Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille ?ks k?lg k ?
  • Kuid veel oodati v ?
  • Mis t??tasid vee ja soojuse j ?
  • Kuivav must ahjuemail. Tollal kiiresti arenevad nitroemailid v ?
  • Miljoni eksemplari. See arv ?
  • Mil Volkswagen ehitas oma 15 007 034 p ?
  • Kui vennad Lumi ?
  • Kus nad elavad on k ?
  • Mille kohaselt looming l ?
  • Mis jätkaks Rooma riigi traditsioone.Kunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j ?
  • Paljude muusikastiilide s ?
  • Kui inimesed iga p ?
  • Kui pika soenguga parukaid, nii et naised v ?
  • Kui mehed olid s ?
  • Paljudel aladel , neist said suurep ?
  • Miljoneid inimesi m ?
  • Mis pakkus v?ljendusv ?
  • Palju ringe, organisatsioone , seltse, ?
  • Palju ?ppis eesti tudengeid ka v ?
  • Palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v ?
  • Mitme teise teaduste akadeemia v ?
  • Kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t ?
  • Kesk?hingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste ?
  • Kus oli m?ned aastat tagasi ?
  • Keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t ?
  • Palju sportlike pidusid, n ?
  • Kes on tulnud ol ?
  • Palju, eriti t?nu jazzi tulekule. Palju m ?
  • Palju mehi suri ning naised pidid meeste t ?
  • Paljud Eesti teadlased ja kunstnikud said kuulsaks, nagu n ?
  • Kuhu kuulus mitusada seltsi ja v ?
  • Palju sportlasi.Eestis korraldati palju spordiv ?
  • Kes v?itis Berliini ol ?
  • Palju inimeste elu. T ?
  • Palju rohkem kaupa ?
  • Palju rohkem vabat aega. Arvatavasti naised muutusid ?
  • Kes ei j??nud populaarseks ainult Eestis , vaid j ?
 
Säutsu twitteris
Teaduse arengu uued suunad
S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j?udsalt arenes tuumaf??sika.
Uus- Meremaal s? ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l?hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor (Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ?hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli.
F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid , keemikud ja bioloogid . Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist .Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes.
Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n? udsid seda teadlastelt.Kindlasti valmistusid m?ned riigijuhid s? jaks .Kuid veel oodati v?ga teadlastelt, et nad t?estaksid kehtiva riigikorra ainu? igust .Selleks loodi erilised ,,teooriad’’ ja ,,teadused’’, n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust.
Tehnika v? iduk ?ik
T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul. Elekter muutus t? htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv? tjad , k? lmkapid , pesumasinad .
Esimesed t??stuslikud elektrij ?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P? rnus ja Kundas.
T?nu elektrile arenes ka sidetehnika , eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega ( NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel.
Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal. Seda esitleti Briti kuninglikule instituudile ja ?hele ajakirjanikule 1926. aastal. See oli maailma esimese t??tava televiisori avalik n?itmine.Kaubanduslikult oli televiisor saadaval 1930 ndate l?pus.Euroopa esimene telejaam 2LO alustas t??d 1932. aastal Londonis.
Esimest korda n?idati reklaami 1941. aastal.
Oluline koht oli ka sisep ?lemis mootoril .V?eti kasutusele mootorvedureid ja –laevu aurumasinate asemel.P?llumajanduses ja igap?evaelus muutus tavaliseks autode, traktorite jm kasutamine.USA-s hakkas Ford Motor Company tootma lihtsalt ja k?ttesaadavat automudelit T. Saksamaal ?ritati luua rahvaauto Volkswagen 1930. aastate l?pus,kuid p?rnikate tootmine ? nnestus alles p?rst Teist maailmas?da.
Ford T oli Fordi autotehase poolt aastatel 19081927 toodetud automudel. Kuni 1913. aastani sai auto tellida erinevais v?rvitoonides, sestpeale kuni aastani 1925 oli saadaval ? ksnes kiiresti kuivav must ahjuemail. Tollal kiiresti arenevad nitroemailid v?imaldasid kahel viimasel aastal taas v?rvilisi autosid toota. Mudelit toodeti lihtsatest t??kindlatest detailidest ?le 15 miljoni eksemplari. See arv ?letati alles 1972. aasta 17. veebruaril, mil Volkswagen ehitas oma 15 007 034 p?rnika.
Sisep?lemismootoreid hiljem ?letati esimest korda ?hus l?unapoolsus, 1937.aastal p?hjanaba.
Sellel ajal algas ka rakendati ka lennukit??stuses.1919.aastal sooritati esimesed lennud ?le Atlandi ookeani.K?mme aastat reisilennukite kasutuselev?tt.Eestis algas reisivedu 1921.aastal,kui lennukid hakkasid lendama Rootsi ja Eesti vahel.1930.aastate l?pul ehitati esimene reaktiivlennuk.
Filmikunst
Ka filmikunsti arengus toimusid muutused.
Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n? itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust , kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges . ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris .
1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re’ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele’’. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm , kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt.
Filmikunstile p??rati suurt t? helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m? jutada .Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga.
Kirjandus ja kujutav kunst
1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l? htub alateadvusest , n?gemustest, unen ?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v? tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v? imalik lahendada alateadvuslike j? udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i.
1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud .Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v?imukandjaid.Need kunstnikud , kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma . Suur osa kunstnikest suundus New York ’i ja t?nu sellele muutus see
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #1 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #2 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #3 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #4 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #5 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #6 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #7 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #8 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #9 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #10 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #11 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #12 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #13 Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 12511 Õppematerjali autor

Lisainfo

Ajaloo referaat.
ajalugu , maailmasõda

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

RaunTzz profiilipilt
RaunTzz: Normaalne materjal, tuli palju kasuks.
12:48 19-02-2012


Sarnased materjalid

11
odt
Kultuur-maailmasõdadevahelisel ajal - referaat
17
doc
Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur
38
pptx
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal
2
doc
Kultuur kahe maailmasõja vahel
3
docx
------------------- Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
1
doc
Eesti kultuur kahe maailmasõja vahel
10
pptx
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun