1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt
Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilitamine, vabadusliikumise lämmatamine. Hispaania, holland, inglismaa, preisimaa, austria Moodustasid pran.maa vastase koalitsiooni. 1793 1798 napo. Tungis egiptusesse,inglismaa, türgi, Austria ja vene moodustasid 2 koalitsiooni. Konsitiutsioon- põhiseadus.
terror Poliitiline vägivald hetman Kasakaväe juht Ukrainas,väejuht Poolas 17.s. kontinentaalblokaad Napoléon I katse lõigata Inglismaa ära mandrist (1806) vasallriik Suurriigist sõltuv riik,mis vormiliselt on iseseisev (vrd.nukuvalitsus,marionettriik) reaktsioon Tagurlus,vastupanu ühiskonna arengule,vana korra säilitamine Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa. Juulimonarhia Kuningas Louis Philippe´i valitsemisaeg Prantsusmaal 1830-1848 (revoutsioonist revolutsioonini) kodanlus Ühiskonna keskklass (pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea
Füsiokraadid (prantsusmaa) Riik ei tohi majandusse sekkuda Tähtsaim majandusharu põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi Riigi rikkuse aluseks on hõbeda ja kulla varud 11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias. Valgustatud monarhide reformed Kolmekümne aastane soda (1618-1648) kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõrgenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene
· Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne · Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse kohana, vaid oli ka koht kus toimusid kroonimised ja monarhide matmised. · Neitsi Maarjale pühendatud kabel, tuntud kui Henry VII kabel, õnnistati sisse 19. veebruar 1516. · Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine Henry VII kabeli lagi · Kaks sajandit hiljem tehti Lääne-tornid (lõpetamata jäid alates keskajast) disain Nicholas Hawksmoor. · Fassaad (ees) ei olnud lõpetatud enne kui aastal 1400. Selle tõttu on see hilisgooti
...6 Louis XIV absolutism................................................................................................ 7 Absolutism teistes 17. sajandi Euroopa riikides........................................................ 7 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................8 Mis on absolutism ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu.
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk"
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk"
poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud polnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. · Valgustusfilosoofide mõju võrdsus, loomulikud õigused, valitsuse kukutamine; · USA revolutsiooni mõju ,,Kui üks koloonia saab lahti inglastest, miks III seisus ei võiks muuta Prantsusmaad?"; · Ebaõnnestunud rahanduspoliitika Necker ja tema laenud; · Monarhide pillav eluviis (kulutasid väga palju, ei mõelnud oma alamatele) ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" ja Versailles; · III seisuse ebaõiglane olukord · Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid
" (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 6 Kokkuvõte Sain teada, et Marie Antoinette abiellus väga noorelt ja vastu oma tahtmist. Talle meeldis palju lõbutseda ja ta ei huvitunud poliitikast. Kuid hiljem kui tal lapsed sündisid, pühendus ta laste kasvatamisele ja toetas ka väga paljusid heategevus fonde. Üldiselt oli referaati väga huvitav teha, sain teada palju uut ja põnevad, mis panin ka kirja
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Pärast Põhjasõda kapituleerusid baltisaksa rüütelkonnad ja linnad äärmiselt soodsatel tingimustel tsaar Peeter I ees. Seda püüti mõnede monarhide poolt küll kaotada, kuid aadli positsioon ning võim säilis tegelikult mitu sajandit. Tsaari poolt kehtestatud laialdased privileegid on Venemaa heaolu seisukohalt taunitavad. Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal
51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema
lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu.
nõrkasid kohti enda kasu saamise eesmärgil. 10. Klassitsismi nõueteks oli poeedi nõue matkida loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv. Samas pidi ka luuletaja ajendama südame häält ja kõlbelist eesmärki. Jah minu arvates on teos vastav klassitsismi nõuetele, sest selles kajastatakse kõlbelisust ja usuvagadust, samuti ka on ju see teos suuresti seotud looduses tõesena olevaga. 11. Autor tahtis avada monarhide silmad, et kõik need usumehed, kes on võtnud riigi valitsemise üle võimust, et neid tegelikult ei huvitagi niivõrd inimeste hüved, kui pigem see, et nendel oleks rohkem vara. Tänapäeval võib leida tartüflikke inimesi poliitikas, kes samuti püüavad riigipead mõjutada oma vaatevinklitega, et kuidas muuta kõik paremaks, kuigi tegelikult ihkavad nad endale ainult suuremat võimu ja vara.
maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis, viidates Reimsi piiskop-pühakutele kui Prantsuse monarhide kroonimise õiguste eest vastutajatele. Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada
meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette ja Louis XVI maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 8. Missuguseid barokile ja klassitsismile omaseid tunnuseid leiad filmist? Versailles'i lossis Prantsuse stiilis pargikujunduses on levinud kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustrikujuliselt rajatud lillepeenrad ja kaunistuseks purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi
Vana-Egiptuse ajalugu. 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. ...
mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes") enam niivõrd rolli majanduslikud, poliitilised või ideoloogilised erinevused, vaid just kultuurilised erinevused. Ta leiab, et see nn ,,tsivilisatsioonide kokkupõrge" oma tsivilisatsioonide vahelise konflikti näol on nüüdismaailma konfliktide evolutsiooni viimane faas. Seda seletab ta nii, et kui Vestfaali rahule järgneval ajaperioodil oli konflikt enamasti printside ja monarhide vahel, pärast Prantsuse revolutsiooni toimus konflikt riikide vahel ja pärast Vene revolutsiooni toimus konflikt peamiselt ideoloogiate vahel, siis nüüd, külma sõja järgsel ajal toimub konflikt kultuuride vahel. Oma töös jagab Huntington maailma kaheksaks ,,suureks" tsivilisatsiooniks: Hiina (sinna alla kuulub ka Vietnam ja Korea), Jaapani, Hindu, Islami, Ortodoksi, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta seletab, et enne 1500a olid erinevad tsivilisatsioonid omavahel geograafiliselt
Sinna jäi ta kuueks aastaks õppides Itaalia meistritelt ning alustades oma karjääri eduka portreteerijana. Enamuse ajast, Itaalias olles, veetis ta Genovas, kus ta jõudis ka oma stiili juurde. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. Seal sai temast mõne ajaga Flaami kuberneri õuekunstnik. Sel ajal tegi ta ka mitmeid religioosseid töid, sealjuures ka mitmeid altarimaale ja alustas ka gravüüriga. Kuningas Charles I oli üks suurimaid kunstikogujaid briti monarhide seas. Ta üritas ka tuua mitmeid juhtivaid kunstnikke Inglismaale. Üks tema tähtsamaid sihtmärke oli Rubens, kes Inglismaal ka mõnda aega viibis. Charles I oli väga lühikest kasvu, mis tegi portreede loomise temast keeruliseks. Van Dyck oli siiani hoidnud häid suhteid inglise õukonnaga ning aitas Charlesi agentidel maale välja valida ja saatis ka mõned enda tööd. 1632 aasatal saabus van Dyck uuesti Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik.
