Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal (1)

Teaduse arengu uued suunad
S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j?udsalt arenes tuumaf??sika.
Uus- Meremaal s? ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l?hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor (Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ?hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli.
F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid , keemikud ja bioloogid . Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist .Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes.
Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n? udsid seda teadlastelt.Kindlasti valmistusid m?ned riigijuhid s? jaks .Kuid veel oodati v?ga teadlastelt, et nad t?estaksid kehtiva riigikorra ainu? igust .Selleks loodi erilised ,,teooriad’’ ja ,,teadused’’, n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust.
Tehnika v? iduk ?ik
T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul. Elekter muutus t? htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv? tjad , k? lmkapid , pesumasinad .
Esimesed t??stuslikud elektrij ?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P? rnus ja Kundas.
T?nu elektrile arenes ka sidetehnika , eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega ( NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel.
Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal. Seda esitleti Briti kuninglikule instituudile ja ?hele ajakirjanikule 1926. aastal. See oli maailma esimese t??tava televiisori avalik n?itmine.Kaubanduslikult oli televiisor saadaval 1930 ndate l?pus.Euroopa esimene telejaam 2LO alustas t??d 1932. aastal Londonis.
Esimest korda n?idati reklaami 1941. aastal.
Oluline koht oli ka sisep ?lemis mootoril .V?eti kasutusele mootorvedureid ja –laevu aurumasinate asemel.P?llumajanduses ja igap?evaelus muutus tavaliseks autode, traktorite jm kasutamine.USA-s hakkas Ford Motor Company tootma lihtsalt ja k?ttesaadavat automudelit T. Saksamaal ?ritati luua rahvaauto Volkswagen 1930. aastate l?pus,kuid p?rnikate tootmine ? nnestus alles p?rst Teist maailmas?da.
Ford T oli Fordi autotehase poolt aastatel 1908–1927 toodetud automudel. Kuni 1913. aastani sai auto tellida erinevais v?rvitoonides, sestpeale kuni aastani 1925 oli saadaval ? ksnes kiiresti kuivav must ahjuemail. Tollal kiiresti arenevad nitroemailid v?imaldasid kahel viimasel aastal taas v?rvilisi autosid toota. Mudelit toodeti lihtsatest t??kindlatest detailidest ?le 15 miljoni eksemplari. See arv ?letati alles 1972. aasta 17. veebruaril, mil Volkswagen ehitas oma 15 007 034 p?rnika.
Sisep?lemismootoreid hiljem ?letati esimest korda ?hus l?unapoolsus, 1937.aastal p?hjanaba.
Sellel ajal algas ka rakendati ka lennukit??stuses.1919.aastal sooritati esimesed lennud ?le Atlandi ookeani.K?mme aastat reisilennukite kasutuselev?tt.Eestis algas reisivedu 1921.aastal,kui lennukid hakkasid lendama Rootsi ja Eesti vahel.1930.aastate l?pul ehitati esimene reaktiivlennuk.
Filmikunst
Ka filmikunsti arengus toimusid muutused.
Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n? itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust , kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges . ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris .
1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re’ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele’’. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm , kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt.
Filmikunstile p??rati suurt t? helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m? jutada .Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga.
Kirjandus ja kujutav kunst
1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l? htub alateadvusest , n?gemustest, unen ?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v? tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v? imalik lahendada alateadvuslike j? udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i.
1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud .Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v?imukandjaid.Need kunstnikud , kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma . Suur osa kunstnikest suundus New York ’i ja t?nu sellele muutus see linn maailma kultuurikeskuseks.
Itaalias tulid võimule faśistid.Nende juht Mussolini seadis eesmärgiks luua Itaaliast suurriik , mis jätkaks Rooma riigi traditsioone.Kunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j?rgimine, omap ?rane monumentaalne paraadlik uus- klassitsism , eriti arhitektuuris. Kujutavalt kunstilt oodati igaveste, suursuguste ideaalide kehastamist. Ka Giorgio Chirico kuulutas end klassitsistlikuks maalijaks.Siiski ei taotlenud itaalia faśistid kunstiolu totaalset kontrolli ja ühtlustamist.Näiteks futuristid säilitasid võimaluse omap’rasele loomingule, mis püüdis kajastada Itaalia d?naamikat.
Salvador Dali oli hispaania maalikunstnik , 20. sajandi ?ks t? htsamaid s?rrealiste. Huvitavad faktid tema kohta:
S?nninimi
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dal? i Dom?nech
S?ndinud
11. mai 1904
Figueres
Surnud
23. jaanuar 1989
Figueres
Rahvus
hispaania
Tegevusala
maalimine, joonistamine, fotograafia , skulptuur , kirjutamine
Kunsti ? ppinud
Real Academia de Bellas Artes de San Fernando , Madriid
Kunstivool
s?rrealism
Maale
Dal? maalis kokku ?le 1500 maali.
