11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31. Milline protsess on elektrolüüs? 32. Mida käsitlevad Faraday seadused?: 33. Milline nähtus on korrosioon 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni...: 35
9 T¨ahenduste paljusus on ajaloolise arengu loomulik tulemus, see ei t¨ahenda aga ilmtingimata seda, et igal m¨argil peab olema rohkem kui u ¨ks t¨ahendus. Paljudel keerulistel ning harva kasutatavatel m¨arkidel on t~oepoolest vaid u ¨ks nn. s~onaraamatu t¨ahendus, kuid isegi sellisel juhul, ei tohiks seda t¨ahendust vaadelda kui u ¨ht ja ainumat, vaid kui ¨ k~oige t~oen¨aolisemat. Uldiselt j¨algitavaks seadusp¨arasuseks on see, et mida vanema ja laiema kasutusalaga on m¨ark, seda hajusamateks osutuvad selle t¨ahendused. Arvestades eelpool ¨oeldut ning diakroonset l¨ahenemist, k¨asitlen j¨argnevalt t¨ahenduste paljusust kui reeglit ja ainsust kui erandit. M¨arkide makrotasandi omadused olen esitanud kokkuv~otvalt joonisel 1.1. Joonisel oleva kolmnurga keskel on kanji m¨ark kui tervik, selle t¨ahendused moodustavad m¨argi semantilise ruumi--joonisel kolmnurga pind
perioodi t��piliste t��de hulka. Sellel maalil kujutatud muinasjutust p�rineva varaka mehe interj��r on detailideni viimistletud. Autor on keskendunud teose ruumis�gavuse loomisele ja selle rikkaliku sisustuse ning peente seinamustrite edasiandmisele. Lisaks interj��rile on suurep�raselt v�lja joonistatud ka tegelaskujud; kunstnik maalib ilmekalt nende poose ja moodsaid r�ivaid. V�lise muretuse k�rval ei puudu pildilt ka teatud k�lbelised seadusp�rasused. �ldreeglina tuleb maali lugeda vasakult paremale, seega algul r��mustavad silma v�rviderohkus ja lust ning j�ukuri residentsi pillav, uhke interj��r, kuni j�rsu kontrastini, milleks on Laatsaruse k��rus ja r�balais kuju. Laatsaruse vaataja poole p��ratud n�gu n�ib rahulikuna ja keskendununa, justkui hoiatades kergemeelse elu eest. See maal on �ks paljudest van Basseni fantaasiainterj��ridest, mille hulka kuulub ka samateemaline teos aastast
《名詞》 9 p˜ohim˜ote, meta m˜oiste, mis m¨aa¨ rab 3 seletus, selgitus《名詞》 aineliste objektide omadused ja vas- 4 s¨uu¨ , tekstuur (nii taimedel kui ka nt. tastikused suhted《名詞》 Nahal)《名詞》 10 (loodus) teadus, o˜ petus, mis kirjel- 5 j¨argima, t¨apselt tegema《動詞》 dab looduse seadusp¨arasid《名詞》 6 valitsema《動詞》 ¨ OKE ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 馬 LO うま〔訓〕 10 531 73 382 バ〔漢〕 マ〔唐〕 メ〔呉〕 ま〔訓〕 卜文