aastal → Lõplik rahuleping → Suurbritannia tunnistab Ameerika 13 ühendriigi iseseisvust, annab maad juurde Prantsuse revolutsioon algus: 14. juuli 1789. aastal põhjused → vilets majanduslik olukord (rahvast rõhusid suured maksud, kuna suured laenud, luksuslik eluviis) → suured laenud → valgustus filosoofide ideed (võrdsus, loomulikud õigused) → Ameerika revolutsiooni mõjud → ebaõnnestunud rahanduspoliitika (Necker ja tema laenud) → Monarhide luksuslik elu (suured peod, palju mõtetut raha raiskamist.) → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused) 1. Generaalstaadid → ei suutnud otsustada → III seisus lahkub 2. rahvuskogu → asutav kogu → aadlike eesõiguste kaotamine → kirikumaade võõrandamine → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon 3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4
periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg Hellenismiperiood (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle. Kreeta ja Mükeene Kreeta: minoiline, kindlustamata, seintel naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond, lineaarkiri A (ei saada aru) Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru) Sparta ja Ateena Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia
Just nagu Preisimaalgi keelas Joseph II kohtureformiga Austrias piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Alustati Preisimaa eeskujul uue seaduskogu koostamist. Kuid poliitiline tegelikkus viis Joseph II ja Friedrich Suure tihti rivaalidena üksteise vastu. Joseph soovis saada samasuguseks väejuhiks kui Friedrich, kuid tema Türgi vastane sõjakäik kukkus läbi ning keiser pääses sealt vaevu eluga. Kuid reformide ulatuse osas Josephile valgustatud monarhide seas vastast ei olnud. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeeleks saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult
3 William Doyle ,,The Oxford History of the French Revolution. Second edition" lk 118, 2002 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta. Algselt oli Suur Harta kirjutatud ladina keeles. Antud õigusakt koosnes 60 klauslist ning piiras Inglise monarhide absoluutset võimu. Samuti märgib, et ükski isik, kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadustest ning on Jumala palge ees võrdsed. 4 Kuigi Suures Hartas on vähemalt üks hiilgavalt sõnastatud punkt - ,,Ühtegi vaba meest ei tohi vahistada, vangi panna, varandusest ilma jätta, lindpriiks teha, maalt välja saata ega mingil muul viisil nuhelda muidu kui temaga samaväärselt isikuteotsusel või riigi seaduste
juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol) · Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 )
parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö
Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Imperaator - impeeriumi valitseja või võimukandja Vana-Roomas, ,,prantslaste keiser" Restauratsioon varasema poliitilse korra taastamine Legitiimsus - seaduslikkus Nelja Riigi Liit liitu kuulusid Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa, kes pidid vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millise riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815-1831, mille eesmärgiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine 4. Kes oli? Millega jäädvustas end ajalukku? Kes oli? Millega jäädvustas end ajalukku? Napoleon Prantsuse sõjaväepealik ja Lõpetas revolutsiooni, võitis valitseja mitmeid lahinguid ja levitas revolutsiooniideid
Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused
51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema
käes. Türklased kogusid Austria vastu jõude Serbias Valahhias ja Bosnias.viini inimesed mässasid sõja pärast. Frances Stephen oli rahva poolt põlatud, arvati et ta on prantsuse spioon. Sõda otsustati lõpetada järgmisel aastal Belgradi lepinguga. Charles VI suri 20.oktoobril 1740, Favorita palees , viinis, tema arvatav surma põhjus on see et ta sõi mürgiseid seeni. Ta oli eiranud Savoy printsi Eugene nõu kes soovitas tal armeed varustada mitte kaas monarhide allkirju koguda. Maria Theresa oli keerulises olukorras. Ta ei teadnud piisavalt riigiasjadest ja ta ei teadnud nõrkusi mis olid ta isa ministritel. Ta otsustas kasutada oma isa nõu, et tuleb säilitada oma nõunikke ja anda järele oma abikaasale kes tema arvates oli rohkem kogenum. Mõlemad otsused olid ebaõnnestunud. Kümme aastat hiljem, Maria Theresa mõrudalt meenutas oma poliitilises testamendis neid tingimusi millest ta oli pidanud tõusma