1925 " Veenus ja amoretid"
1929 "Salap?rane m?ng"
1929 "Iha m? istatus - minu ema, minu ema, minu ema"
1929 "Suur masturbaator"
1931 "M?lu p? sivus " (ka: "Sulanud aeg" ja " Pehmed kellad")
1933 "Wilhelm Telli m?istatus"
1937 "Narkissose metamorfoos "
1937 "Uni"
1937 "Elevandid luikede peegelpildina"
1938 "L?putu m?istatus"
1938 "Aafrika muljed"
Muusika
P?rast Teist maailmas?da tuli Euroopasse muusikal , mis tekkis USA-s juba Esimese maailmas?ja ajal.Muusikal sai kiiresti ?lipopulaarseks .
USA oli ka paljude muusikastiilide s?nnimaaks.20.sajandi algul p?rast Esimest maailmasda s?ndis seal jazz.Jazz kasvas v?lja USA neegrite t??lauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks v?ljendusvormiks on peetud ragtime 'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman .1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller , Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli.
Tants
1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott , tśarlston, tango . 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit.Tema tantsudes polnud mingeid reegleid, Duncan r?hutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest v?ljakasvav liigutus , mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. J?semete asetus ja nende loodav kujund olid v?hem t?htis kui tantsija h?ivatus liikumisega. Tema isikup ?rane tantsulaad m? jutas palju tantsijaid.
„Tantsida t?hendab elada!” Isadora Duncan
2Muutused igap?evaelus
1920-1930ndatel aastatel muutus inimeste igap?evaelu. Elu muutus lihtsamaks, sest inimestle tulid appi kodumasinad ja muud mugavused .Paljudesse kodudeses ilmusid pesumasinad, k?lmkapid, tolmuimejad jne.Inimesed said ka rohkem reisida t?nu autodele , bussidele, rongidele, laevadele ja lennukitele.Muutus ka arusaam poliitikast .
1920ndatel oli majanduskasv .T?nu uutele kodumasinatele ja liiklusvahenditele tekkis inimestel vaba aeg. Inimesed hakkasid elust rohkem r??mu tundma.Paranesid omavahelised suhted, oli rohkem suhtlemist ja arenes ?hiskondlik elu.Paranesid ka linnadevahelised suhted, sest reisida sai kiiresti ?hest linnast teisse.
Mood
Suur muutus toimus moes.Stiil muutus rohkem poisilikuks.1920ndad oli ajaj?rk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi p?? rase v? limusega n?itlejannadelt, ning j?rsku tahtis iga t?druk v?lja n?ha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie v?limusega filmidiivad s?mboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli k??nelaki kasutaminse, siis sai v?rvitud k??ntest moehullus.1920ndate l?puks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka p?evatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid naiste hea enesetunde v? ljendus .
Meeste mood eriti ei muutunud. Fraki asemel hakati kandma smokingut ning toruk?bara asemel pehmet viltk?barat.
Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l? hikesed juuksed, vaid m?ned j?id pikkade juustega. Terve k?mnendi jooksul, kui inimesed iga p?ev tegid otsustavaid samme , levis kuuldusi, et l?hikesed juuksed l?hevad moest v?lja.See tekitas probleeme. J?tkuvate kahtluste t?ttu valmistasid juuksurid nii l? hikese kui pika soenguga parukaid , nii et naised v?sid tunda end pisut rahulikumalt.1925. aastal muutus k?ttesaadavaks ka juuste lokkimine t?nu elektrilokkide leiutamisele.
Naised ?hiskondlikus elus
Naiste ? igused ?hiskonnaelus aina suurenesid.S?ja ajal tehtud t?? t?ttu v?is julgelt ? elda , et naised saavad mehi asendada .Sellel ajal, kui mehed olid s?jas pidid naised tegema nende t?id.T?epoolest naised muutusid v?ga tugevteks.See t? stis ka naiste enesehinnangut. Naised hakkasid n?udma meestega v?rdseid ?igusi.Nad tahtsid sama moodi nagu mehed t??tada ja raha teenida ning otsustada t?htsate k? simuste ?le.P?rast s?da oli palju mehi surnud ning tekkis meest??tajate puudus.Naistel lubati neid asendada.Nii muutusid nad v?ga edukateks paljudel aladel , neist said suurep?rased arstid, ajakirjanikud, teadlased ja ?petajad. Aga tegelikult isegi see v?ga ei aitanud, see oli ikkagi meeste maailm.
