Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga väikesel peeglil kui abielu tunnistajana. · R. VAN DER WEYDEN vähem detailsust ja ruumilisust, rohkem tundelisust.
· ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569 · Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus · Olutikumaalija · Peenmaalitehnika · Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel · ,,Jahimehed lumes"- aastaaegade tsükkel
Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud
Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi.
Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus Maalikunst: Peter Paul Rubens (1577-1640) -piibliteemad, Kristuse kannatuslood altarimaalid -antiikmütoloogia N: "Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" "Leukippose tütarde röövimine" -portreed lähedastest N: "Õlgkübar" "Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641) Kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja: -inimesed kujutatud tähtsana, võimukana -poos suursugune -toretsev riietus -aumärgid ja luksuslik interjöör töötas Charles I õukonnas Inglismaal
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930.
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja k...
b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud. Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid
aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse ja veetis seal 4 aastat. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kir ik praegu Kir ik u projekt vKiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (18261883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kir ik u stiil vKirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kir ik u stiil
Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst *skulptuuride elulähedus, elavad näod *Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist. DIEGO VELAZQUEZ suurim realist hispaania barokkmaalikunstis 17.saj kaasaaegsed inimtüübid, olmetseenid, mütoloogia Hispaania kuninga õuemaalija
· Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas · uudne kompositsioon - poosid ja asend mõjuvad juhuslikuna · äärmuslik naturalism(vanadust, musti jalgu,katkiseid riideid, ahvatlevad puuviljad) · natüürmordimeister · tegevus pimeduses, mida lõhestab nn
Loomingu kõrgaeg oli 15301550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba maaliline teostus, mis rajas teed barokile. Tizian oli Veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kes oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul jõudis edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust. · Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. · Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga.
(1657). „Õuedaamid“ on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“. Velázquez on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja. Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682) Geniaalseim hispaania meister Velázqueze kõrval. ● Loomingus kaks poolust: 1. pealiskaudne ilu otsimine ja idealiseerimine. Altarimaalid Maarja emakssaamise teemal – nn. eostusstseenid. Toonitab usulist andumist ja härdust. 2. täiesti realistlik, elulähedane ja naturalismi kalduv stiil. ● Žanrimaalidest on väga tuntud realistlikud teosed Hispaania tänavapoistest „Melonisööjad“, „Täringumängijad“. ● Koloriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed kerged, õhulised ja uduses stiilis. Ketrajad (Las Hilanderas) 1657 Õuedaamid (Philip IV perekond)
· Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud · Kahetsevat Maarja Magdaleenat · Kuninga õuedaami · Abieluvande andmist Detail kuulub maalile · Saadikud · Arnolfini abielupaar · Püha Floriani lahkumine · M.Grünewald "Isenheimi altar" · Jan van Eyck "Genti altar" · Tizian "Maarja taevaminek" · Jan van Eyck "Genti altar"
neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses
1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss Leonardo da Vinci (1452-1519) Tüüpiline renessanssiajastu inimene. Inimene Universaal: arhitekt,
aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania hertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Seejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.
missaga. 16. märtsil hävitati pühapilte, riste ja Neitsi Maarja kujusid. Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi. Rahumeelsemad linnakodanikud mõistsid märatseva rahvahulga tegevuse hukka, kuid vähe tehti selleks, et ära hoida laastamist, mille käigus hävitati, põletati või tehti teisiti kõlbmatuks altarimaalid, pühapildid, liturgilised raamatud ja missarüüd Peetri ja Jakobi kirikus. 2. aprillil 1524. aastal rünnati frantsiskaanide kloostrit, samuti Püha Katariina kloostrit ja dominiiklaste Püha Johannese kloostrit ning varsti pärast seda kloostreid Tallinnas ja Tartus. Tallinnas üritas Liivi Ordu meister Plettenberg märatsemist ennetada, väljastades 10. septembril 1524. aastal pöördumise, kus jutlustajatel paluti hoiduda mässule õhutavast
