Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. Õiglane Kui ta oli lasknud oma mehe Manasse? Ära tappa, läks ta kohe Siimeonile? Sellest rääkima ja ütles vanamehele et ta tahtis, et temaga tehakse käsuseadmist mööda, Siimeon keelas. Kui Juudit tappis Olovernese ja saabus oma rahva juurde tagasi, tahtis ta surra. Juudit tunnistas üles, et ta lasi tappa oma mehe Manase? . Kuid Osias ei lubanud Juuditil surra, sest Osias armastas teda. Osias tappis end, kui Juuditil olid käed kinni seotud ja rahvas teda väravate poole vedas. Kurb Ta oli kurb, sest ta ei saanud olla koos Olovernesega. Ta ei saanud temaga lapsi. Enne Olovernese tapmist suudles ta meest ja see oli ka ainuke suudlus Olovernesega. Enesekindel ta teadis, mida ta teeb. Juudit oli koguaeg endas kindel. 3. Juudit armastas Olovernest, Nimetut, rahvast ja Siimeoni?. Nimetu armastas Olovernest ja Juuditit. Osias armastas ainult Juuditit. 4
Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma. · Juudit leebub ja laseb oma ümmardajal Siimeoni ja tema poja tahatuppa varjule saata ning neile süüa anda. · Ilmuvad Rabi ja Osias. Arutatakse Iisreali saatuse üle: teatakse, et inimesed surevad varsti ning ei mõisteta Jehoova viha. · Juudit räägib Rabile ja Osiasele oma veidrast unenäost, kus ta kuuleb väikese lapse nuttu. Viimaseks osutus Iisreal, keda kaugel olev hääl käskis päästa vaenlaste küüsist. · Juuditi kotta ilmub paanikas naine, kelle sõnul olevat ta mees tapetud. Kabris ja naine tõttavad koos sündmuspaigale.
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.)
lõigates tal pea otsast ning lisaks veel sellele viis ta tema verise pea linna, et näidata rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega lisas see Juuditile väga palju masendust, kuid samas teistpidi vaadates oleks pidanud ta ehk olema ka õnnelik, kuna päästis Iisraeli rahva. Juuditi masendus on lausa nii suur , et ta muutub elu suhtes ükskõikses. Ta tahab tunnistada rahvale kõik oma süüd ülesse ning soovib, et teda kividega loobitaks. Osias aga asub Juuditit kaitsma. Juudit tahab ikkagi, et teda karistatakse ning lõpuks Siimeon räägib rahvale tema loo ning annab rahvale valiku kuidas tema üle kohut mõista, kas käsuandmist mööda või nagu käsib halastus. Kabrias väidab, et Juudit väärib surmanuhtlust ning rahvas pooldab teda. Juudit seotakse kinni. Osias sooritab selle peale enesetapu. Seejärel Juudit aga vabastatakse vastu ta enda tahtmist, kuna Juuditi surm olevat Osiase eluga lunastatud.
Hiljem kui Juudit tappis Olovernese ja seletas neile, et ta tegi seda kõike vaid troonile saamiseks mitte rahva ja Jehoova pärast, siis rahvas sai aru, et Juudit oli neid ära kasutanud ja mõistsid ta hukka. 5. Milline roll on teoses armastusel? Armastuse roll on selles teoses väga suur, kuna enamus tegevustest on tingitud armastusest. Näiteks: Nimetu tappis end, kuna ta ei suutnud tappa Olovernest ja seetõttu ei teeninud ta Juuditi armastust. Osias tegi aga ka enesetapu, kuna ta ei tahtnud näha, kuidas Juuditit hukatakse, sest ta oli temasse meeletult armunud. Juudit ise väitis veel, et ta tappis Olovernese armastuse tõttu. Kõik see näitab kui võimas jõud on armastusel, kuna kõik need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised. 6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik
meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647. aastal. Kuigi Hulsdonckil oli viis �pilast, ei teata nende t�id, v�lja arvatud tema poja Gillise omi. Bosschaerti pere eeskujul maalis Jacob van Hulsdonck peamiselt puuviljadega nat��rmorte ning lilli v�i kombinatsioone neist kahest. Teada on ka m�ningad nat��rmordid kaetud laudade teemal. Autor kasutas erksaid v�rve talle iseloomuliku kuiva pintslit�mbega. Lillepiltide osas v�is Van Hulsdonck saada m�jutusi Osias Beertilt ja Jan Brueghelilt. Tema lille�ied on �ldjuhul maalitud teravate piirjoontega, samas kui lehtede kontuurid on tehtud k�llaltki paksu halliga. Kunstnik ei dateerinud oma teoseid pea kunagi. T�nap�eval leidub Jacob van Hulsdoncki t�id peaaegu k�igis maailma t�htsamates muuseumites, sealhulgas J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Bredius, Haag, Holland.
tema võimuses, et olukorda Iisraelis parandada. Sõnaosav, auahne, ustav kodulinnale, julge. Olovernes – Assuri väejuhataja, inimliku poolega austatud sõjamees. Talle pole au ja hiilgus nii olulised kui Juuditile. PROBLEEMID: usk ja mida selle nimel tehakse. Juudit usub Jehoovat, aga lõpus hakkab temas kahtlema. Teiseks, inimesed ootavad abi jumalalt, aga üks julge naine võtab ise asja käsile – üksikinimese suutlikkus saatust mõjutada. Armastus ja selle nimel suremine (Nimetu, Osias), lootuse leidmine ja kaotamine (Siimeon, Juudit). Juudit Olovernes Petuulia rahva päästmine Soovis oma nimest, staatusest vabaneda Hirm unenäo ees Soovis tunnustust millegi muu eest Olovernese nimi, kuninga lapsed Tahtis tagasi koju Valitseda Iisraeli Meeldis Olovernese õiglus, õilsus, enesekindlus
annaabi.ee 