Blenheim'i palee (1705-1722 vahel, eklektiline stiil). Bath'i linn (roomlaste ehitatud spaa) villatööstuse keskus keskajal, 18. sajandil seal palju neoklassikalisi ehitisi. Dorset ja Ida-Devoni rannik. Cornwall. Liverpool. Kuninglikud botaanikaaiad (1759). 7) Seleta ja kasuta kontekstis järgmisi mõisteid: Magna Charta- Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid- "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid konservatiivid, viigid liberaalid
1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega. Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased. Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei (ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim). Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1. Saksamaa õitsenguaeg (tehnoloogiline ja majanduslik areng, poliitiline
Keskaegne dualism: vastuolu kristliku vabaduse ja sotsiaaase tõelisuse vahel üleeuroopaline. Mõndadele pakkus uus usk seletuse kõiksuse ja põhjuslikkuse kohta. Liigutav sõnum paradiisi kohta võis paljudele korda minna. Suured muudatused nii poliitilises, ühiskondlikus kui usulik-kiriklikul tasandil. Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide ühistöö vabaduste kitsendamises, ka mõttevabadus. Tänu linnadele kaalud, mõõdud, raha (kaubandus). Kõik see mõjutas rahvakultuuri. Sellele suur mõju ka kirikul (nii ristiusu kui hariduse vahendajana). Rahvakalendris kajastuv. Sünkretistlik protsess assimilatsiooni suunas. Kirik tõi kaasa kirjaliku kultuuri, 15. saj alates trükitud tekstid. Vaimulikke koolitati toomkoolides. Ka klootrite koolid, millest tulid hiljem esimesed linnakoolid. Teaduse algete teke
Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi. Äärmuslikku terrorit toetas Marat oma ajalehes ,,L Ami du Peuple". 1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi kehtima, kuna valimistsensuse tõttu jaotati kodanikud aktiivseteks ja passiivseteks kodanikeks. Rahva hulgas süvenesid vabariiklikud meeleolud. Algas Austria ja Preisimaa lähenemine sõjaks Prantsusmaa vastu. Monarhide kokkusaamine pidi toimuma Aachenis või Spas. Leopoldil ei õnnestunud monarhe kokku kutsuda. William Pitt võttis äraootava positsiooni nagu inglise diplomaatiale kohane. Ta ei aidanud isegi prantsuse emigrante, kes olid valmis sõjaliselt sekkuma. Venemaa ei saanud sekkuda Poola sündmuste tõttu. 3 mail 1791 võeti Poolas vastu uus, oma aja kohta kõige demokraatlikum konstitutsioon. See tähendas ohtu kõigile monarhiatele.
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
Monarhia võib olla ka segavorm demokraatiaga, milles monarh valitakse rahva poolt või milles riigivõim põhineb kahel faktoril – monarhil ja rahvaesindusel, kes siis võimu sõna otseses mõttes omavahel jagavad. On olemas aga ka näivmonarhiad või täpsemalt “psühholoogilised monarhiad”, milles monarh 9 etendab ainult veel vahendavat või isegi ainult esinduslikku rolli. Nii on muutunud ”mõeldamatuks” Briti monarhide keeldumine parlamendi otsuse ratifitseerimisest. Liberaalses demokraatias on möödapääsmatu vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel, mis teineteist välistavad. Me oleme kas vabad või võrdsed. (Kuehnelt-Leddihn, 2004:45) Eestis seevastu ollakse demokraatia suhtes pigem positiivselt meelestatud. Huvitav tendents esineb siin ka erinevate rahvuste vahel, mida illustreerib allolev (Joonis 1) Joonis 1
2014). Demokraatia viitab poliitilisele valitsemisvormile, milles inimesed või nende esindajad pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014) Vanim klassikaline demokraatia tekkis Kreeka linnriikides, kus otsustajateks olid vabad täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel.
Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu.
Prantsusmaa Napoleon Bonaparte ajal. (Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. K...
ja rikkusest ning alluda jumala tahtele, kuid siiski paljastus lõpuks egoistlik mõtteviis, mil mehele oli tegelikult tähtis vaid raha, võim ja ihaldatud naine. Armastatu saigi Tartuffe'ile saatuslikuks, tema tõttu paljastus ta tõeline pale. See toob nii hästi välja usumaailmas valitsevad probleemid, kus kõik on nii korrumpeerunud ning kus usk lööb kellegi pea täiesti segamini ja ratsionaalne mõtlemine kaob. Autor tahtis avada monarhide silmad, et kõik need usumehed, kes on võtnud riigi valitsemise üle võimust, et neid tegelikult ei huvitagi niivõrd inimeste hüved, kui pigem see, et neil endil oleks rohkem vara. Tänapäeval võib leida tartüflikke inimesi poliitikas, kes samuti püüavad riigipead mõjutada oma vaatevinklitega, muutmaks elu ja olu paremaks, kuigi tegelikult sisimas ihkavad nad endale ainult suuremat võimu ja lõpmatul hulgal raha ja rikkust.
Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.
Ordaal põhiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest välja tulla, siis oli ta süütu) Vana-Testament VANA TESTAMENT KUI ÕIGUSALLIKAS Maaga seotud normid on siiamaani väga olulised erinevates õigusallikates. Piirkond on Jordani jõe org, Vahemere ääres (Iisrael). Omariiklus oli suhteliselt nõrk. 9. Heebrea õiguse üldiseloomustus 9.1. Vana-Testamendi aegne õigus Religiooni ja õigus on omavahel väga tihedalt seotud. Monarhide võim on küllaltki nõrk, võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega. Õigusel olid teatud iseärasused nagu sabbati- ja juubeliaastad. Veel iseloomustavad heebrea õigust orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine. Täpsemalt pole piibli aegse (kuni 450e.m.a.) heebrea õiguse kohta eriti palju informatsiooni, kuna pole säilinud juriidilisi ürikuid, mis iseloomustaks tolleaegset õiguskorda.
• võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina • katariina oli rootsi püha birgitta j aulf gudmarssoni kaheksast lapsest neljas j asündis 1331.a
võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest
tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. 8 Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
valgustatud absolutism. Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel. Valgustatud monarhideks on peetud Preisimaa kuningat Friedrich II Suurt, Saksa-Rooma keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid, näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka. Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.
Wagneri teostest olevat ta ammutanud alati kõige suuremat vaimustust, ültes Ludwig Nachbauerile seitsmekümnendatel aastatel, kui meistri ja jüngri isiklikud suhted olid silmatorkavalt jahenenud. PAOPAIGAD JA UNELMATELOSSID Linderhof oli esimene loss, mille ta ehitas, mille valmimisele ta kaasa elas, kus ta sagedasti ja pikalt peatus. Ehitamine oli kuningate lõbu, seda enam Witelsbachide lõbu. Nemad ei määranud teiste monarhide kombel mitte üksnes ehitiste paika ja otstarvet, vaid ka nende stiili. Ludwig II ei soovinud ehitada Münchenis. Teda tõmbas linnast välja, eemale sellest vastumeelse 19. sajandi kontsentraadist, välja maale, loodusesse, mägedesse, kus elas tema arusaamist mööda vabadus, kus ta võis tegutseda ja ehitada nii, nagu tema tahtis. Ta ei vajanud mitte üksnes paopaiku, vaid ka unelmatelosse. Ta tõmbus paljustki
Seda hakkasid paljud kunstnikud (nt Pieter Brueghel vanem) ka pilama. (Harbison 2002: 17) Protestantlik reformatsioon (al 1517.aastast) tõi esile sajandite pikkused probleemid. Prantsusmaal ja Hispaanias reformatsioonil aadlike ja valitsejate seas toetajaid polnud, sest paavstivõim oli juba ilmalikele valitsejatele üle läinud. Saksamaal ja Madalmaades oli reformatsioon teretulnud, sest seal üritati rakendada veel distantsvalitsemist roomakatoliku kiriku ja Habsburgide monarhide poolt. Samas üritasid Hispaania väed säilitada katoliikliku Hispaania poliitilist ja religioosset ülemvõimu Madalmaade üle. (Harbison 2002: 18) Protestantlikes maades muutus portree kui žanr väga populaarseks nii maalis kui graafikas, sest tuli kujutada portreesid tolleaegsetest juhtidest, kes hääletasid oma linna religoonimuutuse poolt. Odavamad, masstoodanguna valmistatud graafilised lehed kajastasid paljusid populaarseid teemasid ja nii kasvas ka nõudmine nende järele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
