K: A.RENOIR;E.DEGAS(,,Baleriinid");linnavaadetemeister C.PICASSO. K postimpressionistid: V. Van GOGH-hollandlane,"päevalilled""viljapõld küpressidega", teoseid isel. Jõulise ja hoogsad pintslitõmbed,värvid ergsad.;PAUL GAUGUIN-vaimustunud looduslähedasest elust.Inspiratsiooni sai metsukust loodusest, Lõunamere saartelt." Kaks naist Tahitilt", ,,Autoportee paletiga". PAUL CEZANNE-tema looming moodustasid natüürmordid, maastikud ja portreed.Otsis ümbritsevast geomeetriat.Lõi uudse maalimislaadi-tahuline maalimislaad. "Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus
Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust! * Tasakaalustatud kompositsiooninimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet. * Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest. 9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimase kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga(lk 7273)? Michelangelo maalimislaad tundub palju jõulisem ja salapärasem. Kehade ja kontuuride piirjooni on võimalik selgelt eristada. Värvidest on kasutanud Michelangelo rohelist, sinist, natukene ka punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremini proportsioonis. On näha ka barokkstiili tunnuseid, ning
Temaatika Piibli ainelised loomingu tööd Lõi teoseid mütoloogia ja ajaloo ainetel, kujutas allegoorilisi jahija võitlus stseene. Viljeles portree ja maastiku maale ja vägistamisstseenid Maalimislaadi, kompositsi Iseloomulik varjundirikas hele Looming tüüpiliselt baroknerahutu, ooni jne iseloomustus tumedus, soe kuldpruun koloriit ja hoogne, figuurid põimuvad keerulistes eriliselt psühholoogiline sügavus. poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid
olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda"). Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaaniakuninga õuemaalija. Tema portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeilmelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreeritav pahaselt öelnud, et portree on liiga sarnane. Õukonnas maalis Velazquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. Diego Velazquez ,,Õuedaamid" Diego Velazquez ,,Valcanuse sepikoda" Diego Velazquez ,,Naine lehvikuga" Flandria maalikunst Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti.
kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist). · Paavst Innocentius X portree Raske iseloomuga paavsti polnud kerge maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. FRANCISCO de ZURBARAN : · Usuline temaatika · Mungaordude tellimusel maalis pühakupilte · Karm koloriit, kujund loodud ainult heletumeduse abil · ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria
Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Austria kuninganna Elisabeth
ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on kompositsiooni jne selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens iseloomustus suutis barokiaja patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev
jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik
metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem
Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Kirjelda ja nimeta. I maailmasõja ajal tekkinud, kunstnike arvates oli maailm sõge ja kuritegelik ning "korralikud kodanikud" on enese teadmata kuriteo osalised. Naeruvääristati kõiki väärtusi-ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt", Kurt Schwitters "Merzibild". 5. Mida kujutas oma maalidel Giorgio de Chirico? Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi? Metafüüsiliseks maalikunstiks, ta viitas püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tavaliselt kujutas ta linnavaateid või siseruume, esineb ka esmetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel kujutab Chirico skulptuure või mannekeene. Giorgio de Chirico " Poeedi naudingud" 6.Milline on sürrealistide kujutamislaad? Kes on kuulsaim sürrealist? Nimeta mõni tema töö.
