pole pühakirja ega piiblit lugendud ja Muhamed solvus. Sellest ajast pidas ta nii juute kui ka kristlasi väärusulisteks. Meka kaupmehed ja kaaba templi preestrid suhtusid Muhamedi
ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad. Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid Iseärasuseks oli lillkiri.................. 14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest. Paastumaarjapäev- Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