Pealiku uhke rõivastus on kontrastiks ja tõstab esile Kristuse alastust, ta tume kuub paneb Kristuse valge särgi veel rohkem helendama. Pealiku kuju sissetoomine avas maalis ühe kõrge mõttelihtne üllas inimene saavutab võidu ametniku üle, igavik ajalise üle. 7 KOKKUVÕTE Tizian oli kõrgrenessanssi üks suurimad maalikunstik, kes tegutses peamiselt Veneetsias. Kõige silmapaistvamad maalid temalt on portreed ja altarimaalid. Oma suurt kunstniku karjääri alustab ta Giovanni Bellini käe all õppides. Selle referaadi kirjutamine andis mulle väga palju juurde. Nautisin väga allikate otsimist, referaadi tarbeks, kuna see haris mind kunsti poole pealt väga palju. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Tizian http://www.en.wikipedia.org/wiki/Titian (20.11.08) /Internet/ 2. Märt Laarman. Mina kõnelen kunstist. Ilmamaa, 1998. 3
Elas ka itaalias. Ühendas saksa, itaalia ja madalmaade kunstitraditsioonid. Peab oluliseks seost teadusega , maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus. Kujundab mitmekesised inimtüübid. Olulised on tema puulõike seeriad, kujutab kristuse kannatusi ja Maarja elu. ,,Melanhoolia"- üks ta kuulsamaid vasegravüüre. Puulõike juures suutis ta kaotada jäigad jooned. Väga peene teostus. Palju allegoorilisi detaile, mis seostuvad ka ta endaga. Maalide puhul ta altarimaalid jäävad alla Itaalia renessansile. Oma täiuslikumad maalid tegi viimastel eluaastatel ,,Autoportree", ,,Neli pühakut". esimene kunstnik, kelle loomingus on suur koht autoportreedel. Ühel kujutab ta ennast nagu kristust=võrdleb oma loomingut jumala omaga. ,,Liivi naine"- tore joonistus rahvarõivais naisest Prantsuse kunst 16.sajandil Kunsti areng on seotud kuninga ja aadlikega. Kuni 16.sajandini oli seotud gootikaga, aga sellest loobutakse tänu
Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et vare, kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugav ja kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Esimesed suurnimed Veneetsia kunstnike plejaadis olid Giovanni Bellini (1430-1516) ja Giorgione (1477-1510). Goierione õpilane Tizian (1477-1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkalikud ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreed andis ta oskuslikult edasi inimeste iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust. Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukandades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välismust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel
Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneetsias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et varem kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugavam ja suuremaid võimalusi pakkuv õlivärvitehnika. Veneetsia maalijate ühisjooneks on erilised soojad kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Tizian (1477--1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust. Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukondades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välimust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel soojalt
1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. 10. Jan ja Hubert van Eyck: esimesed suurmeistrid Põhja-Madalmaades. Reaalne ja elav kujutus, värvide abil lõi sügavusillusiooni, eespool olevad esemed olid soojemates toonides, taga külmemad ja murtud toonid
valitsejate, Hispaania ertshertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.
Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides. Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. 10
proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja
Jumalikku maailma ja Jumalat ei saanud kujutada. Jumalat sai kujutada teatud sümbolite abil (näiteks Jeesus Kristus). Eesmärgiks on jumalikku esindada meeleliste vormide abil ja seda nii, et need ei muutuks reaalsuse otsesekskujutamiseks. Nähtavat ilu tõlgendatakse kui nähtamatu sümbolit. Ikoon (pühapilt)– tavaliselt kujutatud Jumala ema ja Jeesus Kristust. Rist – universaalne sidememärk. Ristiusus on see lootuse ja surma sümbol. tähendus on seotud surmaga ja surma võitmisega. Altarimaalid KIRI – pühakiri – Piibel Milline on Augustinuse arusaam kunstist ja selle päritolust? Kunst on vajalik vaid selleks, et tunnetada jumalat ja hinge. kunst on vaja, et pühakirja paremini mõista. No ta oli ju keskaja mõtleja - et kõik need vitraažid ja illustratsioonid käsikirjades jms teenivad seda üht eesmärki. Füüsilisest maailmast ta suurt midagi ei arvanud. Sellest oligi ainult niipalju kasu, et läbi oma füüsilise keha kogemuse, meelte saame osa vaimsetest väärtustest...
püstitamine" (1610–11). Ka pärast Itaaliast lahkumist kirjutas Rubens palju kirju itaalia keeles, kirjutas oma nime "Pietro Paolo Rubens" ja rääkis sageli tagasipöördumisest Itaaliasse, mis küll kunagi teoks ei saanud. 1609 abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Kunstnik maalis oma mõrsjale pulmakingiks teose "Autoportree Isabella Brantiga" (1609/10) Itaalias veedetud kaheksa aasta jooksul kujunes välja kunstniku isikupärane stiil. Avaldus Rubensi mitmekülgsus kunstnikuna: altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi tööd olid suurepärase tehnilise teostusega. Umbes aastaks 1620 oli tema maalimislaad välja kujunenud. Selle tunnuseks olid lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid. Talle on iseloomulik täidlaste alasti naiste kujutamine. Suhteliselt ruttu saavutas Rubens populaarsuse ja tunnustuse. Ta maalis