kõneleb juba mõtlikkusest ja puretud tegelased. tõsidusest. Turg. (Kavand I) Henn Roode varasemas loomingus näeme tüüpiliselt pallaslikku maalilist värvikäsitlust. Tema edasine vormikäsitlus muutus aga järjest üldistavamaks ning kunstnik kujundas välja isikupärase, vaid talle omase Turg. (Kavand II) maalimislaadi. Roode on loonud linnavaateid, maastikke, portreesid, natüürmorte ja interjöörimaale, hiljem abstraktsionistlikke maale. "Turg" II kuulus kokku ühel kartongil olnud I kavandiga kompositsioonile "Turg" - see Tallinna Kergetööstuse Turg (Fragment). 1960 Turg (Lilleturg). 1961. 99,5x253
,, Sel perioodil tegi Vincent kaks olulist avastust. Tema jaoks muutus maali juures kõigeolulisemaks valgus. Ta hakkas segama põhitoone täiendtoonidega, külmi soojadega ja saavutas hämmastavaid tulemusi. Enda eelistusteni jõudis ta jaapani puugravüüride kaudu, avastades Idamaade kunsti sügavuse palju varem kui teiste avangardistlike voolude esindajad. Pärast tutvumist impressionistide ja jaapani puulõikega kujundas ta täiesti uue, täiesti isikupärast maalimislaadi . Elanud üle mitu pettumust isikliku õnne otsimisel, jõudis ta järeldusele, et kunstnikul ei tohigi perekonda olla. Tema elu mõte ei seisnenud perekonnas ja naise eest hoolitsemises, vaid ta leppis juhuslike suhetega. 1888.aasta veebruaris lahkus Vincent kärarikkast Pariisist ja asus elama Lõuna- Prantsusmaale väikesesse Arles´i linnakesse. Seal maalis ta suurepäraseid maastikke linnast ja selle lähiümbrusest.
Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci
mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis,
Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci
Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks
Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust! * Tasakaalustatud kompositsioon-inimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet. * Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest. 9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimse kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga, iseloomusta seda (lk 72-73)? Michelangelo maalimislaad tundub palju jõulisem ja salapärasem. Kehade ja kontuuride piirjooni on võimalik selgelt eristada. Värvidest on kasutanud Michelangelo rohelist, sinist, natukene ka punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, kuid mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremas proportsioonis. On näha ka barokkstiili
kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid
1500.a. naasis ta Firenzesse. 1513.a.-st elas ta Roomas, kus ta erinevalt Raffaelist ja Michelangelost ei täitnud suuri tellimusi. 1517.a-l asus ta Prantsuse kuninga François I kutsel elama Amboise lähedal asuvasse Cloux' lossi, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Oma maalide ja joonistustega, samuti ka teoreetiliste käsitlustega maalikunstist avaldas ta mõju mitmetele kuulsatele kunstnikele Coreggiost ja Raffaelist kuni P.P. Rubensi ja Rembrantini, kelle hele-tumedat maalimislaadi Leonardo oma teostes ennetas. Maalikunsti kõrval tegeles ta tehnikaalaste, arhitektuuriliste ja loodusteaduslike uurimustega ning kavandas mh. kindlustusi ning alles sajandeid hiljem kasutusele võetud tehnilisi seadmeid. Tema arhitektuuri- ja skulptuurialane looming koosneb peasjalikult teoreetilistest kavanditest, neist ellu viidi vähesed. loomingust: Madonna nelgiga Püha Hieronymus - lõpetamata Madonna kaljukoopas Püha õhtusöömaaeg Daam hermeliiniga Anna ise kolmas La Gioconda e
õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Edouard Manet, Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Claude Monet, Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Auguste Renoir, Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt.
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide
erakollektsioonidest �le maailma. See suurep�rane portree on dateeritud 1534 aastasse. Teose �leval paremas nurgas oleva vapi p�hjal tehtud ekspertiisi andmetel on Vermeyen siin maalinud tollast tuntud anabaptistide juhti Madalmaades enne 1540, David Jorist (1501 � 1556) alias Johann von Br�gget. Teose alumisel serval on kiri: �VIVITVR INGENIO CETERA MORTIS ERVNT� (�Geniaalsus elab edasi, k�ik muu on surelik�). T�� esitleb Vermeyenile omast erilist maalimislaadi, kuid kannab ka itaalia maneristlike kunstnike portreestiili m�jutusi. Autor n�itab �les s�gavat huvi portreteeritava natuuri vastu. Veenvalt annab ta edasi maalitava pinges n�oilme ja silmade pehme helgi. Kunstniku peamine t�helepanu on aga suunatud tiheda habeme tekstuuri t��tlemisele valgusvarjude kaudu, j�ttes koloriidi teisej�rguliseks. Vaikivat figuuri elustab k�te �estikulatsioon: kui mehe �ks k�si toetub rahulikult kolbale, on teine
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt
annaabi.ee 
