,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks
0 A v = A−2 ∙ b∙ t f + ( t w +2 ∙r ) ∙ t f =15900−2 ∙300 ∙ 19+ ( 11+2 ∙27 ) ∙ 19=5735 m m2 >η ⋅h w ⋅t w =1.2 ⋅ ( 390−2⋅ ( 27+ 19 ) ) ⋅ Profiilli lõike pindalaks võib võtta A v =5735m m2 . Ristlõike plastne kandevõime A v ⋅ ( f y / √3 ) 5735 ⋅ ( 355 / √ 3 ) V pl , Rd= = =1175.4 kN γM0 1.0 V Ed =14.5 ⋅21=304.5 kN < 0.5V pl, Rd −koosm õjuei arvesta g'ok =1.04+ 1.25=2.29 kN /m−koos tala omakaaluga 1.2∙ 2.29+1.5 ∙7.84=14.5 kN /m−kui lumidomineerib Nihkestabiilsus hw 390−2 ⋅ ( 27+19 ) 72 72 = =27.09 ≤ ε= 0.81=48.6−v älja mõlkumist ei toimu tw 11 η 1.2 Toeribi kandevõime Kahepoolse ribi effektiivpindala 4 hw t 2w 4 ⋅ ( 390−2 ⋅ 19 ) ⋅112 2 As ≥ = =1363 mm
David Rijckaert II on selle �anri �ks rafineeritumaid maalikunstnikke. Iga element tema teostel, olgu toit v�i anum oli hoolikalt paigas; objektide realistliku tekstuuri ja detailide kujutamises demonstreeris autor �limat meisterlikkust. Neid t�id v�ib pidada �itsva flaami kultuuri k�lluse p�hitsemiseks. Esitletud nat��rmort koosneb luksuslikest toitudest ning kallitest kunstiobjektidest. Valguse ja varju elav koosm�ju v��rtustab igat delikatessi pildil, t�stes selle otsekui erilisse staatusesse nii, et isegi avatud mahlased austrid n�evad v�lja nagu kalliskivid. Sarnaselt mitmetele teistele selle ajastu maalikunstnikele r�hutas Rijckaert II iga objekti t�htsust eraldi, v�ltides nende �ksteisega kattumist maalil, komponeerides stseene k�rgemalt ja justkui pealtvaates. See v�te lubas kunstnikul j�lgida iga �ksiku elemendi individuaalseid
¨lesehitust. 1.1 Kanji m¨ arkide makrostruktuur Kanji m¨arkidele on iseloomulikud kolm p~ohiomadust: 1. m¨argi kuju 2. m¨argi h¨aa¨ldus 3. m¨argi kasutusviis I-le panevad punkti loomulikult m¨argi t¨ahendused. Diakroonilise l¨ahene- mise t~ottu ei pea ma siin v~oimalikuks vaadelda t¨ahendusi p~ohiomadusena, vaid pigem kui kolme v~otmeelemendi: kuju, h¨a¨alduse ja kasutuse koosm~oju.1 Antud k¨asitlusega tahan r~ohutada seda, et m¨argi t¨ahendus on toodud neljast tegurist k~oige enam muutuv ning k~oige mitmetahulisem. M¨argi kuju, h¨aa¨ldus ja kasutusviis annavad k~oik samaaegselt omapoolse panuse m¨argi t¨ahendusele. L¨ahtun ka sellest, et ei eksisteeri mingeid u ¨ldisi reegleid kirjeldamaks, kuidas kolm p~ohikomponenti just teatud m¨argi
annaabi.ee 