Uued ajupesuvahendid
1930.aastail muuts ka propaganda .T?nu raadiole, filmikunstile, ajalehtedele jm-le said diktaatorid ja ka teised inimsed said levitada nendele vajaliku ja meelep ?rast infot.Raadio ja kino oli v?ga hea variant, sest nendega sai kohe miljoneid inimesi m?jutada, ilma et poliitikud peaksid isiklikult neid n?gema v?i nendega kohtuma.Riigialamate meelsust v?is suunata k? ikjal :t??l, kinos ,kodus ,t?navatel jne. Edastatud info v?is olla k?ll t?de, kuid sageli oli see ka poolt?de v?i t? iesti vale.
Kultuurielu Eestis kahe maailmas?ja vahelisel ajal
Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. L?hikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus v?ljendusv?imalusi k?igil elualadel k?rgemast s?jaharidusest ilukirjanduseni v?i teaduslikest baasuuringutest ?igusloomeni. Riik aitas kultuuri arengut rahaliselt ning toetas kultuuriasutusi ja –? hinguid . Kirjanikud , sportlased , heliloojad ja teised said preemiaid ja stipendiume.T?nu tehnika arengule asendusid ?hek? lgsed vene ja saksa kultuurim ?jud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome- ugri m?judega.Eesti kultuurisaavutused ei j??nud tagaplaanile, neid tutvustati v? lismaal .Talurahvakultuur asendus euroopaliku k?rgkultuuriga. Suurenes elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid , orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap? evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ? iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest.
Haridus
Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ? mber kogu hariduss? steem . Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline.Kehtestati 6-klassiline koolikohustus , ehitati palju uusi koolimaju, ?pikud tr? kiti eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste eestv?ttel loodi ulatuslik kutsekoolide v?rk. Suurt t?helepanu p??rati k?rgharidusele. 1 detsembril 1919. aastal avati Tartu ? likool esimest korda eesti ?likoolina ja eestlased said k?ige arvukamaks rahvusr?hmaks ?li?pilaskonnas. Rahvus?likooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, kuid Tartus t??tas ka Saksa ja Vene professoreid. 1930. aastate l?pul oli eestikeelne Tartu ?likool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus . K?rgharidust andsid veel Tallinna Tehnika?likool, Riigi K?rgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium , Tartu K?rgem Muusikakool, K?rgem S?jakool; palju ? ppis eesti tudengeid ka v?lismaal. Keskkooli? pilaste ja ?li?pilaste suhtelise arvu poolest ?letas Eesti enamikku Euroopa riike.. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja .
Teadus
T? htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum ). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ? ppej ?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor , etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus . 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse .
Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 P?hja- Iirimaa , Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid .
1944 p? genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor.
Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse v?ttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ?livana.
Algatas 1930–1934 meteooride vaatluse alal Tartu ja Harvardi observatooriumi koost ?? (asutas Harvardis meteooriuurimise r?hma) ning l?i hiljem meteooride atmosf??ris p? lemise ja meteoriitide planeediga p?rkumise teooria.
? piku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning m?just Maale.
Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu P? ikeses ?steemi v?lisosas.
Tunnustused
1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige
1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal
1975 Ameerika ? hendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia v?lisliige
1976 Bruce 'i medal
1968 Belfasti ?likooli audoktor
1968 Meteoriidiseltsi medal
1972 Kepleri kuldmedal
1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal
1977 Sheffieldi ?likooli audoktor
mitme teise teaduste akadeemia v?lisliige
?piku nime kannab v?ikeplaneet 2099 ?pik
Kirjas?na
Eestikeelsed tr?kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled. Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr?hmadele. Ajakirjandustekstid olid v?ga erinevad, sest olid kindla lugejaskonna maitse ja huvide rahuldamiseks.
Eestis oli esikohal realistlik roman .Tuntumad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August M?lk.Ilmusid populaarsed Hugo Raudsepa rahvalikud kom?? diad (n?iteks ,,Mikum?rdi’’ , ,, Vedelvorst ’’).Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus , kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all.
Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s?pruskond kogunes ?li?pilasseltsi Veljesto ?mber.
Liikmed: Betti Alver , Bernard Kangro , Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik ja Paul Viiding .
Arbujad p??dlesid varasema eesti luulega v?rreldes s?gavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad k?sitlesid kunsti k?lbeliste v??rtuste kandjana ning inimest s?ltumatu isiksusena.
Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse ? ldine professionaliseerumine. Selle ? heks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kesk?hingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste ?leriigiliste kutse?hingute asutamine. V??rv?imude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka j?ukuse suurenedes kasvas h?ppeliselt eestikeelse kirjas?na hulk: ilmunud raamatute arvult ?he elaniku kohta ?letas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest (1918–1940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja bro???re). 1923. a  alustas ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses L??ne-Euroopa m?jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad , eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale.
Muusika
See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s?mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud .Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid.
Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased’’
Kunst
Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas’’, mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase’’ kooli juhtisid Pariisis ja mujal v?lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M?gi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe .1920.aastaid v?ib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastak ?mneks. 1930.aastail aga v?henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski.Eesti kunst oli omaks v?tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi.
Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest.
Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult.
Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive -nagu k?lamaastikke v?i pilte patriarhaalsest, n?iteks rannarahva elust.
Anton Starkopf (22. aprill 1889 Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor .
Ta s?ndis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus Tallinna–Viljandi maantee ja raudtee vahel v? ikesel k?rgendikul.
Oma kunsti?pinguid alustas ta M?nchenis, kus ta aastatel 1911–1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seej ?rel siirdus Anton Starkopf ?ppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912–1913 ning ?ppis selle aja jooksul Acad ?mie de la Grande Chaumi?re'is, kus oli m?ned aastat tagasi ?ppinud ka Konrad M?gi, ja Acad?mie Russe'is. 1914. aasta s? gisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 1916–1918 t??tas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumiset??kodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Eestisse ?nnestus tal naasta 1918. aastal. "Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 1921–1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori aset?itjana.
Teatri- ja filmikunst
Eestis kujunes teatrielu keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t?htsat teatrit, n?iteks Estonia.Estonia laval v?is n?ha nii s?nalavastusi ja operette kui ka oopereid ja ballette.
1907. aastal etendati esimene operett – Herv? "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett – L?o Delibes 'i "Copp?lia".Esimese eesti ooperi – Evald Aava "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti balett – Eduard Tubina " Kratt " j?udis lavale 1944. aastal.1944. aasta Tallinna pommitamises h?vis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal.
Teisi teatreid oli ka mujal Eesti linnades.Samuti v?isid inimesed k?ia n?iteringides.Eesti N?itlejate Liit koondas teatriinimesi.
1924.aastal linastus Eestis esimene t?ispikk m?ngufilm ,,Mineviku varjud ’’, 1930.aastal esimene helifilm ,, Kuld ? mblik ’’.Eesti filmioperaatorid olid tugevad dokumentalistika vallas.
Sport
1940.aastal kuulus Eesti Spordi Keskliitu 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega. Populaarsemad spordialad olid maadlemine, t?stmine, pallim? ngud , kergej ?ustik, laskmine .Eestis korraldati palju sportlike pidusid, n?iteks Eesti m?ngud, ja mitmesuguseid maav?istlusi.Eesti sportlased osalesid ol? mpiam ? ngudel ja Euroopa- ning maailma meistriv ?istlustel. Maadleja Kristjan Palusalu v? itis Berliini ol?mpiam?ngudel kaks kuldmedalit.Eesti kuulus maletaja Paul keres j?udis maailma tippmaletajate hulka.
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 – 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis.
Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna “Sport”.
Ol?mpiam?ngud
Kuld
1936
Kreeka-rooma maadluse raskekaal
Kuld
1936
Vabamaadluse raskekaal
Euroopa meistriv?istlused
Kuld
1937
Kreeka-rooma maadluse raskekaal
Sissejuhatus
1920-1930 aastatel hakkas inimeste elu muutuma .Teadlased ja kunstnikud tegid väga palju tööd, et maailma muuta.Kuid seda mõjutasid väga palju ka totalitaarsete riikide juhid. Nad käskisid teadlastel ja kunstnikutel teha kõikvõimalike asju, et saaks inimesi mõjutada. Uued leiutised ja arenenum tehnika täitis nende soove. Tänu kinodele, reklaamidele, raadiole ja muule levis info ja salajased mõjutused väga kiiresti ja kohe mitme miljonile inimesele. See võib-olla ka uue sõja põhjuseks, kuid ikkagi on inimeste elu paranenud ja kergemaks muutunud.(Rohkem infot lehekülgedel 3-9,10)
V?ib ?elda, et eriti puudutas see naisi.Nendel aastatel muutus v?ga palju naiste elu, kodudes hakkasid ilmuma uued kodumasinad, t?nu millele oli naistel palju rohkem vaba aega. Naiste mood muutus ka v?ga palju, eriti t?nu jazzi tulekule. Palju m?jutas nende elu Esimene maailmas?da, sest palju mehi suri ning naised pidid meeste t??d tegema. Naiste stiil muutus sellep ?rast ka rohkem meestelikumaks. N?iteks olid moes l?hikesed juuksed, meeste soengud . Suurenesid ka naiste ?hiskonna?igused.(Sellest rohkem lehek ?lgedel 1-4,8-10)
Inimeste elu ei muutnud paremaks ainult uute kodumasinate ilmumine, vaid ka uued transpordid ja suurem v? imalus reisimiseks. Elu tegid mugavamaks lihtsad, uued, k?ttesaadavad autod, n?iteks Ford T(millest tuleb juttu lehek ? ljel 4), arenenumad lennukid, laevad , rongid ja muud transpordiliigid .
Eesti elus toimus suur h?pe.T?nu iseseisvumisele hakkas elu Eestis muutuma. V?ga suurt t?helepanu p??rati haridusele. K?ik hakati muutma eesti keelseks. Kohustuslik oli algkool, pidi l?petama 6 klassi, suurt t?helepanu p??rati k?rgharidusele.Tartu ?likool muutus (1. detsembril 1919 aastal avati juba eesti keelsena) eestikeelseks.Eestis avati ka palju muid uusi ja v?ga t?htsaid koole ja ?likoole(k?rgkoole). 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja.(lehek?ljel 11)
Paljud Eesti teadlased ja kunstnikud said kuulsaks , nagu n?iteks astronoom Ernst ?pik (lehek?lg 12) ja skulptor Anton Starkopf (lehek?lg 14).Tallinnas avati uus Estonia teater, kus v?is n?ha ballette, oopereid, operette jne. Estonia teatri lavale j?udis Eesti esimene ooper ,,Vikerlased’’. (lehek?ljed 12-15)
Juba nendel aastatel oli Eestis sport v?ga populaarne .Loodi Eesti Spordi Keskliit kuhu kuulus mitusada seltsi ja v?ga palju sportlasi.Eestis korraldati palju spordiv ?istlusi ning Eesti sportlased osalesid ka ol?mpiam?ngudel. V?ga edukas oli maadleja Kristjan Palusalu(lehek?lg 16), kes v?itis Berliini ol?mpiam?ngudel 2 kuldmedalit. ?ks kuulus Eesti maletaja Paul Keres j?udis maailma tippmaletajate hulka.
Kokkuv?te
Maailmas?dadevahelisel ajal muutus v?ga palju inimeste elu. T?nu teadlaste (matemaatikute, f??sikute, keemikute..) avastustele muutus elu mugavamaks ja paremaks. Uued autod , lennukid ja muud transpordid v?imaldasid inimestel kiiresti reisida ning t?nu sellele paranesid riikide ja linnade vahelised suhted. Ka kaubavahetus muutus mugavamaks, sai palju rohkem kaupa ?hest kohast teisse viia. Kiirem ja suurejoonelisem reisimine muutis kultuure ja moe. N?iteks t?nu sellele muutus Eesti kultuur ja mood, sest palju huvitavat infot , kaupa jm tuli Prantsusmaalt.T?nu uutele kodumasinatele( n?iteks k?lmkapid, pesumasinad, elektripliidid ) oli inimestel palju rohkem vabat aega. Arvatavasti naised muutusid ?nnelikumaks, mitte ainult t?nu uutele kodumasinatele, vaid ka t?nu ? iguste suurenemisele ?hiskonnaelus.
Eestis hakkas ka k?ik muutuma. T?nu iseseisvumisele levis eesti keel. Haridust hakati muutma eesi keelseks. Eestis oli palju andekaid kunstnike, kirjanike, muusikuid, teadlasi , sportlasi ja ka teisi, kes ei j??nud populaarseks ainult Eestis , vaid j?udsid ka k?rgele tasemele mujal maailmas.
Kasutatud kirjandus
L?hisajalugu I osa ( 9.klassi ?pik)
Kunstikultuuri ajalugu (12.klassi ?pik)
T? ielik ja ?lim kunstiajalugu
Euroopa ajalugu 1763 -1991
Euroopa rahvaste ajaraamat
www.kuuste.ee/.../TEADUSE%20AREG%20JA%20MUUTUSED%20OLMES.pps
http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=81
https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=3cbe8bd1-611e-45a5-b6ed-4f69f69cbee1&groupId=10187
http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Ford_T
http://www.miksike.ee/docs/
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrr
http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
http://www.tants24.ee/index.php?page=44
http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-mood-ja-soengud/
http://www.estonica.org/et/
http://et.wikipedia.org/wik i
http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w i