· Ilmaliku kunsti väljendas Arnolfilni abielupaar, portree, kus kujutas läbi peegli ka iseennast · Madonna kantsler Roliniga ROGIER VAN DER WEYDEN · Suurteos ,,Kristuse ristilt võtmine" dramaatiline tunnete väljendus ja värvide kooskõla · Naise portree HUGO VAN DER GOES · Portinari altar Firenzes peenmaal, õlivärvide kasutus nt. ,,Karjaste kummardamine" HIERONYMOS BOSCH · Fantastiline kunst · 3-osalised altarimaalid vasak Eedeni aed nt. ,,Lõbude aed", parem Põrgu nt. ,,Püha Antoniuse kiusamine" · Olustikumaalid ,,Kadunud poeg", ,,Narrilaev" 16. sajandil majanduse ja kultuuriareng, piltide hävitamine, 3 teemaderühma: loodus(maastik), esemed (natüürmort), inimesed (olustikupildid) Maalikunst JOACHIM PATINER · Peenmaalitehnika · Vägevad metsad ja fantastilised kaljud · Õhuperspektiivivõtted: 3 vööndit, pruunikas, roheline ja helesinine
Keskmise perioodi tuntum töö on maastikumaal Äike Reaalne maastik Stataazhid Tizian Tiziano Vecellio Itaalia kõrgrenessansi suurmeister Polnud mitmekülgne, tegeles ainult maalikunstiga Kõige silmapaistvam Mõjutanud järgnevat maalikunsti ajalugu Värvide meister, joonistuses jäi Michelangelole alla Tizian kujuneb silmapaistvaks alles 1510ndatel aastatel, põgeneb katku eest Veneetsiast Suured altarimaalid Frari kirik , tema kuulus Maarja taevaminek (L'Assunta) Maarja taevamineku puhul õnnestub kunstnikul esimest korda veenvalt kujutada inimese õhkutõusmist (lk.76) Kunstnik kasutab kompositsiooni võtet - ristuvad diagonaalid (ristuvad maarja jalgade all) Teine võte - värvide valik. Kasutab erepunast värvi kolmnurkse kujundina Maksuraha Taevane ja maine armastus väga segase sisuga töö, kus on kujutatud naisakti Aktimaalidest on tuntum Tiziani Urbino Venus
olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius. Kiriku projekt valmis juba 1858.aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882.aastal. kuid sisseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetaud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kirikuhoone on neuromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab et ,,välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegeist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kaarli kiriku
- ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli. - Vürst Gortsakovi portree säilinud Venemaal muuseumis - 1870ndatel Grimmi, seal maalib romantilisi mägimaastikke. (Brüllovi mõju) - 1870ndate lõpp religioosne temaatika- altarimaalid. Tuntuim Tallinna Kaarli kirikus fresko ,,Tulge minu juurde" (Kristus lahtiste kätega). Probleem hiidlastega, unti ära modell- kubjas. - 1878 ,,Truu valvur", õli, väike tüdruk ja suur koer, üks tuntum töö, huvitavad värvid, praegu Eesti Kunstimuuseumis. - Noore Hugo Treffneri portree 1866. Aastast. Kuulub Tartu kunstimuuseumile, Treffner suursuguse habemega. - Peatus kirjanik Dalinevski (,,Venemaa ja Euroopa" autoi) Msatka mõisas, kus maalis
põhjuseks arvatavasti asjaolu, et juba ligi kaks inimpõlve ei olnud religioon aktiivselt ühiskonnas esindatud ja seetõttu ei teadnud inimesed sellest enam praktiliselt mitte midagi. Noorteküsimus kujuneski probleemseks - olles kasvanud praktiliselt (klassikalise) religiooni vabas ühiskonnas, ei olnud nad näinud ei teenistusi ega muud kirikliku elu juurde kuuluvat. Pühalikkuse-oreool, mida sotsialistlikud riitused oma lärmaka propagandismiga pakkuda ei suutnud, sakraalarhitektuur, altarimaalid jms mõjusid ligitõmbavalt. Oma osa võib siin mängida ka 60ndate lõpust pärit hipiliikumise teatav religioossus (Jesus-freaks), mis mõningase viivitusega Läänest Eestisse jõudis (sealt huvi ka nt budismi vastu), samuti trots ametliku ideoloogia vastu. Nii sai selgi perioodil ateismi peasuunaks töö noortega; kuivõrd eelnev lahmiv kirikukriitika oma mantralaadsete sedastustega oli end publiku jaoks ammendanud, siis võeti
Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi
perspektiivid ning lummavad peegeldused, mis k��ndisid tegelikkuse illusioonini. ****** Lucas Cranach vanem kehastab renessansiaja inimese ideaali. Ta oli ��rmiselt tegus nii maalikunstniku ja graafikuna kui ka ettev�tja ja poliitikuna. Cranachit peetakse �heks juhtivamaks kunstnikuks ning olulisemaks ja m�jukamaks loojaks 16. sajandi Saksa kunstis �ldse. Tema arvukate m�rkimisv��rsete maalide ja puul�igete seas on altarimaalid, portreed �ukondlastest ja protestantlikest reformaatoritest ning mitmed motiivid nii piiblist kui m�toloogiast tuntud naistest, olles enamasti kujutatud v�ljavenitatud aktimaalidena v�i moekalt riietatud daamidena. Lucas Cranachil oli aktiivne ateljee �pilaste ja kaast��tajatega, mis kandis edukalt autori loomingusuundi ka p�rast tema surma, mil ateljeed juhatas tema poeg Lucas Cranach noorem, kes l�i mitmeid hilisemaid versioone isa tuntud t��dest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
