Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
fokstrott, tarlston, tango. 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit.Tema tantsudes polnud mingeid reegleid, Duncan r?hutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest v? ljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. J?semete asetus ja nende loodav kujund olid v?hem t?htis kui tantsija h?ivatus liikumisega. Tema isikup?rane tantsulaad m?jutas palju tantsijaid. ,,Tantsida t?hendab elada!" Isadora Duncan 2Muutused igap?evaelus 1920-1930ndatel aastatel muutus inimeste igap?evaelu. Elu muutus lihtsamaks, sest inimestle tulid appi kodumasinad ja muud mugavused.Paljudesse kodudeses ilmusid pesumasinad, k?lmkapid, tolmuimejad jne.Inimesed said ka rohkem reisida t?nu autodele, bussidele, rongidele, laevadele ja lennukitele
naisefiguure (kore ). Neil k õigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud mar m orkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi j õupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. Se e on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik , rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikup äratud. Kujutati pea miselt jumalaid. Skulptor oli Pheidias. Te ma töid: * Parthenoni skulptuursed kaunistused * Athena kuju Parthenoni templi sees * Athena kuju Akropolil *Zeusi kuju te mplis Olü mpias Kuulus skulptor oli ka Polykleitos. Kujutas noori alasti kehasid. Iseloo mulik keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Te ma tuntuim töö:* Odakandja tugev, madal, jõuline. Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus.