Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille ks klg k?
  • Kuid veel oodati v?
  • Mis ttasid vee ja soojuse j?
  • Kuivav must ahjuemail Tollal kiiresti arenevad nitroemailid v?
  • Miljoni eksemplari See arv ?
  • Mil Volkswagen ehitas oma 15 007 034 p?
  • Kui vennad Lumi?
  • Kus nad elavad on k?
  • Mille kohaselt looming l?
  • Mis jätkaks Rooma riigi traditsiooneKunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j?
  • Paljude muusikastiilide s?
  • Kui inimesed iga p?
  • Kui pika soenguga parukaid nii et naised v?
  • Kui mehed olid s?
  • Paljudel aladel neist said suurep?
  • Miljoneid inimesi m?
  • Mis pakkus vljendusv?
  • Palju ringe organisatsioone seltse ?
  • Palju ppis eesti tudengeid ka v?
  • Palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?
  • Mitme teise teaduste akadeemia v?
  • Kui ka vlismaa kirjanike teoseidMaailmakirjanduse teoseid hakati t?
  • Keskhingu 1922 Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi 1924 ja teiste ?
  • Kus oli mned aastat tagasi ?
  • Keskuseks TallinnSeal asus kolm t?
  • Palju sportlike pidusid n?
  • Kes on tulnud ol?
  • Palju eriti tnu jazzi tulekule Palju m?
  • Palju mehi suri ning naised pidid meeste t?
  • Paljud Eesti teadlased ja kunstnikud said kuulsaks nagu n?
  • Kuhu kuulus mitusada seltsi ja v?
  • Palju sportlasiEestis korraldati palju spordiv?
  • Kes vitis Berliini ol?
  • Palju inimeste elu T?
  • Palju rohkem kaupa ?
  • Palju rohkem vabat aega Arvatavasti naised muutusid ?
  • Kes ei jnud populaarseks ainult Eestis vaid j?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #1 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #2 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #3 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #4 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #5 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #6 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #7 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #8 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #9 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #10 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #11 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #12 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #13 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 12511 Õppematerjali autor
Ajaloo referaat.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin,

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
4
txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast

Ajalugu
thumbnail
8
txt

tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111

T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
3
txt

Kõrboja peremees

Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast K�rbojal k�inud, sai ta kindlust otsustades koera j�lgede j�rgi - need olid piirkonnas k�ige suuremad. Ning ta k�sis ka oma ema k�est, kes on j�rve ��res k�inud ning sai teada, et t�epoolest on Anna Nelip�hade ajal K�rbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et p�hade ajal peeti j�rve ��res pidusid, nii ka seekord. Villu oli p�hade ajal omakeskis, ta ei m�elnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju t��d teha: parandada, s�ttida. K�ige rohkem �ritad ta Kivim�est head p�llumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive l�hkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve p�ev. Nelip�hade viimsel

Eesti keel
thumbnail
8
txt

Põhikooli eesti keele lõpueksam 2017

kampaanialiigi vaatluse; (2) k�ik uued vaatlejad, kes sisestasid vaatluskampaania perioodil loodusvaatluste andmebaasi oma esimesed viis vaatlust. Kumbki �ige loodusvaatlejate grupp annab 1 punkti, kokku 2 punkti. Vale v�i ebat�pne vastus 0 punkti. Piisavaks ei saa lugeda vastust, milles nimetatakse vaid k�iki vaatlejaid ja k�iki uusi vaatlejaid, sest neile olid seatud konkreetsed tingimused. 8. Mitu vaatlust registreeriti loodusvaatluste kampaania ajal imetajate kohta kokku? Imetajate kohta registreeriti kokku 136 vaatlust (harilik siil 95 vaatlust, m�ger 40 vaatlust, kaelussiil 1 vaatlus). �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. 2.1 Loe tekstid l�bi ja kirjuta v�hemalt 200-s�naline kirjand teemal �Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste elu?�. Kirjandis v�id toetuda loetud tekstidele. Kirjandit hinnatakse hindamisjuhendi j�rgi, vt eesti keele l�pueksami korraldus- ja hindamisjuhendit. Kokku

Eesti keel
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Lööklaulu kõrval on hulk teisi laululiike. Osa neist on piirdunud kitsama rahvusliku levikuga, nagu p rantsuse šansoon (pr “chanson”- laul) või saksa gassenhauer (tänavalaul). L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks.

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

). (Ilmumas sept. 2008). II. Tiit Lauk 2008. Džässmuusika Eestis 1920–1945. “Muusikakasvatus eile, täna, homme”. II rahvusvaheline kraadiõppe üliõpilaste teaduskonverents 24.04.2008, Tallinna Ülikool. Teeside kogumik. Tiina Selke (toim). Tallinn: TLÜ kirjastus, 23. III. Tiit Lauk 2008. Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis XX sajandi I poolel. Mäetagused, Tartu. (Ilmumas 2008). IV. Tiit Lauk 2008. Tallinna džässorkestrid kahe sõja vahelisel ajal 1918–1940. Aastaraamat “Vana Tallinn”. (Ilmumas 2008). V. Tiit Lauk 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140. VI. Tiit Lauk 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Kaalu Kirme, Maris Kirme (koost.). Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151. ETTEKANDED I. Tiit Lauk 2008

Muusika ajalugu
thumbnail
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe. Teadus, tehnika, kultuur Teadus o Tuumafüüsika o NZ-l tehti esimene tehislik tuumareaktsioon o Pr. Tehti tehisradioaktiivsus o Tehisained

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

RaunTzz profiilipilt
RaunTzz: Normaalne materjal, tuli palju kasuks.
12:48 19-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun